BachFest 2019 kingib ilusa ja helge uusaastaõnnitluse kõigile linna elanikele ja külalistele nüüd juba traditsiooniliselt, kaheksandat korda. Eeloleval festivalil toimuvad orelikontserdid ja muusikaõhtud kooride, orkestrite, lauljate ja instrumentalistide osalusel. Kõik kontserdid toimuvad Niguliste muuseumi suures kontserdisaalis ja sama muuseumi Püha Antoniuse kabelis, kus asub Tallinna kõige kuulsaim kunstiteos – Bernt Notke „Surmatants“.
Festivali kontserdid kingivad kuulajatele kohtumisi J. S. Bachi teostega. Samuti saab kuulata ka teiste heliloojate teoseid Eesti, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Poola muusikute esituses.
Avakontsert toimub 1. jaanuaril kl 18. Igal festivalipäeval 2.–7. jaanuarini on kontsertide algus kl 16 ja kl 19.

Read more Comments Off on VIII Tallinna Bachi nimeline muusikafestival

Misjonikeskuse koolitusele oodatakse nii vaimulikke kui ka koguduste ilmikliikmeid, kes sooviksid täiendada oskusi koguduse väikerühma juhina.
Väikerühma all mõeldakse jumalateenistuslikust elust väljaspool toimuvaid kohtumisi (piiblitunnid, palveringid, naiste- ja meesteringid jne). See on koht kristlasena kasvamiseks, oma usu üle mõtisklemiseks ja selle sõnastamiseks, arutlemiseks, küsimiseks, ühiseks Piibli lugemiseks, palveosaduseks. Väikerühm on madala künnisega kohtumiskoht, kuhu saaks kutsuda ka neid, kes alles tutvuvad kristliku õpetusega.
Koolitusel tutvutakse lihtsalt kasutatava materjaliga, mille põhjal suudab väikerühma kogunemisi alustada ja juhtida ka seda esmakordset tegev koguduseliige. Õppematerjal jaguneb kuueks põhiteemaks: Palve ja Piibel, Usuelu alused; Kristlasena kasvamine; Koguduse liikmeks olemine; Kristlaste ühine vastutus; Issanda jalajälgedes (hingehoiukursus).
Põhiteemad koosnevad omakorda moodulitest, mida saab omavahel kombineerida.
„Kasvuaja“ juhendajate õppepäevad sisaldavad praktilist õpetust materjalide kasutamisest ja ka vaimulikku osa. Koolituspäevadel arutletakse ühiselt teemade üle ja rakendatakse kuuldut praktikasse.
Koolitus toimub Põlva Maarja koguduse ruumides 26. jaanuaril (I osa) ning 9.–10. veebruaril (II osa) kell 10–17. Koolitajateks on Soome Rahva Piibliseltsi koolitajad Virpi Nyman ja Kristiina Nordman. Koolitus on tõlkega soome keelest eesti keelde.
Osalustasu 20 eurot katab materjalide ja lõunasöögi kulud. Võimalus ööbida koguduse ruumides, milles tuleks eelnevalt kokku leppida.
Registreerimine 20. jaanuariks aadressil
helene.toivanen@eelk.ee või telefonil 5646 4135.

Read more Comments Off on Koolitus väikerühmatööst huvitatutele

VALDUR TAMM

Head lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuks
SA Ajaleht Eesti Kirik EE852200221020430989 Swedbank

Read more Comments Off on Täname

Konverents toimub 22.–23. jaanuarini Nelijärvel. Konverentsi peateema on „Seest välja“.
Ettekannetega esinevad Marko Tiitus, Eerik Jõks, Arne Hiob, Ain Riistan, Rein Õunapuu, Siim Raie, Mikk Lõhmus, Anti Toplaan, Urmas Viilma ja Janek Mäggi.
Konverentsile saab registreerida EELK kodulehe siseveebi kaudu.

Read more Comments Off on Vaimulike konverents

Peeter Karma, emeeritus
27. detsembril – 72
Patrik Göransson
27. detsembril – 51
Tiit Lastik, diakon
27. detsembril – 29
Kalle Kasemaa, dr, emeeritus
30. detsembril – 76

Kirikumuusikud
29. detsembril Sigrid Põld
30. detsembril Janika Oja

Ordinatsioonitähtpäev
30. detsembril – 21
Erkki Juhandi, diakon reservis
31. detsembril – 18
Merike Kütt, peakaplan (diakoniordinatsioon 16.09.1999)

Õnnitletavatel on preestriordinatsioon, kui ei ole märgitud teisiti.

Read more Comments Off on Õnnitleme

Tekst ja foto: Tiiu Hermat

Kõik kasvab, elab – tuhandetes eri vormides.
Kust see elurikkus küll tulnud on?
Ise tekkinud?
Kuidas saab midagi nii keerulist lihtsalt tekkida? Kuidas teab elusolend, et ta just selliseks peab kasvama?
Isa, Sina oled määranud kõik. Sina oled andnud elu taimedele ja loomadele, kõigele, mis siin maa peal on. Õpeta meid siis, et oskaksime seda elu kasutada parimal võimalikul viisil.

Read more Comments Off on Palve

Fl 1:20–26
Olles 40aastane, õnnelikus abielus, nelja lapse isa, täie tervise ja enda arvates ka täie mõistuse juures, lisaks töö, kodu, harrastused – istusin ühes söögilauas koos Avinurme puhkpilliorkestri meestega ning jutt läks surmale. Ütlesin, et minul ei ole suremise vastu midagi, olen elu piisavalt näinud ja kui Jumal selle nõnda seab, siis olen valmis lahkuma. Eakaaslased vaatasid mind suurte silmadega ja üks vanem pillimees kostis: „Vaevalt, et sa seda tõsiselt mõtled. Praalid niisama. Kui surm ikka tõesti peaks silme ees olema, räägiksid teist juttu.“ See viie aasta tagune vestlus on mulle ikka ja jälle meenunud ning pannud küsima, kas ma tõesti praalisin niisama.
Vikerraadios võis 28. augustil kuulata saatesarja „Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha?“. Üks saatejuht esitas teisele testküsimuse: „Kui 85aastane naine ütleb, et tema tahab ära surra, kas see tundub sulle imelik?“ Teine saatejuht vastas: „Ei, ei tundu kusjuures. Arvestades seda eluiga, milleni ta on elanud, arvestades kõike seda pinget ja koormust, mis ta on talunud, siis ei tundu küll.“ Esimene jätkas: „No ütleme, et see naine saab veel täiesti hakkama, ta ei ole voodis ja suremas, vaid ta on elujõus inimene. Selles ongi asi, et meile tundub see normaalne, aga tegelikult see ei ole normaalne. See on depressiooni sümptom, kui inimene füüsiliselt ei ole suremas, aga vaimselt tahab surra. Järelikult puuduvad tal eesmärgid elus, puudub see rõõmu allikas.“
Tõsi – Paulus oli vangis. Ta oli vangistatud Kristuse pärast (1:13). Elu vangikongis tollal oli kaugel elust tänapäeva mugavustega eurovanglates. Nagu toona tavaks, hoiti Paulustki ahelais (1:7). Hoolitsus vangide eest oli minimaalne, tingimused rasked, toit kesine, nõnda et vang võis ilma väljast tuleva abita surra. Pealegi oli kohtuprotsess Pauluse üle veel pooleli ja polnud teada, kas ta mõistetakse surma või lastakse vabaks.
Pauluse olukorra kirjelduse peale võibki mõni (psühhiaater) teha ennatliku järelduse, et Paulus võis olla masenduses, depressioonis. Kestvad vintsutused vanglas, teadmatus ja hirm võimaliku surma ees olid ta seespidiselt murdnud, olid teinud temast elus pettunud ja kibestunud inimese, kellel polnud enam rõõmu allikat. Sellepärast ta pidaski suremist endale kasuks ja himustas lahkuda.
Tegelikult aga oli Paulus kaugel masendusest. Kogu Filipi kirja läbib punase joonena rõõm ja Paulus osutab kirjas rõõmule või rõõmustamisele 15 korda. Ühe ilmeka näite leiame 2:17–18: „Ja kuigi minu veri peaks joogiohvrina valatama teie usu ohvri ja teenistuse peale, ma rõõmustan ja olen rõõmus koos teie kõikidega. Niisamuti siis rõõmustage ka teie ja olge rõõmsad koos minuga!“
Paulus nägi selgelt, et kui ta peaks vangistusest vabanema, on tal küllaga, kelle või mille nimel edasi elada. Ta kirjutab filiplastele, et ihusse jäämine toob ta tööle vilja, „on vajalikum teie pärast … teie usu edenemiseks ja rõõmuks, et teie kiitlemine Kristuses Jeesuses rohkeneks minu kaudu“.
Harva, kui kellelgi ei ole, kelle või mille nimel elada. Minagi leian, et mind on vaja ennekõike oma naisele ja lastele toeks, mind võib olla vaja kogudusele ja väljaspool kogudustki näiteks leinajate lohutajana või abivajaja toetajana. Kes ei tahaks näha oma lapsi sirgumas, lapselapsi oma põlvel, lapselapselapsi; kes ei tahaks tulevikuski tegelda meeldivate hobidega, olla koos toredate sõpradega, viibida kauni looduse keskel! Kindlasti on paljugi, mille või kelle nimel elada. Seda oli Pauluselgi, ometi himustas ta lahkuda ja olla Kristusega, sest see on tema sõnul väga palju parem.
Ilmselt just selles küsimuses peitubki Pauluse ja paljude teiste kristlaste mõistmise võti, kui räägitakse surma himustamisest või valmisolekust siit ilmast lahkuda. Nende asjade kaalukausile panek ei pruugi aga olla kerge – kas on parem elu siin ilmas või surm ja olemine seal ilmas. Ilmselt sellise valiku puhul enamik inimesi valiksid nii ühe kui teise. Kõigepealt võtta siit ilmast maksimum, elada kõrge vanuseni, kõigest küllastumiseni ja alles siis sobib pealekauba ka Jumala riik kõige heaga, mida seal pakutakse.
Jeesuse õpetusest selgub aga, et kui me asetame oma südames rõhu maisele, siis võime taevariigist hoopis ilma jääda. Need, kes murravad pead selle üle, miks kristlased suhtuvad n-ö pessimistlikult selle ilma elusse, leiavad väärt mõtteainet Uku Masingu raamatust „Pessimismi põhjendus“. Masing kirjeldab, mida tema mõtleb pessimismi all: „Mitte elust pettumust või tüdimust mõne juhusliku nähte tõttu … Vaid pessimist on see, kes ei suuda leppida dualistliku tragöödiaga … Richteri sõnadega: „Pessimism sünnib igatsusest, tundest, et ollakse lõpmata kaugel ideaalist, tundest, et on pandud piirid ja lõpp, patust ja süüst. Ta on lunastuse igatsus, patuteadvus ja tunnistus.““
Alberi_juuni2010

 

 

 

 

Rene Alberi,
Avinurme koguduse õpetaja

Read more Comments Off on Lahkumise himustamine

Issand Jeesus Kristus. Üksnes Sinul on meelevald elu ja surma üle. Kingi meile alandlikku usaldust, et oleksime valmis vastu võtma elu, mille Sina kingid, ja märkama abi, mille Sinu armastus meile saadab. Aamen.

Read more Comments Off on Eestpalve

Jumala rahvas on kangekaelne olnud aegade algusest peale. Juba pattulangemise loos püüab Aadam oma patu naise kaudu Looja kaela ajada: „Naine, kelle sina mulle kaasaks andsid …“ (1Ms 3:12). Ju sealt taoline vastalisus pärinebki. Ka suurte jumalameeste lugudest leiame küllaga näiteid heitlemisest Jumala tahtmise vastu. Neil tuli läbida usuküpsuse katse, sest südamest, kus pole kahtlust olnud, pole mõtet usku otsidagi.
Pühapäeva evangeelium Jh 5:19–21 on tegelikult sellele lõigule eelneva loo jätk. Sama peatüki alguses kirjeldab Johannes, kuidas Jee­sus tervendas hingamispäeval halvatu ja sellest puhkes tõsine õpetuslik pahameel. Miks tervenenu rikub käsku hingamispäeval kanderaami kandes?! Kuidas hingamispäeval üldse tohtis tervendada?! Neile tõsiusklikele, kes käsuõpetust võtsid sõna-sõnalt ja selle täitmist nõudsid täht-tähelt, kelle hinges polnud usku varjutava kahtluse varjugi, Jeesus ütles: „Nõnda nagu Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab“ (Jh 5:21).
Suures eksituses oleme tegelikult just siis, kui arvame end sõna-sõnalt teadvat, kuidas Jumala riigis asjad peavad olema. Ja häda meile, kui seeläbi seame kellegi olukorda, kus ta Jumalale justkui kõlbab, aga ennast tõsiselt usklikeks pidavatele inimestele üldsegi mitte. Jah! Vahel on õndsam kahelda, et Jumal pääseks meid kõnetama, et jumalik ime puudutaks meidki.
Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse (2Tm 1:10).
Mart Salumäe

Read more Comments Off on Jeesus annab elu 

Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik kutsuvad osalema konverentsil „Ristivanema väärtus“ 3. oktoobril kell 12 Harkujärve kogukonnakirikus (Harkujärve küla, Harku vald). Konverentsi moderaator on Egle Viilma.
11:30 Registreerimine ja tervituskohv.
12:00 Keskpäevapalvus ristivanemate eest (õpetaja Avo Üprus).
12:30 Peapiiskop Urmas Viilma sõnavõtt.
12:50 Justiitsminister Urmas Reinsalu tervitus.
13:00 Ettekanne „Johannes Kuldsuu katehheesid ristimiseks“ (piiskop Eelija).
13:30 Esitlus „Ristivanemad ja hooldusõigus“ (Andra Salk ja Indrek Niklus).
14:20 Rühmatööd: „Ristivanemad ja pereseadus“, „Ristivanemate päeva tähistamine“, „Ristilaste toetamine“.
15:20 Koolituse „Ristivanemluse ehituskivid“ tutvustus (Kätlin Liimets).
15:40 Ristivanemate läkituse arutamine ja vastuvõtmine.
Konverentsi lõpp kell 16:30.

Registreeruda 25. septembriks aadressil ristivanemad@gmail.com või saada sõnum Facebooki lehel „Ristivanemad“.

Read more Comments Off on Kutse konverentsile