Ülikoolis arutleti emakeele tuleviku üle

By in Ühiskond, Uudised on aprill 4, 2018

Tartu ülikool tähistas emakeelepäeva 12. märtsil toimunud konverentsiga „Selle maa keel“.

Alustuseks rõhutas humani­­taar­teaduste ja kunstide valdkonna dekaan Margit Sutrop, et konverents on ülikooli kingituseks Eesti Vabariigile 100. sünnipäeva puhul. Sellest hoolimata olid arutuse all üpris argised asjad, sealhulgas eriti emakeele tulevikuväljavaated.
Tartu ülikooli aulasse oli konverentsi alguseks kogunenud tublisti üle saja huvilise, kelle seas paistsid tooni andvat teadlased, üliõpilased ja õppejõud. Samahästi kui emakeelepäeva oleks konverentsiga võinud tähistada aga ka äsja peetud naistepäeva, sest meessugu oli kuulajate seas silmatorkavalt nõrgalt esindatud.

Emakeele tulevik
Konverents algas kolme ettekandega, millele järgnesid töötoad. Esmalt tutvustas professor Martin Ehala oma visiooni tuleviku eestlusest. Tema sõnul ei tohiks arvata, et sidusat ühiskonda saaks üles ehitada ilma erinevaid sotsiaalseid gruppe ühendava rahvusidentiteedita. Seetõttu on vaja sihiteadlikku rahvusloomet, mis Eesti puhul peaks tuginema eesti keelele ja rahvuskultuurile. Tuleb igati kaasa aidata, et välisüliõpilased ja muud sisserändajad meie keele omandaksid. Kui nii läheb, muutub tulevikus eesti identiteet päris kirjuks, sest see ühendab väga erineva taustaga inimesi.
Emeriitdotsent Reet Kasiku ettekanne käsitles aga eesti keele uurimist ja riiklikku keelepoliitikat viimase saja aasta jooksul. Esimesel iseseisvusajal rajatud alus sai tugevasti kannatada seoses sellega, et suurem osa keeleteadlastest põgenes Nõukogude okupatsiooni eest läände. Nõukogude ajale oli iseloomulik keele normeerimisega ülepingutamine ning vene keele privilegeeritud seisund. Samas arenes eesti keele uurimine siiski edasi tänu pühendunud teadlastele, ent ka avalikkuse huvile keeleküsimuste vastu.
Suure tõuke eesti keele uurimisele andis aga taasiseseisvumine. Suurenenud on riiklik rahastus ja avardunud rahvusvahelise koostöö võimalused, ilmunud mitmeid suuri sõnaraamatuid. Teisalt on vildaka keelepoliitika tõttu eesti keele kasutamine ärielus, teaduses ja kultuuris hakanud vähenema. Eriti rõhutas Kasik aga seda, et eesti keel peab ka edaspidi jääma kõrghariduse ja teaduse keeleks. „Emakeelsele ülikoolile ei ole alternatiivi, kui tahame rahvusena püsima jääda,“ kinnitas ta lõpetuseks.
Veelgi poleemilisem oli vanemteadur Tiit Hennoste ettekanne, milles ta sotsiolingvistiliste teooriate varal arutles võimu ja vaimu vahekordade üle keelekasutuses ning hoiatas eestlasi sõnaselgelt „keelevahetuse ja -surma“ eest. Erilist tähelepanu pälvis seejuures inglise keele esiletõus põhilise teaduskeelena. Kõneleja rõhutas, et pole piisav, kui eesti keelt kasutatakse näiteks teaduse populariseerimisel ning kõrgkoolides õpetamisel. Ülioluline on, et selles ka teaduslikult mõeldaks ja diskuteeritaks.

Kakskeelne ülikool
Konverentsi lõpetas arutlusring teemal „Millest sõltub eestikeelse kõrghariduse tulevik?“. Sellest võtsid osa teatriteadlasest Tartu ülikooli õppeprorektor Anneli Saro, meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember, rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg ja bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Hoolimata diskussiooni juhtinud Margit Sutropi jõupingutustest kaldus mõttevahetus väljakuulutatud teemast siiski täiesti kõrvale. Jutt keerles hoopis selle ümber, miks on otstarbekas Tartu ülikoolis ingliskeelset õpet edendada. Veenvalt mõjusid õppejõudude selgitused, et vastasel korral poleks võimalik õppetöö kvaliteeti vajalikul tasemel hoida. Mitme eriala puhul pole Eestist võimalik leida ka piisavalt õppejõude ja üliõpilasi.
Samuti said kuulajad päris hea ülevaate sellest, milline on tänapäeval eesti ja inglise keele vahekord ülikoolis tervikuna ning eriti nendes instituutides, kus on juba palju välisüliõpilasi ja -õppejõude. Konverentsi ettekannetes sõnastatud mureküsimuste üle ei arutletud siiski peaaegu üldse. Pigem avaldasid diskussioonis osalejad arvamust, et inglise keele pealetungi eest hoiatajad dramatiseerivad asja üle. Tähelepanuväärne on seegi, et mõttevahetuse ajaks oli aula juba jäänud pooltühjaks.
Rain Soosaar

Comments are closed.