Jumala rahvas on kangekaelne olnud aegade algusest peale. Juba pattulangemise loos püüab Aadam oma patu naise kaudu Looja kaela ajada: „Naine, kelle sina mulle kaasaks andsid …“ (1Ms 3:12). Ju sealt taoline vastalisus pärinebki. Ka suurte jumalameeste lugudest leiame küllaga näiteid heitlemisest Jumala tahtmise vastu. Neil tuli läbida usuküpsuse katse, sest südamest, kus pole kahtlust olnud, pole mõtet usku otsidagi.
Pühapäeva evangeelium Jh 5:19–21 on tegelikult sellele lõigule eelneva loo jätk. Sama peatüki alguses kirjeldab Johannes, kuidas Jee­sus tervendas hingamispäeval halvatu ja sellest puhkes tõsine õpetuslik pahameel. Miks tervenenu rikub käsku hingamispäeval kanderaami kandes?! Kuidas hingamispäeval üldse tohtis tervendada?! Neile tõsiusklikele, kes käsuõpetust võtsid sõna-sõnalt ja selle täitmist nõudsid täht-tähelt, kelle hinges polnud usku varjutava kahtluse varjugi, Jeesus ütles: „Nõnda nagu Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab“ (Jh 5:21).
Suures eksituses oleme tegelikult just siis, kui arvame end sõna-sõnalt teadvat, kuidas Jumala riigis asjad peavad olema. Ja häda meile, kui seeläbi seame kellegi olukorda, kus ta Jumalale justkui kõlbab, aga ennast tõsiselt usklikeks pidavatele inimestele üldsegi mitte. Jah! Vahel on õndsam kahelda, et Jumal pääseks meid kõnetama, et jumalik ime puudutaks meidki.
Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse (2Tm 1:10).
Mart Salumäe

Read more Comments Off on Jeesus annab elu 

Tuumafüüsik Enrico Fermi (1901–1954) olevat 1950. a kord lõunalauas kaaslastelt küsinud: „Kus nad (tulnukad kosmosest) kõik siis on?“ Sellele retoorilisele küsimusele vastab ta teadustöös „Fermi paradoks“.
Eeldades, et elu ja samuti intellekti areng on isetekkeline, peaks meile nähtavas ilmaruumis leiduma piisav hulk tähesüsteeme, kus soodsatel tingimustel leidub elu. Fermi arvutuste kohaselt kuluks taoliselt arenenud intellektiga eluvormidel ilmaruumis arvestatava kolonisatsiooni saavutamiseks umbes 5–50 miljonit aastat. Samas on meil lootus taolist elu avastada ülimalt väike. Meil lihtsalt ei jätku aega. Kuni me neist aimu saaks, poleks enam kas meid või neid. Mida suurem on intellekti võimekus energiat efektiivselt kasutada, seda suurem on tõenäosus end ise hävitada.
Fermile on hiljem muidugi püütud vastu vaielda. Katastroofi vältimiseks peame lihtsalt saama palju targemaks. Kuid mida nutikamad oleme, seda keerulisemaid probleeme oskame tekitada. Hiljuti meie metsa eksinud rakett kinnitab, et ka turvalisuse tagamisega kaasnevad suured riskid. Roolis telefoni näppivad autojuhid on veenvaks näiteks, kuidas nutiseadmete kasutamine eluohtlikult võimendab inimaju puudujääki.
Enesehävitusliku käitumise ärahoidmiseks vajame lisaks vahedale mõistusele vähemalt samavõrd arenenud empaatiavõimet – emapiimaga kaasa saadud püsiväärtuste süsteemi. Näiteks esivanemate püha valgustatust näha inimeses Looja palet. Kristus ütleb: „Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle“ (Mt 25:40).
Mart Salumäe

Read more Comments Off on Meie ligimene

Jeesus ütleb: „Suurim teie seast olgu teie teenija! Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.“ (Mt 23:11–12)
Statistiliselt pidavat Eestis levinuim elukutse olema klienditeenindaja. Seega oluline osa meie rahvast on koolitatud inimestega meeldivalt ja abivalmilt suhtlema. Miks aga põrkame alatasa kokku hoolimatusega? Ühte ja ammendavat vastust sellele küsimusele pole. Veel võimatum on leida universaalset lahendust, mis muudab korraga inimesed vastutustundlikuks ja hoolivaks.
Tõsi see on, et terve ühiskond vajab ikka ja jälle meeleparandust. On ju lahti harutamist vajavaid umbsõlmi alates rahvusvahelistest pingetest kuni üldise toimetuleku ja turvatunde tagamiseni. Kõik see puudutab ju meid igaüht.
Millest alustada? Paljud probleemid tunduvad olevat nii üldised ja koguni globaalsed. Tõepoolest! Näiteks kliima soojenemist me üksinda oluliselt peatada ei suuda. Mõne kilekoti kasutamata jätmine on ju vaid tilk ookeanis, kuid siiski tilk puhast vett.
Siiski on ka väga paljusid valusalt tabavaid muresid, mille parandamine oleneb otseselt üksikisiku käitumisest. Näiteks mida teha, et liikluses hukkuks vähem inimesi? Elude säästmiseks peame vältima teedel liikudes ohtlike olukordade tekkimist. Peame ennast parandama, end läbi katsuma – endast ohutu liikleja kasvatama.
Peetrus manitses: „Te kõik rüütage end alandlikkusega üksteise vastu, sest Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu“ (1Pt 5:5b).
Mart Salumäe

Read more Comments Off on Enese läbikatsumine

Meidki on kutsutud ja valitud Ülestõusnu tunnistajateks, rõõmusõnumi kuulutajateks. Eesti kontekstis võib ju tunduda, et Kristuse järel käijate hulk on tagasihoidlik vähemus, kuid maailmas kokku on meid umbes 2,1 miljardit. Olgu ka see teadmine meile julgustuseks ja vajadusel argumendikski kristlastena ilmalikus riigis elades.
Edetabelite ajastul küsitakse ikka, et kes oli esimene. Samas polegi see üldse asjatu küsimus ja pigem on nüüdisaja kontekstis päris aktuaalne meenutada, et esimesed Jeesuse ülestõusmise tunnistajad olid  naised, kelle hulk eri evangeeliumide kirjelduste järgi on 1–3. Kuid kindlalt võib öelda, et Maarja Magdaleena on ainus, keda kõik neli evangelisti nimepidi nimetavad. Tema oli ka see, kelle isiklikust kohtumisest ülestõusnud Jeesusega on kirjutatud Johannese evangeeliumis. Mehed, Jeesuse ära hirmutatud jüngrid, said ülestõusmisest teada naistelt, kes jutustasid, mida nad haual nägid ja kogesid.
Õnneks Paulus polnud selleks ajaks veel pöördunud ega jõudnud kirjutada: „… naised olgu koguduses vait!“ (1Kr 14:34). Mine tea, mis muidu saanud oleks! Naistele oleks koht kätte näidatud ning kästud rahus edasi leinata. Ja nii poleks praegu, paar tuhat aastat hiljem, ei ristikogudust ega kristlaskonda. Poleks ilmselt ka aastat 2018 pKr, ei põhjust mune värvida ega ülestõusmispühi pidada. Üldse oleks siis kõik hoopis teisiti. Poleks neidki meesvaimulikke, kes oma kiriku altarisse ordineeritud naisi teenima ei luba, hoolimata sellest, et EELK esimesed naispastorid sobiks põlvkonna poolest neist mõnelegi vanaemaks.
Mart Salumäe

Read more Comments Off on Ülestõusnu tunnistajad

Maailmas on palju erinevaid jõude: nii headus kui kurjus, armastus kui vihkamine. Iga päev seisame meiegi nende jõudude mõjupiirkonnas ja kord võidab headus, kord kurjus, kord armastus, kord vihkamine. Need erinevad jõud mõjutavad nii ühiskonda kui inimest ja tema käitumist. Ühiskonda on raske muuta heaks ja armastavaks, kuid mida rohkem on riigis inimesi, kes neid väärtusi hindavad ja oma elus rakendavad, seda paremaks muutub ka ühiskond. Riik ongi ju üksikute inimeste kogu ja mida rohkem on nendes inimestes õilsaid väärtusi, seda parem on ühiskond. Muutumine algab meist endist.
Teame teoorias, et õige on olla hea ja armastav. Tegelikus elus on piisavalt neid päevi, mil ülekaalu jääb ka meie elus kurjus ja viha. Vahel on imelik tagantjärele mõelda, millised väiksed asjad võivad tuua meie elus esile kurjuse ja pimeduse. Kriisihetkel me seda ei märka, alles hiljem saame aru, kui rumalaid valikuid oleme teinud. Patt inimeses on see, mis aitab kurjusel võita. Patt paneb inimese endale vastu rinda taguma ja näpuga süüdistades kaasinimese suunas osutama. Jumala Vaim näitab seevastu meie enda patule ja kutsub elama meeleparanduses. Palve on see, mis aitab loobuda kurjusest ja vihast ning elada Jumala tahte kohaselt armastuses ja headuses. Nii võidab Jeesus kurjuse ka meis ja toob selle asemele uue elu.
Kaido Soom

Read more Comments Off on Jeesus – kurjuse võimu võitja

Jumala sõna olulisust oskab hinnata iga ristiinimene. Ilmselt peab iga kristlane oluliseks sedagi, et sõnum Jumalast jõuaks paljude inimesteni. Nii oleme teoorias kõik seisukohal, et Jumala sõna tuleb külvata. Praktikas aga arvame sageli, et Jumala sõna peaksid külvama teised inimesed, mitte meie. Nii oodatakse näiteks, et vaimulikud oleksid Jumala edasiviijad. Teised arvavad, et misjonärid peaksid viima kirikukaugete inimesteni sõnumi Jumalast.  Martin Luther kõneles aga üldisest preesterlusest, rõhutades, et iga inimene täidab oma elus preestri rolli ja igaühel on ülesanne viia Jumala sõna kaasinimesteni. Nii näiteks on vanemate ülesanne kasvatada oma lapsi kristlikus vaimus. Laiendades Lutheri mõtteid võib öelda, et oleme preestriteks oma sõpradele, kolleegidele ja lõpuks kõigile inimestele, kellega eluteel kokku puutume. Sõna tuleb külvata, kuid milline on sõnum, mida viime edasi? Jeesus ei kõnelnud mitte ainult sõnadega, vaid ka tegudega. Sõnad ja teod kuuluvad kokku. Tehes häid tegusid teistele, võime liita sellega ka sõnumi Jumalast. Ja kõneldes Jumalast, peaksid ka meie teod seda kinnitama. Vahel püüame väga hoolega külvata Jumala sõna, kuid me ei näe tulemusi. Hea on teada, et kõik ei sõltu sugugi meist, vaid ikka Jumalast. Jumala Püha Vaim toob inimeses esile usu. Võime kõiges usaldada teda ja anda ka oma panuse.

Kaido Soom

Read more Comments Off on Jumala sõna külv

Inimese elus on palju erinevaid tundeid ja üks olulisem nendest on rõõm. Elurõõmu tundmine näitab, et inimesega on kõik korras. Rõõmu tundmine sõltub sageli paljus inimesest endast ja tema ellusuhtumisest. Küsimus on selles, mida märkame, kas seda, mis on hästi, või seda, mis on halvasti. Ilmselt on eestlaste seas jõulud sedavõrd soositud pühad just sellepärast, et siis võime tunda rõõmu väikestest asjadest. Jõulukingid, jõulupuu, jõuluküünlad, jõululaulud, jõulukaardid ja jõulusöögid teevad südame soojaks. Jõulukinkide andmine valmistab nii andjale kui saajale rõõmu. Oluline on, et märkame teist inimest ja pöörame talle tähelepanu ning iga positiivne tähelepanuosutus teeb rõõmu. Iga inimene suudab leida kellegi, kellele valmistada rõõmu.
Nende väikeste asjade juurest, mis meid rõõmustavad, jõuame aga ka kõige suurema rõõmu põhjuseni, milleks on Jumala kingitus inimesele. Jumal kinkis oma Poja, et meid päästa patust, surmast ja elutühjusest. Jumal sai inimeseks ja tuli meie sekka. Keegi ei pea jõulude ajal olema üksi, vaid Jumal on temaga. Pilk Jumala suurimale kingitusele toob meie ellu jäädava rõõmu, mida ei saa röövida meilt selle maailma ebakindlus. Kui oleme ühenduses Issandaga, siis on meie elus tasakaal ja püsiv elurõõm, mis näitab, et meiega on kõik hästi.
Kaido Soom

Read more Comments Off on Vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu

Advendiaja kolmas pühapäev kõneleb Ristijast Johannesest, kes oli väga tihedalt Jeesusega seotud. Kui Jeesuse sünnipäev on talvise pööripäeva lähistel, siis Ristijal Johannesel suvise pööripäeva lähistel. Seegi näitab nende kahe isiku seotust ja olulisust. Ristija Johannes oli Jeesuse teevalmistaja: ta kutsus inimesi meeleparandusele, sest tulemas oli maailma Päästja. Oma tegevusega kogus Johannes endale suure järgijaskonna, kellest osast said Jeesuse jüngrid. Johannes osutab Jeesusele kui Jumala Tallele, kes kannab ära maailma patu. Selle teoga annab Ristija Johannes tunnistuse sellest, et Jeesus on Päästja, kelle tulekut ta ennustas. Teevalmistaja oli täitnud sellega oma rolli.
Tänapäeval kutsub Issand meid oma teevalmistajate kaudu tulema nii sõna kui sakramentide juurde. Inimese elumured, eksistentsiaalsed küsimused ja elu mõtte otsimine on teevalmistajateks Issandale, kes kutsub inimest usu teele. Kirik on siin maailmas Issanda teevalmistaja ja kui inimene raskel hetkel kirikusse satub, võib ta seal kohtuda Jeesusega, kes teda päästab. Kuid kirik pole mingi ebamäärane asutus, vaid see on kristlaste kogu. Nii on iga kristlane kutsutud siin maailmas olema Issanda teevalmistaja, andes nii sõnade kui tegudega tunnistust oma usust ja kutsudes oma kaasinimesi Issanda juurde, kes neid päästab ning annab neile elu mõtte ja sihi.
Kaido Soom

Read more Comments Off on Valmistage Issandale teed

Olen sageli seisatanud maailma lõpu stseene kujutavate maalide ees ja mõelnud nendele tunnetele, mida kunstnik on püüdnud edasi anda. Nendel maalidel on keskmes trooniv Kristus, kes on tulnud maailma valitsejana tagasi ja kelle käes on kogu meelevald. Ta otsustab, kes pääseb igavesse ellu ja kes mitte. Nii palju tundeid ja küsimusi on nendes maalides. Osa inimestest tunneb seal rõõmu pääsemisest, teine osa võitleb, et mitte hukkuda, kolmas osa on juba langenud. Maali ees seisataja mõtleb paratamatult vaid ühele: mis saab minust sel päeval, kui Issand oma kirikuses tuleb?
Jumalalaps ei pea seda päeva, mil Kuningas kirikuses tuleb, sugugi kartma, vaid otse vastupidi, seda päeva on aastasadu oodatud, sest siis näeme seda, millesse praeguses elus saame vaid uskuda. Nii laulame advendilaulus: „Me ootame Sind, Jeesus Krist, kes istud taevatroonil! Me ihkame Su ilmumist, mil ehid aukroonil“.
Kui meile tuleb külalisi, siis on loomulik, et valmistume nende tulemiseks: katame laua, koristame toad. Nii on loomulik, et mõeldes kirkuses tulevale Issandale valmistume tema tulemiseks. Advendiaeg on meeleparandusaeg, see on ettevalmistusaeg Kristuse taastulemiseks. Meie praeguse elu valikutest sõltub see, millised tunded on meil Issanda taastulemisel. Teda nüüd järgides võime siis tunda rõõmu.
Kaido Soom

Read more Comments Off on Sinu Kuningas tuleb kirkuses

Iga hetk, mil elame siin maailmas, on Jumala kingitus meile. Iga päev, mil elame, on võimalik muuta asju paremaks ja teha elus korrektiive. Kahjuks tihti me ei oska headel päevadel kasutada oma võimalusi ning siis, kui need on mööda läinud, kahetseme ja tõdeme, et meie elu valikud on olnud ebaõiged ja nende tagajärjed on valusad. Pühapäeva sõnum kutsub meid mõtlema sellele, mida oma elus muuta ja parandada, sest nüüd on meie jaoks soosinguaeg ja võimalus elus muudatusi teha.
Jumal annab aeg-ajalt nii inimestele kui rahvastele võimalusi pöörduda tema poole. Jee­sus oli oma kaasaegsete jaoks selline võimalus. Tema teed valmistas ette Ristija Johannes. Rahvas tundis, et midagi erilist on toimumas. Samas hülgasid rahvajuhid Jeesuse ja lasid ta risti lüüa, lükates nii kõrvale Jumala pakutud pääste. Jeesus nägi selle valiku tagajärgi ette ja nuttis Jeruusalemma pärast. Mõnikümmend aastat pärast Jeesuse surma hävis püha linn. Kristlikes kalendrites on Jeruusalemma hävitamise mälestuspäev 10. august. Toimunu näitab, et inimeste valikutel on oma tagajärjed.
Nüüd on meil vabadus kuulutada Jumala sõna ja kuulda sõnumit päästest. Selle vabaduse eest tasub olla tänulik ja seda tuleks kasutada arukalt selleks, et pöörduda Jumala poole, sest me ei tea kunagi, mida toob homne päev ning siis võib olla juba hilja. Seepärast kasutagem aega õigete valikute tegemiseks.
Kaido Soom

Read more Comments Off on Soosinguajad