plakat

Foto: Endel Apsalon

Otsekui külm vesi väsinud hingele on hea sõnum kaugelt maalt.
Õpetussõnad 25:25

Lootusrikast Issanda tulemise aega ning jõulurahust kantud hingevalgust!

OÜ Kiriku Varahaldus

Read more Comments Off on Kiriku Varahalduse jõulusoovid

Peapiiskop Urmas Viilma ja õpetaja Ove Sander kirikuliste keskel taaspühitsemist toimetamas. Tiiu Pikkur

28. oktoober oli Nõmme Rahu kogudusele rõõmupäev – peeti esimest remondijärgset jumalateenistust, kus peapiiskop Urmas Viilma taaspühitses kiriku.

Hele, puhas ja soe kirik, kus värvilõhn veel ninna tungis, oli viimase pingini rahvast täis. Lisaks koguduserahvale ka hulgaliselt külalisi Nõmme koguduse sõpruskogudustest USAst, Rootsist ja Soomest Virumaani, linnajuhtidest kirikutegelasteni.
Jumalateenistuse liturg oli peapiiskop Urmas Viilma, kaasa teenisid koguduse õpetaja Ove Sander, Göteborgi Askimi koguduse peaõpetaja Peter Hellgren, Kuopio toompraost emeeritus Matti Järveläinen ja toompraost Ilpo Rannankari, Põhja-Florida Destini kogudusest hr Mike Wind ning usuteaduse üliõpilased Marek Alveus ja Ulvar Kullerkupp oma kogudusest. Organist ja koorijuht oli Imbi Laas, lauluga teenisid koguduse meeskoor ja lastekoor, solist oli Ilpo Rannankari.

Palju häid soove
Jutlustas Matti Järveläinen, kes tuletas meelde kirikuhoone ajalugu ja vaatas ka tulevikku, märkides, et Kristus ei ole minevikku kuuluv olevus, vaid tõeliselt siin ligiolev elav Issand. Ta rõhutas Nõmme kiriku kui Tartu rahu mälestuskiriku erilist ülesannet, milleks on palve rahu eest – niihästi inimhingede kui ka kogu maailma rahu eest!
Mälestati koguduse endisi õpetajaid Anton Eilartit, Georg Klausi ja Voldemar Iljat.
Tervitustega astusid üles peapiiskop Urmas Viilma, Tallinna praost Jaan Tammsalu, sõpruskoguduste esindajad Soomest, Rootsist ja USAst, aga ka Eestist – nimelt on Nõmmel sõpruskogudus ka Virumaal – Ilumäe kogudus, kelle õpetaja Meelis-Lauri Erikson südamlikke tervitusi tõi.
Kirjalikud tervitused olid saatnud peaminister Jüri Ratas ja Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas. Häid soove kuuldi Nõmme linnaosa praeguselt vanemalt Tiia-Liis Jürgensonilt ja endiselt vanemalt eurosaadik Urmas Paetilt. Oma rõõmu remondi eduka kulgemise üle jagasid ses protsessis aktiivselt osalenud õp Ove Sander ning koguduse liikmed Marek Alveus ja Ulvar Kullerkupp.
Tänu ja tunnustust jagati paljudele. EELK koostöömedaliga tunnustati Liisa Karjalainenit Kuopiost. Nõmme koguduse esimesed kolm rahuristi (koguduse sümboolika autor Priit Herodes) anti Taavi Aasale, Marek Alveusele ja Ulvar Kullerkupule.

Esimene põhjalik remont
Nõmme kiriku remondiga tehti algust kevadel ja see sai võimalikuks suures osas tänu Tallinna linnale. Renoveerimistööde kogumaksumus oli 250 000 eurot, millest linna osa oli 230 000 eurot. Õp Sandri sõnul pole nii põhjalikku remonti ses kirikuhoones varem tehtudki. Kirik on saanud seest sellise ilme ja värvilahenduse, nagu see 1920. aastatel oli. Vahetatud on sisemised aknad ja seinalaudis. Uue värvi on saanud kogu interjöör.
Väga palju on restaureeritud, alates akendest, lõpetades pinkide ja kroonlühtritega. Altarimaal on puhastatud, põrandal on uus vaip, valgustid on uued jne. Parafraseerides tuntud ütlust võib kinnitada, et kõik on uus oktoobrikuus. Ja teadmiseks – Eesti oludes erakordselt on tegu ka talvetingimustes sooja kirikuga!
Tegelikult Nõmme kirik ei olegi algselt kirikuks ehitatud. Nõmme rajajal Jälgimäe mõisnikul Nikolai von Glehnil oli plaan Nõmmel tööstust arendada, selleks ehitas ta valukuuri. See aga mitmete sekelduste tõttu käima ei läinud. Järgmine mõisnik, Nikolai poeg Manfred kinkis maatüki ja sellel seisva endise valukuuri hoone 1913. aastal kirikule. Võttis aga veel aastaid, enne kui kogudus tegelikuks omanikuks sai – alles 29. detsembril 1927 kinnitati see maatükk Rahu koguduse nimele.
Tiiu Pikkur

Nõmme Rahu kogudus
Kirik on aastast 1924 Tartu rahu mälestuskirik
Jumalateenistused pühapäeviti ja pühadel kl 10.30
Jumalateenistuste ülekanded Pereraadios ja järelkuulatavad
Koguduse teine pühakoda on Nõmme Lunastaja kirik

Read more Comments Off on Uuesti pühitsetud Jumala templiks ja koguduse koduks

Rahusooviga Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus toimuval jumalateenistusel innustavad vaimulikud õed üksteist jätkama valitud teed. Endel Apsalon

Ühenduse Naised Teoloogias korraldusel toimus 7.–8. septembrini Tallinnas metodisti kiriku ruumides rahvusvaheline konverents „Reformatsiooni viljad ja väljakutsed: 50 aastat naiste ordinatsiooni EELK-s ja 500 aastat reformatsiooni“.

Konverentsi jumalateenistusel Tallinna toomkirikus kõndis pidulikus protsessioonis koos peapiiskop Urmas Viilma, piiskoppide Einar Soone, Tiit Salumäe ja Joel Luhametsaga ning toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkruga 21 naisvaimulikku ehk pea pooled meie kirikus ordineeritud naistest (EELK kodulehe andmeil praegu 44). Lisaks teenisid kaasa assessor Kadri Eliisabet Põder ja Ühenduse Naised Teoloogias esimees prof Anne Kull.
Jutluses meenutas peapiiskop Viilma meie kiriku esimese naisvaimuliku Laine Villenthali ordinatsioonijumalateenistust 16. novembril 1967: „Kell 18.30 pärast jumalateenistuse algusliturgiat ja ordinatsiooni tõusis Laine Villenthal, Piibel käes, siia Tallinna toomkiriku kantslisse. Ta alustas oma jutlust sõnadega: „Ainult Jeesuse Kristuse armust seisan mina siin!““
Väga hästi korraldatud sisukail konverentsipäevil jäi kõlama seesama sõnum: naiste ordinatsioon pole naisõigusluse teema, sest kellelgi pole õigust ordinatsiooni nõuda; see on Jumala arm ja eriline kingitus ühtviisi nii naistele kui ka meestele.

Rahvusvaheline osalejate ring
Konverentsi tervitasid Eesti Metodisti Kiriku superintendent Taavi Hollman ja võrdõigusvolinik Liisa Pakosta. Ette loeti siseminister Andres Anvelti tervitus, milles ta tunnustas luterliku kiriku poole sajandi tagust otsustuskindlust, mis on läbinud viiekümneaastase tuleproovi.
Osalejaid oli konverentsil umbes sada, nende seas külalisi Soomest, Rootsist, Suurbritanniast, Saksamaalt, Norrast, Ungarist, Poolast ja Lätist. Silmapaistvalt palju oli kohal õppejõude Tartu ülikooli usuteaduskonnast ja usuteaduse instituudist.
Kõrgetest ametikandjatest tegid osavõtu ja ettekannete pidamisega au Rootsi Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop dr Antje Jackelén ja pärast jumalateenistust peapiiskop Viilmalt EELK Teeneteristi I järgu vastu võtnud Ungari Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop dr Tamás Fabiny. Peapiiskop Ja­ckelén kõneles inspireerivalt reformatsioonist ja sellega kaasnevast vastutusest, kasutades märksõnu haridus, vabadus, hirm, mõistmine ja lootus.
Sündmusele lisas pidulikkust esimese päeva lõpul toimunud pidulik õhtusöök koos elava muusikaga. Lauakõne „Toolist ja troonist“ pidas praegu ametis olevatest naisvaimulikest kõige pikema ordinatsioonistaažiga Haljala koguduse õpetaja Margit Nirgi.

Mis anda tänuks?
Kahel päeval peeti 11 ettekannet ja toimus arutlusring, kus jagati eri riikide kogemusi naiste ordineerimisest. Näiteks ordineeriti naine vaimulikuks Rootsis 1958. aastal, ent Soomes alles 21 aastat hiljem (1988) kui Eestis. Läti esindaja tutvustas eelmisel aastal Läti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikukogul vastu võetud põhikirja muudatust, mille järgi saavad vaimulikku ametisse üksnes mehed.
Konverents andis hea ülevaate naiste ordineerimise ajaloolisest kujunemisest ning teoloogilistest poolt- ja vastuargumentidest ja ärgitas olevat jätkuvas Püha Vaimu tegutsemises mõtestama. Liigutav oli näha Albert Soosaare poolt käsikaameraga filmitud ülevaadet Laine Villenthali introduktsiooni jumalateenistusest Pindi kirikus.
Kuulates konverentsil osalejate muljeid kerkisid esile enam puudutanud ettekanded: prof Priit Rohtmetsa „Teekond naiste ordinatsioonini Eestis“, õp Anne Burghardti „Naiste ordinatsiooni käsitlemisest oikumeeniliste dialoogide raames“ ja dr Ain Riistani „Naiste ordinatsioon ja Uus Testament: mida tekst tähendas ja mida tekst tähendab?“. Laiem huviliste ring saab konverentsi hästi argumenteeritud ja erinevaid vaatenurki haaravatest ettekannetest osa veebilehe „Kirik ja teoloogia“ vahendusel.
Kokkuvõtteks tahaksin jagada Kõpu koguduse õp Hedi Vilumaa tsiteeritud kirja Laine Villenthalilt 2005. aastast: „Ammuks see oli, kui seisin jutlustajana üksi meeste hulga keskel ja ordinatsioon oli mõeldamatu sündmus. Lausa uskumatu, kui kiiresti on kasvanud naisõpetajate ja -diakonite arv. Mis tuleks küll selle tänuks anda?“
Kätlin Liimets

Read more Comments Off on Jumala arm ja eriline kingitus
'

Piiskop Einar Soone orelit õnnistamas. 3 x Aime Estna

25. juulil oli suurpäev Viimsi Jaakobi kogudusel – kiriku 10. aastapäeva tähistati vastvalminud oreli pühitsemisega.

Oreli avamise pidulikust kontsertjumalateenistusest tuli osa saama kirikutäis rahvast ehk veidi üle saja inimese – teisisõnu umbes sama palju kui on koguduse annetajaliikmeid. Pühitsemistalituse tegi piiskop Einar Soone, kes rõhutas seejuures eriliselt oreli tähtsust koguduse ühislaulu traditsiooni edasikandmisel. Viimsi vallavanem Rein Loik nimetas aga oma tervituses Jaakobi kirikut Viimsi valla sümboliks ning tõstis seda esile näituste- ja kontserdipaigana.
Tänati neid, kes olid oreli valmimisele kaasa aidanud. Eriti suure aplausi pälvis kohaletulnuilt idee algataja, Viimsi koguduse organist Hille Poroson, kellele kingiti tunnustusena oreli valmimise nimel tasuta tehtud töö eest Anu Raua vaip.

Jumala ime
Jutluses võrdles kohalik õpetaja Mikk Leedjärv nii kiriku kui oreli ehitamist sündimisega, sest mõlemal puhul eelnes valmimisele pikk ettevalmistuste ja ootuse aeg. Kui kirik pärast neli aastat kestnud ehitustöid lõpuks pühitseti, olnud koguduserahvas veendunud, et midagi nii suurt nad niipea enam ette ei võta. Ometi tekkis juba 2010. aastal idee soetada kiriku tarvis ka päris ehtne orel, sest see on Leedjärve kinnitusel asendamatu abivahend Looja kiitmisel koguduse poolt.
Esialgu tundus mõte teostamatuna, sest vaid vähesed julgesid uskuda, et väike kogudus suudab selleks vajamineva summa välja panna. Annetuste kogumine ei tahtnud alguses kuidagi edeneda. Kui 2014. aastal sõlmiti eelleping oreli ehitamiseks Saksa firmaga Mühleisen, polnud veel selge, kas vajalikku raha üldse leida õnnestub. Ometi sai plaanitu teoks ning koguni algselt seatud tähtajaks. „Jumal kinnitas: see orel on tema ime,“ rõhutas Leedjärv.
Rahalise panuse oreli valmimisse on andnud Eesti kultuurkapital, kultuuriministeerium, Viimsi vallavalitsus ja paljud eraannetajad, kes on ostnud endale nimelise orelivile. Osa oreli maksumusest on veel firmale tasumata. Niisiis jätkub annetuste kogumine ja orelivilede müümine.

Omanäoline orel
Mõistagi tehti pidupäeval ka rohkesti muusikat. Orelit mängisid Poroson ja Lübecki organist Hans-Martin Petersen, laulsid Viimsi koguduse kammerkoor ja Tallinna toomkoguduse koor Laudate Dominum. Esimene teos, mis pärast pühitsemist ette kanti, oli Piret Rips-Laulu poolt spetsiaalselt selleks puhuks kirjutatud uudisteos „Jubilate“.
Publiku erilise tähelepanu pälvis aga oreli tutvustamine Hans-Martin Peterseni poolt, mille käigus ta publikule pilli võimalusi demonstreeris. Muu hulgas sai selgeks, et tegemist on üpris omanäolise pilliga. Näha on sellest nimelt ainult väikest osa, sest suurem osa viledest asub seina sisse paigutatud kapis. Organist saab kapis olevaid uksi avada ja sulgeda pedaalidega, mis mõjutab heli tugevust. Nagu kokkutulnuile selgitas orelimeister Karl-Martin Haap, oli oreli ehitamine kiriku eripärade tõttu äärmiselt keeruline ülesanne. Ruumi vähesusest tingituna otsustatigi kasutada nn wechselschleife süsteemi. Tegemist on esimese sedalaadi oreliga Eestis.
Kogudusele on aga esmatähtsad oreli kasutusvõimalused teenimistöös. „Nii jumalateenistustes kui talitustes saab orelimuusika olema kindlasti väga eriliseks ja uueks kaunistuseks, mis aitab meil kogudusena ikka enam ja enam Jumalat kiita,“ kinnitab õpetaja Leedjärv. „Pühitsemisteenistuse tagasiside põhjal julgen öelda, et väga paljusid inimesi orelimuusika puudutab ja selle läbi loob Jumal kindlasti väga palju uut.“
Rain Soosaar

Pildigalerii:

Nii näeb välja Viimsi kiriku uus orel, mille viledest enamik on vaataja eest peidus.

Orelit mängib Viimsi koguduse organist Hille Poroson. Teda assisteerib Pille Raitmaa.

Read more Comments Off on Viimsi kirik sai oreli

Kristjan Luhamets kinnitab, et Pauluse kogudus on valmis kirikukongressiks ja on tänulik võimaluse eest külalisi võõrustada. 3 x Rita Puidet

Reedel, 26. mail tervitavad Tartu Pauluse, Maarja ja Jaani kirik vaimulike konverentsil, juhatuseesimeeste ja kirikumuusikute konverentsil osalejaid ning laupäeval kogunevad kõik juubelikongressist osavõtjad Pauluse kirikusse, et mõelda kiriku osale tänapäeva ühiskonnas ja tähistada Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku 100. aastapäeva.

Aeg-ajalt lehitsen 1980. aastal kirjastuses Eesti Raamat välja antud Tartu albumit, sest see vanade fotodega raamat on lihtsalt nii põnev ja pakub ikka üllatusi või uusi teadmisi. Mõnel leheküljel on vanad fotod omaaegsetest õppeasutustest: Puškini gümnaasiumist, gümnaasiumist Kalevi ja Riia tänava nurgal, Treffneri erakoolist, õpetajate seminarist jt.
Kalevi ja Riia tänava nurgal olnud koolimajas, kus sada aastat tagasi paiknes reaalgümnaasium, peeti vabale rahvakirikule aluse pannud kahepäevane vaimulike suurkogunemine, kongress.
Mõtlesin, miks kongressi ei korraldatud Peetri kirikus, kui ometi oli toimkonnas sama koguduse õpetaja Wilhelm Eisenschmidt ja ruumipuudusel tuli Treffneri erakoolis alanud kongress üle viia teise kooli. Nüüdne kongressipaik Pauluse kirik õnnistati alles 1. oktoobril 1917. Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets pakub välja oma versiooni: kirikut peeti maiste asjadega tegelemiseks liiga pühaks paigaks või ei julgetud loota, et kongressile koguneb nii suur hulk rahvast.
Tartu Pauluse kirik aadressil Riia 27 on pärast põhjalikku remonti kaunim kui eales varem. Küsin, kas õpetaja on uhke, et kongress toimub Pauluse kirikus. Õpetaja Kristjan Luhamets ütleb: „Kogudus on pandud sellesse olukorda ja me oleme rõõmsad ja tänulikud ning arvan, et parem on mitte uhkeks minna.“
Kongressile saabujad peaksid esmalt käima end tiibhoones kirja panemas, et siis päevakavas olevaga edasi minna. Reedel, pärast kongressi pidulikku algust Pauluse kirikus ja Euroopa Kirikute Konverentsi peasekretäri Heikki Huttuneni ettekannet lähevad kirikumuusikud Maarja kogudusemajja (Õpetaja 5), vaimulikud Jaani kirikusse (Jaani 5), juhatuse­esimehed jäävad Pauluse kirikusse pidama oma töist konverentsi.
Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja ja vaimulike konverentsi juhatuse liige Triin Käpp sõnab konverentsipaiga kohta: „Jaani kiriku üks märgiline tunnusmärk on akadeemilisus. Vaimulike konverents ei pea olema akadeemiline, see on laiem – vaimulikud võtavad aja, et kokku tulla ja mõelda, miks me seda tööd teeme, ja miks mitte lisada konverentsile kerge akadeemilisus. Arvan, et see on kõige olulisem.“
Tartu Maarja koguduse muusikajuht Anneli Klaus räägib kirikumuusikute kogunemise kohta: „Kokku tulevad ühesuguse mõttemustriga inimesed. Saab arutada kirikumuusikat puudutavaid teemasid ja kuulata huvitavaid ettekandeid.“
Nagu ikka, on konverentside kavas ka aasta vaimuliku ja aasta juhatuseesimehe valimised. Nii konverentsid eraldi kui kogu kongress pakub kiriku töötegijatele suurepärase võimaluse olla koos rõõmsad.
Rita Puidet

Pildigalerii:

Triin Käpp ootab vaimulikke Jaani kirikusse.

Anneli Klaus ootab kirikumuusikuid Maarja kogudusemajja.

 

Read more Comments Off on Kongressiks valmis!

Rakvere vastavatud erivajadustega inimeste töökeskuse tegelustoas valmistatakse parajasti pakendeid kauplusele Väike Ingel. Esiplaanil õdedest keskuse kliendid Margit ja Merike Rosenberg. Taamal tegevusjuhendaja Maie Sild ja koguduse õpetaja Tauno Toompuu. Kätlin Liimets

10. veebruaril õnnistas peapiiskop Urmas Viilma Rakvere Kolmainu koguduse pastoraadi keldrikorrusel erivajadustega inimestele töökeskuse. Sellist keskust pole siiani meie koguduste juures olnud.

Praegu koguduse vabatahtlike õlule toetuv keskus on avatud kaks korda nädalas: kolmapäeviti ja reedeti. Õnnistamisjärgsel kolmapäeval töökeskusesse sisenedes on esimeseks uudistatavaks ruumiks päikesepoolne tekstiilituba. Seal on oma koha leidnud Puuetega Inimeste Koja annetatud kangasteljed, millel pooleliolev vaip ootamas tööjätku. Lisaks on laudadel õmblusmasinad, riiulitel rõõmsavärvilised lõngakerad ja seintel Enri Pahapilli maalid.
Rakvere koguduse õpetaja Tauno Toompuu juhatab mind edasi puutööruumi, mille seinad ootamas veel siseviimistlust. Keskuse tegelustoas õpetab ainuke erialase ettevalmistusega vabatahtlik tegevusjuhendaja Maie Sild kolmele külastajale pakkekottide valmistamist, mis on kaupluse Väike Ingel tellimus.
Töökeskus, mida külastab praegu 12–15 inimest, on alles leidmas endale koostööpartnereid ja iga jõukohane tellimus on teretulnud. Näiteks valmistutakse hauahooldusteenuse pakkumiseks kevadel ja suvel soovitakse valminud käsitööd müüa Rakvere linnapäevadel.

Keskuse loomise eellugu
2010. aastal alustas Rakvere koguduse juures tegevust tolleaegse Koeru koguduse abiõpetaja Elve Benderi initsiatiivil liikumise „Usk ja valgus“ rühm. Prantsusmaalt alguse saanud kristlik liikumine on mõeldud vaimupuuetega noortele.
„See on töö, kus igasugused maskid, tiitlid, ametid ei loe – need võib rahumeeli maha jätta. Mida lihtsam oled, seda parem. Meie väike meeskond on sellest rõõmu tundnud ja nõnda on see valdkond arenenud,“ rääkis õpetaja Toompuu. Talle meeldib filosoofiline lähenemine, et ühiskonnas hästi hakkama saavad inimesed vajavad neid, keda aidata, et säilitada inimlikkus, siirus ja elu ehedus.
Rakvere kogudus soovib, et pastoraadis tegutsev töökeskus oleks käepikendus kogukonda. Mõeldakse suurelt: arhitekt Fredi Tompsi projekti järgi rajatakse tulevikus järgmisele korrusele klientidele korterid ja ülemisele korrusele hostel, mis samuti pakuks võimalust töökohtadeks intellektipuudega inimestele.
Keskust on vaja, sest vaimupuudega inimesed pole tööturul nii konkurentsivõimelised. Vajatakse kohta, kus end teostada. Mõnele võib see saada tööturule sisenemise vaheetapiks, kus harjutada turvalises keskkonnas distsipliini ja õppida mingi oskus selgeks. Üks keskuse külastajatest on näiteks koostöös kogudusega saanud tööle kauplusesse Sõbralt Sõbrale.

Majanduslik toimetulek
„Majanduslik toimetulek on kõige suurem väljakutse. Tahame nii toimida, et poleks välisest toetusest sõltuvad, vaid saaksime ise hakkama,“ räägib Toompuu. Ruumi ehituseks kulunud 64 000 eurost pool saadi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt, teise poole pani kogudus. Projekti juhtis koguduse juhatuse aseesimees Eero Kadarik.
Praegu toimub tegevus vabatahtlikkuse alusel. Kogudus katab ruumide ülalpidamise kulud ning soovib, et töökeskus areneks isemajandavaks ja klientide töö saaks tasustatud. Jätkuvalt otsitakse võimalusi, et teha koostööd töötukassa ja sotsiaalkindlustusametiga.
Kätlin Liimets

Read more Comments Off on Rakvere kogudus avas töökeskuse

Tallinna Toompea Kaarli koguduse tegevust juhib järgmised neli aastat äsja valitud juhatus, kuhu vaimulikud kuuluvad oma ameti poolest. Abiõpetaja Kaisa Kirikal (vasakult), Kristel Kleinot (esimest korda juhatuses), Peep Väljaste, Vootele Hansen (esimees), Siim Mõistlik (esimest korda juhatuses) ja õpetaja Jaak Aus. Koguduse arhiiv

EELKs on valimiste aasta. Alustuseks valivad endale uued juhtorganid kõik 167 kogudust.

Viimase aasta jooksul liikmeannetuse teinud ja armulaual käinud täisealised koguduseliikmed võivad osaleda nõukogu valimistel, mis omakorda valib juhatuse. On ka 44 sellist kogudust, kus nõukogu ülesandeid täidab täiskogu. Seal valitakse ainult juhatus.
Nõukogu ja juhatuse peamisteks ülesanneteks on koguduse majandusasjade korraldamine ja vaimulike abistamine usuelu edendamisel. Nõukogu valib vajadusel kogudusele ka õpetaja.

Rahulikud valimised
Mitmest eri kogudusest kinnitati Eesti Kirikule üksmeelselt, et valimised on seal kulgenud üsna vaikselt ja rahulikult. Tõsist valimiskampaaniat või põhjalikku arutelu koguduse tuleviku üle näib harva ette tulevat. Erandiks oli Tartu Ülikooli-Jaani koguduses 21. jaanuaril valimiste-eelne seminar, kus arutleti järgmise nelja aasta prioriteetide üle.
Ka ei kasuta koguduste liikmed tavaliselt õigust omalt poolt kandidaate üles seada ning seetõttu saab valiku teha õpetaja ja juhatuse poolt esitatud inimeste seast. Peaaegu kõik neist osutuvad ka valituiks, vaid paar vähem hääli saanut jäävad nõukogu asendusliikmeteks. Valimisaktiivsus on olnud erinev, kuid mõnes koguduses on hääletamas käinud vaid kümnendik täiskogu liikmetest.
See ei viita küll tingimata liikmete ükskõiksusele oma koguduse tuleviku suhtes. Paljudes väikestes kogudustes kujuneb aktiivsete kaasalööjate ring nimelt töö käigus spontaanselt. Valimisi peetakse seetõttu formaalsuseks ega vaevuta hääletama tulema.
Kolga-Jaani õpetaja Peeter Parts leiab, et valimistest osavõtjate arvu suurendamiseks võiks aga lubada ka elektroonilist hääletamist. Paljud maakoguduste liikmed elavad tänapäeval kodukohast kaugemal ja kasutaksid seda võimalust meelsasti.
Ent küllap tõstab aktiivsust seegi, kui hääletada saab pikema aja jooksul. Rakvere koguduses kestsid valimised terve nädala ning nõnda saadi osalema peaaegu pool täiskogu liikmetest. Õpetaja Tauno Toompuu seletab suurt aktiivsust ka sellega, et valimised toimusid jõulude eel ja ajal, mil kirikus käis palju rahvast.

Vanad ja uued tegijad
Üldiselt pole koguduste töös suuremaid muudatusi ette näha, sest enamik endise nõukogu liikmetest valitakse tavaliselt tagasi. Siiski annavad valimised hea võimaluse tõmmata kogudusetöösse kaasa ka uusi inimesi.
Näiteks Järva-Jaani õpetaja Katrin-Helena Melder peab oluliseks, et nõukogu koosseis oleks tasakaalustatud. Seetõttu püütakse kandideerima leida ka äsja kogudusega liitunuid ja rohkem meesterahvaid. Toompuu kinnitusel pöörati Rakveres kandidaatide selekteerimisel tähelepanu aga sellelegi, et asjatundlikke inimesi jätkuks kõigisse töövaldkondadesse.
Üldiselt valitakse nõukogudesse neid, kes on varasemalt tegusate koguduseliikmetena silma paistnud. Sageli on nad aga ka muidu ühiskondlikult aktiivsed. Näiteks Kolga-Jaani koguduse nõukogu liikmetest on pooled tegevad vallaomavalitsustes, sealhulgas ka uus juhatuse esimees Kalevi Kaur. „Olen seda meelt, et ka väikesel maakogudusel on koht siin päikese all. Tahan kaasa aidata sellele, et Kolga-Jaani kogudus kasvaks ja areneks,“ põhjendas ta oma valmisolekut asuda koguduse etteotsa. Kaur rõhutas ka, et kogudusel on olnud eriline koht nii Eesti ajaloos kui kohalikus elus, mistõttu ei suuda ta piirkonda ilma tegutseva kirikuta ette kujutada.
Mõnel pool on aga valimised alles ees, näiteks eeloleval pühapäeval toimuvad need Juurus, Laiusel ja Vändras, lõppevad Tartu Maarja ning algavad Võnnu koguduses. 5. märtsiks peavad kõik kogudused olema oma juhtorganid ära valinud. Siis ootavad ees praostkondade nõukogude ja kirikukogude liikmete valimised.
Rain Soosaar

Valimiste aasta EELKs
6.11.2016–5.3.2017 valivad kogudused juhtorganeid
5.3–31.5.2017 valivad praostkonnad nõukogusid ja kirikukogu liikmeid
1.1.–31.5.2017 valib vaimulike konverents kirikukogu liikmeid
28.–29.11.2017 valib kirikukogu kirikuvalitsuse liikmeid
Allikas: www.eelk.ee

Read more Comments Off on Kogudustes valitakse juhtorganeid

Kirstu kantakse õlgadel: emeriitpeapiiskop Andres Põder (vasakult), praost Anti Toplaan ja piiskop Einar Soone. Kiriku uksel ristipoeg diakon Siimon Haamer ja sõbrast ametivend titulaarpraost Eenok Haamer. Tiit Kuusemaa

Emeriitpraost Harri-Johannes Reinu (21.7.1926–3.1.2017) matus toimus 11. jaanuaril Harju-Jaani kirikus ning muldasängitamine järgmisel päeval, 12. jaanuaril Ruhnus.

Möödunud kesknädalal oli Harju-Jaani pastoraadi ees lipp leina märgiks pooles mastis. Kirikusse kanti sark siin kord leeriõnnistuse saanud ja seda kogudust 20 aastat teeninud vaimulikuga. Auväärset karjast, kes elu lõpuni kuulus Tallinna Kaarli kogudusse, oli tulnud ära saatma lisaks sõpradele ja kohalikele ka mitukümmend ametivenda ja -õde, matusetalitusel osalesid EELK piiskopid: peapiiskop Urmas Viilma, emeriitpeapiiskop Andres Põder ning piiskopid Einar Soone, Tiit Salumäe ja Joel Luhamets.
„Tal oli kaks soovi ja need said täidetud,“ räägib lahkunu ristipoeg Siimon Haamer, lisades, et veel eelmisel kuul oli Harri-Johannes Rein kinnitanud, et ei soovi saada tuhastatud ning soovib saada sängitatud Ruhnu kirikuaeda. Diakon Haamer korraldas oma ristiisa matustega seonduva, kirikliku talituse korra koostas piiskop Tiit Salumäe, mattis peapiiskop Urmas Viilma. Matusetalitus toimetati sümboolselt kirikus, muldasängitamine leidis aset järgmisel päeval Ruhnus.
„Kõik läheb korda, kui see on Jumala plaan,“ kinnitab Ruhnu kogudust teeniv diakon Jaanus Torrim ja räägib, kuidas puusärk tormiseid ilmaolusid trotsides saarele jõudis. Neljapäeval ei teinud  reisilennuk saarele ühtegi lendu ning kirstu transportimiseks paluti abi politsei- ja piirivalveameti lennusalgalt, kelle helikopteris lendas mandrilt kaasa Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson.
Torrim räägib, kuidas kõik ruhnlased soovisid oma õpetaja väärilise ärasaatmise heaks panuse anda: üheskoos seati kirik korda, kaevati haud ja korraldati peielaud. Nii anti au mehele, kes saarel 19 aastat vaimulik oli ning alles möödunud suvel kõrges eas emerituuri siirdus. Kes oli ustav surmani.
Harri-Johannes Rein sängitati Ruhnu mulda, nõnda nagu ta soovis, ning tema kalmule püstitati kohalike meistrite valmistatud Ruhnu rist.
Liina Raudvassar

Pildigalerii:

Ametivennad auvalves: piiskop Tiit Salumäe (vasakult), piiskop Joel Luhamets, pastor loci Jaan Nuga, emeriitpeapiiskop Andres Põder ja piiskop Einar Soone. Tiit Kuusemaa

Õnnistamine: õp Patrik Göransson (vasakult), õp Tauno Kibur, peapiiskop Urmas Viilma, õp Arho Tuhkru. Egle Viilma

Viimne rahupaik Ruhnul: emeriitpraost Harri-Johannes Reinu kalmu märgistab Ruhnu rist. Haual seisavad diakon Jaanus Torrim (paremalt esimene) ja õp Patrik Göransson. Maret Kaljulaid

Read more Comments Off on Teel taevase Isa koju

Kuidas kingituseks kauneid kaarte valmistada, õpetab kunstnik Kaie Šestakova (pildil seisab).

Piiblilugu Jeesuse sünnist kõneleb Külvi Teder. 2 x Rita Puidet

 Kargel kolmekuningapäeva järgsel laupäeval ootas Tartu Maarja kogudus külalisi perepäevale.

Soe kogudusemaja Õpetaja tänaval oli siginat-saginat täis, sest erinevad töögrupid valmistusid päevaks. Vaid Kaja Talv ja Carmen Karabelnik istusid vaikselt allkorrusel ja palvetasid päeva kordamineku eest. Koguduses teatakse neid kui eestpalvetajaid ja esmaspäeviti koguduses tegutseva palvekliiniku liikmeid. Nad ütlevad, et nende poole eestpalvesoovidega õnneks sageli ei pöörduta, ent teadmine sellisest võimalusest on oluline. Carmen kinnitab: „Jumala lemmikplaan on, et me vajame teisi inimesi.“

Parim sõber
Tartu Maarja kogudus on vähemalt ühes mõttes rikas – koguduses on neli pühapäevakooliõpetajat: Kadri Isak, Kersti Saksniit, Siiri Talv ja Mai Kastemäe. Rõõmu võib tunda ka järjepidevuse üle, sest Kadri tütar Kadi unistab ajast, mil saab ema tööd jätkata, Mai aga juba käib oma ema jälgedes.
Kadri Isak ütleb, et temal jäi ühelt koolituselt hinge teave, et pühapäevakoolis käib vaid 5% kooliealistest lastest. Kuna kogudusel on mugav ja soe maja, õpetajad olemas, aga puuduvad lapsed, leidis tema pakutud perepäeva idee head vastukaja. Ja nagu ütles perepäeva palvusega avades organist Helika Gustavson-Rätsep, on Jeesus parim sõber. Nii soovis ta kõigile toredat kohtumist temaga.
Teekonnale koos Maarja ja Joosepiga kutsus kõiki Tartu Peetri lasteaia juhataja Külvi Teder, kes oli perepäevale kutsutud jutustama piiblilugu Jeesuse sünnist ja kolmest targast, kes lapsele kingitusi viisid. Hiirvaikselt istusid lapsed ja suured süvenenult jutustust kuulates, nii et võis lausa aduda teekonna raskust või karjaste ärevust. Ei jäänud sel kohtumisel meenutamata ka suur eeskuju Pille Valk, kes alati rõhutas lugude ja nende jutustamise tähtsust.

Šokolaad ja vahukommid
Kindlasti teeb iga päeva eriliseks šokolaad. Ja kes siis šokolaadist ära ütleks? Nii ei möödunud ka perepäev pitsa ja magusata ning töötuba oli tõesti populaarne. Helene Toivanen ja Ketlin Pekko kutsusid soovijaid pitsat küpsetama ja banaani ning vahukommidega maiustama. Koguduse naistetöö juht Ketlin oli kodus juba pitsapõhjad valmis küpsetanud ja nüüd võis igaüks nendele puistata paprikat, vorsti, juustu või muud kraami.
Laste elevus oli suunatud muidugi rohkem suure šokolaadipoti poole. Pruuni maiusega sai katta kas vahukommi või tüki banaani ja magusaampsu veel nonparellidega kaunistada. Siniste ja valgete väikeste terakestega kaunistatuna viis see mõtted vabariigi aastapäevale. (Nädalavahetusel sai aga ka kogudus aastapäeva tähistada – kiriku pühitsemise 174. aastapäeva.)

Õnnesoove igaks puhuks
Kogudusel on haruldaselt vedanud, et kogudusemaja vastas elab kunstnik Kaie Šestakova, kes on Maarja koguduses ka ristitud. Ta tunnistab küll, et kasutab oma vaba aega pigem maalimiseks, ent ettepaneku osaleda kaartide valmistamise õppetoas võttis ta hea meelega vastu. Appi tuli talle misjonär Kirsi Vimpari, kes veab Peetri koguduses kodugruppi, millega on liitunud ka Maarja kogudus.
Suur ümmargune laud oli täis erinevaid salvrätikuid, paelu, pärleid, värvilisi pabereid ja mida veel. Ega silm kõike haaragi. Kaie ütleb, et kaar­tide valmistamisel on kaks head mõtet: omavalmistatud kaarte on hea kinkida ja kui teha neid salvrätikutehnikas, siis saab üle jäänud salvrätikud ära kasutada. Nii saab nendega kaunistatud kaartidega kellelegi rõõmu valmistada ja need ei rända prügikasti. Vaja on sobivat paberilehte, natuke liimi ja ennekõike head pealehakkamist.
Kadi, kellel oma kaart juba valmis tehtud, kinnitab, et talle meeldib pühapäevakooliõpetaja töö juures ennekõike koos lastega meisterdada. Detsembris peeti koguduses ühine jumalateenistus Pauluse koguduse noortega. Kadi valmistas selleks puhuks palvealtari ja lubab teha seda ka siis, kui teenistus Pauluse kirikus peetakse.
Oli igati tore päev, mis koguduse aktiivi kindlasti veelgi lähendas. Kahju ainult, et inimesed ei raatsinud soojast kodust välja tulla. Aga loodetavasti teevad nad seda järgmine kord.
Rita Puidet

Read more Comments Off on Kohtuma Jeesusega
ruhnu5

Väikese meretaguse saare pisike kogudus kuulab oma hingekarjase sõnu.Jüri Keskpaik

29. detsembri hommikul äratas mind unest telefonikõne Ruhnu reisidelt. Mehehääl küsis, mis kell ma sooviksin, et homme Kuressaare lennujaamast lennuk väljuks. Täpsustasin, kas sain ikka õigesti aru, ja kui kõneleja endale kindlaks jäi, pakkusin veidi segaduses olles välja keskpäeva. Kuigi hiljem selgus, et olin selle lennu ainuke reisija, ei võtnud see mult ära sooja tunnet, mida hommikune kõne äratas. Ükski saar pole mind selliselt vastu võtnud.

Palved kannavad
Ruhnu lennujaamas tervitab mind diakon Jaanus Torrim, hea ametivend ja sõber. Mul on hea meel, et saabun saarele veidi sombusel pilvealusel päeval, mil loodus on oma ehetest loobunud, andes võimaluse saare olemusse süüvida: märkan nüansse rahus, igatsuses ja inimestes.
Saarel on ainult üks küla esmapilgul pisikeste majadega. Hiljem selgub, et ega inimene vajagi tegelikult palju ja väikesed asjad saavad suureks. Muinasjutulise metsa serval on kiviaiaga ümbritsetud tihedalt teineteise kõrval kaks kirikut, nende taga suur tamm. Justkui oleks see parim paik, kuhu ehitada ja kus kasvada.
Veidi vettinud käsipuu toeks, tõuseme mööda kivitreppi künkale, kus asetseb koguduse eelmise õpetaja Harri Johannes Reinu poolt koduks elatud väike hele majake. Õhtul ütleb president Kaljulaid Eesti rahvale, et rahu ja heaolu ei ole kunagi iseenesest mõistetavad. Nende nimel tuleb teha iga päev tööd. Tõesti, maailmas on rahutust, kiirust, kära ja kurjust, mis väsitab ja lõhub südant. Selles paigas tekib tunne, et rahu elab siin. See on olemas, ilma et peaksid keegi olema või midagi tegema. Küllap on need õpetaja Reinu palved, mis kannavad.

Sajandeid sama teekond
Aasta viimasel õhtul kumavad Ruhnu vana puukiriku aknad sooja valgust. Tuul on tõstnud oma hääle üle kalmuküngaste ja sajab paduvihma, kui otsin pimedas kobamisi ukselinki, et pääseda ilma käest. Raske puust uks avaneb ja enam pole tähtis, mis jääb selja taha. Olen kohale jõudnud.
Kirik on valgustatud: küünalde paiste ja puidu paitav soojus. Sajandeid on siia samal viisil tuldud, et kogeda aegade Issanda lähedust, avada oma hing ja anda elu Jumala hoolde. Oma rajale sellel teekonnal asub sellel õhtul siin pühakojas peagi ristitav ja kogudusse vastuvõetav ruhnlane Elvis Kollom.
Paremal asetsevates, hetkel veel tühjades pingiridades on traditsiooniliselt istunud mehed, vasakul naised ja lapsed. Pingiotsi kaunistavad peremärgid. Tutvun ukse ligi istuva Ruhnu Anniga, kes on tulnud appi pühakoda seadma. Altaris teeb viimaseid ettevalmistusi Jaanus Torrim. Vaid kümme minutit lahutab jumalateenistuse algusest ja veidi rahutu vaikus laiutab pühakojas. Ei juhtuks ka midagi, kui jääksimegi kolmekesi, ometi piilume kordamööda ukse poole.

Igale asjale oma aeg
Õuest kostavad hääled ja siseneb Ruhnu rahvarõivaid kandev koguduse liige Jüri Keskpaik oma kahe pojaga, kes ühiselt suure rõõmu ja säraga kirikukella sada korda helistavad, nagu siin kombeks on. Tulijaid on lõpuks paarkümmend, mis on üle veerandi saare püsielanikkonnast.
Väikese meretaguse saare pisike kogudus kuulab oma hingekarjase sõnu, et alles siis, kui inimene oma sisemuses vaikseks jääb, saab ta kuulda Jumala häält. Õhkkond on müstiline ja vaatamata ilmale kestab siin jõuluaeg.
Küllap vaadati neil aasta viimastel tundidel nii siin vanas puukirikus kui ka väga paljudes teistes Eestimaa pühakodades oma südamesse, mõeldi möödunule, loodeti tulevikule, ehk oldi rahul ka olevikuga.
On ju igale asjale antud oma aeg, nagu ütleb Koguja. Ka aeg jalutada tuulistel randadel ja künklikes metsades; aeg märgata nüansse ja mõista, et inimene ei vaja tegelikult palju; aeg ühes kogukonnaga pärimusmuusiku Kairi Leivo imeliselt a cappella lauldud valsiviisi järgi tantsida; säraküünlad käes ilutulestikku vaadata ja olla nii lõputult tänulik.
Mõnikord avab Issand lisaks uksele ka aknad ning täidab paiga, hinge ja inimesed helgusega. Nõnda oli minu esimesel reisil kahe aasta kohtumise ajal Liivi lahe lainetest ümbritsetud Ruhnus.
Kätlin Liimets

Ruhnu koguduse liige Jüri Keskpaik oma kahe pojaga Kätlin Liimets

Read more Comments Off on Paik, kus elab rahu