Läti kirikuelu pakub kõneainet

By in Kirikuelu, Uudised on aprill 4, 2018

Rubenis_ja_Vanags copyViimasel ajal on mitmed Läti kirikuelu sündmused pälvinud laiema avalikkuse tähelepanu. Enamasti on see olnud seotud üsna vastuoluliste teemadega.

Vastuoluline konventsioon
Näiteks ebaõnnestus konservatiivsete kirikutegelaste tegevuse tagajärjel Lätis naistevastase ja perevägivalla vastu võitlemiseks sõlmitud nn Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise katse. Seejuures olevat olulist rolli mänginud Riia roomakatoliku kiriku piiskopi Zbigņevs Stankevičsi kohtumine valitsusse kuuluva Roheliste ja Põllumeeste Liidu parlamendisaadikutega, mille järel nood otsustasid ratifitseerimist mitte toetada.
Varasemalt on Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise vastu välja astunud ka Läti Evangeelse Luterliku Kiriku (LELK) ning baptistliku ja õigeusu kirikute juhid, aga näiteks ka kristlike koolide esindajad. Konservatiivsed kirikutegelased ei eita vajadust naistevastase vägivallaga võidelda. Vastuvõetamatu on nende sõnul ainult konventsiooni ideoloogiline suunitlus, mis seadvat kahtluse alla traditsioonilised arusaamad perekonnast ja soolisusest.
Teisalt avaldas 55 Läti usu- ja kultuuritegelast pöördumise, millega avaldatakse konventsioonile toetust ning heidetakse selle vaenlastele ette asjatundmatust ja tendentslikkust. Allkirjastanute seas oli näiteks LELKi, Välis-Läti luterliku kiriku ja Riia anglikaani koguduse vaimulikke ning Läti Ülikooli usuteaduskonna esindajaid.
Lisaks Lätile on Istanbuli konventsiooni ratifitseerimine sarnastel põhjustel hiljuti takerdunud ka Bulgaarias ja Slovakkias. Eesti riigikogus ratifitseeriti see aga mullu septembris, kusjuures vastu hääletasid ainult EKRE saadikud.

Kirikusisene poleemika
Veebruaris äratas Läti avalikkuse tähelepanu aga tuntud luterliku teoloogi ja pastori Juris Rubenise loobumine vaimulikuametist.
Rubenis sai tuntuks seoses kuulumisega 1980. aastatel tekkinud võimude ja ka kirikujuhtide suhtes opositsioonilisse noorte vaimulike rühmitusse. 1989–2012 oli ta Riia Lutheri koguduse õpetaja. Lisaks on Rubenis silma paistnud kristliku meditatsiooni propageerijana ja harduskirjanduse autorina. Tema raamatuid on tõlgitud mitmetesse võõrkeeltesse, eesti keeles on ilmunud „Inglite ilm“ ja „Kümme käsku“.
Peagi sai teatavaks, et Rubenise taandumise põhjuseks olnud halvustav suhtumine ametivendade poolt, kes talle liigset vabameelsust ja õigest õpetusest kõrvalekaldumist ette heitsid. Juhtunu ajendas mitmeid avaliku elu tegelasi Rubenisele toetust avaldama. Erilist tähelepanu pälvis üpris poleemilise tooniga avalik kiri, millele kirjutasid alla 14 LELKi õpetajat ja üks evangelist (meie mõistes diakon).
Rubenise kriitikutele heideti selles ette ahtameelsust ning väärdunud arusaamu evangeeliumist ja ristiusust. Kurdeti, et teoloogilist mitmekesisust tahetavat kirikust välja juurida ja teisitimõtlejad korrale kutsuda. Seejuures viidati Rubenise enda mullu tehtud hoiatusele, et „rahvakirikut“ ei lastaks kaaperdada „sektantliku teoloogia“ esindajate poolt.
LELKi peapiiskop Jānis Vanags esines tasakaaluka vastulausega, milles ta püüdis kirjas esitatud etteheiteid ümber lükata. Muu hulgas juhtis peapiiskop tähelepanu sellele, et mitmed allakirjutanud on varemgi kirikus valitsevate seisukohtade suhtes avalikult kriitilised olnud, kuid keegi pole teinud katset neid selle pärast ametist kõrvaldada.
Nii Istanbuli konventsiooni ümber toimunu kui Rubenise juhtum ärgitasid elavat arutelu ka ilmalikus meedias. Osalt võib seda seletada asjaoluga, et usk ja kirik mängivad Lätis mõnevõrra olulisemat rolli kui Eestis. Näiteks on LELKil ametlikult umbes 700 000 liiget, kuigi tegelikult osaleb neist koguduseelus ainult väga väike osa. Pew Research Centeri mullu avaldatud uurimistulemuste kohaselt pidas 31% Läti elanikest end õigeusklikuks, 23% katoliiklaseks ja 19% luterlaseks. Mitte ühtegi usku tunnistanud inimesi oli 21% ehk selle uuringu kohaselt üle kahe korra vähem kui Eestis.
Rain Soosaar

Comments are closed.