Oktoobrikuu esimesel nädalavahetusel kogunesid mitme erineva konfessiooni noored Pilistverre, et üheskoos veeta Eesti Kirikute noortenõukogu (EKNN) noortepäevad.

Seekordsel nädalavahetusel olid esindatud 6 koguduse noored: luteri, baptisti, metodisti, adventkoguduse, eesti apostlik õigeusu kiriku ja karismaatilise episkopaalkiriku. Ürituse ühe eestvedaja Triin Salmu sõnul on EKNN’i eesmärk selliste noortepäevade korraldamisel luua koht, kus erinevate kirikute ja konfessioonide noored saaksid üksteisega kohtuda ning arutleda konfessioonide erinevuste ja sarnasuste üle. See eesmärk täitus lisaks programmile ka iseenesest, kui nii söögilauas, õhtuste lauamängude ja pauside ajal võis kuulda julgeid vestlusi teemadel „Kuidas teil noortetööga läheb?“, „Miks teil selline komme on?“, „Kuidas sina oma koguduses kaasa lööd?“ ja palju muud.

Reedeõhtuse esmase tutvuse järel sai laupäeval kuulda mitmeid põnevaid teemasid. Hommik algas Tauno Toompuu seminariga Palverännaku teemal. Tauno jagas oma kogemusi aastatagusest palverännakuteest Põhja-Hispaanias asuval Santiago de Compostelal. Kokku kõndis Rakvere koguduse pastor 800 km kuu aja jooksul. Tema jutustused olid tõeliselt inspireerivad ning pärast seminari oli kuulda juba noorte seas ka küsimus – millal me lähme? Palju jõuame kõndida? Mida kaasa peaks pakkima?:) Tauno seminarist jäi kõlama mõte: „Tõeline palverännak algab siis, kui lakkad muretsemast kohale jõudmise pärast ja õpid olema tänases päevas.“

Pärastlõunal võeti põhjalikult aega rühmatöödele, mis hõlmasid endas erinevate konfessioonidega tutvumist. Ülesandeks oli uurida teiste konfessioonide sümboolikat ja pühasid paiku. Pärast iseseisvat uurimist jagati põnevaid leide kõigi osalejatega ning nii saadigi huvitav ja põhjalik ülevaade kirikute ajaloost, tekkeloost, mõnedest traditsioonidest ja sümbolitest.

Õhtul sai osaleda veel paneelvestluses, teemal „Palve“. Vestluses osales iga konfessiooni üks esindaja ning kuulajatel oli võimalik küsimusi esitada. Räägiti isiklikust palveosadusest, palve olulisusest, miks juhtuks kui me ei palveta, eestpalvest ja veel erinevatest palve-teemaga seotud tahkudest. Nädalavahetus lõppes osalemisega jumalateenistusel Pilistveres kirikus.

Nädalavahetuse lõppedes tõdes enamik osalejaid, et küll oli huvitav ja hariv! Tõnise arvamuse kohaselt ei olegi konfessioonide nii erinevad, nagu ta varem mõtles. Tenele meeldis üritus just seetõttu, et see oli hea turvaline keskkond, kus teiste kirikute kohta uurida, küsimusi esitada ja vastuseid saada.

Lisette lisas: „Tänases individualistlikus ühiskonnas on väga lihtne jääda noorel üksi. Väga oluline on, et noor näeks, et on ka teisi, isegi kui me mõtleme veidi erinevalt. Ühiselt on meie jõud suurem kui me arvame. Me ei peaks end kristlaste keskel üksteisele vastanduma meie-ja-nemad. Me kõik teenime ühte Jumalat ja „meie“ oleme me kõik koos –kõik kristlased, ükskõik mis konfessioonist.“

 

Tekst Sirli Lend
Foto Madis Kask

 

Read more Comments Off on Erinevate konfessioonide noored kohtusid Pilistveres

Oktoobrikuu esimesel nädalavahetusel kogunesid mitme erineva konfessiooni noored Pilistverre, et üheskoos veeta Eesti Kirikute noortenõukogu (EKNN) noortepäevad.

Seekordsel nädalavahetusel olid esindatud 6 koguduse noored: luteri, baptisti, metodisti, adventkoguduse, eesti apostlik õigeusu kiriku ja karismaatilise episkopaalkiriku. Ürituse ühe eestvedaja Triin Salmu sõnul on EKNN’i eesmärk selliste noortepäevade korraldamisel luua koht, kus erinevate kirikute ja konfessioonide noored saaksid üksteisega kohtuda ning arutleda konfessioonide erinevuste ja sarnasuste üle. See eesmärk täitus lisaks programmile ka iseenesest, kui nii söögilauas, õhtuste lauamängude ja pauside ajal võis kuulda julgeid vestlusi teemadel „Kuidas teil noortetööga läheb?“, „Miks teil selline komme on?“, „Kuidas sina oma koguduses kaasa lööd?“ ja palju muud.

Reedeõhtuse esmase tutvuse järel sai laupäeval kuulda mitmeid põnevaid teemasid. Hommik algas Tauno Toompuu seminariga Palverännaku teemal. Tauno jagas oma kogemusi aastatagusest palverännakuteest Põhja-Hispaanias asuval Santiago de Compostelal. Kokku kõndis Rakvere koguduse pastor 800 km kuu aja jooksul. Tema jutustused olid tõeliselt inspireerivad ning pärast seminari oli kuulda juba noorte seas ka küsimus – millal me lähme? Palju jõuame kõndida? Mida kaasa peaks pakkima?:) Tauno seminarist jäi kõlama mõte: „Tõeline palverännak algab siis, kui lakkad muretsemast kohale jõudmise pärast ja õpid olema tänases päevas.“

Pärastlõunal võeti põhjalikult aega rühmatöödele, mis hõlmasid endas erinevate konfessioonidega tutvumist. Ülesandeks oli uurida teiste konfessioonide sümboolikat ja pühasid paiku. Pärast iseseisvat uurimist jagati põnevaid leide kõigi osalejatega ning nii saadigi huvitav ja põhjalik ülevaade kirikute ajaloost, tekkeloost, mõnedest traditsioonidest ja sümbolitest.

Õhtul sai osaleda veel paneelvestluses, teemal „Palve“. Vestluses osales iga konfessiooni üks esindaja ning kuulajatel oli võimalik küsimusi esitada. Räägiti isiklikust palveosadusest, palve olulisusest, miks juhtuks kui me ei palveta, eestpalvest ja veel erinevatest palve-teemaga seotud tahkudest. Nädalavahetus lõppes osalemisega jumalateenistusel Pilistveres kirikus.

Nädalavahetuse lõppedes tõdes enamik osalejaid, et küll oli huvitav ja hariv! Tõnise arvamuse kohaselt ei olegi konfessioonide nii erinevad, nagu ta varem mõtles. Tenele meeldis üritus just seetõttu, et see oli hea turvaline keskkond, kus teiste kirikute kohta uurida, küsimusi esitada ja vastuseid saada.

Lisette lisas: „Tänases individualistlikus ühiskonnas on väga lihtne jääda noorel üksi. Väga oluline on, et noor näeks, et on ka teisi, isegi kui me mõtleme veidi erinevalt. Ühiselt on meie jõud suurem kui me arvame. Me ei peaks end kristlaste keskel üksteisele vastanduma meie-ja-nemad. Me kõik teenime ühte Jumalat ja „meie“ oleme me kõik koos –kõik kristlased, ükskõik mis konfessioonist.“

 

Tekst Sirli Lend
Foto Madis Kask

 

Read more Comments Off on Erinevate konfessioonide noored kohtusid Pilistveres

"Ma ei ole kunagi osanud sõpradele selgitada, miks ma tulen alati siia  tagasi, kus ei ole just restoranitoit, kus magatakse umbses telgis ja iga päev tuleb tualetti küürida. Aga selles kohas on lihtsalt midagi kirjeldamatult erilist.."
-Christian, Rootsi, 9. kord Taizés.

6. augustil, neljapäeval alustasime Tallinnast sõitu. Kogu eelolev oli täis tundmatust, ootusärevust ja põnevust. Tõele au andes oli see olnud aastaid üheks mu õnnestumata plaaniks; millekski, kuhu kõik teised alati läksid, kuid kuhu mina kunagi ei jõudnud. Tegelikult ei teadnud ma sellest kohast suurt ei midagi, oli vaid üks ilus helesinine unistus. Ma ei tundnud ka mitte kedagi kolmeteistkümnest neiust, kellega koos pooleteiseks nädalaks Kesk-Prantsusmaale Taizé kristlikusse kogukonda sõitsime.

Teekond Taizésse kulges läbi Baltiriikide, Poola ja Saksamaa. Pühapäeva pärastlõunal hakkasid paistma Taizé kaunid mäed ning Prantsusmaa väikelinnade punased katused. Vastuvõtt Taizés oli kodune: meid tervitatati rõõmuga, jagati toidukaardid, jaotati tööd ja väikegrupid. Mina olin ennast kirja pannud kohalike elanike majutusse, teadmata küll, mida see endast kujutama hakkab. Selgus, et ööbin Taizé lähedal Cluny väikelinnas nunnade juures. 

 

Hubane vastuvõtt

Inimesi oli Taizés juba silmagagi vaadates palju. Hiljem öeldi, et kohale tuli 3500 inimest üle maailma. Taizé kogukonnal on aastate pikkune kogemus võtta iga nädal vastu tuhandeid inimesi pea igast ilmanurgast. Sümboolse tasu eest saavad kõik endale telgikoha ning toidutalongi.

Pärast õhtusööki saime juba osa võtta esimesest õhtupalvusest. Meenutan tänaseni ülivõimsat hetke, kui kõik inimesed korraga "halleluujat" laulma hakkasid. Sedasama imelist rahu- ja rõõmutunnet õnnestus mul hiljem endaga pidevalt kaasas kanda.

Hilisõhtul Cluny nunnade juures ootas meid tõeliselt hubane vastuvõtt: saime igaüks oma toa, kust avanes vaade kaunile ja vanaaegsele linnakule. Hommikul pakuti köögis kohvi ja šokolaadi ning meie valdavalt prantsuskeelne naiste seltskond sai juba esimesel päeval ühtehoidvaks perekonnaks. Nädala lõpus võõrustas 35 kohalikku õde meid lõunasöögiga, mis kujunes armsaks ja meeldejäävaks olemiseks.

 

Päevad, mis kulgesid rütmis

See nädal Taizés oli mitmeti eriline. „Uue solidaarsuse nädal“, nagu Taizé vennad seda nimetasid, keskendus lihtsusele, rõõmule ja halastusele nende sõnade kõige sügavamas tähenduses. Päevakava hõlmas foorumeid, töötubasid ja väikegrupiaegu, mil arutleti hommikuteenistusel kõneldud teemade üle. Rahvusvahelistes väikegruppides nimetatud märksõnu üha uuesti mõtestades avastasin enese jaoks tähendusi, millele ei olnud varem osanud mõeldagi.

Päevaplaan Taizés oli tihe ning mitmekesine: kolm korda päevas käisime palvustel, samuti oli kolm söögikorda ning lisaks eelnimetatud seminarivormidele, on igale Taizés viibijale etteantud ka väike töökohustus. Ometi möödus Taizé meeleolus isegi tualettide koristamine laulu ja naeru saatel.

Minu senise elu kõige võimsam teenistuse kogemus jääb kahtlemata Taizésse. Laupäeval koguneti õhtupalvuseks õue. Alguse sai valguse teenistus. Esimesed laulud lauldi Taizé künkal päikeseloojangusse ning seejärel mindi ühise rongkäiguna kirikusse. Iga kirikusse siseneja sai palveküünla, mida hiljem küünlalt küünlale süüdati. Kogu kirik täitus sooja valgusega. Evangeeliumist loeti ülestõusmispühade sõna ning õhustik oli tõeliselt võimas. 

 

Solidaarsuse eeskuju

Veel enne nädala lõppu lubasin enesele aega vaikuse aias, mõtisklesin solidaarsuse üle. Olen veendunud, et Taizé kogukond on tõeliselt kaunis solidaarsuse etalon. Usun, et meil on sealsest usaldusväärsest ja hoolivast ühiskonnast palju õppida. Kohtusin seal mitme kauni noore inimesega, kellega saime palju jagada ja arutada. Olen õnnelik, et kolmeteistkümnest tundmatust eesti neiust said selle nädalaga minu jaoks väga kallid inimesed.

Taizé on tõepoolest eriline koht, mis on mõeldud kõigile olenemata usulisest kuuluvusest või maailmavaatest. Taizést saavad kõik leida enesele sobiva olemisviisi ning unustada nädalaks kodused argimured. Taizé on korraga aeg ja koht mitmes mõõtmes. See on füüsiline paik, kus vaadata mägesid ja tutvuda uute inimestega, samuti on see ka vaimne koht, kus olla enese ja Jumalaga; õppida küsima uusi küsimusi ning avada oma südant ja meelt. Mina võtsin sellest Kesk-Prantsusmaa kaunist mägikülast ja kogukonnast kaasa alalise rõõmu ning rahu. Loodan südamest, et kui Jumal lubab, on mul võimalus sinna kord veel tagasi minna.

 

Tekst Eliisa Ülevain

 

Read more Comments Off on Taizé – koht ja aeg mitmes mõõtmes

Jeesusel oli mitmeid samanimelisi jüngreid. Nii oli 12 jüngri seas kaks Jaakobust. Üks oli Alfeuse poeg ja teine oli Sebedeuse poeg ning Johannese vend.

read more

Read more Comments Off on 25. juuli – Apostel Jaakobuse päev ehk jaagupipäev