Iseõppivad algoritmid ja arukad robotid, mis on üle ükskõik kui geniaalsest inimesest, hirmutavad. Milleks siis veel meid vaja, kui nad saavad kõigega paremini korda?

Postimehe Eesti arvamusliidrite lõuna teema tänavu 22. märtsil oli “Robot. Kas usaldame inimeste maailma tehisintellektile?”.

Vandeadvokaat Karmen Turk pidas ettekande “Mina, Robot! Kas uue aja õudusjutt?”. Ta küsis: võib-olla on see turvatunde puudumine meie enda tuleviku suhtes, mis sunnib meid ühiskonnaüleselt kartma ja eitama?

Ent eitamine ei aita,” teatas Turk. Ning jätkas: “Aurumasin kui tööstusrevolutsiooni hing ei jäänud kasutusele tulemata seetõttu, et käsitöölised protestisid kõlvatu konkurentsi vastu. Tehnoloogia progressi ei saa peatada. See, mis määratleb hetke, milleni on võimalik eitada meile arusaamatute, meist intelligentsemate tehisvormide olemasolu, on õigussüsteem. Seepärast peaks juba praegu asuma usaldust tekitavat keskkonda looma.”

Edasi loe Maalehest.

Read more Comments Off on Toomas Paul: Amööb saab ise hakkama, aga kuidas õpetada robotit?

Kirikutele omandireformi reservfondist raha eraldamine ei ole seadusevastane, kuid kõigi õigusaktide omavaheline kooskõla tuleb uuesti üle vaadata, ütles riigihalduse minister Jaak Aab tänasel valitsuse pressikonverentsil.

Sel nädalal saatis õiguskantsler Ülle Madise peaminister Jüri Ratasele ja valitsusele ettepaneku, milles palus omandireformi reservfondist raha eraldamise määruse alapunktid viia kooskõlla põhiseadusega. Seejuures leidis õiguskantsler, et kirikutele omandireformi reservfondist vahendite eraldamine sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks on põhiseadusega vastuolus.

Teisipäeval ütles riigihalduse minister Jaak Aab, et on õiguskantsleri kirjaga tutvunud ning esitab omapoolse ettepaneku selles küsimuses neljapäeval valitsuse istungil.

Täna toimunud valitsuse pressikonverentsil ütles Aab, et kirikutele raha eraldamise teemal on konsulteeritud nii õiguskantsleri kui tema bürooga ning valitsuse ettepanek ei tulnud kantslerile üllatusena.

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Aab: kirikud saavad raha, aga seadused tuleb uuesti läbi vaadata

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on oma plaanid riigilt saadava ligi seitsme miljoni euroga juba teinud ning osa sellest on ette nähtud Sakku kiriku ehitamiseks.

Peapiiskop Urmas Viilma rääkis juba kahe nädala eest Vikerraadio saates “Kirikuelu”, et plaanid raha jagamiseks on tehtud, vahendasid ERR-i raadiouudised.

“Kaks miljonit sellest summast läheb Tallinna piiskopliku toomkiriku renoveerimiseks, miljon läheb Mustamäe kiriku väljaehitamiseks. Seal on väike summa luterlikele koolidele lihtsalt toetuseks, seal on summa Saku kiriku ehitamise toetamiseks,” ütles Viilma.

See moodustaks summast poole ning ülejäänud pool jääks Viilma sõnul reservi. Kui Mustamäe kiriku ehitusega on juba lubatud miljonist sõltumata alustatud, siis Saku kiriku tulevik on ebaselgem. Kogu kiriku valmisehitamine läheks maksma umbes 950 000 eurot ja ehkki annetuste abiga ollakse sellest sihist veel kaugel, on Saku Toomase koguduse sihtasutuse esimees Juhan Talpsepp optimistlik, et kirik siiski tuleb.

Edasi loe ERR Uudistest.

Read more Comments Off on EELK on riigilt saadava rahaga juba plaanid teinud

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul otsustas valitsus mullu detsembris kirikutele eraldada toetusi ligi kaheksa miljoni euro eest ilma seadusliku aluseta ning seega on omandireformi reservfondist raha eraldamine kirikutele põhiseadusevastane.

Õiguskantsler Ülle Madise saatis peaminister Jüri Ratasele ja valitsusele ettepaneku, mille alusel palub omandireformi reservfondist raha eraldamise määruse alapunktid viia kooskõlla põhiseadusega. Seejuures leiab õiguskantsler, et kirikutele omandireformi reservfondist vahendite eraldamine sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks on põhiseadusega vastuolus.

Mullu 14. detsembril täiendas valitsus omandireformi reservfondist raha eraldamise määrust alapunktiga, mis võimaldab eraldada omandireformi reservfondist vahendeid toetuse andmiseks sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele. Õiguskantsler leiab, et määruse seletuskirjas ei põhjendata, miks eelistatakse toetuse eraldamisel kirikuid ja milles üldse seisneb kirikutele sõja ja okupatsiooni käigus tekitatud ülekohus.

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Õiguskantsler: valitsus eraldas kirikutele raha põhiseaduse vastaselt

Eestist ei tohi saada suletud, vaid arukalt avatud ühiskond. See arukas avatus kaasneb enesekindluse ja usuga oma riiki, millel on sajanditepikkune lugu ja pärand, moodsa aja edukogemus ning paljulubav visioon tulevikuks. Samas peame märkama aruka avatuse alternatiiviks oleva piirideta avatuse ohte, et Eesti Vabariigist ei saaks eestivaba riik, leiab EELK peapiiskop Urmas Viilma.

“Ma tulen maalt, mille nimi on Eesti,” alustas president Lennart Meri üht oma kõnet, mille ta pidas peaaegu veerand sajandit tagasi Münchenis. Kõigest paar aastat varem oli Eesti koos teiste Balti riikidega naasnud iseseisva riigina Euroopa ja maailma kaardile. Paljude jaoks endiselt tundmatu riigi peana kirjeldas president Meri kuulajatele, kus Eesti geograafiliselt täpselt paikneb ja milline on eestlaste suhe loodusega. Lennartmerilikult liialdades kõneles president sellestki, et riik, kust ta tuleb, on nii väike, et riigipea on võinud lauluväljakul seistes näha ühe pilguga poolt oma rahvast.

Väga palju on sellest ajast Emajõe vett Peipsi järve voolanud. Eesti ei ole enam unustatud maanurk Euroopa kirdeservas, vaid endale kuuluva väärika koha Euroopas tagasi võtnud väikeriik. Eesti geograafilist väiksust ja rahva arvulist vähesust esitatakse sageli probleemina. Rahvastikuteadlastel ja vajalike oskustega tööjõu puudust kurtvatel ettevõtjatel on kahtlemata õigus, et meie väiksus muudab riigi pidamise kalliks. Mõnekümne aasta pärast saab Eesti riigi omamine lausa luksuseks, mis omakorda koormab maksujõulist rahvast. Aga eks nii tillukese rahvaarvuga riik, nagu seda on Eesti, kuulugi riikide seas tõeliste harulduste hulka. Eesti on rariteetriik ja eestlased rariteetrahvas.

Eesti rahvuslikuks edulooks on kahtlemata meie haridussuutlikkus ja uuendusmeelsus, mis on lubanud valmida meist Euroopa 500-aastase reformatsiooniõunapuu ladvaõuna. Me imetleme ennast ise ja tahame oma punetavaid innovatsiooniubinaid teistelegi näidata. Juba möödunudsuvisel XII noorte laulu- ja tantsupeol võisime kõik rahulolevalt ja rõõmsalt poistekooridega lauluväljakul kaasa rõkata Rein Rannapi laulu Ott Arderi sõnadega:

Ladvaõunana siin hea on kasvada,

kui ei käi ringi pea

ja pole hirmu alla kukkuda.

Edasi loe ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Urmas Viilma: estovaatiline Eesti

Vaimulik Joel Luhamets sai uueks Tartu aukodanikuks.

Joel Luhamets, mida kodulinna tunnustus teile tähendab?

Esiteks on see väga suur au. Teiseks mu hing rõõmustab, et ühiskond on seda tööd hinnanud, mis ma olen teinud. Kui Vene ajal tööle hakkasin, olin riigivaenlane ja mittetöise tulu saaja, nagu parasiit. Praegune ühiskond tunneb, et me ei ela ükspäinis leivast – Jeesus ütles edasi ka, et igast sõnast, mis lähtub jumala suust. See on tunnustus kogu kiriku tööle. Rõõmustan nende imede üle, mis siin on juhtunud, mõtlen Jaani kiriku ja Pauluse kiriku ülesehitamist, mis on selgelt imed. Ma olen juhtunud olema nende imede keskel.

Mis on see kõige tähtsam, mida teie elu ja töö on teile õpetanud?

Ma olen märganud, et seda tööd on inimestele vaja, mida kõrvalt võibolla ei saagi hästi aru. Inimesed vajavad seda. Mäletan, kui olin ükskord ühel matusel, perel kaks last ja isa põles majja sisse. Mõtlesin tookord, et kui mul ei oleks jumala sõna, siis oleks targem olla vait.

Ajad muutuvad, aga on asju, mis jäävad püsima. Minu kunagised töökaaslased ja koolikaaslased ütlesid, et kuuled, sa olid meist mitukümmend aastat ees arusaamises ja mõtlemises. Ma ei olnud kusagil ees, õnn oli, et olin sidunud end püsivate asjadega. Maailm muutub, aga need asjad jäävad.

Edasi loe Tartu Postimehest.

Read more Comments Off on Aukodanik Joel Luhamets: leidkem üles, milleks iseseisvus meile on kingitud

On vähe hirmsamaid asju kui tundmatu ja hirmutav surm.

2016. aastal suri Eestis 15 392 inimest, aasta varem 15 243. 2014. aastal lahkus siitilmast 15 484 inimest. See arv on stabiilne, ent rahvastiku vananedes hakkab ilmselt järk-järgult suurenema.

Kuidas minna? Kes peaksid surivoodi kõrval olema ja inimese juures enne seda, lõppvaatuse ajal? Perekonnaseaduse 96. paragrahv ütleb: ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. See tähendab, et riik nõuab seda lastelt või kui surija on noor, siis vanematelt. See pole riigi ega ühiskonna asi. Lastest või lapsest saab kohustuslikus korras hooldaja. Perekonnaseaduse 96. paragrahv kohustab ka hooldama ja põetama, mineja viimase hingetõmbeni välja.

Eesti on ainuke Euroopa Liidu riik, kus hospiitsiteenus – teenus, mis on mõeldud neile, kelle haigusele ei ole enam tervendavat ravi ja kelle elupäevad on loetud – pole riiklikult eraldi teenusena rahastatud ega sellele eraldi mõeldud. See nagu polekski oluline. Justkui eelistaksime seda jonniga eirata, sest kui sellele ei mõtle, pole seda olemas.

Võimalust humaanselt surra pakuvad Norra raha abiga rajatud Tallinna diakooniahaigla seitsme palati ja 12 voodikohaga hospiits ning veel üksikud paigad.

See ei ole piisav.

***

Diakooniahaigla palatis lebas rinnavähiga surija, eakas naine. Tema kõrval oli noorem naine, kel oli äärmiselt raske rinnavähk. Haigla töötajad polnud sellise lagunemisastmega rinnavähki varem näinud.

Surmahetkel olid naise juures tema poeg ja tütar.

Kõik neli olid usklikud. Ööl, kui raskelt haige naine suri, oli vanem naine neile toeks. Ta rääkis, kuidas lapsed saavad emaga kord jälle kokku, laulis, rahustas, lohutas – kuni hommikuni, kui too ema suri.

Haiglasse ema surmatõendile järele minnes ütlesid lapsed haigla töötajatele, et tol ööl tundus, nagu nende kõrval olnuks vanaema. See vanem naine oli neile nagu vanaema.

Järgmisel hommikul istus too naine voodis üsna õnnelikuna. Ta oli justkui mõistnud, et nende laste pärast oligi teda sinna haiglasse vaja.

„See oli ilus,” ütleb haigla juht Jelena Leibur.

Too naine suri kuu aega hiljem.

Edasi loe Eesti Päevalehest.

Read more Comments Off on Elu viimane vaatus maa ja taeva piiril. Kaubeldes, hirmus ja lootuses
Read more Comments Off on Erik Salumäe: riigikirikuga Eesti

Johann-Christian Põder, teoloogiadoktor

Tänapävases vaates sobivad kümme käsku kokku ka kooseluseaduse, samast soost paaride abielu ja inimõigustega, kirjutab teoloogiadoktor Johann-Christian Põder.

ERR-is ilmunud reformatsiooni 500. juubeliga seotud lugu „Kümme käsku tänapäeval. Kas vajame uut katekismust?“ (24.12.2017) ärgitas küllap nii mõnegi järele mõtlema, milline on kümne käsu tähendus täna. Kas ei vajaks me äkki uusi käske ja uut katekismust, mis neid selgitaks?

Järgnevas toon (ka Martin Lutheri abil) mõne vaatenurga, mille valguses kümmet käsku näha ja võibolla ka uuesti hindama õppida.

Üdini tuttav ja oma

Kümme käsku ehk dekaloog võivad tekitada meis teatud ebalust – on need ju ühelt poolt midagi üdini tuttavat ja oma, teisalt aga kauget ja võõrapärast.

Esiti tuttavlikkusest. Kümme käsku on osa meie kultuurilisest mälust või DNA-st, seda eriti just Lutherist ja reformatsioonist alates. Nii õppisid meie esivanemad koolis kohustuslikus korras pähe katekismust ja selle esimeses peatükis sisalduvat kümmet käsku. Oma lühiduses ja löövuses on kümme käsku saanud eeskujuks kõikvõimalikele nimekirjadele ja programmidele, sõltumata valdkonnast ja tõsidusastmest.

Igal juhul võib väita, et kümnel käsul on Eestis tüvitekstiline iseloom või kultuuriline süvatähendus. Kristluse mõjud meie ühiskonnas ja kultuuris on tihti sügavamad kui oskame arvata.

Edasi loe ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Johann-Christian Põder: kas kümme käsku kehtivad ikka veel?

Lüganuse kirik sai kingitusena kunstnik Andrei Lobanovi tehtud vitraaži, mis kaunistab nüüd kiriku käärkambrit. Valik langes käärkambri kasuks, kuna seal toimub enamik talviseid jumalateenistusi. Kui eelmise vitraaži paigaldamine kirikusse tekitas muinsuskaitsjates pahameelt, siis seekord sai kunstiteos paika ilma suuremate sekeldusteta.

14. sajandist pärit Lüganuse Ristija Johannese kirikule kinkis vitraaži ettevõtja Ilmar Köök. Vitraaži pühitses piiskop emeeritus Einar Soone Lüganuse kiriku käärkambris kaheksa inimese ees. Vähese vaatajaskonna põhjuseks polnud rohkem kui 700 liikmega Lüganuse koguduse vähene huvi, vaid käärkambrisse palju rohkem inimesi korraga ei mahugi.

Lüganuse kiriku diakoni Tõnis Tamme sõnul oli vitraaži käärkambrisse panekuks kaks peamist põhjust. „Kui me hakkaksime suurde kirikuruumi tooma vitraaže juurde, siis see kiidetud askeetlik lihtsus kaoks. Teine ja väga oluline põhjus on see, et käärkamber on meil kasutusel talvel külmal ajal, sest seal on meil sees õhksoojuspump ja inimesed ei pea külmetama. Ja seal puudus selline vaimne värv – see nagu kirgastab, sest selle vitraaži taga on praegu ilmselt nõukogude ajal paigaldatud trellid, mis ei ole kuigi kaunid. Kui Jumal lubab, siis võib-olla saame sinna panna trellid, mis kaunistavad. Kahtlemata see ruum sai uue elu ja vaimsuse. Kroonlühtrit on meil veel sinna vaja, aga kui see on Jumala tahe, küll see ka sinna saab,” ütles diakon Tõnis Tamm.

Edasi vt ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Lüganuse kirikule kingiti vitraaž