Bachblum_2Ahti Bachblum, Kunda ja Viru-Nigula koguduse diakon:
Teenin oma kogudusi kahel pühapäeval kuus ja sel nädalavahetusel olin vaimulikest kohustustest vaba. Kasutasin seda aega, et oma kooridega, mida juhatan (Väike-Maarja segakoor Helin ja Rakvere meeskoor), osaleda Põlvas Intsikurmus toimunud võrokeelsel laulu- ja rahvapeol Uma Pido.
Kuigi olen kasvanud Lääne-Virumaal Haljalas, on mul läbi elu olnud tihe side Võrumaaga. Minu emapoolne suguvõsa elab Vastseliina lähistel ja ka Setumaal Obinitsas. Kui toimus esimene Uma Pido 2008. aastal, siis palus üks korraldajatest Aapo Ilves mul teha lauludele «Kõnõtraat», «Tii», «Puupää rock’n’roll» ja «Perräjäänü» kooriseaded. Seega olen algusest peale olnud selle peoga seotud. Sel aastal aga laulsin esimest korda ka ise laulukaare all. Ametivendadest märkasin seal ka Rõuge koguduse õpetajat Mait Mölderit.
Minu kooridele oli kõige suuremaks väljakutseks murdes laulmine. Keele õppimine oli raskemgi kui partiide omandamine. Peo kõrghetkeks oli kindlasti lõpulaul «Puu’ kasussõ korgõs», mis läks kordamisele. Mulle tundus, et sel korral oli tantsu rohkem kui eelmistel pidudel. Seda oli lauljana lavalt publikusse väga ilus vaadata. Jalustrabav oli Põlvast pärit metall/punk-ansambli Winny Puhh ülesastumine. Võimalik, et neile, kes olid klassikalisele laulupeole tulnud, see väga ei meeldinud.

Read more Comments Off on Virumaalt Võrumaale peole

Tauno2Tauno Toompuu, Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja:
Möödunud reedel kohtusid Rakvere koguduste vaimulikud linnavalitsuse esindajatega traditsioonilisel palvuslõunasöögil, mida me sel aastal ei pidanud jaanuaris, vaid nelipüha eel. Koostöös linnavalitsusega kutsusime endi sekka peapiiskop Urmas Viilma, kes kõneles ühiskonna sidususest, vajadusest kuulata erinevate inimgruppide arvamusi ja armastada üksteist, mitte ainult olla tolerantsed üksteise suhtes. Kui osa palvuslõunasöögil osalejaist oli peapiiskopiga kohtunud Rakvere kirikupäevade ajal, siis osale oli see esmakordne kohtumine ja võib öelda, et inimesed olid meeldivalt üllatunud.
Järgnenud laupäev oli aga üle pika aja vaba ja sain mõnuga kodus tööd teha vastukaaluks pühapäevale, mis oli eriliselt töine. Lisaks jumalateenistusele Rakveres oli teenistus ka Tamsalus, nende vahele jäi ristimistalitus. Õhtul algas aga Rakveres palvenädal, mis on seotud koguduse nimepäevaga ehk kolmainupühaga. Sel pühapäeval on koguduses ühtlasi leeripüha, kus osaleb piiskop Einar Soone. Nädala jooksul nelipühast kolmainupühani palvetame Vana Testamendi psalme ehk kiituslaule koguduse endise õpetaja Enn Kivinurme tõlkes raamatu «Kiituslaulud» (Rakvere, 2013) põhjal. Loodan, et see nädal on kogudusele vaimulikult virgutav ja kui kiituslaulud saavad palvetena omaseks, oleme palvetarkuses taas rikkamaks saanud.
Sel nädalal aga tuleb linnavolikogus arutusele koguduse ettepanek müüa linnale Pauluse kirik, mida praegu rendime linnale. Linnal on olemas vajadus kultuurikeskuse järele, kogudus aga vajab raha, et korda teha Kolmainu kirik. Meie koguduse tegemisi saab jälgida suhtlusvõrgustikus Facebookis. Erinevad töötegijad jagavad nädala jooksul seal oma mõtteid ja juhuslikult teen seda sel nädalal mina.

Read more Comments Off on Rikkamaks palvetarkuses

janno_tiinaTiina Janno, Audru ja Tõstamaa koguduse õpetaja:
Nädalalõpp algab minu jaoks tavaliselt neljapäeva õhtupoolikuga, kui saan keskenduda ainult kogudusetööle. Esmaspäevast neljapäevani olen seotud ka Audru huvialakeskusega, kus annan kitarriõpetust. Sel aastal on mul 22 õpilast. Igal nädalal päris vaba päeva ei olegi, aga kui avaneb võimalus, külastan oma vanemaid, kes elavad Saaremaal. Üle mere minnes on küll nädalalõpu tunne, sest töömõtted jäävad vee taha.
Läinud nädalavahetusel võõrustasime külalisi Vaasa kirikuringkonna Solfi kogudusest. Pastor Ann-Mari Audas-Willmannile oli see esimene kord näha Eestit väljaspool Tallinna, mõnele rühma liikmele aga harjumuspärane külaskäik vanade sõprade juurde. Külalisõpetaja ütles oma jutluses, et kuigi tänapäeval on kergem olla kontaktis e-posti ja sotsiaalmeedia kaudu, annavad isiklikud kontaktid parema võimaluse üksteiselt õppida, on ju meil eri tugevused ja nõrkused. Vaasa kogudused on meie jaoks nagu kristlik oaas, kus enamik lapsi ristitakse ja enamik noori käib leerikoolis. Pühapäeval kohtusid külalised ka Audru koguduse kevadise leerirühmaga, mille kuuest liikmest on mõned juba pensioniealised. See oli päris huvitav kogemus.
Kunstiajaloolase ja restaureerija Juhan Kilumetsa firma Rändmeister tegi Audru kiriku välisukse uuringud, puhastas tammepuust ukse vanadest värvikihtidest, parandas kahjustatud kohad ja konserveeris sepised. Uks on kohale monteeritud ja elab taas oma ukseelu, vöörmünder kõnnib uhkelt suure võtmega ja lükkab riive kinni-lahti. Eks me muidugi oleme lummatud, et tulemus nii ilus tuli. Ainult et see ilu ei ole plakatlik, mis distantsilt mõjub, seda ilu tuleb lähedalt vaadata ja uurida. Tere tulemast Audrusse!

Read more Comments Off on Avatud uksed

Argo Olesk, Pindi koguduse õpetaja: Nädalalõpp algab laupäeva hommikul, see on vaba päev. Vahel on laupäeval matus, aga möödunud laupäeva sain veeta perega. Nii püüangi seada. Selleks on oluline, et pühapäev oleks varem ette valmistatud. Oli aegu, mil kirjutasin laupäeval, isegi pühapäeva varahommikul jutlust. Küllap nii teevad paljud ametikaaslased, aga mind tegi jutluse viimasel minutil koostamine närviliseks. Et ennast sellisest kulutamisest vabastada, olen sisse seadnud tava, et jutlus valmib aegsasti.
Laupäeval käisime perega Otepääl, lastel oli suusavõistlus ja meie naisega elasime neile kaasa. Laupäeva õhtul on alati saunaskäik, mis on omaette rituaal. Mina kütan, see annab mitmeks tunniks tegevust. Algul käivad mehed, see tähendab mina koos 5- ja 15aastase pojaga. Siis aetakse meestejutte. Kui noorem poeg läheb rutem tuppa, siis vanemaga veedame saunas pikalt aega. Ta on mulle hea sõber, kellega saan kõigest rääkida. Siis lähevad naised sauna ja tundub, et ka Kadri naudib aega tütardega.
Pühapäeval läksin aegsasti kirikusse. Sõitsin Võrust läbi, et kaks kirikulist kaasa võtta. Autosõit kujunes hingehoidlikuks vestluseks. Kiriku uks oli juba lahti ja käärkamber, kus me külmal ajal teenistusi peame, hubaselt soojaks köetud. Selliste asjade eest kannavad hoolt meie tublid vöörmündrid, viiest kirikuvanemast jõuab teenistusele ikka kaks või kolm. Koguduse juurde jõudes tunnen ennast alati väga hästi, tajun, et olen oodatud. Pärast teenistust ei läinud me veel laiali. Et mul oli sünnipäev, olin kohvikõrvast kaasa võtnud ja ka teistel oli lauale suupärast kaasas. Oli lihtsalt hea koos olla ja juttu ajada oma koguduse keskel, keda sel pühapäeval oli kirikus 26 inimest.
See oli minu tüüpilisi nädalalõppe.

Read more Comments Off on Pere ja kogudusega

Leevi Reinaru, EELK Misjonikeskuse juhataja, Lääne praostkonna praost:
Nädalavahetusel olin Peterburis, kus tähistati Aarre Kuukauppi (fotol paremal) Ingeri kiriku piiskopiks pühitsemise 20. aastapäeva. Laupäeval oli piiskop korraldanud oma residentsis Püha Maria kirikus kaks vastuvõttu koguduste esindajatele, kohalikele koostööpartneritele, aga ka külalistele idast ja läänest, sõsarkirikute esindajatele. Andsin edasi peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Tiit Salumäe tervitused.
Pidustustest võtsid osa ka meie misjonärid Juha Väliaho (Keila koguduse abiõpetaja) ja Hannu Keskinen (Peterburi Jaani kogudus). Õhtul kuulasime kirikus orelikontserti.
Pühapäeval kell 12 algas kirikus jumalateenistus, kus osalesid kõik kohale saabunud vaimulikud, jutlustas piiskop Kuukauppi. Soome- ja venekeelses jutluses meenutas ta oma kooliaega, kus tema vanemad pidi seisma julgelt kooli direktori ees ja kinnitama, et nende lapsed ei saa teenida kahte issandat. Sellele oma vanemate ja vanavanemate usuteele on ta kindlaks jäänud.
Kell pool neli pärastlõunal olin juba eestlaste Jaani kirikus jumalateenistusel, kus ka jutlustasin. Andsin kirikulistele Lääne praostkonna ajakirja Scripta ja misjonikeskuse 2016. aasta kalendri. Pärast teenistust andis kontserdi segakoor Põhjarannik, kes laulis jõulu- ja rahvalikke laule.
Õhtul kell kuus istusin bussi ja enne südaööd olin Tallinnas.

Read more Comments Off on Pidustustel Peterburis

Jaak Aus, Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja:
Nädalalõpp viis mind koos koguduse väikese delegatsiooniga Soome. Peale minu olid grupis meie koguduse diakon Saima Sellak-Martinson, juhatuse esimees Vootele Hansen ja kirikumees Jaanus Ruiso. Visiidi eesmärgiks oli kirjutada alla kahe koguduse, Tammela ja Tallinna Toompea Kaarli vaheline sõprusleping. Initsiatiiv tuli Soome koguduse poolt. Kuna meil on aastatepikkused sõprussuhted Tammela naaberkoguduse, Forssa linna kogudusega, siis oleme tegelikult ka Tammelaga varem suhelnud. Nüüd oli hea võimalus muuta varasemad suhted n-ö ametlikuks, et edaspidi korraldada kolme koguduse ühiseid ettevõtmisi.
Tegemist on Helsingist 120 kilomeetri kaugusele jääva umbes 5400-liikmelise kogudusega, mille rikkuseks on kaunis keskajast pärit pühakoda, mis just neil päevil tähistab oma vanema osa valmimise 600. aastapäeva. Pühapäevasel jumalateenistusel teenis orelil kaasa organist Evi Kant, eestlanna, kes pärast Viljandi kultuuriakadeemia lõpetamist jätkas õpinguid Helsingis Sibeliuse akadeemias ja on nüüd Tammela koguduse koosseisuline kantor. Koguduses on esindatud kõik töövaldkonnad alates lastetööst ja lõpetades eakatega tegelemisega.
Allkirjastatud sõprusleping on üldsõnaline, selles ei ole märgitud üksikasju, milles koostöö võiks või peaks seisma. Soomlased on öelnud, et nad soovivad meie koguduse põhjal tutvuda n-ö oma tulevikuga. Et nad vaatavad meid kui peeglit, mis näitab, mis seisab ees. Teatavasti on Soome luterlik kirik viimastel aastatel tunda saanud kogu ühiskonda pitsitavat majandussurutist. Samuti on Tammela vald kimpus Eesti maapiirkondadelegi tuttava inimeste maalt linna ümberasumise teemaga, mille tagajärjel koguduseliikmed kogudusest lahkuvad, jättes tasumata liikmeannetuse. Soomlased kinnitavad, et saavad meilt ideid, kuidas analüüsida oma toimetulekut ning kavandada edasisi samme jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Read more Comments Off on Hõimutunded sõprussuheteks

Tanel Ots, Jüri koguduse õpetaja: Küsimus on selles, kust algab nädalalõpp? Kas reede on seda juba või mitte? Või rääkides pühapäevast – ühtedele on see nädala lõpu päev, teistele uue nädala esimene päev.
Minu nädalalõpp oli üsna tavaline. Et olen tööl mitmes ametis, siis tuleb ka aega koguduse ja omavalitsuse vahel jagada. Siiani on see hästi sujunud, sest vallavalitsuses on töörohkem nädala esimene pool – esmaspäeval algab suure mürinaga ning neljapäevaks-reedeks juba saab sisuliselt ühele poole – ja koguduseelus alates kesknädalast. Kolmapäeval näiteks kütame kogudusemaja soojaks, et inimestel oleks mõnus koguneda. Toimub ilmikute juhitud piiblitund ja teises tares leeritund, avatud on kantselei vaimuliku jutule tulijatele.
Aga tulen tagasi lõppenud nädala juurde. Neljapäeval olin Harjumaa vallajuhtidega koolitusel. Laupäevaks olin välja reklaaminud talgupäeva, et kirikuaed mahalangenud puulehtedeks puhtaks riisuda. Paraku sain ürituse laupäeval vaid avada ja talgulistele jõudu soovida, sest olin ise seotud matusega. Matused enamasti toimuvadki laupäeval, siis saavad ka inimesed kaugemalt kohale tulla. Nii et leheriisumise talgutele saatsin abikaasa koos nooremate lastega.
Pühapäeval oli loomulikult jumalateenistus Jüri kirikus. Meie kogudus on pühapäevakogudus, nii saab öelda. Kihelkond on ju suur, ka paljud koguduse aktiivist tulevad Tallinnast. Pühapäeval on pühapäevakool. Meil on välja kujunenud, et lapsed osalevad kirikus jumalateenistusel kuni jutluseni, siis lähevad kogudusemajja oma jutlust pidama. On tore jälgida, kuidas toimib laste initsiatiiv – nad tahavad pühapäevakooli tulla ja ju siis peavad vanemad ikka ka kaasa, kirikusse tulema!
Muidugi tegi pühapäeva eriliseks isadepäev. Meie peres on traditsiooniks saanud, et isa äratatakse sel puhul lauluga üles. Oli rohkelt kallistusi ja ilusad tervituskaardid. Isegi meie tudengist tütar tuli selleks puhuks Tallinnast koju, kuigi mitmed eakaaslased olid üllatunud, et kas tõesti selleks, et isa tervitama minna. Muidugi olen uhke, et olen viie tubli lapse isa. Noorim käib veel lasteaias, vanim ülikoolis – kõik mõeldavad haridusastmed on kaetud!

Read more Comments Off on Isadepäeval lauluga üles

Meelis Rosma, Sydney Jaani koguduse õpetaja: Möödunud nädalalõpp oli imeline. Sain jutlustada Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Tegemist oli justkui proovijutlusega, sest mul on plaan tulla tuleval aastal paariks kuuks Eestisse, mil loodetavasti avaneb võimalus osaleda toomkoguduse teenimises. Oli veel koguduseliikmeid, kes mind mäletasid ajast, kui oma õpingute ajal pastoraalseminaris olin toomkoguduses praktikal. Oli väga liigutav taas kohtuda.
Veetsin väga meeleolukad nädalad Eestis. Üle pikkade aastate. Ligi kaheksa aastat olen olnud Austraalias ja teeninud Sydney eesti kogudust. Eks vahemaa ole pikk ja pilet kallis, seepärast ei olegi vahepeal kodumaal käinud.
Tulin koos perega, abikaasa Jie ja tütar Adelaga. Soovisin väga, et meie aasta ja kümne kuu vanune laps saaks osa eesti keele kõlast ja rütmist, et tema eesti keel seeläbi täiustuks. Mina räägin tütrega eesti keeles, oma emaga suhtleb ta hiina keeles ning kolmanda keelena on oluline Austraalias inglise keel.
Minu jaoks oli see paar nädalat minevikuradadel käimine. Olen nautinud Tartus pühapäeviti kirikukellade kõla, Sydneys seda ei kuule. Selles mõttes on kummaline uskuda meediast läbi käivat sõnumit, et eestlased on kõige usukaugem rahvas. Mõtlen, et kui oleks, siis keelataks ka kirikukellad ära. Nautisin kuldset sügist Tartus, mis on minu sünnilinn ja koht, kus kasvasin suureks ning sain hariduse. Rõõmuga tundsin, et ülikooli peahoones, kus minagi usuteaduskonnas õppisin, elab edasi vaim ja vaimsus, mida mäletan. Nüüd on olnud esimesed öökülmad, mida pole enam ammu kogenud. See kõik oli eriline oma tavalisuses ja mõjus mulle värskendavalt. Naasen Austraaliasse soojade mälestustega Eestist.

Read more Comments Off on Mineviku radadele käima

Margit Nirgi, Haljala koguduse õpetaja: Lõppenud nädalavahetus eristus tavalisest seoses korp! Filiae Patriae 95. aastapäevaga, kuhu taasasutajana kuulun.
Sõitsin Tartusse juba reedel ja võtsin laupäeval osa mitmest üritusest. Hommik algas Jaani kirikus armulauaga jumalateenistusega, kus teenisin koos kaasvilistlase õp Kerstin Kasega. Jutluses meenutasin kümne noore naise südikust, kes 95 aastat tagasi vastukaaluks meesüliõpilasorganisatsioonidele otsustasid asutada naiskorporatsiooni, millele valiti ladinakeelne nimi, tõlkes ’isamaa tütred’.
Mälestasime teenistusel neid filia’id, keda nõukogude võim vägivaldselt Siberisse saatis. Ka rasketes oludes säilitati usk, väärikus ja vastastikune austus. Kutsusin kirikulisi mõtlema ühisosast, mis tänaseid filia’id ühendab organisatsiooni asutajatega. Nimetasin, et me kõik oleme veel eelmisest sajandist, aga õige pea saame kokku 21. sajandil sündinud üliõpilastega, uute filia’tega. Küsisin, kas saame hakkama selles kiiresti muutuvas maailmas, kuhu meid elama on lubatud.
Ülikooli aulas toimunud aktusel pidasin ettekande Johan Kõpust piiskopiks ja ülikooli rektoriks oldud ajal, koostasin selle Kõpu avaldamata päevaraamatuid kasutades.
Meenutasin, et kuulsin Kõpust esimest korda 1977 UI õppejõududelt, kes olid ülikoolis käinud rektor Kõpu ajal. Meeldejäävaim lugu oli sellest, kuidas rektor Kõpp vestles ülikooli fuajees üliõpilastega, kellele see oli suur au. Kui ruumi sisenes teenija, käes küttepuudega ämber, katkestas rektor vabandades vestluse, et avada teenijale uks. See oli valutu valus käitumise õpetus, mille vanad mehed legendiks rääkisid.
Toona ei teadnud ma aimata, et kord Kõpu jälgedes Laiuse pastoriks saan, saati seda, et Uppsala eesti kogudus otsustas Laiuse kogudusele kinkida Kõpu talaari, mis minu initsiatiivil edasi kingiti ülikooli muuseumile.
Laupäeva õhtul Haljalasse tagasi jõudnud, kohtusin kiriku rõdu taastavate restauraatoritega. Pühapäeval teenisin jumalateenistusel Haljala kirikus.

Read more Comments Off on Isamaa tütarde ringis