Christian Agricola signatuur.

Abielludes oli Mathias Katharinat vannutanud olema emaks vaestele ja põgenikele, selle kohaselt ka Katharina tegutses. Katharina kirjutab: „Abiellumisest alates olen võõrustanud mitmeid suurepäraseid ja õpetatud inimesi nende põgenemisel ja trööstinud neid nagu Jumal on öelnud: „Kinnitage nõrku käsi ja tehke tugevaks komistavad põlved!“ (Js 35:3).“
Lisaks põgenike eest hoolitsemisele oli ta ka kirjavahetuses nende kaasadega, keda julgustas oma usus kindlaks jääma. Tulijate hulgas oli mitmeid usuteadlasi, mh Johan Calvin. Hiljem käisid Zellide juures ka mitmed teised teoloogid. 1529. aastal toimunud debatt Lutheri ja Zwingli vahel tõi Strasbourgi samuti mitmeid oma aja mõjukaid reformaatoreid, keda Zellid võõrustasid. Katharina kirjutab: „Sel ajal kui armsad isandad Oecolampadius ja Zwingli siin olid, toimetasin 14 päeva teenijatüdruku rollis ja toitu valmistades.“ Suurt majapidamist aitasid Katharinal toimivana hoida mõned Strasbourgi lesestunud prouad. Lisaks käisid abiks almustest elavad inimesed.
Ajalugu tunneb kristlikku mõtlejat ja kirjutajat, usupõgenike vastuvõtjat ja külalislahket võõrustajat Katharinat ka kui pühendunud haigete, väetite ja surijate eest hoolitsejat. 1641. aasta katku ajal hoolitses ta südikalt paljude Strasbourgi elanike eest, tuues nii mitmedki surma lävelt tagasi, k.a oma abikaasa. Küllap kinnitasid need sündmused tema usku valitud tee õigsusesse – tema roll oli teenida sõna ja teoga.
Katharina valdas sõna nii kirjalikult kui suuliselt. Nii näiteks pidas ta – erinevalt toonastest tavades – 1548. aastal abikaasa matustel jumalagajätukõne. Pärast abikaasa surma kaitses viimase õpetuslikke seisukohti ja enda usulisi veendumusi kirjalikus väitluses Ludwig Rabusega, kes oli Zellide peres kostilisena elanud, hiljem Mathias Zelli ametijärglaseks saanud, kuid aja jooksul reformeeritute vaateid ja tavasid kritiseerima hakanud. Katharina kannatus katkes ning ta asus Rabusega avalikku debatti. Seegi oli oma aja kohta väga julge otsus. Just sellest väitlusest kirjutatu sai kõige märkimisväärsemaks osaks tema kirjalikus loomingus.
Ka leseaastatel jätkas Katharina vaenatud protestantide kaitsmist ja nende eest hoolitsemist. 1561. aastal Katharina, keda Ulrich Zwingli kirjeldas kui inimest, kelles saavad kokku Maarja ja Magdaleena omadused, haigestus ning kutsuti 1562. aastal ajast igavikku. Tema maised säilmed puhkavad abikaasa ja laste säilmete kõrval Strasbourgi kalmistul.
Katharina oli võimekas naine, kes pühendas oma elu evangeelses vaimus teenimisele ja reformaatoriliku õpetuse edasiandmisele ja kinnistamisele. Võrreldes enamiku reformatsiooniaja naistega oli Katharina tegevus erandlik, sest ajastust tulenevalt nähti naise rolli ühiskonnas teistsugusena – tasase, kuuleka ja perekesksena. Katharina on näide naisest, kes ennast neist ühiskondlike tõekspidamiste ja tavade mustrist läbi murdis. Samuti erineb ta mõnest teisest reformatsiooniaja häälekast naisest selle poolest, et tema tegevus ei pälvinud märkimisväärset kriitikat ja ägedat vastuseisu. Tema elulugu on näide sellest, et reformatsiooni levimisel ja kinnistumisel oli oma roll ka naistel ning seda mitte üksnes pere ja majapidamise eest hoolitsejatena, vaid ka sotsiaalse ja ühiskondliku vastutuse kandjatena ning reformaatorlike veendumuste levitajatena sõnas ja kirjas.
Kirjutised:
• Den leydenden Christglaubigen weybern der gemein zů Kentzigen minen mitschwestern in Christo Jesu zů handen (1524)
• Entschuldigung Katharina Schützinn (1524)
• Von Christo Jesu unserem saeligmacher (1534–1536)
• Klag red und ermahnung Catharina Zellin zum volk bey dem grab m: Matheus Zellen pfarer zum münster zu Straßburg (1548)
• Ein Brieff an die gantze Burgerschafft der Statt Straßburg (1557)
• Den Psalmen Misere (1558)

Pirjo Olavitütar Agricola: piiskopi abikaasa ja ema
Ajaloost ei ole palju teada neid juhuseid, kus ühele naisele kingitakse võimalus olla oma elu jooksul piiskopi abikaasa, aga ühtaegu olla ka emaks piiskopile, kuid just nii oli see Pirjo Olavitütrega (Pirjo Olavintytär, Birgitta Olafsdotter, Brigida Olaui), kes oli Soome olulisima reformatsiooniedendaja ja soome kirjakeele looja Mikael Agricola (1510–1557) abikaasa ning Tallinna piiskopi ja Haapsalu administraatori Christian Agricola (1550–1586) ema.

(Järgneb.)

Kristel Engman

Read more Comments Off on Naised reformatsiooni valguses 5. osa

Tekst ja foto: Toivo Hollo

Issand Jumal, taevane Isa, ärata meie südamed valmistama teed Sinu ainusündinud Pojale, et me tema tulemise vastu valmistuksime puhta südamega. Anna meile armu rännata siin ajas Sinu lastena.

Read more Comments Off on Palve

Rm 16:25–27

Eeloleva pühapäeva teemaks on kutse valmistada teed tulevale Issandale. Õigus tasandada teed ja teha väravad kõrgeks on kohane neile, kes seda tööd teha tahavad ja oskavad. Selleks, et tee tuleks tasane ja sirge, et käänakud, langused ja tõusud oleks õigesti ja hästi välja mõõdetud, tuleb päris palju vaeva näha. Seda enam on see keeruline, et meid ei ole kutsutud ehitama teetammi läbi soode ja rabade, vaid läbi inimsüdamete arvamiste ja mõtlemiste üksmeelsuste ja vastuolude.
Jutlust kirjutades paneb vaimulik ennast valmis rõõmusõnumi kuulutamiseks, et kogudusel oleks võimalus kohtuda Kristusega, kes tuleb meie juurde sõnas ja sakramendis.
Ristija Johannes elas kõrbes ja ta kuulutus kõlas eemal inimasustusega paikadest. Tema sõnum Issanda tulemisest oli veenev ja jõuline. Tuleb parandada meelt, et pääseda Jumala vihast, mis tabab sõnakuulmatuid. Tema juurde tuldi lähemalt ja kaugemalt, et lasta end ristida. Meeleparandus ja ristimine olid ettevalmistus kohtumiseks Kristusega.
Johannese juurde läkitatud preestrid ja leviidid tahtsid teada saada, kas ta on Messias, Eelija või prohvet. Johannes ei andnud tunnistust endast, vaid Kristusest, kelle tulemist ta kuulutas kui hüüdja hääl kõrbes. Ta andis tunnistuse, toetudes prohvet Jesaja kaudu antud üleskutsele valmistada teed kõrbesse. Maanteed tuleb tasandada meie Issandale. Mitte kaupade ja reisijate veoks, vaid Kristusele, kes on tulemas.
Teda kontrollima läkitatud uurimiskomisjonile ütleb ta lihtsalt: „Mina ristin veega, aga teie keskel, kuigi teie teda ei tea, seisab juba see, kes tuleb pärast mind. Mina ei ole väärt tema jalatsipaelagi lahti päästma.“
Johannese küsitlejad esindasid templit ja ohvriteenistust. See privileeg võis takistada neil mõista Ristija kuulutuse tõelisust vaatamata sellele, et nad tundsid pühakirja ja tõotusi Kristuse kohta. Nii sõnum peatselt saabuvast Kristusest kui ka selle sõnumi kuulutaja ei pruukinud mugavalt sobituda nende elukorraldusse, sest kui Ta on saabunud, siis see tähendab, et uus maailma ajastu on alanud. Mida ja kuidas siis nemad selles olukorras peaksid tegema ja olema? Küllap mõistsid nemadki, et kui uus on saabunud, peab vana kõrvale jääma. Sellises hirmus otsitakse pigem õigustust omaenese rumalusele kui tõde.
Kummatigi oli Johanneselgi seesama küsimus, kui ta läkitas oma õpilased Jeesuse juurde küsima: „Oled see sina või peame ootama kedagi teist?“ Johannes sai ammendava vastuse kohtumisel Jeesusega ja kui ta õpilased kurdavad, et Jeesuse jüngrid ristivad inimesi ja paljud lähevad Tema juurde, siis vastab ta rahulikult ja kindlalt: „Keegi ei suuda võtta midagi, kui see ei ole temale antud taevast. Teie ise olete mu tunnistajad, et ma ütlesin, mina ei ole Messias, vaid ainult tema eele läkitatu. Kellel on mõrsja, see on peigmees. Peigmehe sõber seisab aga kõrval ja kuulab teda ning on väga rõõmus peigmehe hääle üle. Nii on nüüd ka minu rõõm saanud täielikuks. Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema.“ Johannese rõõm sai täielikuks. Seni aimamisi taibatud saladus oli saanud ilmsiks. Ta sai kinnituse Kristuse tulemise kuulutusele.
Nii pühakirja kui kiriku traditsiooni mõistmiseks on vaja eelteadmisi ja oskusi, mis aitavad mõista neis kätkevat sisu ja sõnumit. Mõistmine aga ei vii veel kokku Jumalaga, vaid on eelduseks, et võime ta ära tunda kui oma Issanda. Veel vastutusrikkamaks teeb sõnakuulutaja ülesande see, et evangeeliumis ei ole kutse kuningate Kuningat vastu võtta antud üksnes jutlustajale ega kogudusele, vaid kõigile.
Kiriku teed rajav töö on tunnistus sellest, et valmistutakse Tema tulemiseks kõikide rahvaste ja inimeste juurde. Jutluse koostamine on ülesanne, millega vaimulik valmistab ette eeloleva pühapäeva jumalateenistust. Jutlustamine on Jumala rõõmusõnumi kuulutamine apostel Pauluse evangeeliumi ja Jeesuse kuulutuse kohaselt, milles Jumal ise võib meid kinnitada. Jumalateenistus on koguduse võimalus kohtuda Kristusega, kes sündis maailma neitsi Maarjast. Ta tuleb meie juurde sõnas ja sakramendis, et meid usule äratada ja seeläbi päästa viimsel päeval.
Ristija Johannese rõõmule ja meelekindlusele sarnaselt helisevad ka apostel Pauluse sõnad Jumala ülistuseks, millega ta võtab kokku ja lõpetab kirja roomlastele: „Sellele aga, kes teid võib kinnitada minu evangeeliumi ja Jeesuse Kristuse kuulutuse kohaselt, selle saladuse ilmutuse kohaselt, millest on igavesest ajast vaikitud, nüüd aga on tehtud avalikuks ja prohvetite kirjade läbi igavese Jumala käsu kohaselt kõigile rahvastele antud teada kuulekuseks usule, ainsale, targale Jumalale – temale olgu kirkus igavesti Jeesuse Kristuse läbi! Aamen.“ (Rm 16:25–27)

Praats,Allan Viljandi Paulusse okt2011

 

 

 

 

Allan Praats,
Viljandi Pauluse koguduse õpetaja

Read more Comments Off on Usu kuulekusest

Hea Jumal, me täname Sind, et saatsid oma Poja siia maailma, et meid päästa. Aita meil kuulda tema kutset ja teda oma eluteel järgida. Anna meile oma Püha Vaimu, et võiksime anda oma eluga tunnistuse Jumalast ja olla nii headeks teevalmistajateks Issandale siin maailmas. Aita meil parandada meelt ja elada Sinu tahte kohaselt. Aamen.

Read more Comments Off on Eestpalve

Advendiaja kolmas pühapäev kõneleb Ristijast Johannesest, kes oli väga tihedalt Jeesusega seotud. Kui Jeesuse sünnipäev on talvise pööripäeva lähistel, siis Ristijal Johannesel suvise pööripäeva lähistel. Seegi näitab nende kahe isiku seotust ja olulisust. Ristija Johannes oli Jeesuse teevalmistaja: ta kutsus inimesi meeleparandusele, sest tulemas oli maailma Päästja. Oma tegevusega kogus Johannes endale suure järgijaskonna, kellest osast said Jeesuse jüngrid. Johannes osutab Jeesusele kui Jumala Tallele, kes kannab ära maailma patu. Selle teoga annab Ristija Johannes tunnistuse sellest, et Jeesus on Päästja, kelle tulekut ta ennustas. Teevalmistaja oli täitnud sellega oma rolli.
Tänapäeval kutsub Issand meid oma teevalmistajate kaudu tulema nii sõna kui sakramentide juurde. Inimese elumured, eksistentsiaalsed küsimused ja elu mõtte otsimine on teevalmistajateks Issandale, kes kutsub inimest usu teele. Kirik on siin maailmas Issanda teevalmistaja ja kui inimene raskel hetkel kirikusse satub, võib ta seal kohtuda Jeesusega, kes teda päästab. Kuid kirik pole mingi ebamäärane asutus, vaid see on kristlaste kogu. Nii on iga kristlane kutsutud siin maailmas olema Issanda teevalmistaja, andes nii sõnade kui tegudega tunnistust oma usust ja kutsudes oma kaasinimesi Issanda juurde, kes neid päästab ning annab neile elu mõtte ja sihi.
Kaido Soom

Read more Comments Off on Valmistage Issandale teed

KinkekaartMõelge oma lähedastele ja rõõmustage neid lehetellimusega. Tellimuse vormistamiseks helistage 733 7795 või kirjutage sirje.kasemaa@eelk.ee. Saadame Teile kingitusest teatamiseks ka kauni kinkekaardi.

 

 

Read more Comments Off on Parim jõulukink võib olla EESTI KIRIKu tellimus

EELK kalender 2018 esikaas200Kas Sinul on jõulukingitus juba olemas? Hea kingitus endale, sõbrale või kolleegile on Eesti Kiriku kalender „Eestimaa kirikud 2018“. Kalendrisse on kogutud fotod puunikerdaja Christian Ackermanni loomingust meie pühakodades. Üksikmüügi hind 3 €, koos saatekuluga 4.20. Alates 10 kalendrist on hind 2.60. Kalendrit saab tellida helistades tel 733 7795 või kirjutades sirje.kasemaa@eelk.ee.

Read more Comments Off on Kingitus terveks aastaks

Alates 2018 jaanuarist 0,5–1,0 kohaga Tallinna üksuse JUHILE ja 0,5–1,0 kohaga tööd PEANÕUSTAJALE.
Kui Sul on peanõustajana valmisolek lisaks klienditööle ka integratiivse teraapiatöö kvaliteedi hoidmine, meeskonna professionaalsuse arendamine ja juhina keskuse arendus- ja turundustegevused, siis palume saata sooviavaldus e-kirjaga (motivatsioonikiri koos palgasooviga, CV ja võimalusel koguduse soovituskiri) hiljemalt 16. detsembriks aadressil info@perekeskus.ee või helistada telefonil 5688 5207.
Info: www.perekeskus.eu. Omalt poolt pakume väärtuslikku töökogemust kristlikus organisatsioonis ja töövõrgustikus, mis võimaldab olla aktiivseks osaliseks meie ühiskonnas toimuvates arengutes.

Read more Comments Off on EELK Perekeskus pakub tööd

tallinna jaaniTallinna Jaani kogudus kutsub 17. detsembril tähistama kiriku 150. sünnipäeva. Kl 9 palvus Püha Vaimu kirikus. Kl 9.20 protsessioon Püha Vaimu kirikust Vabaduse väljakule. Kl 9.40 Jaani kiriku kellamängu kuulamine. Kl 10 juubelijumalateenistus, millele järgneb kohvilaud kõigile.
Tulekust teatada tel 644 6206 või 5663 4624 või tallinna.jaani@eelk.ee.

Read more Comments Off on Tallinna Jaani koguduse 150. sünnipäev

Laupäeval, 16. detsembril jagab Soome luteri kiriku Lapua piiskopkonna misjoniteoloog Jukka Jämsen teadmisi Pühast Vaimust, tema tööst ja armuandidest. Mis ja milleks need on ning mida nendega peale hakata? Kogunemine kell 9.30. Lõpupalve kell 19.
Osalemine on tasuta, soovi korral võib teha koha peal vabatahtliku annetuse. Et lõunasööki jätkuks kõigile, oleks oma tulekust hea teada anda aadressil titta.hamalainen@eelk.ee või telefonitsi +372 5342 4277.

Read more Comments Off on Koolituspäev Rannamõisas