Neitsi Maarja uinumise püha ehk rukkimaarjapäev tähistab Jeesuse ema Maarja surmapäeva.

read more

Read more Comments Off on 15. august – Neitsi Maarja uinumise püha ehk rukkimaarjapäev

Kristuse kirgastamispüha on 8. pühapäeval pärast nelipüha. Sel aastal satub see 10. juulile. 

read more

Read more Comments Off on 10.juuli – Issanda muutmise püha ehk kirgastamispüha

PiibliPäevad 2016 Tallinnas, Arigato keskuses.  Teemaks on "Paralleelreaalsus", millest esimesel õhtul kõneles ka Meego Remmel.

read more

Read more Comments Off on Piiblipäevad 2016 – Meego Remmel

PiibliPäevad 2016 Tallinnas, Arigato keskuses.  Teemaks on "Paralleelreaalsus", millest esimesel õhtul kõneles ka Meego Remmel.

read more

Read more Comments Off on Piiblipäevad 2016 – Meego Remmel

Kohtla-Nõmme rahvamajas võis 7-10. jaanuaril näha enam kui 60 noort, kes olid kohale tulnud eri paikadest Eestimaalt, et saada täis vaimulikku kütet Oleviste Talvelaagris: "Jeesus - minu küte."

Kohal olid noored nii Tallinna Metodisti kogusest, 3D kogudusest kui ka Tapalt, Kuressaarest, Valklast, Haapsalust ja Kohtla-Järvelt. Korraldajateks olid Oleviste noored, eesotsas Karin Tambaumiga, kes korraldab Oleviste noorte talvelaagrit teist aastat.

Nelja päeva jooksul võeti krõbedatest külmakraadidest hoolimata ette palju huvitavat - käidi tutvumas Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumiga, Kiviõli Seikluspargis suusatamas ja lumelauda sõitmas, osaleti maastikumängul ja seminaridel.

Igal õhtul toimus koosolek, mille jooksul jagati vaimulikku sõnumit ja ülistati üheskoos Jumalat. Sõna jagasid tuntud jutlustajad Tõnis Roosimaa ja Allan Lilleorg ning Oleviste kogudusest pärit Siret Sepper. Ülistusega teenisid kaasa Narvast kohale sõitnud Iidla bänd, Perekond Sooned ning ühel õhtul isegi samal päeval tekkinud bänd laagrilistest.

Laagrist osavõtnud Karl jagab: "Kõige vägevam oli hetk, kui ma sain aru, et minu jaoks on olulisem lugeda Piiblit, kui vaadata tahvlist Megadethi särke ja sotsiaalmeedias olla." Noorte südamed said puudutatud. Seda jagab ka laagri pärast spetsiaalselt Helsingist kohale sõitnud Karin: "Mulle meeldis laagris absoluutselt kõik! Kõige rohkem aga meeldis mulle laupäeva õhtune teenistus - Jumala Vaim liikus seal väga võimsalt." Viimane õhtu jäi kindlasti eredalt meelde paljudele, kui ülistusbänd andis endast maksimumi ja õhtu lõpus hõisati, hüpati ja tantsiti koos lava ees.

Kuna mina isiklikult pole kunagi mõelnud Jeesusest kui kütusest ja kui täiuslikust ja puhtast energiaallikast, siis olid kõigi jutlustajate väljatoodud mõtisklused väga huvitava lähenemisega. Kõige enam jäi meelde Tõnis Roosimaa mõte sellest, et kristlasi pole kutsutud istuma ühe koha peal, nagu kuskil bussijaamas bussi oodates, vaid meid on kutsutud pidevalt edasi liikuma.

Laagris ülistuse, köögi ning kohviku poole peal kaasa aidanud särasilmne Elisabeth jagab veel: "Jumal oli väga lähedal ning oli tunda, et ta hoidis paljude südameid enda põues laagri vältel. Isegi kui majas oli vahepeal külm, oli ikkagi sees soe, sest Jeesus oli meie soojus, meie küte ning hoidis meid kõiki laagris üheskoos. Laagrist lahkudes oli mu patarei nii laetud, et läksin järgmine päev kooli sellise energiatulviga, et inimesed ei saanud märkimata jätta, et sära oli sees. See oli kõik Jumal. Meeletult tore aeg oli selles laagris, ning ma tundsin peale seda laagrit suurt tungi jätkuvalt Jumala armastuses ja õpetuses kasvada!"

Luuka evangeeliumi 15. peatükis on lugu kadunud pojast, kes lahkus oma isa kodust. Pärast mitmeid seiklusi maailmas hakkas poeg kahetsema ja läks tagasi koju, öeldes: „Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!” Isa mitte ei pahandanud, vaid lasi korraldada suure peo oma pojale tagasituleku puhul. Arvan, et nõndasamuti, nagu noored laagris kahetsesid, et nad on jäänud võib-olla kaugele Jumalast ning pole piisavalt Temale end pühendanud, rõõmustas Jumal armastuse pärast meie üle ja tõmbas meid kõiki taaskord endale lähemale.

 

Tekst: Vivian Tamm
Foto: Ingrid Aus

 

Read more Comments Off on Oleviste talvelaager 2016: “Jeesus – minu küte”

Ristija Johannese sündimine

Johannes oli preester Sakariase ja tema naise Eliisabeti poeg. Nad olid pikka aega lootnud last saada, kuni lõpuks, üsna eakatena, olid lapsevanemaks olemise lootusele käega löönud.

Ühel päeval oma vanas eas läks Sakarias templisse viirukit suitsutama ning seal olles kõneles talle Issanda ingel: ”Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes.” Lk 1:13

Sakarias kahtles, et tema ja ta naine võiksid nii kõrges vanuses veel lapsi saada. Kahtlemise tõttu ütles ingel talle, et ta jääb tummaks kuni päevani, mil ettekuulutus täitub. Kui Sakarias lõpuks oma hääle tagasi sai, täitus ta Püha Vaimuga ja hakkas rääkima prohvetlikult oma poja kohta: ”Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda eel temale teed valmistama, et anda tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile tuleb päikesetõus kõrgustest. See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja surmavarjus, see suunab meie jalgu rahuteele!” Lk 1:76-79

Aus ja otsekohene

Johannes elas kõrbes lihtsat elu. Tema toiduks olid rohutirtsud ja mesi, ta kandis kaamelikarvadest kuube ja kuulutas, et Jumala riik on lähedal. Ta manitses inimesi patust ning halbadest harjumustest ja hoiakutest pöörduma. Paljud lasid end Johannesel ristida meeleparanduseks. Variserid ja saduserid (ehk õpetatud targad juudi mehed) olid provotseeritud, kui kuulsid, mida ta kõneles Taevariigi kohta. Ent Johannes, kes oli resoluutselt aus, hurjutas neid, nimetades neid ”rästikute sooks”, ja näitas neile koha kätte.

Paljud pidasid Ristija Johannest Messiaks, keda juudid ootasid, kuid nendele vastas ta: ”Mina ristin teid veega, aga on tulemas minust vägevam, kelle jalatsipaelagi ei kõlba ma lahti päästma. Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega.” Lk 3:16

Jeesuse tee tasandaja

Johannese evangeeliumis (1:23) ütles ta enda kohta, et ta on hüüdja hääl kõrbes, kes teeb Issanda tee tasaseks.

Johannes oli Jeesuse eelkäija. Ta pidi Jeesuse jaoks tee ette valmistama. Jeesus, Messias, oli see, kes ristis meie päästmiseks, mitte vaid meeleparanduseks. Kui Jeesus tuli Johannese juurde, et lasta end ristida, ei soovinud Johannes seda teha. Mt 3:13-15: ”Siis tuli Jeesus Galileast Jordani äärde, et lasta end Johannesel ristida. Aga Johannes püüdis teda igati keelata: ”Mul on vaja ennast lasta sinul ristida – ja sina tuled minu juurde!” Jeesus aga kostis talle: ”Olgu pealegi; sest nõnda on meile kohane täita kõike õigust!” Siis Johannes andis talle järele.” Sellest tuleb ka tema nimi – Ristija Johannes.

Kõrgeim maa peal

Johannes oli kõigutamatult aus mees ja see ei meeldinud kõigile. Nelivürst Heroodes lasi Johannese vangistada ja tal pea maha lüüa, kuna Johannes oli tema eluviisi hukka mõistnud.

Pärast Johannese surma andis Jeesus tema kohta tunnistuse. Lk 7:24-35 nimetas Ta teda prohvetiks ja kõige kõrgemaks meheks, kes on kunagi naisest sündinud. Jeesus hurjutas neid, kes ei lasknud end Johannesel ristida ja eirasid sellega Jumala plaani. Jeesus kordas veelgi üle selle, mis on kirjas Malaki 3:1 ja teistes evangeeliumites Johannes rolli kohta: ”Vaata, ma läkitan oma ingli ja tema valmistab minu ees teed.” (Ml 3:1)

Johannese ristimisest on juttu ka Uue Testamendi hiljem kirjutatud osades, kuid nagu Johannes seda ka ise ütles – tema ristis veega meeleparanduseks, Jeesus ristib Püha Vaimuga, et päästa.


Tekst Elna Øhlund
Tõlge Ave Mølster

 

Artikkel ilmus ajakirjas Pluss 2/2015 Mai

Täisversiooni väljaandest saad lugeda siit

 

Read more Comments Off on Ristija Johannes

Lk 2.21: „Kui kaheksa päeva sai täis ja tuli aeg lapse ümberlõikamiseks, siis pandi talle nimeks Jeesus, mille oli ütelnud ingel, enne kui laps sai ema ihusse.“ 

Selline oli Vana Testamendi lepingu märk – kõik poisslapsed lõigati ümber kaheksandal päeval. Uue Testamendi lepingu märgiks on ristimine Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse. Vana Testamendi leping oli antud üksnes Iisraeli rahvale, ümber lõigati ainult poisslapsed. Uue Testamendi lepingu puhul selliseid piiranguid ei ole. Jeesus ütles, et ristida tuleb kõik rahvad. Seda jüngrid ka tegid ristides inimesi koos nende peredega. 

Nii ristimise kui ümberlõikamisega seoses antakse lapsele nimi. Nii on Jeesuse ümberlõikamine ka tema nimepäevaks. Lugedes jõulupühast kaheksa päeva edasi, saame 1. jaanuari, mis kiriku kalendris on Jeesuse nimepäevaks. 

Aastal 153 viidi Rooma riigis aasta algus 1. jaanuarile (varem oli aasta alguseks 1. märts). Varasemat aega meenutavad veel numbritest tuletatud kuude nimed: september, oktoober, november ja detsember. Kristlastele on 1. jaanuari Jeesuse nimepäev hea meeldetuletus, et me alustame igat uut aastat Jeesuse nimel.


Read more Comments Off on 1. jaanuar – Jeesuse nimepäev ja uus-aasta

Advendiaja kestmisel on hea mõelda Jeesuse õpetusele ja tema tegudele. Samuti ka oma lähedastele ja nende aitamisele.

Michael Boggsi laul "What Would Jesus Undo" (Mida Jeesus tühistaks) räägib sellest, mille üle Jeesus siin maailmas kurvastaks või mida ta hea meelega parandaks või tühistaks. Korrigeeriks neid kohti, mille osas me tema õpetust valesti oleme tõlgendanud ja korrigeeriks midagi ka igaühes meis. 

Laulu sõnum ütleb, et meie kohus on üksteist armastada, mitte teiste üle kohut mõista. 

 

Me ei saa meelt heita, kui me ei suuda päästa kogu maailma. Seda ei olegi vaja teha. See on juba tehtud - Jeesus on päästnud KOGU maailma, kõik inimesed. 

Meil jääb üle ainult tegutseda. Mida me teha saame, selle tegemine on ka meie kohus. Ma ei saa tõenäoliselt kohe täna aidata mõnda abivajavat last Süürias, aga ma saan kohe täna aidata last oma perekonnas, oma suguvõsas või naabruses. Ma saan aidata oma vanaema ja vanaisa. Oma klassikaaslasi või töökaaslasi.

1979.aastal Ema Theresale Nobeli rahupreemiat üle andes küsiti temalt: "Mida saaks teha, et maailmas valitseks rahu?"
Ema Teresa vastas: "Minge koju ja armastage oma peret."


Michael Boggs - What Would Jesus Undo from michael-boggs on GodTube.

Read more Comments Off on Mida Jeesus “tühistaks”?

Uus kirikuaasta algab advendiajaga, mis omakorda algab neli pühapäeva enne jõule. Ladinakeelne väljend 'adventus Divi' tähendab jumaliku (valitseja) saabumist. Rooma riigis kasutati neid väljendeid kõrge ametikandja, näiteks kuninga või keisri saabumisel. Meie aga ootame Jeesust Kristust ja nimetame tema ootamise aega advendiajaks. 

Esialgu oli advent paastuaeg, mis vanas kirikus kestis 11. novembrist Kristuse ilmumispühani 6. jaanuaril. Alates seitsmendast sajandist tuntakse advendiaega selle praegusel kujul. Seda nimetati Issanda sünni ajaks või Issanda tulemise ajaks. Lääne-Rooma kirikus varieerus advendiaja pikkus neljast kuue nädalani kuni paavst Gregorius Suur selle neljale pühapäevale kinnitas. Toona pidas paavst silmas nelja aastatuhandet, mil inimkond Kristust ootama pidi (4000 aastat arvestati Vana Testamendi sugupuude põhjal).

Advendikalendreid hakati valmistama 20. sajandi alguses, kuid juba varem on esinenud mitmesuguseid kombeid, kuidas jõuludeni jäänud päevi lugeda. Lastele mõeldud avatavate luugikestega advendi-kalender võeti kasutusele 1920. aastal. 

Advendipärg kaunistatakse harilikult nelja küünlaga, mida vastavalt advendi pühapäevade arvule põlema süüdatakse. See tuletab meelde valgust, mida Kristus maailmale toob. 1839. aastal riputas Johann Hinrich Wichern ühes Hamburgi palvemajas üles puust lühtri 23 küünlaga – 19 väikest punast tööpäevade jaoks ja neljas nurgas suured valged pühapäevade tarvis. 
Advendikaar, mis põlevate küünaldega pimedal advendi- ja jõuluajal akendele asetatakse, pärineb Erzgebirge mäestikust. Seal oli see märguandeks, et töömees on kaevandusšahtist õnnelikult koju jõudnud. 

Read more Comments Off on 29. November – 1. advent

Manafest, kodanikunimega Chris Scott Greenwood, on Kanadast pärit kõrgelt tunnustatud kristlik räppar. Reborn on tema kaheksanda stuudioalbumi, mis alles mõne nädala eest poelettidele jõudis, nimilugu. 

read more

Read more Comments Off on Manafest – Reborn