Seekordset karjasekirja soovin alustada mõttekäiguga oma aasta eest usupuhastuspühaks kogudustele saadetud läkitusest: „Reformatsioon ei ole kunagi ühiskonna alustalasid ja -väärtusi kõigutada püüdev revolutsioon, vaid inimlike tõdede ja soovide tupikust Kristuse vabadusse tagasi juhatav äratusraputus.“ Jah, reformatsiooni 500., juubeliaasta juhtmõtteks valitud sõnumit apostel Pauluselt: „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud“ (Gl 5:1a) sobib siinjuures meenutada.
Oleme reformatsiooni suure tähtpäeva eel kuulnud sageli arvamusi, kuidas kirik peab uuenema ning ajaga kaasas käima vastavalt tänapäeva vabade inimeste usulistele ootustele. Kirikult eeldatakse inimeste soovidele vastamist ja nendega arvestamist. Reformatsiooni käivitanud Martin Lutheri kuulsast 95 teesist esimene asetas rõhu mujale: „Kui meie Issand ja õpetaja Jeesus Kristus ütles „Parandage meelt“ , siis tahtis ta, et kogu usklike elu oleks meeleparandus.“
Me ei pea parandama ja kohandama kirikut inimeste ootustele vastavaks, seda samal ajal reformatsiooniks ja uuendamiseks nimetades. Peame parandama meelt, et oma elu kohandada Jumala tahtele vastavaks ning elada nõnda pidevas uuenemises. Just meeleparanduslik hoiak on teinud luterlastele ja roomakatoliiklastele võimalikuks meenutada ja tähistada reformatsiooni aastapäeva seekord üheskoos. Vajame meeleparandust, et lepitust otsida, andeks paluda, andeks anda ning puhastatutena edasi minna. Vajame pühakirjale toetuvat meeleuuendamist ka luterlastena, et edasi liikuda ainulaadsel rajal, mille Jumal on meile määranud. See tee ei ole kellegi teise tee. Meie vastutus oma mineviku, oleviku ja tuleviku ees ei saa jääda kellegi teise kanda.
Ristiinimestena Kristuse järel käies oleme kõik samal teekonnal. Ühtlasi sammume sel rajal oma isikliku usu ja lootusega, otsides Lutheri kombel armulist Jumalat. Kristus on meie elu põhjus, mõte ja siht. Tema evangeelium teeb meid julgeks ja vabaks astuma Jumala ette koos oma patuga, mis meid muidu Seaduse alusel hukutaks. Mida Jumal meilt käsu alusel nõuab, seda ta evangeeliumi kaudu ise meile armust pakub. Evangeelium ei saa armu- ja armastuse sõnumiks sellele, kes pole patusena tunnistanud Jumala armust ilmajäämist.
Reformatsioonisündmuse tõukel tekkinud luteri kiriku õpetuse tuumaks on ka pool aastatuhandet hiljem sõnum Issandast Kristusest, kes ei oota inimeselt patte kustutavaid teeneid ega indulgentse, vaid siirast usku ja meeleparandusest kantud elu Tema ustavate järgijatena. Jumala arm üksi ja meie usk teevad meid õigeks!
Kristus üksi on suur Reformaator, meie usu ainus puhastaja ja meile igavese elu kinkija! Seda sõnumit peab Kristuse kirik kuulutama kõigi rahvaste seas iga päev aegade lõpuni.
Urmas Viilma,
peapiiskop

Read more Comments Off on Karjasekiri reformatsiooni 500. aastapäeval, usupuhastuspühal, 31. oktoobril 2017

piirissaare ikoonTunnustused jagatud
Muinsuskaitseamet andis oma sünnipäeval 12. oktoobril üle 35 tänukirja möödunud aasta tublidele partneritele 11 kategoorias.
Ühe kategooriana tahaks välja tuua aasta teo. See anti aasta tagasi (30. oktoobril) vabaõhumuuseumis toimunud talgupäeva eest, kui muinsuskaitsjad ja muuseumide konservaatorid kogunesid taastama ikoone (fotol).
Ikoonid pärinesid Piirissaare vanausuliste palvelast, mis põles sama aasta mais. Muinsuskaitseamet kutsus restauraatoreid puhastama Piirissaare palvemaja põlengus kahjustatud 23 ikooni, millest üheksat hindas taastatavaks talgupäeval osalenuid juhendanud Eesti kunstiakadeemia dotsent Hilkka Hiiop.
„Talgutega pandi alus koostööle ning saadi kinnitust, et häda korral on ühiselt võimalik väga palju korda saata,“ öeldakse talgupäeva tunnustuseks. Tänu läks Eesti Rahva Muuseumile, Eesti Kunstimuuseumile, Eesti Kunstiakadeemiale, Eesti Vabaõhumuuseumile, Tartu Kõrgemale Kunstikoolile ja Tartu Kunstimuuseumile talgutel osalemise eest.
Hästi restaureeritud mälestise kategoorias läks tunnustus Halliste valda eesotsas vallavanem Ene Maateniga, kelle initsiatiivil sai uue elu endine Kulla leerimaja, millest on saanud piirkonna uus tõmbekeskus.

Muuseum kutsub giidituurile
Eesti Rahva Muuseum Tartus kutsub huvilisi igal laupäeval tasuta giidituurile, mille käigus tutvustatakse muuseumi püsinäitusi „Uurali kaja“ ja „Kohtumised“. Giidituur algab kell 14 ja kestab poolteist tundi.
Esimene püsinäitus tutvustab soome-ugri naiste ja meeste maailma koduste tegemiste ja maailmapildi kaudu, teine eestlaste elu läbi aja. Giidituurile pääseb muuseumipiletiga, eelnevalt tuleb täita registreerumisvorm.
Muuseumis toimuvad pidevalt õpitoad, kontserdid, etendused.

Read more Comments Off on Lühiuudised

Peapiiskop Urmas Viilma kinnitab Eesti kirikule, et ei lähtu vaimuliku ametikoha täitmise puhul kandideeriva isiku soost. Kätlin Liimets

Peapiiskop Urmas Viilma, millised on muljed konverentsist?
Urmas Viilma: Väga positiivsed. Ettekanded on olnud väga sisukad. Meeldib, et pole tegeldud n-ö lahtisest uksest sissemurdmisega ehk teadvustatakse, et elame, tegutseme, töötame kirikus, kus on 50 aastat naisi ordineeritud. Vaidlust, kas naisi peaks üldse ordineerima, esile ei kerkinud.

Eelmises Eesti Kirikus kirjutas õpetaja Kristel Engman, et tema hinnangul on naissoost vaimulikud meie kiriku juhtimistasanditel selgelt alaesindatud.
Suhtlesin Kristel Engmaniga sel teemal. Kui tahame, et ei räägitaks mees- ja naisvaimulikest, siis tegelikult ei saa ka selliselt küsimust püstitada. Konsistooriumis on kaks naissoost liiget. Seega – soopõhine lähenemine on minetatud. Täna on meil ordineerimata naisteoloog kirikuvalitsuse liige. Kas ordineeritud teoloog on kraad kangem kui ordineerimata teoloog? Meil ei ole luterliku käsitluse kohaselt vaimulikku seisust, mis muudab ordineeritud isikud paremateks ilmikutest.
Julgen väita, et pole lähtunud oma valikuis soost. Ei tea ka, et emeriitpeapiiskop Andres Põder oleks seda teinud. Meil on ametikohtade täitmise puhul muud kriteeriumid. Piiskopi puhul on nõue, et peab olema 15 aastat preestrina teeninud, praosti ja assessori puhul seitse aastat. Nõnda ei kvalifitseeru ka suur osa mehi. Esmased kriteeriumid valikuid tehes on ikka pädevus, kogemus, isiksuseomadused, koostöövalmidus, laiema toetuse olemasolu ja palju muud.
Juba kaks aastat tagasi ütlesin, et ei soovi rohkem rääkida nais- ja meeskirikuõpetajatest, vaid vaimulikkonnast, ja minu jaoks on kõik võrdsed. Sellest lähtuvalt on loomulik, kui ühel hetkel on ka naispraoste, -assessoreid ja võib-olla ühel päeval ka naispiiskoppe ja -peapiiskop. Ent see peab olema loomulik asjade käik, mitte kalkuleeritud kvoodipoliitika või sugude võrdõiguslikkuse küsimus.

Ütlesid kaks aastat tagasi, et töötasid põhjalikult naiste ordinatsiooni teema läbi. Milline on sinu jaoks kõige tugevam argument naiste ordinatsiooni toetuseks?
Ain Riistani ettekanne kirjeldas väga täpselt protsessi, mille läbisin. Meeldis, et dr Riistan jõudis tõdemuseni, et peame tähtsustama ka praegu Püha Vaimu tööd meie kirikus. Naiste ordinatsiooni pooldamine oli minu jaoks usuotsus. Minu ees oli mitmeid teoloogilisi argumente, mis toetasid naiste ordinatsiooni, ja teisalt neid, mis olid vastu. Kui mõlemal poolel on piiblipõhised argumendid, siis ühel momendil pead palves ja järeldustes lootma Jumala peale ning tegema otsuse, mis on kirikule parim.
Kätlin Liimets

Read more Comments Off on Otsus, mis on kirikule parim

Eesti Kiriku toimetus kuulutab välja lugude kogumise võistluse, mis on pühendatud EELK 100. aastapäevale. Lugusid ootame toimetusse 16. aprilliks.

Võistluse eesmärk
Pühendatud EELK 100. aastapäevale.
Eesmärk on innustada inimesi jagama oma koguduseelu kogemusi ning tunnustada parimaid kirjutajaid. Võistluse eesmärk on jäädvustada EELK liikmete mälestusi, hinnanguid, ettepanekuid, mis talletavad Eesti kaasaegse kirikuelu tugevusi ja nõrkusi, meeleolukaid pilte ja sündmusi, hakkajaid inimesi, vabatahtlikke, osutavad kasutamata võimalustele ning näitavad teed tulevikku.
Võistlustöö on autori arvamusel põhinev vabas vormis mõttearendus, mis sisaldab teema selget käsitlust.

Osalemise tingimused
1. Osaleda võivad kõik hea tahtega inimesed kodu- ja välismaal, kes on seotud kogudusega kas vahetult või mõne oma lähedase pereliikme kaudu.
2. Esitatava töö teema valib autor oma äranägemise järgi.
Mõned näidisteemad:
• mälestused-meenutused (kas enda omad või mõne koguduseliikme omad, mida vahendatakse)
• minu õpetaja (hingekarjane)
• minu usulised kogemused
• kuidas jõudsin kirikusse
• eriskummalised juhtumised
• koguduseliige minu kõrval kirikupingis
• ilusaim pühakoda – minu kodukirik
• ajastu kroonika (nt 1980ndate lõpu või 1990ndate alguse aastad)
3. Töö on varustatud pealkirjaga.
Pikkus on 5000 – 10 000 tähemärki (2–4 lehekülge).
Töös peavad olema eristatavad autori enda ja teiste autorite mõtted.
Töö peab olema kirjutatud korrektses eesti keeles.
Töö võiks soovitavalt olla kirjutatud arvutikirjas ning esitatud elektrooniliselt.
4. Võistlusel osalejalt ootame järgmisi andmeid:
autori kontaktandmeid (nimi, telefon ja e-post);
lühikest enesetutvustust, mis näitab autori kokkupuuteid koguduse­eluga;
autori nõusolekut avaldada võistluse eduka läbimise korral mälestus Eesti Kirikus, veebilehel või mõnes muus vormis.
5. Võistlustöid koos nõutavate lisadega saab esitada Eesti Kiriku toimetusele 16. aprillini 2017 elektroonilisel kujul (e-post: ek@eelk.ee).
6. Hindamise kord ja kriteeriumid.
Võistlustööde hindamiseks moodustatakse pädev hindamiskomisjon, kes jätab endale õiguse võistlustöid avaldada või mitte avaldada. Komisjon annab oma otsuse autoritele isiklikult teada.
7. Võitjate väljakuulutamine ja tunnustamine.
Võidutööd kuulutatakse välja 1. juuniks 2017.
Võidutööd avalikustatakse Eesti Kirikus ning võimalusel eraldi välja­andena spetsiaalses kogumikus.
8. Võistlusest teavitamine.
Teade võistluse väljakuulutamise ja tingimuste kohta avaldatakse Eesti Kirikus (paberkandjal ja veebis).

Parematele auhinnad:
• Tasuta koht reisile Karjalasse 14.–19. augustini (Tiit Reisid). Loe lähemalt 5. lk
• Eesti Kiriku aastatellimus
• Raamatud
1. Johannes Esto Kirjastuselt
komplekt Jaan Tammsalu raamatutest,
Arne Hiobi pühapaikade triloogia,
komplekt Anselm Grüni raamatutest
2. EELK Usuteaduse Instituudi väljaanded
3. Valik kirjandust Tartu Pauluse raamatupoest
• Tasuta osalemine usuteaduse instituudi ühel täiendõppekursusel

Read more Comments Off on Lugude kogumise võistlus „Minu kodukogudus“

Eesti Kiriku tegemisi tutvustas nõupidamisel kolleegiumi liige dr Priit Rohtmets. Tiiu Pikkur

Tänavu on suurte juubelite aasta, kogu maailmas tähistatakse 500 aasta möödumist reformatsiooni algusest, on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku 100. sünnipäev. Suured juubelid vajavad väärikat tähistamist.

Reformatsiooni juubeli avajumalateenistus 9. oktoobril Tallinna Oleviste kirikus oli võimas hetk, juubeliaasta sai väga ilusa alguse, tõdeti juubelitoimkonna nõupidamisel 18. jaanuaril. Eriti tõsteti esile avamisel peetud suurepäraseid kõnesid, mille pidasid roomakatoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan, justiitsminister Urmas Reinsalu ja Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas. Avajumalateenistuse heale kordaminekule pani oma õla alla ka Tallinna linn.
Teine õnnestunud üritus, mis nõupidamisel ühise heakskiidu pälvis, oli oktoobris rahvusraamatukogus kahel päeval suure auditooriumi ees peetud reformatsioonikongress „Reformatsioon 500 – vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid“. Korraldajaks oli usuteaduse instituut, kes sellega oma 70. aastapäeva tähistas. Kongressi materjalid on kõigile huvilistele instituudi kodulehel saadavad ja tasuvad kindlasti ülevaatamist.

Istutame õunapuu
Kestvaks tegevuseks on oktoobris alguse saanud õunapuude istutamine. Peapiiskop Urmas Viilma kutsub kõiki üles tähistama juubeliaastat Eesti linnades, valdades, külades ja alevites, kihelkondades ja kogudustes ning kodudes õunapuude istutamisega. Võiksime aasta jooksul istuda Eestimaale 500 õunapuud, on peapiiskop püstitanud eesmärgi.
Tallinna Jaani kiriku juurde, aga ka paljudesse teistesse kohadesse on õunapuud juba istutatud. Kevad läheneb, aeg plaani pidada, kuhu oma õunapuu istutada! Kui õunapuu(d) istutatud, tasub sellest konsistooriumisse teada anda, seal peetakse arvet ja läkitatakse igale istutajale ka vastav tunnistus.
Reformatsiooni aastapäevale oli suunatud peapiiskopi karjasekiri usupuhastuspühal 2016. EKNi president Andres Põder ja toonane siseminister Hanno Pevkur kutsuvad ühispöördumises (21.09.16) kõiki Eestimaa elanikke nendes ettevõtmistes osalema, et vaadata tagasi poole aastatuhande pikkusele perioodile meie maa ja rahva ajaloos, arutlema ühiselt nende väärtuste üle, millele tuginevalt suudame tagada eesti rahva, keele ja kultuuri kestmise järeltulevatele põlvedele.
Tulemas on huvipakkuvaid ettevõtmisi. EELK 100. sünnipäeva tähistamise kõrgpunkt on 26. ja 27. mail Tartus peetav kirikukongress, senisest suurejoonelisem tõotab tulla seekord oikumeeniline suure reede ristitee Tallinnas.
Oma osa juubeliüritustel on kindlasti muusikal. Prof Andres Uibo juhtimisel läks jaanuari alguses hästi korda 14 kontserdi ja 3000 külastajaga Bachi muusikafestival. Tuleb vaimulik laulupäev, minnakse Lutheri ja Bachi radadele Saksamaale, on erilisi näitusi jne. Juubeliürituste täpne kava on EELK kodulehel.
Tiiu Pikkur

Read more Comments Off on Juubeliprogramm kutsub osalema

10. jaanuaril toimus Vabariigi Valitsuse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) ühiskomisjoni hariduse alakomisjoni koosolek, kus olulisema päevakorrapunktina arutati kristlike erakoolide staatuse küsimust.

Alakomisjoni kaasesimehe Marko Tiituse sõnul toimus nõupidamine konsistooriumi ruumes ning sellest võtsid osa liikmed in corpore: EELK poolt peapiiskop Urmas Viilma ning assessorid Marko Tiitus ja Ove Sander, riigi esindajatena Signe Granström haridus- ja teadusministeeriumist, Ringo Ringvee siseministeeriumi usuasjade osakonnast, religiooniõpetuse ekspert Olga Schihalejev Tartu ülikooli usuteaduskonnast ning uue liikmena staažikas usundiõpetuse õpetaja ja nüüd riigikogu liige Toomas Jürgenstein.
Päevakorras olid peaasjalikult kaks punkti. Erakoolide seaduse muudatuse valguses arutati kristlike erakoolide staatust.
„Kui erakoolide tegevustoetuse maksmine riigieelarvest on peatatud, on kiriklikud erakoolid oma eelarve koostamisel ebakindlad ja see mõjutab nende jätkusuutlikkust,“ avab Tiitus küsimuse olemust, lisades, et kohalikel omavalitsustel on uue seadusesätte järgi õigus toetada või mitte toetada piirkonnas tegutsevaid erakoole, k.a kristlikke koole.
See väljavaade ei rahulda aga kristlike koolide omanikke, sõnab Tiitus, täpsustades, et koolipidajad ei pea väljapääsuks õppemaksu olulist tõusu, kuna see võib viia olukorrani, kus paljud lastevanemad peavad loobuma liiga kalli õppemaksuga koolist.
„Ega häid lahendusi polegi,“ nendib Tiitus. Alakomisjon arutas ometi varianti, mis võiks läbimurde seadusloomesse tuua. Nimelt on arutelufaasis ettepanek, millega soovitakse jõuda ministeeriumisse ja riigikogusse ning mille kohaselt võiks kristlikud erakoolid pälvida eristaatuse.
„Põhjused, miks luuakse erakoole, on ju erinevad. On mõistetavad nende hirmud, kes oletavad, et erakoolid killustavad haridusmaastikku ning loovad eksklusiivsusele orienteeritud õppeasutusi,“ toob Marko Tiitus küsimuse ilmestamiseks näite.
Kristlikud erakoolid ei väida tema sõnul, et on teistest koolidest kvalitatiivselt paremad, erinevus on maailmavaatest lähtuv. Ainult kristlikud erakoolid võimaldavad õppuritele koolikeskkonna, kus pakutakse konfessionaal­set haridust, riiklikel õppeasutustel seda õigust ei ole. Meie põhiseadus kaitseb lastevanemate õigust otsustada, millise haridustee nad oma lapsele valivad.
Tiituse sõnul koostab hariduskomisjon lähimate kuude jooksul pöördumise ettepanekuga sätestada seadusandluses kristlike erakoolide staatuse erisus, millele viidates saaks need koolid ka taotleda tegevustoetust.
Teise teemana käsitleti kavandatavat alushariduse seaduse muudatust, mis hakkab reguleerima lisaks lasteaeda­dele ka lastehoidude tegevust. Tiitus tuletab meelde, et mitmes EELK koguduses korraldatakse lastehoidu ning paljudel kogudustel on potentsiaali seda teenust pakkuma hakata. Teema jäi pooleli ning lükkus edasi järgmise koosoleku päevakorda, sest selle ala vastutav spetsialist jäi ministeeriumist kohale tulemata.
Tiituse sõnul toimub järgmine korraline koosolek aprillis ja siis on kavas teiste teemade hulgas käsitleda kap­lanite kutse- ja täiendõppetemaatikat.
„Meie suhtlemine on konstruktiivne ja sõbralik,“ iseloomustas Marko Tiitus alakomisjoni õhkkonda. Pärast valitsuse vahetumist, mil ametisse on asunud uued ministrid, on loomulik, et tegevussuunad vaadatakse üle ning seatakse prioriteedid uuesti paika.
Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjon moodustati 1995. aastal, mil peapiiskopiks oli Jaan Kiivit ja peaministriks Tiit Vähi. Kohe seati tööle ka alakomisjonid (kultuuri-, haridus-, sotsiaal-, õiguslike küsimuste), ent sisuline töö haridusküsimuste alakomisjonis ei käivitunud ning see taastati alles 2015. aastal.
Liina Raudvassar

Read more Comments Off on Kirik ja riik haridusest

HReinHarri-Johannes Rein
21.07.1926–3.01.2017

Jumalasulane Harri-Johannes Rein on kutsutud igavikku. Ta oli veendunud, et Jumal oli ta kutsunud jumalariigi tööle. Ainult ligi 20aastane viivitus tuli vahele ja sõduriealine mees pidi hakkama end varjama vanemate tagakambris võõraste pilkude eest. See raske katsumisaeg vormis ta pühaks tööks, nii et ta ei tahtnudki muust teada. Meie rahva katsumisajad on põhjuseks, et saan Harrist rääkida kui lähedasest sõbrast. 1964. aastal tuli ta usuteadust õppima. Siis mõistsin, et tal on kartus inimeste ees. Pakkusin talle sõprust ja sealt ongi pärit meie lähedus tema elutee lõpuni.
Kõike tegi ta suure hoole ja pühendumusega, soovides ikka täiuslikumaks saada oma Jumala tunnetamises. See väljendus lausa mungalikus süvenemises ning oma mõtete kirjapanemises ja sellepärast ehk ei saadudki temast alati aru. Teda taheti mõõta ja mõista oma mõõdupuudega. Kuid tema Issand mõistis teda. See ongi kõige olulisem ja rohkem ta ei vajanudki, tema, Jumala erak.
Tallinnas oli tema sünnipaik ja kodu ning Toompeal tema lapsepõlve sügavad mälestused jätnud ringi käimise rajad.
Ristimise kaudu sai temast 1926. aastal Tallinna Kaarli koguduse liige ja seda oli ta elu lõpuni. Pärast raskeid aegu leeritati ta 1964 sealsamas. 1944 lõpetas Tallinna 5. Gümnaasiumi. 1964–1975 õppis EELK Usuteaduse Instituudis ning magistrikraadi omandas samas 1979.
Teeninud on ta vaimulikuna Kursi (1967–1976), Harju-Jaani (1976–1996), olles sel ajal (1982–1996) ka Ida-Harju praost, ja Ruhnu (1997–2016) kogudust. Hooldajaõpetajana on ta teeninud Laiuse (1971–1975), Jõelähtme (1979–1986, 1994–1996), Jüri (1984–1985), Kose (1985–1986), Loksa (1995–1996) kogudust. Ta on olnud EELK kirikukogu liige (1985, 1987, 1990–1996), usuteaduse instituudi üldkirikuloo dotsent (1981–1992), raamatukogu bibliotekaar (1976–1991) ja juhataja (1991–1996), EELK agendakomisjoni (1983–1990) ja liturgiakomisjoni liige (1992–1997).
Teda on austatud EELK aukirjaga 2006, EELK Teeneteristi II järguga 2006, Valgetähe IV klassi teenetemärgiga 2001, Saare maavalitsuse teeneteplaadiga 2013, EELK elutööpreemiaga 2016. Raasiku valla aukodanikuks nimetati Harri-Johannes Rein 2007. a.
Tema unistuste maa oli Ruhnu. Ta unistas sinna kloostri rajamisest. Harri lähebki puhkama Ruhnu kahe kiriku vahele käärkambri ukse juurde tema enda rajatud dendraariumi keskele, paika, mille ta oli endale ise valmis vaadanud.
Kõigeväeline Issand Jumal andku talle rahulikku hingamist ja rõõmsat ülestõusmist igavesel hommikul!
Eenok Haamer,
titulaarpraost
Anti Toplaan,
Saarte praost

Read more Comments Off on In memoriam Harri-Johannes Rein

41 aastat EELK teenistuse olnud Tiit Salumäe pühitseti 2015. aastal piiskopiks. Pilt on tehtud suvisel palverännakul Vormsi saarel. Kätlin Liimets

Kui ma 1996. aastal valituna Eesti Kiriku peatoimetaja kohale asusin, algas minu koostöö Tiit Salumäega. Tundsin suurt aukartust nii töö kui ka inimeste vastu, kellega lävima hakkasin. Tiit Salumäest sai minu otsene ülemus, aga ka hea kolleeg ja nõuandja, innustaja. Aga mitte kunagi sekkuja ega näpuga vibutaja.
Kui Eesti Kirik veel juulikuus ilmus ja me üksteisele puhkust andes topeltkoormust kandsime, ei pidanud Tiit paljuks tulla Haapsalust mõneks nädalaks Tartusse peatoimetajat asendama. Tema väga paljude kohustuste hulgas on alati kindel koht olnud ka kiriku oma lehel. Ta on alati Eesti Kiriku jaoks kohal olnud.
41 aasta jooksul, mil Tiidu ja tema muusikust abikaasa Lia Salumäe elu on seotud Haapsaluga, on vahetunud riigikord, linnapeadest ja maavanematest rääkimata. Kirikuõpetaja on aga jäänud ja omaks saanud.
Linnapea Urmas Sukles on öelnud, et Tiit Salumäe on «linna au, mõistus ja südametunnistus», et ta on Haapsalu üks auväärsemaid kodanikke ja esindanud linna üle maailma. Ta on tunnustatud Haapsalu linna vapimärgiga (2002), valitud aukodanikuks (2015). Tiit Salumäe piiskopiks pühitsemise järel 2015. aastal sai Haapsalust taas nelja sajandi järel piiskopilinn.
25. detsembril 1951. a Tartus Eduard ja Johanna Salumäe pere kuuenda lapsena sündinud Tiit on meenutanud, et esimese jutluse pidas ta 1970. a jõuluõhtul isa juures Kuusalu kirikus. Pärast Loksa keskkooli lõpetamist oli vaimuliku peres kasvanud poisile ainuvõimalik valik edasiõppimine usuteaduse instituudis.
Tiit Salumäe on olnud alates 14. detsembrist 1975. aastast Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja. Olnud ligi veerand sajandit Lääne praost. Selle kõrval 1994. aastast EELK Konsistooriumi assessor. Loendamatute komisjonide ja organisatsioonide esimees või liige. Ülihõivatud, suure osa ajast ratastel (lennukis) nii kodus kui välismaal. Ülisuure töövõimega, täpne ja nõudlik. Aga samas ka hooliv ja toetav, julgustav, usaldav. Viskab su vette ja vaatab, kas ujud välja. Ujud küll, sest sind on ju usaldatud.
Vaimulikuks sündinud: selge ja sügava pühendumisega. Eakaaslane emeriitpeapiiskop Andres Põder on öelnud: «Kui otsida eeskujulikku ja kompetentset eesti hingekarjast, on selleks kindlasti tema. Täpsus, kinnipidamine kokkulepetest, oskus alati näha positiivset, empaatiavõime ja kindel usuline alus teeb temast inimese, keda võib usaldada, kellele toetuda.»
Lia ja Tiit Salumäe perre on sündinud viis last. Täna on nad kaheksa lapselapse õnnelikud vanavanemad. 25. detsembril tähistab piiskop Salumäe Haapsalu toomkirikus koos oma koguduse, pere, ametikaaslaste, sõprade ja kogukonnaga 65. sünnipäeva. Palju õnne!
Eesti Kiriku toimetuse nimel
Sirje Semm,
peatoimetaja

Õnnitleme ja täname!

EELK Lääne praostkond õnnitleb 65. sünnipäeva puhul piiskop Tiit Salumäed.
Tiit Salumäe on pikka aega teeninud Lääne praostkonnas praostina meie kogudusi. Oleme selle töö ja hoole eest väga tänulikud, soovime Jumala õnnistust piiskopitöös ja uueks eluaastaks.

Issand on hea, tema heldus kestab igavesti ja tema ustavus põlvest põlve. Ps 100:5

EELK Lääne praostkonna praost,
kaastöölised ja kogudused

Read more Comments Off on Palju õnne, piiskop Tiit Salumäe

Pilistvere Andrease kogudus kutsus imedesse uskujaid juba kaheksandat korda Pilistvere jõulumaale.

Päikeseline rahulik nelja külmakraadiga ilm saatjaks, silman maakirikuist kõrgeimat, Pilistvere kirikutorni, mis tervitab külla saabujat. Eksida pole võimalik, külakeskus on palistatud autodest ja inimesi voorib sõpruskondade, enim peredena.

Hinges ärkab laps
Punapäine teadjanaine võtab mind naeratades koos jõulumaa kunstniku Marliis Newsome’iga, kes on kehastunud musta lamba rolli, rahvamaja uksel vastu, andes tunda, et olen oodatud. Pilku püüavad justkui taevast langevad lakke kinnitatud tähekesed ja uhkete tiibadega inglid, kes toimetavad kohviku leti taga, mille seina on ehtimas kiri «Ärge unustage külalislahkust, sest selle läbi on mõned seda ise aimamata võtnud külalistena vastu ingleid».
Suunan tähelepanu saali, kust kostavad rõõmsad kilked. Neli lammast juhendavad lustlikku mängu. Ümber saali on paigutatud lauad, kus toimetavad töötoad. Loomulikult on ehitud kuusk, mida toetab rida kuusekesi, ja seenekujulised toolid triibulistel kaltsuvaipadel lausa kutsuvad. Keskkond on detailideni läbi mõeldud ja õhkkond sõbralik, suisa lustlik ning huvipakkuv. Hinges ärkab laps.

Külas Pilistvere vanaemal
Kui olen kolleegidest päkapikkudest Raadiost Hääd uudised vaikselt mööda libisenud, püüab pilku silt: Pilistvere vanaema koob salli ja ootab Sind külla!
Laval on õdus kaminaga nurgake, kus villa kraasida, kedrata ja sealsamas koob tõesti vanaema tervele saalile sooja pilku üle prillide aegajalt heites juba kaheksandat aastat jõulumaa salli. Jäär Utt kraasib musta villa ja ütleb vaikselt justkui saladust, et lõng jookseb voki juurest lava alt vanaemani. Lähen uurin seda imet!
Vanaema lahkust jagab 84aastane Vilma Alles, lilleline rätik peas ja vardad sõrmil. „Lapsed väga kududa ei soovi, on rohkem vokkiratta huvilised,“ avab 51 aastat Pilistveres elanud Vilma muhedalt kujunenud tööjaotust. Ta näitab mulle omakootud sokke. Sarnane paar sai ka president Toomas Hendrik Ilvesele kingitud. Vanaema elu on toimekas: terve eelmise õhtu küpsetas ta inglikohvikule pirukaid. Vestlusesse sekkub külmaeit Pille-Riin P. Kalmus, kelle nimi võiks tegelikult olla Hea Haldjas, kuna ilma temata kogu seda ettevõtmist ei oleks. Imestan, et lisaks on tal mahti ka fotosid teha.

Loomisrõõmu lummuses
Saalis uudistades satun traadi töötuppa, kus unustan end Elma Areni juhendamisel rinnakaunistust meisterdama. Jagame traati, pärleid ja ehtsat loomisrõõmu üle laua istuva väikese linalakaga, kes meisterdab kuusekest.
Kõrvallauas on end sisse seadnud linnapreilid Mariann Oviir ja Helen Treier, kes kutsuvad linnusöögi topse vormima, ise rõõmsalt kulpe keerutades. Huvilisi jätkub. Tundub, et tiivulisi on ootamas toekad kõhutäied. Laual jälgib raamatukaanelt toimetamist ühel jalal seisev hingelind.

Jumal on armastus
Aeg-ajalt kostab raadiost kutse jõulumaa rajale. Satun retkele koos Viljandimaa lasterikaste perede ühenduse 38 perega. Ei mäletagi, et kunagi varem oleks tekkinud mõte, et kes neid lapsi jõuaks lugeda! Giidiks lasterikastele peredele on külamehest teadjamees, kuue lapse isa Hermann Kalmus, kes end tutvustades lisab, et ütleb pühapäeviti kirikus ka jutlust.
Härmatanud lehtede krabinal liigume kiriku poole, kuulates giidi pajatusi Pilistverest kui õnnelikust külast, mis ühistegevuse tulemusena ehitas endale pritsimaja, rahvamaja, haigla, apteegi, kaupluse; kus tegutses ja tegutseb hulk huviringe ja mis oma kogukonna ühtsust pole siiani kaotanud.
Siseneme kirikusse, kus meid tervitab orelimuusika ja üles on seatud jõulustseen. Reisijuht jagab lahkelt jõuluevangeeliumi sündmusi ja sõnumit. Tema ja püha perekonna ette sätib end roosa tutimütsi ja lutiga plikatirts, kes kuulab nii, et pole kahtlust: ta saab kõigest aru. «Kristus õpetas, et Jumal on armastus. Jõulusõnumi sisu ongi armastus: Jumal tuleb inimese ligi, sest iga inimene väärib seda,» ütleb pikale rännukepile toetuv sõnumijagaja.

Hinges soe igatsus
Teekonnale jääb veel nomaadi tulekoda, kus värskendame esivanematelt pärit geneetilist mälu tulerauaga tuld tehes. Lapsed on võlutud aedikus uudistavatest heina nosivatest lammastest ja jänestest. Külm kipub näpistama. Teejuht juhib meid jõulumemme toidupaja manu, kus maitsev Mulgi puder ja soe tee ootamas.
Kõht kinnitatud ja näpud elaval tulel soojendatud, ootab peresid jõuluvana kõrval asuvas pastoraadis, kus saalis klaveril jälgib rõõmsat sagimist Vello Salumi portreemaal. Sean sammud inglikohviku suunas, sest vanaema pirukad ei anna rahu. Ei pea pettuma! Päev on korda läinud ja hinges soe igatsus jõulupühade järele.
Kätlin Liimets

Read more Comments Off on Teekonnal õnneliku kirikukülaga

Ingeri kiriku piiskop Aarre Kuukauppi. Ingeri ja Eesti kirikut seob 2011. aastal sõlmitud koostööleping, millega tagatakse ingerlaste teenimine Eestis ning eestlaste teenimine Vene Föderatsiooni territooriumil. 2 x Liina Raudvassar

Ingeri kiriku piiskop Aarre Kuukauppi viibis 12.–13. detsembrini Tallinnas, et kohtuda Eesti luterliku kiriku esindajatega.

EELK poolt osalesid kohtumisel peapiiskop Urmas Viil­ma, piiskop Tiit Salumäe, misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru, assessor Kadri Eliisabet Põder, rahvusvaheliste ja avalike suhete assistent Eva-Liisa Luhamets, Peterburi Jaani koguduse teenimise eest vastutav õpetaja Enn Salveste ja Peterburi Jaani koguduse diakon Hannu Keskinen. Ingeri kiriku poolt osales kohtumisel ka välissuhtluse eest vastutav Jukka Paananen.
Piiskop Aarre Kuukauppi oli lahkelt enne Peterburi naasmist nõus andma intervjuu Eesti Kirikule.
Piiskop Kuukauppi sõnul arutati Peterburi Jaani koguduse tulevikku, ennekõike seda, kuidas säilitada seal paremini eesti identiteeti ja tugevdada koguduse tegevust nii, et kogudus oleks piisavalt jätkusuutlik. Oluline on, et kogudusel oleks tegutsev juhatus. Käsitleti ka koguduse ja Eesti Kontserdi suhteid. Kohtumisel kinnitati üksteisele, et tööd tuleb jätkata ja eesti identiteeti on vaja hoida.
Ingeri kirik tõi koosolekul esile ka omapoolse soovi, et Jaani kirikus oleks piisavalt venekeelset tegevust, mis on vajalik selleks, et kogudusse võiks tulla noori, kes ei oska eesti keelt. Koguduse vaimuliku tegevuse kõrval võiks piiskop Kuukauppi meelest Jaani kiriku juures anda ka keelekoolitust, et tugevneks koguduseliikmete eesti keel ja identiteet.
Venekeelseid jumalateenistusi on alustatud eksperimendina ning Ingeri kirik leiab, et see on hea ja vajalik. Samas ei tohiks Kuukauppi hinnangul vähendada eestikeelse töö mahtu. Veebruaris kohtutakse taas ja arutatakse teemat edasi. Piiskop Tiit Salumäe külastab siis ühes Eesti delegatsiooniga Peterburi.
Kohtumisel arutati ka Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamist Peterburi Jaani koguduses. Aastapäevaüritustele tuleb peapiiskop Urmas Viilma ning Peterburis tähistatakse Eesti juubelit järgmise aasta aprillis.
Samuti oli oluline teema reformatsiooni 500. aastapäeva tähistamine Peterburis, kuhu on kaasatud ka Peterburi linn sealse religiooni ajaloo muuseumi kaudu. Religiooni ajaloo muuseum on reformatsiooni juubeli tähistamisel toeks nii ruumide kui ka arhiividega.
Kaido Soom

Peterburi Jaani kirik.

Read more Comments Off on Tallinnas arutati Peterburi Jaani kogudusega seonduvat