“Tähendus Sõnade Taga” on muusika ja piibliõpetuse seeriaõhtud, mis on mõeldud kõigile, kes on huvitatud paremini tundma Piiblit.

read more

Read more Comments Off on “Tähendus Sõnade Taga” jätkub kevadhooajal

Ristija Johannese sündimine

Johannes oli preester Sakariase ja tema naise Eliisabeti poeg. Nad olid pikka aega lootnud last saada, kuni lõpuks, üsna eakatena, olid lapsevanemaks olemise lootusele käega löönud.

Ühel päeval oma vanas eas läks Sakarias templisse viirukit suitsutama ning seal olles kõneles talle Issanda ingel: ”Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes.” Lk 1:13

Sakarias kahtles, et tema ja ta naine võiksid nii kõrges vanuses veel lapsi saada. Kahtlemise tõttu ütles ingel talle, et ta jääb tummaks kuni päevani, mil ettekuulutus täitub. Kui Sakarias lõpuks oma hääle tagasi sai, täitus ta Püha Vaimuga ja hakkas rääkima prohvetlikult oma poja kohta: ”Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda eel temale teed valmistama, et anda tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile tuleb päikesetõus kõrgustest. See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja surmavarjus, see suunab meie jalgu rahuteele!” Lk 1:76-79

Aus ja otsekohene

Johannes elas kõrbes lihtsat elu. Tema toiduks olid rohutirtsud ja mesi, ta kandis kaamelikarvadest kuube ja kuulutas, et Jumala riik on lähedal. Ta manitses inimesi patust ning halbadest harjumustest ja hoiakutest pöörduma. Paljud lasid end Johannesel ristida meeleparanduseks. Variserid ja saduserid (ehk õpetatud targad juudi mehed) olid provotseeritud, kui kuulsid, mida ta kõneles Taevariigi kohta. Ent Johannes, kes oli resoluutselt aus, hurjutas neid, nimetades neid ”rästikute sooks”, ja näitas neile koha kätte.

Paljud pidasid Ristija Johannest Messiaks, keda juudid ootasid, kuid nendele vastas ta: ”Mina ristin teid veega, aga on tulemas minust vägevam, kelle jalatsipaelagi ei kõlba ma lahti päästma. Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega.” Lk 3:16

Jeesuse tee tasandaja

Johannese evangeeliumis (1:23) ütles ta enda kohta, et ta on hüüdja hääl kõrbes, kes teeb Issanda tee tasaseks.

Johannes oli Jeesuse eelkäija. Ta pidi Jeesuse jaoks tee ette valmistama. Jeesus, Messias, oli see, kes ristis meie päästmiseks, mitte vaid meeleparanduseks. Kui Jeesus tuli Johannese juurde, et lasta end ristida, ei soovinud Johannes seda teha. Mt 3:13-15: ”Siis tuli Jeesus Galileast Jordani äärde, et lasta end Johannesel ristida. Aga Johannes püüdis teda igati keelata: ”Mul on vaja ennast lasta sinul ristida – ja sina tuled minu juurde!” Jeesus aga kostis talle: ”Olgu pealegi; sest nõnda on meile kohane täita kõike õigust!” Siis Johannes andis talle järele.” Sellest tuleb ka tema nimi – Ristija Johannes.

Kõrgeim maa peal

Johannes oli kõigutamatult aus mees ja see ei meeldinud kõigile. Nelivürst Heroodes lasi Johannese vangistada ja tal pea maha lüüa, kuna Johannes oli tema eluviisi hukka mõistnud.

Pärast Johannese surma andis Jeesus tema kohta tunnistuse. Lk 7:24-35 nimetas Ta teda prohvetiks ja kõige kõrgemaks meheks, kes on kunagi naisest sündinud. Jeesus hurjutas neid, kes ei lasknud end Johannesel ristida ja eirasid sellega Jumala plaani. Jeesus kordas veelgi üle selle, mis on kirjas Malaki 3:1 ja teistes evangeeliumites Johannes rolli kohta: ”Vaata, ma läkitan oma ingli ja tema valmistab minu ees teed.” (Ml 3:1)

Johannese ristimisest on juttu ka Uue Testamendi hiljem kirjutatud osades, kuid nagu Johannes seda ka ise ütles – tema ristis veega meeleparanduseks, Jeesus ristib Püha Vaimuga, et päästa.


Tekst Elna Øhlund
Tõlge Ave Mølster

 

Artikkel ilmus ajakirjas Pluss 2/2015 Mai

Täisversiooni väljaandest saad lugeda siit

 

Read more Comments Off on Ristija Johannes

Tähendamissõna Külvajast, Markuse 4: 3-9.

Jeesus ütles: „Kuulake! Vaata, külvaja läks välja külvama. 
Ja külvamisel juhtus, et osa seemet pudenes tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle. 
Ja osa kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda, ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda, ent kui päike tõusis, siis see närtsis ja kuivas ära, sest sel ei olnud juurt. 
Ja osa seemet kukkus ohakate sekka, ning ohakad tõusid ja lämmatasid selle ning see ei andnud vilja. 
Ja osa kukkus heasse mulda ja andis sirgudes ja kasvades vilja ning kandis kolmekümne- ja kuuekümne- ja sajakordselt.” 
Ja ta ütles: „Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!” 

 

Mõtisklus Kadri Lääs
Piiblilugemine Kaarel Vahermägi
Allikas: Raadiosaade "Misjonikoor muusikas ja sõnas".


Read more Comments Off on Tähendamissõna Külvajast

Sel sügisel on Pluss-ajakirjal 5-aastane juubel, sest esimene eestlaste enda tehtud ajakiri ilmus novembris 2010. Seetõttu toome käesoleva aasta novembrikuus Sinuni mõned artiklid meie arhiivist "vana kuld" - et meenutada, millised mõtted ja teemad olid noortele olulised 5 aastat tagasi. Piibliõpetuse rubriigist saad lugeda intervjuud Gunnar Kotieseniga nõiduse teemal.


Kas nõidus on vaid mäng?

Nõidus ja nõiakunst on paelunud inimesi juba aegade algusest. Astroloogia, horoskoobid, numeroloogia ja peopesalt lugemine on vaid väike osa nõiakunstist, kuid miski, mis võib Sind haarata tugevalt ja kavalalt pimeduse jõudude haardesse. Küsimustele vastas Gunnar Kotiesen.

Mis on nõidus?

Nõidus on praktika, kus teatud rituaalide, üleloomulike jõudude või olendite  vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju. Piibel ütleb väga selgelt, et nõidus on patt ja Jumalale täiesti vastuvõetamatu tegevus! Me toimime normaalses elus vaid siis, kui Ta on me elu kuningas. Inimene, kes tegeleb nõidusega, on astunud teadlikult sellest piirist üle.

Millised on nõiduse alaliigid?

Paraku on erinevat nõiduse praktikat meie ümber rohkemgi, kui oskame arvata. Meie ühiskonnas ei ole väga palju „praktiseerivaid nõidasid,“ kuid erinevat liiki tulevikku/minevikku uurijaid on rohkesti.. Kaartide panemine, taldriku keerutamine, õnne valamine, horoskoobid, nõidade tuleproov jt nõiduse välised vormid ja intensiivsus võivad olla väga erinevad, kuid nende suund on sama – saada vaimsest maailmast informatsiooni, et ise mõjutada oma või kellegi teise tulevikku.

Ükskõik, millises vormis nõidus ka ei esine, ütleb Jumal väga selgelt, et sellega ei tohi ise tegeleda ega kuulata neid inimesi, (olgu nad kasvõi Reporteri uudistest) kes seda teevad 5 Mo. 18:9-14

Kuidas seletada seda, et ka kuradil on võime inimesi terveks teha?

Kogu meie füüsilise eksistentsi taga on vaimne eksistents. Ja vaimne maailm on see, mis tegelikult suunab meile nähtavat maailma. Piibel räägib, et ka kuradile on antud teatud ajaks võimupositsioon vaimses maailmas. Aga juba Vanas Testamendis Moosese loos me näeme, et kuradi imedel on alati mingi piir. Kurat saab mõjutada mingil määral juba olemasolevate asjade käiku, kuid Jumal on ainus, kes suudab tuua esile loovaid imesid.

Kuidas teha vahet Jumala ja kuradi imel?

Tuleb tähele panna seda, kellele antakse au. Kui ime kaudu püütakse koguda tuntust mõnele inimgrupile või vaimsele õpetusele, siis on põhjust olla ettevaatlik. Kõik, mida Jeesus tegi, oli austuseks Isale. Samas on inimesi, kelle kaudu toimivad teatud imed ja nad ütlevad, et see kõik on tänu Jumalale, aga elavad elu, mis on süsteemselt vastupidine Jumala Sõnale. Ka selliseid juhtumeid peame väga hoolega jälgima, sest Jaakobus ütleb, et samast allikast ei saa tulla esile magusat ja kibedat vett. Jk. 3:11-12

Milline on mõju inimesele, kes saab tervendatud kuradi/Jumala poolt?

1 Jh. 1:5 ütleb, et Jumalas pole pimedust. Kui Jumal tegutseb inimese elus, siis sellega ei kaasne negatiivseid kõrvalmõjusid.
Jh.10:10 nimetatakse kuradit vargaks, tapjaks ning hukkajaks! Kui tema kaudu tuleb tervis või nn „õnnistus,“ siis sellega kaasnevad lisamõjud on alati seotud ühe eelpoolmainitava „paketiga“.

Miks on kristlasele ohtlik tegeleda nõidusega?

Võiks küsida ka, miks on ohtlik ilma turvavarustuseta pilvelõhkuja katuselt alla hüpata? Sellise tegevusega ei teki küsimust, et äkki saan surma, kuna see on 100% kindel. Sama on nõidusega – me avame ennast kõige otsesemal viisil vaimse maailma negatiivsele poolele ja kurat saab erineva nõiduspraktika kaudu meie elu hävitada.

Kuidas kaitsta end needmise eest ja kas kristlane peaks kartma, kui keegi omab temast tehtud voodoo-nukku?

Kui meie oleme lepingus Jumalaga ning elame koos Temaga – osaduses ja Tema Sõna oma elus praktiseerides, siis meil ole vaja karta, et väljaspoolt öeldud manajasõnad läheksid meie elus täide. Samas õpetab Piibel Juuda kirjas, et me ei tohi olla ülbed selliste teemadega. See, et me oleme kaitstud Jumala poolt, ei ole mitte meie tarkuse ega tugevuse teene, vaid Jeesuse surma ja ülestõusmise läbi tulnud võit.

 

Tekst Regiina Lopetaite, fotod Istockphoto ja Gunnar Kotiesen

Pluss 1/2010. Sisukord

Read more Comments Off on Pluss 5 aastat tagasi: Piibliõpetus – Kas nõidus on vaid mäng?

Sel sügisel on Pluss-ajakirjal 5-aastane juubel, sest esimene eestlaste enda tehtud ajakiri ilmus novembris 2010. Seetõttu toome käesoleva aasta novembrikuus Sinuni mõned artiklid meie arhiivist "vana kuld" - et meenutada, millised mõtted ja teemad olid noortele olulised 5 aastat tagasi. Soome Nuotta ajakirja peatoimetaja Juha Heinonen kirjutab Jumala õnnistusest:


Õnnistatud ustavus

Igas inimsuhtes on ustavus kõige tähtsam. Kurameerimine ei saa kaua kesta, kui üks pooltest ei ole ustav; ka pereliikmete vahel püsib rahu vaid siis, kui teistele saab igas olukorras loota. Ustavus on inimsuhete alus.

Väiksena mõtlesin, et Jumal on vihane ja karm. Arvasin, et Jumal maksab meie halbade tegude eest kätte ja viskab pahasid lapsi tuliste kividega. Siis ütles mulle ema, et Jumal ei loobi lapsi tuliste kividega, sest Ta armastab kõiki ja eriti veel lapsi.

Piibel räägib, et Jumal on täiuslik armastus, mille juurde kuulub usaldus ja lootus. Jumal on meile ustav, kuid meie endi ustavus üksteisele on puudulik. Murrame ka Jumalale antud lubadusi ja oleme üpris kergesti valmis ka teda ennast hülgama, kuigi Jumal ei hülga meid mitte kunagi.

Jumala ustavus ja õnnistus käivad käsikäes. Ta lubab meile osaks saada ka ebameeldivaid asju, kuid suurimadki ebaõnnestumised on meile meeldetuletuseks, et probleemide kaudu õpime usaldama armastavat ja armulist Jumalat.

Mäletad Jaakobit, kes tegi vigu? Ta võitles nii inimeste kui ka Jumalaga ja lõpuks mõistis, et ei saa hakkama ilma õnnistuseta. Selle võitluse käigus nihkus Jaakobi puusaliiges paigast ja ta pidi elu lõpuni lonkama. Ometi oli ta rõõmus, sest käis Jumala juhtimise ja õnnistuse all.

Miks siis nii paljud ei leia teed Tema juude? Kui soovitakse Jumala juurest ilmtingimata ära minna, siis armastus ei sunni midagi peale. Kui teeme pattu ega kahetse, siis lihtsalt paadume. Paadunud inimene ei oska ega soovigi enam Jumala juurde tulla.

Meile, kes me patu tõttu oleme puudulikud ja poolikud, on oluline kinni hoida ainsast, kes ei hülga. Usalda Jumala armastust, siis oled õnnistatud. Jumala sõna hoiab meid kõikumatul alusel. Tema õnnistuse all ei muutu meie elu täiuslikuks ega probleemivabaks, kuid sellel on suund, mõte ja alus.

Käi koos Jumalaga. Kõik teised võivad sind petta, aga Jumal ei tee seda. Ta ei hülga meid kunagi, sest täiuslik armastus on lõpuni ustav. Ustavuses peitub õnnistuse seeme, millest kasvab hea, elu pikkune, taevasse ulatuv puu.

Juha Heinonen

Read more Comments Off on Pluss 5 aastat tagasi: Piibliõpetus – Õnnistatud ustavus

Sel sügisel on Pluss-ajakirjal 5-aastane juubel, sest esimene eestlaste enda tehtud ajakiri ilmus novembris 2010. Seetõttu toome käesoleva aasta novembrikuus Sinuni mõned artiklid meie arhiivist "vana kuld" - et meenutada, millised mõtted ja teemad olid noortele olulised 5 aastat tagasi. Rubriigist "Seitse" saad lugeda:


Kuidas näidata oma värve?

Meie usk on midagi sellist mis ei ole mõeldud endale hoidmiseks vaid jagamiseks. Millised on kõige paremad viisid seda teha?

1.Ole oma tegudega eeskujuks

„Sest nii nagu ihu ilma vaimuta on surnud, nõnda on surnud ka usk ilma tegudeta." (Jaakobuse 2:18)

Kõige parem viis jagada oma usku teiste inimestega on neile olla oma tegudega eeskujuks. Tegudega näitame me seda mida meie usk meie jaoks tegelikult tähendab. Inimeste jaoks on märksa suurem tunnistus see, kui sa neile näitab Jumala armastust selle asemel et neile sellest lihtsalt rääkida. Üks hea tegu kõneleb palju rohkem kui tuhat sõna.

2.Anna andeks tingimusteta

„Nii nagu Issand teile on andeks andnud, nõnda tehke teiegi!" (Koloslastele 3:13)

Tänapäeva maailmas on väga paljudel inimestel probleeme andestamisega. Andeks andmine on üks kristlikule usule kõige iseloomulikumaid asju. Andes teistele andeks ilma et nad seda ise paluksid on üks tõhusamaid viise kuidas evangeliseerida.

3.Käitu inimestega hästi

„Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad." (Luuka 6:27)

Käitu inimestega viisakalt, ükskõik kuidas nemad sinuga käituvad. Millal iganes sul võimalus avaneb, näita teistele et sa ei muuda oma suhtumist nende suhtes, ükskõik mis ei juhtuks. Jeesus käitus inimestega hästi isegi siis kui nemad temasse halvasti suhtusid. See paneb inimesi mõtlema selle üle kuidas sa oled võimeline nii tegema. Mõned neist võivad isegi küsima tulla.

4. Leia viise kuidas olla õnnistuseks teistele

„Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas." (Matteuse 5:16)

Leia iga päev võimalusi selleks et teha midagi head teistele. Aita kui keegi peab kandma rasket kotti või kuula oma sõpra kui tal on suur mure. See ei ole ainult õnnistuseks teistele, vaid ka sulle endale. Sellise käitumisega näitad sa et sulle on tähtsad sinu ümber olevad inimesed.

5. Jää kindlaks sellele, mida sa usud

„Kui te vaid jääte kindlaks ja rajatuks usule ega lase end kõrvale viia evangeeliumis olevast lootusest....“ (Koloslastele 1:23)

Rasked ajad panevad meie kõigi usu proovile. Jäädes sellistel aegadel kindlaks sellele, mida sa usud, näitad sa, et sinu usk on sinu jaoks midagi tõeliselt olulist ja väärtuslikku.

6. Ära varja oma usku

„Aga igaühe, kes iganes minu ära salgab inimeste ees, tema salgan ära ka mina oma Isa ees, kes on taevas.“ (Matteuse 10:33)

Meil kõigil tuleb elu jooksul ette olukordi kus meie käest küsitakse kellesse me usume. Kui meie käest küsitakse kas me usume Jumalasse ning me vastame ei, näitab see et meie jaoks ei ole meie usk tähtis.

7. Ole positiivne

„Sina annad mulle teada elu teeraja, rõõmu on rohkesti su palge ees, meeldivaid asju on su paremas käes alatiseks.“ (Psalm 16:11)

Ole positiivne igas olukorras, ka siis kui käes on rasked ajad. Ole rõõmus, sest sinuga on Jumal keda võib alati usaldada. Kui inimesed näevad et sa suudad positiivne olla ka rasketes olukordades, ja nad tahavad kindlasti teada kuidas sa seda suudad.

 

Tekst Gerda Parkja, Foto Joanna Amemori

Pluss 1/2010. Sisukord

Read more Comments Off on Pluss 5 aastat tagasi: Seitse – Kuidas näidata oma värve?

Valminud on eesti keelde tõlgituna uus veebileht, mis vastab mitmetele keerulistele küsimustele Jumala, Piibli, usu, ristimise, Püha Vaimu, surma, kannatuse ja taeva kohta. 

Veebileht on abiks neile, kes otsivad elavat Jumalat, kellest Piibel tunnistab, igatsevad tuge oma usuelu ülesehitamiseks või soovivad kristluse põhiõpetust paremini tundma õppida.

Veebilehel on konkreetsed küsimused selgete ja arusaadavate vastustega, mis tuginevad Piiblil. 

Siinkohal on välja toodud üks küsimus-vastus:


Miks on maailmas kannatusi?

Autor: Manu Ryösö
Tõlkinud: Ragne Kepler

Selle küsimuse üle on inimesed kogu ajaloo vältel pead murdnud. Kui Jumal on kõikvõimas ja hea, miks lubab ta sõdu, nälga, tapmist ja muud sellist, mis elu hävitab? Kas tal pole väge, et kõike seda ära hoida?

See küsimus jäetakse Piiblis lahtiseks. Mõnedel asjadele vastatakse, aga mitmed küsimused jäävad õhku. Üheks Piibli vaatenurgaks on see, et maailmas on palju kannatusi, mis on inimeste endi põhjustatud. Sõda, vägivald, abielurikkumine ja muud meisse sügavaid haavu jätvad olukorrad on õigupoolest inimeste endi tekitatud. Inimene ei saa selle eest Jumalat süüdistada, vaid peaks hoopis ise peeglisse vaatama.

Siin maailmas on aga ka palju kannatusi, mis pole inimese põhjustatud. Siia kuuluvad paljud haigused ja looduskatastroofid. Miks Jumal neid ära ei hoia? See jääb meile saladuseks. Paistab siiski, et paljud raskused on olukorrad, mille kaudu Jumal kutsub inimesi enda lähedusse. Võib-olla on üheks kannatamise eesmärgiks see, et inimene mõistaks oma tühisust ja pöörduks Jumala poole. Teiselt poolt, kannatused liidavad inimesi üksteisega ja Jumala tahab, et me aitaksime neid, kes on hädas.

Meie lohutus ja lootus on sõnum ülestõusnud Kristusest - valu ja kannatuse võitjast.

Loe rohkem oluliste küsimuste kohta elus Bible Toolboxi kodulehelt

 

Read more Comments Off on Bible toolbox – vastused elu suurtele küsimustele

Praegusel postkristlikul ehk kristlusejärgsel ajal võib juba mõiste „kristlik abielu“ tunduda iganenu ja mõttetuna, sest üldpildis valitsevad vabad suhted, kokku- ja lahkukolimised ning kõik selle juurde kuuluv. Kas kristlik abielu pole selles valguses igand, mis tänapäeval peabki muutuma?


Vaadake ette ja elage targalt!

Ef 5:15-17 on kirjutatud: „Vaadake siis hoolega, kuidas te elate: mitte nagu arutud, vaid nagu targad … ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine.“ Oleks rumal pimesi arvata, et kõik moodne on hea, kõik vana aga halb. Selle asemel tasub – ja hoolega! – vaadata, milline on tegelikult nii ümbritsev kui ka enda elu. On võimalik elada arutult ja oma elu ning suhteid hävitavalt, panemata seda ise tähelegi, sest kuidagi on lihtsalt nii läinud ja oled sellega juba harjunud.

Abielu on sügavaim ja tähtsaim inimestevaheline suhe. Selles saavad kaks inimest üheks, moodustades uue terviku, mille purunemine on igal juhul väga valus ja jätab sügavad haavad. Seepärast pole abikaasa mõeldud teatud aja pärast välja vahetamiseks, nagu vananenud kodutehnika või auto. Ei ole võimalik elada õnnelikult, kui abielu on õnnetu või raske ja vastuoluline. Ei saa olla kodurahu, kui abikaasad üksteist ei mõista, kui nad on omavahel sõjajalal ning püüavad üksteist üle trumbata ja ära kasutada.

 

Jumala looming

Abielu on Jumala looming, mitte inimeste väljamõeldis. Sellepärast pole ka inimestel voli seda ümber defineerida. Kui Jeesuselt abielulahutuse kohta küsiti, vastas Ta: „Kas te ei ole lugenud, et loomise algul tegi Looja inimese meheks ja naiseks?” ja lisas: „Seepärast jätab mees oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks. Nõnda ei ole nad enam kaks, vaid üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!” (Mt 19:4-6)

Mees ja naine saavad abielus üheks mitte ainult ihulikult, vaid kasvavad kokku ka hingeliselt ja vaimselt. Sellepärast mõjuvadki truudusetus ja abielulahutus nii raskelt. Jumala plaani kohaselt on abielusuhe kõige kindlam ja turvalisem ühendus, kus alati üksteist usaldatakse ja toetatakse. Inimese patune loomus kipub seda küll rikkuma, aga kristlik abielu on hea võimalus kõige lähedasema inimesega koos sellest üle saada ning teineteist taluma, toetama ja armastama õppida.

Et abielu ei tohi lahutada, see oli küsijatele üllatuseks. Nad väitsid vastu, et abielulahutus on ju seni olnud täiesti seaduslik asi, kuidas siis nüüd äkki nii? Jeesus vastas, et lahutuse lubamise põhjuseks oli inimeste „kõva süda“, st hoolimatus üksteise suhtes (armastuse vastand!), aga tegelikult tähendab abielu lahutamine selle rikkumist (Mt 19:7-9). Seda kuuldes olid Jeesuse jüngridki kohkunud ...

 

Jumala kaitse all

Abielu on Jumala kaitse all juba kümnes käsus: „Ära riku abielu!“ Mida see tegelikult tähendab? Kas näiteks abielueelsed seksuaalsuhted vallaliste vahel polegi selle käsu rikkumine, sest nad ju pole veel abielus? Aga kas mõningane flirtimine on lubatud? – Nõnda küsides unustaksime asja olemuse. Jeesuse õpetus on selle koha pealt väga konkreetne: „Te olete kuulnud, et on öeldud: Sa ei tohi abielu rikkuda! Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud. Kui aga su parem silm ajab sind patustama, siis kisu ta välja ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu keha heita põrgusse.“ (Mt 5:27-29)

Kui tahetakse elada õnnelikus abielus, siis tuleb hoiduda kõigest, mis tervet ja usaldavat suhet võiks kahjustada – ka isekusest, omakasupüüdlikkusest, soovist teist ära kasutada või endale allutada jne.

Kuna abielu on üks Jumala parimaid kingitusi inimesele, siis pole ime, et kurat seda tugevalt ründab, kasutades ära inimeste loomulikke, kuid taltsutamata himusid ja isekust. XX sajandi teisel poolel algas nn seksuaalrevolutsioon, mis pakkus “vabadust“, aga see on vabadus inimese patusele, taltsutamatule loomusele. See on viinud loendamatu hulga suvaliste suheteni, purunenud südameteni, usalduse kaotuseni, lagunenud abieludeni, vanemateta lasteni jne. Kas need on ikka väga üllad, head ja progressiivsed arengud? Kas me sellist elu soovimegi?

 

Igavene tõotus

Kristlik abielu algab laulatusega ning on Jumala ees ühendatud elu, mida elatakse Jumala abiga kristlike põhimõtete ja väärtushinnangute järgi. See ei ole suvaline kooselu põhjendusega: „Me armastame üksteist“. Selline põhjendus pole küllaldane ega taga õnnelikku elu, nagu võime näha igal sammul.

Milleks laulatus? Kõigis tähtsates asjades ju ikka lepitakse kõigepealt kokku, siis aga pannakse kokkulepitu paberile ja kinnitatakse osapoolte allkirjadega. Milleks? Mida see paber annab? Kindluse, et asi on otsustatud, ehkki tulemuse määrab muidugi see, kuidas lepingut täidetakse. Nii tehakse ka abielludes, kusjuures kristlik abielu sõlmitakse mitte ainult inimeste vahel, vaid ka Jumala ees. Jumala abi ja osalus on tähtsad just siis, kui inimese jaks kipub lõppema.

Armastusel on kristlikus abielus hoopis teine tähendus kui ühiskonnas üldiselt. See pole üksnes ilus romantiline tunne, mis tuleb ei tea kust ja võib samamoodi ka kaduda, vaid kindel otsus hoolida teisest ja seista tema kõrval, sõltumata asjaoludest. Seda laulatusel tõotataksegi. Ainult selline armastus saab anda abielule kindluse, mis peab vastu kõigis elu katsumustes.

Suhe nagu Kristusel ja kogudusel – see on veel üks kristliku abielu tähendus ja ühtlasi kristliku armastuse mõõt! „Mehed, armastage naisi, otsekui Kristus on armastanud kogudust ja loovutanud iseenese tema eest, et teda pühitseda ...“ (Ef 5:25) See välistab igasugused isekusest lähtuvad otsused! Eespool aga: „Alistuge üksteisele Kristuse kartuses, naised oma meestele otsekui Issandale, sest mees on naise pea, nagu Kristus on koguduse pea, olles ise ihu päästja.“ (s 21-23)

Selle kirjakoha valgel ei saa kumbki abielupool enam tegelda enese kehtestamisega teise arvel. Kas just isekus polegi see peajuur, millest kasvavad välja kõik muud hädad suhetes? Ja kas just mainitud kirjakoht polegi rohi selle vastu?

Tekst Aare Kimmel
Foto Freeimages

 

Artikkel ilmus ajakirjas Pluss 1/2015 Märts

Täisversiooni väljaandest saad lugeda siit

 

Read more Comments Off on Kristlik abielu – mida Piibel selle kohta räägib?

"Tähendus Sõnade Taga" piibliõpetuse seeria on paljudele eestlastele 2 aasta jooksul juba tuttavaks asjaks saanud.

12.mail kell 18.00 toimub ürituse hooaja lõpetamine - sel korral on õhtu teistmoodi ja eriline! Lisaks Ilkka Puhakkale, kes jagab sõnumit, on osalemas veel Jukka Jämsen palveosa läbiviimisega ja Pekka Simojoki ning Hageri koguduse kammerkoor Lambertus muusika osaga. Lambertuse esituses kõlavad laulud plaadilt "Ülistus".

Õhtu lõpus on võimalus eestpalveks ning kaetud on kohvilaud. Õhtu on tasuta, vabatahtliku annetusega.

Tule kindlasti osa saama ühest erilisest muusika, palve ja piibliõpetuse õhtust!

Korraldaja: EELK Misjonikeskus

 

Read more Comments Off on 12.mai – Tähendus Sõnade Taga hooaja lõpetamine