Tobias 2018 (3).jpg23 september Kullamaal

Read more Comments Off on Kontsert Rudolf Tobiase heliloomingust

21. septembril alustab uus noorte piibli- ja misjonikursus õppeaastat Talu laagrikeskuses. Kursus koosneb üheksast nädalavahetusest Talus, kodutöödest ja kevadhooajal toimuvast praktikast.
Info: titta.hamalainen@eelk.ee või tel 5342 4277. Http://misjonikeskus.eelk.ee.

Read more Comments Off on Alustab uus noorte piibli- ja misjonikursus

Urmas Petti hauasamba avamine on Tartus Raadi kalmistul kolmapäeval, 12. septembril kl 19.

Read more Comments Off on Urmas Petti hauasamba avamine

Tartu Jaani kirikus kõlab klassikaline ja uus helilooming kammerlike koosseisude esituses. Süvamuusika austajale avaneb haruldane võimalus nautida kontserte sügishooajal kolmapäeviti (erandiks on 1. november – neljapäev). Algus kell 19. Hooajapääse (30 €) tagab sissepääsu 12 kontserdile.
K 12.9. Kai Kallastu (sopran), Andrus Kallastu (klaver).
K 19.9. „Sügisaaria”. Kai Kallastu (sopran), Andrus Kallastu (klaver).
K 26.9. Tähe-Lee Liiv (klaver), Diana Liiv (klaver).
K 3.10. Leena Laas (viiul), Nata-Ly Sakkos (klaver).
K 10.10. Ines Maidre (orel).
K 17.10. Sigrid Kuulmann (viiul), Andreas Lend (tšello), Ralf Taal (klaver).
K 24.10. Kai Kallastu (sopran), Andrus Kallastu (elektroonika).
N 1.11. Leonora Palu (flööt), Andrus Kallastu (klaver).
K 7.11. “Püha Antoniuse ja Püha Pauluse dialoogid”. Atlan Karp (bariton), Heikki Kulo (tenor, tšello), Ulla Krigul (orel).
K 14.11. “Telemanni 12 fantaasiat sooloflöödile”. Tarmo Johannes (flööt).
K 21.11. Maila Laidna (klaver) ja Tiiu Sisask (klaver).

Read more Comments Off on Kontserdisari Musica Sacra

14. septembril kl 12.15 esitletakse usuteaduse instituudis dr Jaan Lahe jutlusekogu „Uks teise maailma“ ning vanaaja religioonidele pühendatud Usuteadusliku Ajakirja erinumbrit 1/2018.

Read more Comments Off on Raamatuesitlus

1Ms 4:1–16
Tänase pühapäeva teemaks on „Meie ligimene“. Nõukogudeaegne kultuurikatkestus on lahustanud mõiste ligimene algse tähenduse (koguni ÕS pakub ekslikult vasteks kaasinimene). Paraku osutub meie tunne/eelhoiak tollesse nn kaasinimesse vägagi erinevaks olenevalt sellest, kas tegu on abikaasa, suvalise võõra või hoopis pommivööga tegelasega. Mitte keegi ei saa meid sundida kohtlema neid ühetaoliselt – isegi agapē najal. Jeesus alustas aruka õpetajana hoolivuse õpetamist lihtsaimast: mitte vaenlase, vaid ligimese – st lähedase – armastamisest. Inimese eest hoolitsemisel, kes on kõige rohkem sinu moodi ja kellest saad aru.
Kaks esmikvenda olid kõige „ligimesemad“. Ometi olid nende rollid ebavõrdsed. Titeootel Esiema igatses miskipärast just poega. Oh imet – soov täituski rõhutusega, et Kain oli mees. Teisena sündinud Aabeli puhul polnud see enam kõneväärne. Juhtumisi olen ise sündinud teise lapsena, ent esimese pojana. Ja üsna pea nägi ilmavalgust ka mu järgmine vend Tõnu. Lastena olime väga lähedased, kogu aeg ikka koos, peaaegu nagu kaksikud. Samas olin mina vanemana alati liidri rollis ja sain suvalt panna väikevenda tegema oma tahtmist. Vähe sellest, minu isa armastas mind nimetada kummalise rõhuasetusega troonipärijaks. Viimasest ei mõiganud ma toona midagi, aga aim enda paremusest ja mingi (teenimatu) tunnustus on jäänud mind eluaeg mõjutama. Nii et kogemus Kaini-Aabeli paarsusest on mulle üdini tuttav.
Kain on täitsa lahe olla. Sellesse rolli sündinud oodatud (!) pojad riisuvad vanemate armastuse koore. Nad jõuavad ikka ette ja saavad oma tahtmise. Justkui õigustatult, loomulikult. Ootuspäraselt tõusevad nad juhtideks valitsema ühiskonda. Nad saavad enamat vastutust ja nii on kõigile parem.
Sootuks teine lugu on Aabelitega. Nemad on just nagu hiljaks jäänud. „Igavesed teised“, kellel määratud varju, abiratasteks jääda. Kelle minapilt on kuidagi kõhnem, vähem bravuurikas. Kelle nn õigustatud ootusi ei mõisteta. Muide, maailma esimesed superpopulistid olid kes? Karl Marxi filosoofia läks rahva hulka ja toimis pärmina, sest pakkus Aabelitele lootust saada Kainideks. Selles valguses on esimeste vendade lugu Piiblis nagu äraspidine: tegelikult olnuks põhjust pilku maha lüüa ja vimma pidada mitte Kainil, vaid Aabelil. Pigem just tema pidanuks tegema maailma esimese revolutsiooni ja kukutama võimult „valitseva klassi“, kehtestades kauaigatsetud võrdsuse.
Aga võta näpust. Sedapuhku on pühakirja kriitilise luubi all mitte Aabelite probleem toime tulla oma kadedusega, vaid hoopis Kainide kalduvus ennast ja oma staatust ülehinnata. Et mis hakkab juhtuma siis, kui armas totu väikevend su üle mängib ja su äkki nagu tolaks teeb? (Eel­öeldu valgel saab mõistetavaks esmikpoja Eesavi raev oma kavala vennakese Jaakobi vastu siis, kui talle pärale jõudis, millest ta oli ilma jäänud mingi näruse supi pärast. Või Jaakobi suuremate poegade mõrvarlik viha isa lemmikust pesamuna Joosepi vastu, kes kekutas oma kirju kuuega.) Ehk siis lutsulikus võtmes: mida tundnuks Joosep Toots, kui avalikus rammukatsumises Raja Teele ees oleks Jorh Adniel Kiir temast mingi salaliku viguriga jagu saanud ning jala ta kõri peale pannud?! Kiirele oli järjekordne kaotus üsna kergelt üle elatav. Tootsi jaoks tähendanuks see aga kogu maailma purunemist ja lõplikku häbistust. Kaini kiiks on olla võidumees.
Kaini sündroom ei avaldu ainult ootamatus julmuses/hoolimatuses oma vähemate vendade vastu, aga üldse väheses kriitikataluvuses. Viimaks veendumuses, et olen ilmeksimatu ega pea mitte kelleltki mitte kunagi vabandust paluma. Nõnda põrutavad läbi sajandite üha uued Kainid – pimedate-kurtidena kõikidele hoiatustele – jälle täispurjedes vastu oma hukatusele.
Olgu peale, kui sinu poolt allahinnatud vend ligimesena sult vaiba alt tõmbab ja sa troonipärijana avastad end narrirüüs, oma kõige lähedasemate olulisemate inimeste, aga ka avalikkuse ees, siis on see üks kibedamaid kogemusi. Aga kui palju talumatum on see, et sind on luuseriks arvatud mitte väikevenna, vaid Jumala enese poolt!
„Miks on su pilk maha löödud? Miks mõõdab see (vähema) venna ohvrisuitsu kaldenurka?“ Kristlastena, vaimulikena on meil, usklikel esmikel – erinevalt uskmatutest –, võimalus end testida, enne kui lootusetult hilja. Aga juhtub, et oleme selle ikkagi maha maganud ja avastamas end mitte Jumala eriõnnistuse, vaid hoopis needuse alt, kui leiame end staari mäetipust, elu keskmest pudenenud põrmu, unustusse, põlgusse. Ahastamas: „Minu karistus on suurem, kui suudan kanda!“ Ometi isegi siis Jumal ei hülga meid, pannes peale salapärase „Kaini märgi“, mis kaitseb meid ja jätab pilu uueks võimaluseks.
Ehk lohutab meid äratundmine, et Jeesus rippus ristil Aabelina, ent palvetas seal teda ümbritsevate Kainide eest: „Isa, anna neile andeks!“ Ka Kainil on olemas tee igaviku Eedenisse.
kuusemaa

 

 

 

 
 

Tiit Kuusemaa,
Puhja koguduse õpetaja

Read more Comments Off on Ka Kainil on olemas tee igaviku Eedenisse

Issand Jeesus, universumi Kuningas, tee meis elavaks oma armastus, et õpiksime nägema inimest maailmas ja maailma inimeses. Aamen.

Read more Comments Off on Eestpalve

Tuumafüüsik Enrico Fermi (1901–1954) olevat 1950. a kord lõunalauas kaaslastelt küsinud: „Kus nad (tulnukad kosmosest) kõik siis on?“ Sellele retoorilisele küsimusele vastab ta teadustöös „Fermi paradoks“.
Eeldades, et elu ja samuti intellekti areng on isetekkeline, peaks meile nähtavas ilmaruumis leiduma piisav hulk tähesüsteeme, kus soodsatel tingimustel leidub elu. Fermi arvutuste kohaselt kuluks taoliselt arenenud intellektiga eluvormidel ilmaruumis arvestatava kolonisatsiooni saavutamiseks umbes 5–50 miljonit aastat. Samas on meil lootus taolist elu avastada ülimalt väike. Meil lihtsalt ei jätku aega. Kuni me neist aimu saaks, poleks enam kas meid või neid. Mida suurem on intellekti võimekus energiat efektiivselt kasutada, seda suurem on tõenäosus end ise hävitada.
Fermile on hiljem muidugi püütud vastu vaielda. Katastroofi vältimiseks peame lihtsalt saama palju targemaks. Kuid mida nutikamad oleme, seda keerulisemaid probleeme oskame tekitada. Hiljuti meie metsa eksinud rakett kinnitab, et ka turvalisuse tagamisega kaasnevad suured riskid. Roolis telefoni näppivad autojuhid on veenvaks näiteks, kuidas nutiseadmete kasutamine eluohtlikult võimendab inimaju puudujääki.
Enesehävitusliku käitumise ärahoidmiseks vajame lisaks vahedale mõistusele vähemalt samavõrd arenenud empaatiavõimet – emapiimaga kaasa saadud püsiväärtuste süsteemi. Näiteks esivanemate püha valgustatust näha inimeses Looja palet. Kristus ütleb: „Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle“ (Mt 25:40).
Mart Salumäe

Read more Comments Off on Meie ligimene

• Vastuvõtust pastoraalseminari preestrikoolitusele 2018/2019 õppeaasta õpperühma neile, kes soovivad teenida vaimulikus ametis Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus.
Avaldus ja vajaminevad materjalid esitada 20. augustist 3. septembrini elektrooniliselt instituudi kodulehe http://ui.eelk.ee/index.php/et/pastoraalseminar/preestrikoolitus kaudu.
Eksam pro venia concionandi toimub 10.–11. septembrini.
• Vastuvõtust 2018. aasta diakonikoolitusele 20. augustist 3. septembrini. Diakonikoolituse läbimine on vajalik eeldus diakonieksamile kutsumiseks ja hilisemale teenimisele diakonina Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus.
Vastuvõtu tingimused, vajaminevate dokumentide loetelu ja informatsiooni nende esitamise kohta leiab EELK UI kodulehelt: http://ui.eelk.ee/index.php/et/pastoraalseminar/diakonikoolitus
Vestlus konsistooriumi ees toimub 10. septembril.
Info: Liina Sander, pastoraalseminari juhataja assistent, tel 611 7405 ja 5664 5700; liina.sander@eelk.ee.

Read more Comments Off on Usuteaduse Instituut annab teada

Ristivanemate väärtustamise töörühm kuulutab välja ristivanemluse teemalise logo konkursi. Kavand esitada hiljemalt 27. augustiks pdf-failina e-posti aadressil ristivanemad@gmail.com. Palume ära märkida oma kontaktandmed. Paremaid töid autasustatakse.
Täpsem nfo Facebooki grupis Ristivanemad: https://www.facebook.com/Ristivanemad-201823507268526/.
Korraldaja: Interreg projekti Sempre (http://estodiac.eu/sempre/) raames ellu kutsutud kirikutevaheline töörühm (http://www.eestikirik.ee/fookuses-ristivanemad ), mis arutleb ristivanemate rolli ja tähenduse üle nii kirikutes kui ka ühiskonnas laiemalt ning soovib ristivanemaid enam toetada. Töörühmast võtavad osa õigeusklikud, katoliiklased, metodistid ja luterlased. Töörühma patroon on Egle Viilma.
Info: Ingmar Kurg (projektijuht), tel 554 1232;
ingmar.kurg@gmail.com või Kätlin Liimets (projekti koordinaator), tel 5663 9139; katlin.liimets@mail.ee.

Read more Comments Off on Logo konkurss