Urve Küttneri isikunäitus „Signum Dei“ on galeriis avatud 11. märtsini.
Küllap mõnigi inimene vajab elu teatud perioodidel märguandeid või märke. Ebakindluse või otsingu perioodil pole palju vaja. Piisab kui leitakse vähene märk, mis justkui kinnitaks valiku(te) õigsust.
Kunstnik Urve Küttner on talle omase kunstilise märksüsteemi leidnud ja loonud. Juba aastast 1997 on ta teadlikult kasutanud ja täiustanud oma maailma, mis on talle eriliselt südamelähedane. Kunstnik on kasutanud seeriates „Inglite aeg“ (2002) ja „Illuminatsioonid“ (2003) tuntud maaliklassikute mustvalgeid reprosid ühendades need oma originaal­ehetega. Märgid, ehted ja reprod on leidnud oma hapra väljenduslaadi ning julgelt tänapäevase tervikliku nägemuse. Näitus „Signum Dei“ – märk Jumalalt – vaid kinnitab seda.
Ehtekunstnik Urve Küttneri filigraanselt teostatud ehted on seotud erinevate kunstnike teostega nagu Piero di Cosimo, Pontomoro, Giotto, Andrea del Sarto, Fra Angelico, Dürer, Cranach jt.
Kunstnik Urve Küttner on oma loomingus leidnud tasakaalu, kus ei pea enam küsima, kuidas edasi või mis on pildil valesti. Pigem vastupidi, tema küps nägemus ja tehnika meisterlik valdamine annab tunnistust jumaliku ande olemusest ja puudutusest. Ta mõistab siduda nii möödunud ajastute kui tänapäevase kunsti enda kordumatu loominguga.
Urve Küttner on lõpetanud 1967 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (EKA), on Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1974, ta on osalenud aktiivses näitustegevuses alates 1970. aastast. Ta on pälvinud Kristjan Raua nimelise kunstipreemia 1998. aastal ja Ede Kurreli nimelise kunstipreemia 2001. ja 2016. aastal. Käesolev näitus on tema kolmekümnes isikunäitus.
Erkki Juhandi, näituse kuraator

Read more Comments Off on Näitus Tallinna Jaani kiriku galeriis

Tartu Pauluse kirikus on teisipäeval, 12. märtsil sõnakuulutajate osaduspäev.
Oodatud on vaimulikud ja kõik teised, kellel jumalasõna kuulutamine südames! Vajalik on eelnevalt registreeruda hiljemalt tuhkapäevaks (6. märts). Registreerunuks loetakse need, kes on osavõtutasu 10 eurot kandnud EELK Tartu Pauluse koguduse kontole EE282200221005105336 Swedbanki.
Uksed avatakse kell 9, koolitus algab kell 10 ja lõpeb kell 15 armulauaga palvusega.
Info: Kristjan Luhamets (5399 6180) ja Marek Roots (5193 1501).

Read more Comments Off on Sõnakuulutajate osaduspäev

Muusika- ja piibliõpetuse õhtu „Tähendus sõnade taga“ on 5. märtsil kell 18.30 Nõmme Rahu kirikus.

Read more Comments Off on Muusika- ja piibliõpetuse õhtu

naiste palvepäev (3)

Read more Comments Off on Naiste oikumeeniline palvepäev

EERIKA HALLIK

Head lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuks
SA Ajaleht Eesti Kirik EE852200221020430989 Swedbank

Read more Comments Off on Täname

Me elame religioosse katkestuse järgsel ajal, mil usust ei mõelda enam nii nagu 100, 50 või 25 aasta eest. Milliseid tendentse võib Eesti usuelus märgata, kirjutavad Tartu Ülikooli usuteaduskonna vanemteadurid Atko Remmel ja Priit Rohtmets.

  • Tänapäeval mõjutab Eesti religioosset maastikku kõige enam nõukogude perioodi religioosne katkestus.
  • 1920.–1930. aastatel käsitleti kirikut ühiskonna moraalse selgroona ja haridust väärtustavat protestantlust eestlaste kui kultuurrahva alusepanijana.

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Kirikuloolased: eestlaste suhtumine kristlusesse on paranenud

Eesti suuremates kogudustes peeti esimesel jõulupühal perejumalateenistusi ning korraldati heategevuslikke kontserte.

Luterikirikutes tervitati esimest ülestõusmispüha hommikul. Jeesusesündimise kuupäev teada ei ole ning sümboolselt hakkasid kristlased 4. sajandil tähistama Jeesuse sündimist 25. detsembril.

Katoliiklased kogunesid ülestõusmispüha tähistama esmaspäeva õhtul. Eesti katoliiklaste jaoks oli lõppeva aasta kõige olulisemaks sündmuseks paavst Franciscuse visiit Eestisse.

Piiskop Philippe Jourdan ütles, et mätsis sõidavad Eesti katoliiklaste esindajad Rooma paavstiga kohtuma. Jõulusoovina nimetas piiskop rahu.

“Nagu Jeesus Kristus on öelnud, et oleksime rahu tegijad. Rahu tegija see tähendab, et rahu on see, mida igaüks peab ise ehitama see ei ole midagi, mis tuleb taevast alla ja siis on rahu, vaid see on midagi, mida igaüks omal tasandil, oma peres, oma kolleegide seas ja omas riigis peab külvama ja ehitama,” rääkis Rooma Katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan.

Edasi vt ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Eesti kirikutes peeti esimese jõulupüha jumalateenistust

Jõuluõhtu tõi Eestimaa kirikud inimesi täis. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma kõneles Rakvere kirikus ühtehoidmise vajadusest nii pereringis, kui ka laiemalt ühiskonnas.

Jõulud on ikka olnud perepüha, kui kogu perekond püüab vähemalt ühe õhtu aastas veeta ühiselt. Peapiiskop ütles oma jõulujutluses, et jõulud ongi perepüha selle sõna kõige kaunimas tähenduses ning tänane õhtu võikski olla kõigi jaoks turvaline, täis armastust ja hoolimist, koos oma lähedastega, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Samas pole sugugi harvad need juhud, kui just tänasel õhtul tuntakse kodudes hirmu perevägivalla tõttu. Hirmu on ühsikonnas üldse liiga palju, ütles peapiiskop.

“Minu jõulusoov on ikka seotud väga selgelt seotud sõnumiga, mida me kuulsime või kuuleme jõuluevangeeliumist, kus inglid ütlevad, et ärge kartke. See hirmu tase on praegu ühiskonnas mitmel tasandil päris kõrge. On see siis inimsuhted, on see selline poliitiline õhustik, atmosfäär, on see üleüldine julgeolekuküsimus siin, meie geopoliitilises piirkonnas või maailmas tervikuna. Ärge kartke, ütlevad inglid karjastele. Ehk siis otsida seda, mis on see kõige olulisem ja mis on püsiv. Ja kui selle oleme leidnud ja enese jaoks sõnastanud, siis ma arvan, et ei ole ka seda hirmu,” märkis ta.

Edasi vt ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Viilma rõhutas jõulujutluses ühtehoidmise vajadust

Ilmavaateliselt kirevas Eestis mõistetakse jõule erinevalt. Meist enamik on aga küllap ühel meelel, et jõuluaeg on rahuaeg ja jõulusõnum on rahusõnum. Jõulurahu kuulutatakse välja eri paigus ja päevadel ja seda teevad nii linnapead, vallavanemad, vaimulikud, koolijuhid kui ka Eesti jahimeeste selts.

Tõepoolest, igatsus rahu järele saadab nii inimese elu kui tervet inimkonna ajalugu. Me soovime hingerahu, rahu oma lähedastega, rahu ühiskonnas, rahu rahvaste ja riikide vahel ja rahu meid ümbritseva loodusega.

Poliitilises plaanis elame aga järjest rahutumas ja keerulisemas maailmas. Pärast külma sõja lõppu lootsid paljud, et liberaalse demokraatia ja inimõiguste võidukäik aitab meil jõuda ka suurema rahuni. Rahvusvaheline koostöö tugevnes, sõlmiti uusi kokkuleppeid ja asutati isegi rahvusvaheline kriminaalkohus. Tänaseks on olukord pea tundmatuseni muutunud: meie aega iseloomustavad märksõnad on sõjalised kallaletungid ja konfliktid, autoritarismi, populistliku rahvusluse ja religioosse äärmusluse tõus ning rahvusvahelise koostöö nõrgenemine.

Edasi loe ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Johann-Christian Põder | Igavese rahu poole

Jutlustab EELK peapiiskop Urmas Viilma, pealiturg Viru praost ja Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu, kaasa teenib diakon Valdek Hang. Liturgilise koorina teenib Rakvere Kolmainu koguduse kirikukoor, organist Mart Siimer. Lisaks teenivad muusikalises osas kammerkoor “Solare” Elo Üleoja juhatamisel, laste- ja noortekoor “So-La-Re” Keio Soomelti juhatamisel ja keelpilliansambel. Otseülekande režissöör Andres Suurevälja, produtsent Ene Kõster.

Vaata jumalateenistust siit.

Read more Comments Off on Jõuluõhtu jumalateenistus EELK Rakvere Kolmainu kirikus