Maailma meedia tähelepanu koondus neil päevil reformatsiooni alguse 500. aastapäeva tähistamisele. Kajastati selle auks korraldatud arvukaid üritusi ja toodi esile ka reformatsiooni suurt maailmaajaloolist tähtsust. Usuinimestele on reformatsioon oluline eelkõige seetõttu, et pani aluse paljudele tänapäeva kristluses üldlevinud arusaamadele ning rõhuasetustele. See ei puuduta ainult protestante – tänapäeval on näiteks ka katoliiklaste seas emakeelse Piibli lugemine üldlevinud.
Esmakordselt ei rõhutata reformatsiooni meenutamisel seda, mis kirikuid lahutab, vaid seda, mis neid ühendab. Nii võtavad paljud katoliku kiriku kõrged vaimulikud osa protestantide korraldatud juubeliüritustest. Itaalias Trentos toimunud ühispalvusel pesid kohalik katoliku ja luteri piiskop rahu ja lepituse märgina koguni teineteise jalgu.
Ent reformatsiooni tähtsus polnud sugugi ainult religioosset laadi. Eriti silmatorkav on see Saksamaal, kus Martin Luther on tuntud keskse tegelasena sealses aja- ja kultuuriloos. Ammendamatuks teemaks on ka protestantliku maailmavaate mõju hariduse, majanduse ja demokraatia arengule. Juubeli eel käis näiteks Helsingi ülikoolis esinemas USA majandusteadlane Robert H. Nelson, kelle vastilmunud uurimuses seostatakse sotsiaaldemokraatliku heaoluriigi tekkimist Põhjamaades just nende riikide luterliku taustaga.
Eestis pöörati reformatsiooni juubelile kirikus ja ilmalikus meedias mõnestki välisriigist vähem tähelepanu. Meil toimunud ettevõtmistest jääb juubeliaastast enim meelde küllap peapiiskopi algatatud õunapuude istutamise aktsioon. Loodetavasti aitavad need viissada puud ka aastate pärast meenutada vajadust reformatsiooni pärandit tunda ja au sees pidada.
Rain Soosaar

Read more Comments Off on Reformatsiooni pärand

Pea iga nädal toob mõnest maailma nurgast ärevust tekitavaid uudiseid. Jätkuvad ju sõjad Lähis-Idas ning endiselt on aktuaalne Põhja-Koreast lähtuv oht. Septembri alguses on aga avalikkuse tähelepanu fookusesse tõusnud Myanmaris ehk Birmas toimuv.
Kahe aasta eest, kui sealsed valimised võitis mäekõrguselt Nobeli rahupreemia laureaadi Aung San Suu Kyi juhitud demokraatlik opositsioon, valitsesid maailma meedias optimistlikud meeleolud. Arvati, et sõjaväelise diktatuuri ajal palju kannatanud maad ootab nii poliitilises kui majanduslikus mõttes helgem tulevik.
Nüüd on Birma uudised taas jõudnud ajalehtede esikülgedele, kuid seda seoses muslimitest rohingja vähemusrahvuse tagakiusamisega, mis mõnede vaatlejate arvates on omandamas etnilise puhastuse mõõtmeid. Võimud tõstavad esile küll rohingja mässuliste väidetavaid hirmutegusid ja kinnitavad end võitlevat terrorismi vastu. Kuid pealtnägijate kirjeldused ei jäta kahtlust, et Birma sõjaväe karistusoperatsioonide eest pagevad naaberriikidesse peaasjalikult rahulikud elanikud. Paljud põgenikud on haavatud, räägitakse külade mahapõletamisest, tapmistest ja vägistamistest.
Maailm avaldab kaastunnet ja pahameelt. Lisaks inimõiguslastele võtavad eriti häälekalt sõna muslimitest enamusega naaberriikide poliitikud. Pole aga ette näha, et kõik see kodust minema aetud põgenike saatusesse pööret tuua võiks. Nagu varasemad sündmused Süürias, Ida-Ukrainas ja mitmel pool mujalgi näidanud on, pole rohingjadel nimelt põhjust panna suuri lootusi rahvusvahelise kogukonna sekkumisele. Erinevalt mõnest teisest väikerahvast ei saa nad kuigivõrd arvestada ka mõjukate suurriikide toetusega.
Mõtted lähevad Eesti saatusele Teise maailmasõja ajal ja järel. Küllap mõjuksid eestlaste püüded maailmale oma minevikukannatustest rääkida veenvamalt, kui me pööraksime rohkem tähelepanu ka nendele inimsusevastastele kuritegudele, mida tänapäeval korda saadetakse.
Rain Soosaar

Read more Comments Off on Väikerahva haavatavus

Tuleb tunnistada, et pikk ja pime talv, kuigi teda nagu õieti polegi, on mõjunud väsitavalt. Päike, mis kõrgemalt käib ja nagu ime läbi halli taeva minema pühib, kosutab ja viib mõtted kevadele. Ja suvele, mil käisin ainukordsel vana kirikuga Vormsil, mis on võib-olla inspiratsiooni andnud ka Eesti märgi rändrahnu loojatele. Neid tohutu suuri ja vähe väiksemaid kive seal juba jagub. Mõnel on oma nimigi: misjonär Lars Johan Österblomi, parun Otto Friedrick Fromboldi, eestirootsi haritlase ja rahvusliku ärataja Hans Pöhli kivi.
Koguduse vaimuliku Ants Rajandoga, kes sai äsja preestriordinatsiooni, kõnelesime uuest matkarajast. Ta ütles, et osa sellest kulgeb koguduse maal. Seal asub allikas. Vaimulik rääkis naerdes, et kogudusel on kogu aeg olnud oma allikas ja tänu matkarajale pääseb sellele nüüd ligi.
Veebruaris, vabariigi sünnipäevakuus on see meretagune maa kuidagi sümboolselt oluline. Suvel 1929 püstitati saarele Vabadussõja mälestusmärk ja see on üks vähestest, mis säilis puutumatuna kogu Nõukogude okupatsiooni. Sellele kohalikule raidkivile on tahutud kolme sõjas langenud vormsilase nimed. Nad jätsid oma elu õdede-vendade ja vanemate, armsa kodusaare ja Jumala nimel. Ka praegu tuleks rohkem mõelda, kust ammutada tuge, et maailma tõmbetuultes mitte laperdama hakata.
Laupäeval, vabariigi aastapäeva järel, on aga saarel taas eriline ja pidulik päev. Siis on koguduse keskel piiskop Tiit Salumäe ja praost Leevi Reinaru, et saarel 35 aastat elanud vaimulik preestriks pühitseda. Introduktsioonijumalateenistusele järgnevad aga valimised. Tõenäoliselt nii väike kogudus nõukogu ei vali, vaid ainult juhatuse, ütleb Ants Rajando. Soovin toredat ja päikselist vabariigi aastapäeva vormsilastele ja kõigile teistele kogudustele ka!
Rita Puidet

Read more Comments Off on Allikast, kust ammutada jõudu

Maitsvat toitu, sooja tuba, aga ka häid suhteid. Imago teraapias õpetatakse, et hea suhte aluseks on rahuldatud vajadused. Kohtumisel Dolores Hoffmanniga kuulsin kunstnikult loo, kuidas üks soomlanna tuli tema juurde vitraaži ostma.
Soomlanna kõneles, et tal on vitraaži vaja, sest tuba on tühi. Kui kunstnik asjast aru ei saanud, sest toas on ju mööbel ja muud asjad, sõnas soomlanna, et vitraaži ju ei ole. Ta ostnud mõne aasta eest kunstnikult vitraaži ja riputanud kööki. Ja nüüd tundunud tuba tühi. See on ilus näide, et pelgalt söök-jook ja peavari või ka tulus töökoht meie vajadusi ei rahulda.
Minu sõbranna lisas selle jutu peale veel ühe tõdemuse: „Isegi koer ja jõulupõrsas tahavad vahetevahel krõhvitsemist, head sõna või pai.“ Eks see nii on, et me kõik vajame tunnustust.
Jõulupühade eel saatis mulle tervituse Jaan Tammsalu, kes tsiteeris oma raamatut „Looja loomingu lummuses“: „Elad imest imesse, süda tulvil tänulikkust. Ütled head, teed head, kartmata, mida teised võivad sellest arvata. Sa ei oota teistelt mitte midagi, ei kalkuleeri. Lihtsalt annad, sest oled ise nii palju saanud. Sa ei mõista, kui keegi sind kiidab, sest sa ei tee midagi kiituse pärast. Sa ei oota tasu, sest tead, et see, et sa elad, kõik ilusad annid, iga hetk on sulle kingitud kingitus.“
Laupäeval möödub armastatud kirikuõpetaja ordinatsioonist 30 aastat ja konsistoorium on andnud talle tänutäheks kuldristi kandmise õiguse. Palju õnne!
Kindlasti vajame veel midagi. Kindlust ja mõistmist. Läinud nädalal käis president Kersti Kaljulaid Järva- ja Viljandimaal ning peatus ka Pilistveres, et meenutada koguduse rajatud kivikangru juures repressioonides hukkunuid.
Teadmine, et ajast aega austatakse inimesi, kes on oma riigi heaks andnud kallima vara, aitab julgemalt tulevikku vaadata.
Rita Puidet

Read more Comments Off on Mida me vajame

Lumevalgus, millest aasta lõpusirgel jõuludeks valmistudes unistasime, saabus, aga nihkega vana kalendri pühadeks. Maa on valge ja valgust tuleb päevast päeva jõudsa kukesammu võrra juurde ka päikeselt, mis igal hommikul nõks varem meid virgutama saabub.
Näärikuu edenedes kogunesid möödunud neljapäeval, 12. jaanuaril Lõuna-Eesti palvushommikusöögile Tartu linna ja piirkonna maakondade usu-, poliitika-, majandus-, haridus- ja kultuuritegelased. Tegemist on kuue aastaga traditsiooniks kujunenud sündmusega, mis tänavu keskendus meid kõiki aina enam puudutavale küsimusele, kuidas vastata kurjusele.
„Palvushommikusöögil arutame, mis on meie püsiväärtused, kuidas reageerida kurjusele, vastata levinud ebakindlusele või kas on olemas vaimulikke väärtusi, mis aitavad leida konstruktiivse edasimineku tee,“ rääkis Eesti palvushommikusöögi toimkonna koordinaator Triin Rait, täpsustades, et kohtumise eesmärk oli tekitada dialoog kogu Eestit puudutavates alusküsimustes nagu väärtushinnangud, noorsugu ja perekond.
Üritust juhtis piiskop Joel Luhamets. Auesimeheks tituleeritud Tartu linnapea Urmas Klaas meenutas koosviibijatele oma sõnavõtus, et muutus algab meist enestest ja alles siis saame oodata, et ka maailm me ümber liigub paremuse suunas.
Tartu meeriga oli nõus külalisesineja Viinist. „See piir, mis lahutab kurja heast, ei ole kuskil eemal, vaid jookseb meie südames,“ kinnitas hommiku peakõneleja dr Christian Hofreiter oma ettekandes „Võida sina kuri heaga“. Dr Hofreiter oli Eestis teist korda, eelmisel korral kõneles ta 2015. aastal riigikogus toimunud palvushommikusöögil.
Teoloogiadoktor Hofreiteri päevakava oli Eestis tihe. Lisaks palvushommikusöögi ettekandele pidas ta Tartu ülikoolis loengu usulistest küsimustest seoses kannatuse ja ebaõigluse probleemiga, samuti sai teda kuulata kõrgema usuteadusliku seminari ja Akadeemilise Teoloogia Seltsi korraldatud konverentsil „Kolm reformatsiooni: evangeelium muutuste keskel“.
Liina Raudvassar

Read more Comments Off on Näärikuises valguses

Halgude kaminasse lisamine võib olla romantiline, teisele jälle ainuvõimalik viis, kuidas möödunud nädalal kohale jõudnud käreda külmaga toime tulla. Samas ei välista üks teist. Ka käredas külmas toa soojaks kütmine võib olla romantiline, kuigi on hädavajalik. Reaalsusel on tasandid ja nüansid.
Eelmise nädala kultuurileht Sirp tegeles liitreaalsuse teemaga, keskendudes sellele, mida pakuvad meile helendavad ekraanid. Virtuaalsus on üks võimalustest, kuidas märgata, et on erinevaid kihte, ent on ka palju lihtsamaid viise.
Kasvõi aeg. Kui elada järjekindlalt oma ajavööndis nii aeg­ruumiliselt kui ka mõtteliselt, siis võib ju teada, et on ka teisi ajavööndeid, aga sinu reaalsusesse, argipäeva ei pruugi see jõuda. Kui aga keegi su lähedastest on mõnel olulisel ajal, kasvõi aastavahetusel, teisel pool maailma, siis vana-aastal kell kolm päeval head uut aastat soovides loob see justkui uue reaalsuse, mis erineb sind ümbritsevast.
Sama märkad, kui uue kalendri järgi 6. jaanuaril tähistad kolmekuningapäeva ja tead, et on terve hulk eestimaalasi ehk siis Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikusse kuulujaid, kes sel õhtul vana Juliuse kalendrit järgides kirikutesse kogunevad, et rõõmustada Jeesus-lapse sünnist.
Üks ei välista teist, lihtsalt ajaline reaalsus on teine. Nad eksisteerivad samaaegselt ja seda märgates saad rikkamaks. Eriti siis, kui ei otsusta, et üks on parem kui teine. Ja mis on üks ajaline nihe selle kõrval, et oleme ühte meelt põhilises: Jeesus-laps sündis maailma; valgus hakkas paistma pimeduses; tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, tuli maailma.
Kätlin Liimets

Read more Comments Off on Reaalsuse nüansid

Pooleteise nädala eest jõudis üldsuseni uudis, et avastati vanim Eestis olev ikoon, Tallinna Nikolai kirikus asuv 15. sajandi Novgorodist pärinev pühapilt. Kuidas pühapilt Moskva relvameistriteni jõudis ja ülevärvituna 1686 valminud ikonostaasi sai, jääb siiski teadmata. Tänu uuringutele sai kunstnik Nikolai Kormašovi (1929–2012) kahtlus kinnitust. Ees seisab suur töö: pealmise maalikihi eemaldamine ja kandmine uuele tahvlile, et säilitada mõlemad taiesed.
Minu eelmise ringvaate kirjutamise ajast on möödunud kolm nädalat. Arutelu suure raudtee ehitamise ümber on hoogu juurde saanud ja 12. detsembri Õhtulehes, päev enne suurtrassi arutelu riigikogus, kirjutas Igor Gräzin: «Riik ehk ametnikud ja muud riigilähedased inimesed pole huvitatud Rail Balticust, vaid selle ehitamisest ja selle ümber liikuvast rahast ning asjadest, ja et neid oleks palju ja nad kestaksid kaua. [--] Valmis Rail Balticust aga erilist kasu ei ole. Töökohti tuleb ehk paarsada (piletimüüjad, vagunipesijad, teetöölised ja suurem hord turvamehi), vedada pole miskit ei Soomest ega Eestist – meie mahud on teada ja Soome veab üle 90% meritsi ja pole põhjust tulla raudteele seiklema. Hind, mida võõraste asjade meie hoovist läbivedamise eest küsida, ei saa olla kuigi suur.» Riigikogus teema püstitanud EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme kinnitab, et kõnesolev projekt viib Eesti riigi pankrotti.
Vahel saab Jumala plaanide üle imestada. Kevadel 1959 põles Halliste kirik ja varemete uurimisel selgus, et põlenud põranda all olid säilinud varasema kiriku müürid. Veel olulisem on aga, et 30 aastat varemetes seisnud pühakoda oli inimestele kallis ja Kalev Raave oli see mees, kes alustas pühakoja ülesehitamist. Jumala vägi sai taas avalikuks 21. detsembril 1991, kui pühitseti Halliste Püha Anna kirik kui uue vabaduse sümbol.
Rita Puidet

Read more Comments Off on Kord saab kõik avalikuks

Peapiiskop Urmas Viilma pühendas olulise osa tänavusest advendikõnest kiriku ühiskondliku rolli problemaatikale. See teema on eriti esile tõusnud pärast seda, kui Kersti Kaljulaid ei pidanud presidendi ametisse astudes vajalikuks EELK poolt tänujumalateenistuse korraldamist.
Ent ometi ei määra usu ja kiriku rolli ühiskonnas ainult riigi- ja kirikujuhtide tahe. Ehk veelgi olulisem on see, millised hoiakud on levinud rahva seas. Viimaste nädalate ajakirjanduslik poleemika on aga näidanud, et mõnedki eestlased ei kiida heaks luteri kiriku püüdlusi ühiskonnaelus rohkem kaasa rääkida.
Ent teisalt ei saa salata, et suur osa rahvast peab kirikust ühel või teisel põhjusel lugu. Pole näiteks kahtlust, et selgi aastal on mitmed pühakojad jõuluaja jumalateenistuste ja kontsertide ajal rahvast täis. Kirikuõpetajatel on juba praegu kiired päevad, sest neil palutakse korraldada koolidele jumalateenistusi või tulla tundidesse jõuludest rääkima. Üsna paljudes linnades ja valdades osalesid vaimulikud ka esimese advendiküünla süütamise üritustel.
Millega seletada kiriku jõuluaegset populaarsust isegi nende inimeste seas, kes kristlikusse Jumalasse ei usu? Mõned neist ütlevad, et pühadeaegne kirikuskäimine olevat lihtsalt ilus komme ning ilma selleta ei tulevat tõelist jõulutunnet. Küllap oskavad veenvaid seletusi välja pakkuda ka sotsioloogid ja antropoloogid.
Igatahes ei saa salata, et vähemalt teatud puhkudel läheb kirik paljudele eestlastele vägagi korda. Seega ei saa EELKd võrrelda tavapäraste usutunnistuslike või heategevuslike organisatsioonidega. Kui kogudus kusagil tegevuse lõpetab, puudutab see ju usklike kõrval tõenäoliselt ka paljusid teisi kogukonna liikmeid. Ikka veel täidab nimelt eriti just luteri kirik ühiskonnas selliseidki rolle, millel on rohkem pistmist traditsioonide ja identiteedi alalhoidmise kui evangeeliumi kuulutamisega. Iseasi, kas see jääb nõnda ka kaugemas tulevikus.
Rain Soosaar

Read more Comments Off on Kirikut on vaja

Tartu Raekoja platsile on «kasvanud» taas romantiline jõulueelne kiigemets ja pühapäeval, 1. advendi pärastlõunal süttisid kaunistused jõulupuul ja raekojal. Esimese advendiküünla süütasid Tartu praostkonna praost Ants Tooming ja linnapea Urmas Klaas. Kuigi tuul nõudis hoolt leegi hoidmisel, tuldi sellega toime. Ei tea, kuidas tuulega mujal Eestis hakkama saadi, aga küllap leidis sarnane advendialguse üritus aset väga paljudes Eestimaa paikades. Siseneme jõuluootuse aega, valmistame oma südameid ette rõõmuks ja lootuseks Issandas.
Vaid mõned päevad enne 1. advendipühapäeva, eelmisel kolmapäeval sai alguse veel üks rada: ametisse astus Jüri Ratase juhitud valitsus. Uue valitsuse moodustasid Eesti Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. Mitte kaua aega tagasi ei kujutanud paljud ette sellist valitsuse kooslust ja küllap on palju neid, kes siiani kahtlevad.
Külastasin eelmisel nädalal MTÜd Iseseisev Elu, kus juhataja Maire Koppeli kabineti seinal oli huvitav lõuend. Ühel aastate eest toimunud ühingu sünnipäeval oli kokku kutsutud koostööpartnerid ja ka linnaisad. Hiljaks jäid kaks poliitikut: keskerakondlasest Vladimir Šokman ning Isamaa ja Res Publica Liidust Jüri Kõre. Kõik pidulised said võimaluse maalida, ent järele oli jäänud vaid üks puhas lõuend. Hilinejatel oli erinevaid võimalusi, ent ühine otsus oli, et lõuendit jagatakse. Nüüd kaunistabki MTÜ Iseseisev Elu juhataja kabineti seina maal, millest pool katab sõnum, et häid lambaid mahub palju … ja teist poolt lillekimp koos heade soovidega sünnipäeva puhul. Ühingu juhataja Maire Koppel jutustas seda kui head näidet, kuidas esmapilgul võimatu võib võimalikuks saada. Anname siis meiegi uuele valitsusele võimaluse teha edasiviivaid otsuseid ja aidata kaasa Eestimaa arengule.
Kätlin Liimets

Read more Comments Off on Häid lambaid mahub palju

Üks kaunimaid kohti Eestis on Taevaskoja ürgorg. Peaaegu 70 aastat tagasi tuldi mõttele paisutada Ahja jõgi ja ehitada jõele tamm. See tundus olevat elektri tootmiseks sobivaim lahendus. Jõevee tõstmisega hävitati meie kauneimaks peetud Saesaare kärestik, muutus jõe biokeemiline režiim, veetaimestik ja kalastik. Kui suvel paisjärvele veelaevaga Lonny sõitma minna, võib tänini vee all näha kände. Et tagada lõhelistele kudemis- ja elupaik, leiti kaks aastat tagasi, et tamm tuleks lammutada. Ilus mõte, ent kas piisavalt põhjendatud. Endise, tammieelse olukorra taastekkeni võib kuluda järgmine pool sajandit.
See juhtum meenus seoses vaidlustega Rail Balticu ümber. Uue trassi rajamise teemal on korduvalt sõna võtnud Tartu Pauluse koguduse liige, MTÜ Avalikult Rail Balticust liige Priit Humal. Teemat ajendas aga üles võtma hiljuti avalikuks tulnud uudis, et ka edaspidi puudub lootus rongiga Tartust Riiga pääseda. Aga mitte ainult. Kuigi bussid sõidavad Tartu ja Tallinna vahet väga tihti, tuleb pilet pealinna sõiduks ette osta ja rongki on rahvast täis. Priit Humala ja mõttekaaslaste vastuväited, sealhulgas avaliku elu tegelaste kiri, kus nad soovivad senise projekti üle vaadata, on tulemuseta. Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare ütleb, et «kui trassi nüüd veel muutma hakata, pööraksime ajas kümme aastat tagasi».
On muidugi selge, et Eesti vajab paremat ühendust Euroopaga ja Rail Balticu projekt hõlmab raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini, aga kas Tallinnast Riiga pääseb Pärnu või Tartu kaudu, on juba iseasi. Pikem ja kallim küll, aga pigem pöörata praegu ajas kümme aastat tagasi kui poole sajandi pärast.
Rita Puidet

Read more Comments Off on Kui palju maksab kümme aastat?