Suvine Pluss-ajakiri teemal "Armastuseks loodud" räägib suhetest ja armastusest erineval tasandil: abikaasade vahel, poiss- ja tüdruksõbra suhtes, ligimesearmastusest ning Pühast Vaimust ja

read more

Read more Comments Off on Pluss-ajakiri “Armastuseks loodud” on ilmunud

Suvine Pluss-ajakiri teemal "Armastuseks loodud" räägib suhetest ja armastusest erineval tasandil: abikaasade vahel, poiss- ja tüdruksõbra suhtes, ligimesearmastusest ning Pühast Vaimust ja

read more

Read more Comments Off on Pluss-ajakiri “Armastuseks loodud” on ilmunud

Toome Sinuni 2016. aasta suvise Plussi juhtkirja. Seekord on valitud ajakirjale sama teema, mis noortefestivalil JäPe - "Armastuseks loodud".

read more

Read more Comments Off on Juhtkiri 2/2016: Armastuseks loodud

Toome Sinuni 2016. aasta suvise Plussi juhtkirja. Seekord on valitud ajakirjale sama teema, mis noortefestivalil JäPe - "Armastuseks loodud".

read more

Read more Comments Off on Juhtkiri 2/2016: Armastuseks loodud

Advendiaja kestmisel on hea mõelda Jeesuse õpetusele ja tema tegudele. Samuti ka oma lähedastele ja nende aitamisele.

Michael Boggsi laul "What Would Jesus Undo" (Mida Jeesus tühistaks) räägib sellest, mille üle Jeesus siin maailmas kurvastaks või mida ta hea meelega parandaks või tühistaks. Korrigeeriks neid kohti, mille osas me tema õpetust valesti oleme tõlgendanud ja korrigeeriks midagi ka igaühes meis. 

Laulu sõnum ütleb, et meie kohus on üksteist armastada, mitte teiste üle kohut mõista. 

 

Me ei saa meelt heita, kui me ei suuda päästa kogu maailma. Seda ei olegi vaja teha. See on juba tehtud - Jeesus on päästnud KOGU maailma, kõik inimesed. 

Meil jääb üle ainult tegutseda. Mida me teha saame, selle tegemine on ka meie kohus. Ma ei saa tõenäoliselt kohe täna aidata mõnda abivajavat last Süürias, aga ma saan kohe täna aidata last oma perekonnas, oma suguvõsas või naabruses. Ma saan aidata oma vanaema ja vanaisa. Oma klassikaaslasi või töökaaslasi.

1979.aastal Ema Theresale Nobeli rahupreemiat üle andes küsiti temalt: "Mida saaks teha, et maailmas valitseks rahu?"
Ema Teresa vastas: "Minge koju ja armastage oma peret."


Michael Boggs - What Would Jesus Undo from michael-boggs on GodTube.

Read more Comments Off on Mida Jeesus “tühistaks”?

Sel sügisel on Pluss-ajakirjal 5-aastane juubel, sest esimene eestlaste enda tehtud ajakiri ilmus novembris 2010. Seetõttu toome käesoleva aasta novembrikuus Sinuni mõned artiklid meie arhiivist "vana kuld" - et meenutada, millised mõtted ja teemad olid noortele olulised 5 aastat tagasi. Soome Nuotta ajakirja peatoimetaja Juha Heinonen kirjutab Jumala õnnistusest:


Õnnistatud ustavus

Igas inimsuhtes on ustavus kõige tähtsam. Kurameerimine ei saa kaua kesta, kui üks pooltest ei ole ustav; ka pereliikmete vahel püsib rahu vaid siis, kui teistele saab igas olukorras loota. Ustavus on inimsuhete alus.

Väiksena mõtlesin, et Jumal on vihane ja karm. Arvasin, et Jumal maksab meie halbade tegude eest kätte ja viskab pahasid lapsi tuliste kividega. Siis ütles mulle ema, et Jumal ei loobi lapsi tuliste kividega, sest Ta armastab kõiki ja eriti veel lapsi.

Piibel räägib, et Jumal on täiuslik armastus, mille juurde kuulub usaldus ja lootus. Jumal on meile ustav, kuid meie endi ustavus üksteisele on puudulik. Murrame ka Jumalale antud lubadusi ja oleme üpris kergesti valmis ka teda ennast hülgama, kuigi Jumal ei hülga meid mitte kunagi.

Jumala ustavus ja õnnistus käivad käsikäes. Ta lubab meile osaks saada ka ebameeldivaid asju, kuid suurimadki ebaõnnestumised on meile meeldetuletuseks, et probleemide kaudu õpime usaldama armastavat ja armulist Jumalat.

Mäletad Jaakobit, kes tegi vigu? Ta võitles nii inimeste kui ka Jumalaga ja lõpuks mõistis, et ei saa hakkama ilma õnnistuseta. Selle võitluse käigus nihkus Jaakobi puusaliiges paigast ja ta pidi elu lõpuni lonkama. Ometi oli ta rõõmus, sest käis Jumala juhtimise ja õnnistuse all.

Miks siis nii paljud ei leia teed Tema juude? Kui soovitakse Jumala juurest ilmtingimata ära minna, siis armastus ei sunni midagi peale. Kui teeme pattu ega kahetse, siis lihtsalt paadume. Paadunud inimene ei oska ega soovigi enam Jumala juurde tulla.

Meile, kes me patu tõttu oleme puudulikud ja poolikud, on oluline kinni hoida ainsast, kes ei hülga. Usalda Jumala armastust, siis oled õnnistatud. Jumala sõna hoiab meid kõikumatul alusel. Tema õnnistuse all ei muutu meie elu täiuslikuks ega probleemivabaks, kuid sellel on suund, mõte ja alus.

Käi koos Jumalaga. Kõik teised võivad sind petta, aga Jumal ei tee seda. Ta ei hülga meid kunagi, sest täiuslik armastus on lõpuni ustav. Ustavuses peitub õnnistuse seeme, millest kasvab hea, elu pikkune, taevasse ulatuv puu.

Juha Heinonen

Read more Comments Off on Pluss 5 aastat tagasi: Piibliõpetus – Õnnistatud ustavus

1. Mõtle kõik hoolikalt läbi 

Kõigepealt püüa selgusele jõuda, mis on Sind Jumalast eemale viinud ja kuhu on kadunud armastus. Põhjuseid võib olla palju, kuid vahel tuleb aeg maha võtta ja nende teemade üle juurelda. Pärast seda võid südame Issanda ees avada ja rääkida Talle, mida oma loost arvad. Küsi julgelt Jumalalt, mis on puudu ning mida peaksid tegema või muutma.

Oota Tema juhiseid, Ta vastab kindlasti! Kui vastusega kaasnevad kindlus ja südamerahu, siis tea, et see oli Jumal, kes Sind kõnetas.

Mõnikord võivad meid enda soovid juhtima hakata või suudame hoopis kärsitusest midagi valesti tõlgendada ja nõnda Jumalat kurvastada.

Otsusta Tema tahte ja soovi järgi, vali Tema mõtted ning plaanid, mis on Sinu jaoks.

 

2. Ära jäta kirikusse minemata 

Kuigi meil kõigil on aeg-ajalt raske, ei tohiks siiski jätta kirikusse minemata. Koguduses käies täidad Jumala tahet, sest see on osa hingamispäeva pühitsemisest. Saatan võib sosistada, et kirikust pole kasu, kuid ära kuula seda häält. Mine kindlasti jumalateenistusele ja ära kahtle, sest sealt leiad rahu ja kindluse ning seal on Jumal väga lähedal. Ta tuleb Sinu juurde leiva ja veini kaudu, nagu Jeesus õpetas.

 

3. Loe järjepidevalt Jumala Sõna 

Nii nagu vajad igapäevaselt leiba, et elus püsida, nõnda läheb pidevalt tarvis ka vaimulikku toitu, kui soovid olla kristlane. Piibel lähendab Sind Jumalaga ja aitab aru saada asjadest, mis jäävad vahel mõistetamatuks. Jumala Sõna lugemise võid siduda kindla kellaajaga. Kui tead, et näiteks kell 20:00 on aeg Jumalale, siis muud tegevused ahvatlevad vähem.

 

4. Leia endale noortegrupp 

Teistega koos on alati lihtsam kui üksi. Noortegrupist leiad palju omavanuseid, kes saavad Sind julgustada ja Sulle nõu anda. Koos on vahvam musitseerida, Piiblit lugeda, mõtiskleda ja palvetada.

Üldiselt toimuvad kogudustes regulaarselt ka noorteõhtud. Need seovad Sind teistega. Noorteõhtutel võib ühiselt arutada üleskerkinud küsimuste üle ning paluda teistel enda eest palvetada – usu, see aitab!

 

5. Osale kristlikes laagrites 

Laager võib olla koht, kust ammutad uut jõudu. Sealsed tegevused liidavad Sind kaaslaste ja Jumalaga. Mitu päeva koos kristlastega veeta on kindlasti parem, kui üksi kodus kurvastada. Vaata, kuidas teised käituvad ning miks nad midagi teevad. See võib meelde tuletada, kui hea on Jumal Sinu vastu ning kuidas Ta Sind armastab.

 

6. Alusta igat päeva lühikeses palvega: ”Jumal, ma usaldan Sind!” 

Selline palve on väga oluline, sest kui tunned, et armastust Jumala vastu enam justkui polegi, pead siiski uskuma, et Jumal teab! Jumal, kes on kõige suurem ja vägevam, kes on loonud Sinu ja minu, tunneb koos meiega suurt valu. Ta näeb Sinu situatsiooni ja mõistab Sind paremini, kui oskad arvata. Seega usaldamine, et Ta aitab Sind sellest olukorrast välja, on väga oluline.

Hea on palvetada just hommikuti, sest õhtul voodis võib uni silma tulla ja enne palve lõppemist magad juba. Jälgi, et saaksid Taevase Isaga rääkida enne uinumist. 

 

7. Tea, et armastus on otsus, mitte ainult tunne 

Palveta, et Jumal annaks jõudu armastada Teda kogu südamest, hingest ja väest – üle kõige. Tema on öelnud: ”Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!” (Lk 10:27)

Ja seejärel hakka seda tegema. Jeesus ütles: “Kui te armastate mind, siis pidage mu käske!” (Jh 14:15)

 

Tekst Õnnela Tikso ja Auli Marta Humal
Foto Freeimages

 

Artikkel ilmus ajakirjas Pluss 1/2015 Märts

Täisversiooni väljaandest saad lugeda siit

 

Read more Comments Off on 7 võimalust taastada esimene armastus Jumala vastu

Raamatus „Armastuse viis keelt“ on autor Gary Chapman määratlenud viis valdkonda, mille abil me tavaliselt armastust väljendame: füüsilised puudutused, kvaliteetaeg, tunnustussõnad, teenimise kunst ja kingitused. Inimesel võib olla mitu domineerivat armastuskeelt. Selleks, et saaksime suhelda inimestega, kes meie emakeelt ei mõista, peame rääkima nende keelt. Nii on ka armastusega – üksteise mõistmiseks peaksime õppima ära teise inimese esmase armastuskeele. See äratundmine võtab aega ja vajab kannatlikkust. Suhte alguses võib kõik tunduda lilleline: „Meil küll kunagi selliseid tülisid ei tule!“ Aga hiljem avastatakse teineteises vigu ja mõned iseloomujooned lausa ärritavad väga. Nii võib vaikselt suhtest kaduda lähedus. Oluline on õppida tundma teise inimese ning ka enda ootusi. Järgnevalt annan Sulle lühikese ülevaate viiest armastuskeelest.

Võta aega!

Kvaliteetaeg on mitmekülgne armastuskeel, kuna see hõlmab endas lugematuid tegevusi, mida teineteisele jagamatut tähelepanu osutades teha. Asi polegi niivõrd konkreetses tegevuses, vaid inimese valmisolekus panustada suhtesse oma aega. See armastuskeel tundub olevat lihtne, kuid väga tihti on meil end sellisel viisil väljendada kõige keerulisem, kuna aeg kaob igapäevaste toimetuste käigus lausa märkamatult. Kvaliteetaja veetmine nõuab meilt sageli suuremat ohvrit kui rahalised väljaminekud kingituste ostmisel, väljaöeldud ilusad sõnad või kellelegi kinnaste laenamine külmal talveõhtul. Koos aja veetmisel ja lihtsalt ühes toas viibimisel on suur vahe. Esimese puhul pööratakse tähelepanu üksteisele, mitte mõnele tegevusele või esemele. Kvaliteetvestlus on aeg, mil mõlemad pooled räägivad südamest südamesse ning on valmis alati pigem kuulama kui nõu andma.

Mõjuvõimsad puudutused

Füüsilised puudutused on eriline armastuskeel, mis võib rääkida rohkem kui sõnad „ma armastan Sind“. Minule meeldib väga, kui lähedane inimene annab puudutusega märku, et on minu jaoks olemas või tahab mind lihtsalt hüvastijätuks kallistada, kuid seda ei saa laiendada kõigile, kuna teatud puudutuste jagamiseks peab üksteist juba mõnda aega tundma ning kõige jaoks on oma aeg ja koht. Eriti oluline on oma kohalolu puudutustega näidata kriisiolukorras, kurbuses, raskustes. Kui tabame ära, et meie kaaslase või abikaasa esmane armastuskeel on füüsiline lähedus, siis peaksime võimalikult tihti kallistuste, käest kinni hoidmise ja lihtsate puudutustega märku andma, et hoolime.

Julgus tunnustada

Tean inimesi, kelle enesehinnang sõltub suuresti teiste inimeste arvamusest ning tunnustussõnad panevad nende jaoks rattad liikuma. Mõnikord piisab vaid sellest, kui kiita nende muusikavalikut automakis, väljendada positiivset üllatust nende oskusliku kõnepidamise üle või lihtsalt mainida nende kingade maitsekat tooni. Minul oli varem pigem raske teisi tunnustada ja kiita – see ei tulnud loomulikult ning pidin kramplikult sõnastama lauseid oma lähedastele, mis neid kuidagi üles ehitaksid. Kuid siis õppisin ära paar head nippi. On väga oluline, millise tooniga midagi öelda. Väljendusviis ei tohiks olla kritiseeriv ega hukkamõistev. Ei tohiks vinguda selle kallal, mis on tegemata, vaid selle asemel võiks inimest kiita asjade eest, mida ta hästi teeb. Enda jaoks olen avastanud ka luuletuste kaudu teiste tunnustamise.

Armasta tegudega!

Seda armastuskeelt õppisin kõigepealt tundma oma kodus. Hakkasin tegude olulisust veel paremini mõistma siis, kui alustasin suhet oma poisiga. Autoga koju sõidutamine, ukse avamine, mantli selga aitamine, raskete kottide tassimine, ülikoolis loenguruumi ukse taga toidukotikesega ootamine, teades, et mul polnud aega sel päeval süüa — need kõik on ehedad näited abivalmidusest ja oskusest tegudega armastada. Ka Piibel julgustab meid armastuse tegudele: „Kõik teie teod sündigu armastuses!“  (1Kr 16:14)

Palun, see on kingitus Sulle!

Armastus on andmise kunst, väljendudes kas materiaalsete esemete või siis hoopis iseenda andmises. Mõnel inimesel on vaja nähtavat eset selleks, et mõista kellegi armastust. Omanäoliste ja isetehtud kingituste puhul on olulisem just nende emotsionaalne väärtus. Kõik muud armastuskeeled võivad olla samuti kallid ja head, kuid tõeline rõõm võib mõne inimese jaoks saabuda alles siis, kui keegi kingib talle midagi, mis jääb mõneks ajaks seda hoolimist meenutama.

 

Iseenda ja teise ootuste tundmaõppimiseks on nii raamatus kui ka internetis (www.5lovelanguages.com) test, mis võib aidata selgusele jõuda, milline armastuskeel just Sind kõige enam puudutab.

 

Tekst ja foto Johanna-Maarja Looris

 

Artikkel ilmus ajakirjas Pluss 1/2015 Märts

Täisversiooni väljaandest saad lugeda siit

 

Read more Comments Off on Kuidas lähedastele oma armastust väljendada?

Praegusel postkristlikul ehk kristlusejärgsel ajal võib juba mõiste „kristlik abielu“ tunduda iganenu ja mõttetuna, sest üldpildis valitsevad vabad suhted, kokku- ja lahkukolimised ning kõik selle juurde kuuluv. Kas kristlik abielu pole selles valguses igand, mis tänapäeval peabki muutuma?


Vaadake ette ja elage targalt!

Ef 5:15-17 on kirjutatud: „Vaadake siis hoolega, kuidas te elate: mitte nagu arutud, vaid nagu targad … ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine.“ Oleks rumal pimesi arvata, et kõik moodne on hea, kõik vana aga halb. Selle asemel tasub – ja hoolega! – vaadata, milline on tegelikult nii ümbritsev kui ka enda elu. On võimalik elada arutult ja oma elu ning suhteid hävitavalt, panemata seda ise tähelegi, sest kuidagi on lihtsalt nii läinud ja oled sellega juba harjunud.

Abielu on sügavaim ja tähtsaim inimestevaheline suhe. Selles saavad kaks inimest üheks, moodustades uue terviku, mille purunemine on igal juhul väga valus ja jätab sügavad haavad. Seepärast pole abikaasa mõeldud teatud aja pärast välja vahetamiseks, nagu vananenud kodutehnika või auto. Ei ole võimalik elada õnnelikult, kui abielu on õnnetu või raske ja vastuoluline. Ei saa olla kodurahu, kui abikaasad üksteist ei mõista, kui nad on omavahel sõjajalal ning püüavad üksteist üle trumbata ja ära kasutada.

 

Jumala looming

Abielu on Jumala looming, mitte inimeste väljamõeldis. Sellepärast pole ka inimestel voli seda ümber defineerida. Kui Jeesuselt abielulahutuse kohta küsiti, vastas Ta: „Kas te ei ole lugenud, et loomise algul tegi Looja inimese meheks ja naiseks?” ja lisas: „Seepärast jätab mees oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks. Nõnda ei ole nad enam kaks, vaid üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!” (Mt 19:4-6)

Mees ja naine saavad abielus üheks mitte ainult ihulikult, vaid kasvavad kokku ka hingeliselt ja vaimselt. Sellepärast mõjuvadki truudusetus ja abielulahutus nii raskelt. Jumala plaani kohaselt on abielusuhe kõige kindlam ja turvalisem ühendus, kus alati üksteist usaldatakse ja toetatakse. Inimese patune loomus kipub seda küll rikkuma, aga kristlik abielu on hea võimalus kõige lähedasema inimesega koos sellest üle saada ning teineteist taluma, toetama ja armastama õppida.

Et abielu ei tohi lahutada, see oli küsijatele üllatuseks. Nad väitsid vastu, et abielulahutus on ju seni olnud täiesti seaduslik asi, kuidas siis nüüd äkki nii? Jeesus vastas, et lahutuse lubamise põhjuseks oli inimeste „kõva süda“, st hoolimatus üksteise suhtes (armastuse vastand!), aga tegelikult tähendab abielu lahutamine selle rikkumist (Mt 19:7-9). Seda kuuldes olid Jeesuse jüngridki kohkunud ...

 

Jumala kaitse all

Abielu on Jumala kaitse all juba kümnes käsus: „Ära riku abielu!“ Mida see tegelikult tähendab? Kas näiteks abielueelsed seksuaalsuhted vallaliste vahel polegi selle käsu rikkumine, sest nad ju pole veel abielus? Aga kas mõningane flirtimine on lubatud? – Nõnda küsides unustaksime asja olemuse. Jeesuse õpetus on selle koha pealt väga konkreetne: „Te olete kuulnud, et on öeldud: Sa ei tohi abielu rikkuda! Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud. Kui aga su parem silm ajab sind patustama, siis kisu ta välja ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu keha heita põrgusse.“ (Mt 5:27-29)

Kui tahetakse elada õnnelikus abielus, siis tuleb hoiduda kõigest, mis tervet ja usaldavat suhet võiks kahjustada – ka isekusest, omakasupüüdlikkusest, soovist teist ära kasutada või endale allutada jne.

Kuna abielu on üks Jumala parimaid kingitusi inimesele, siis pole ime, et kurat seda tugevalt ründab, kasutades ära inimeste loomulikke, kuid taltsutamata himusid ja isekust. XX sajandi teisel poolel algas nn seksuaalrevolutsioon, mis pakkus “vabadust“, aga see on vabadus inimese patusele, taltsutamatule loomusele. See on viinud loendamatu hulga suvaliste suheteni, purunenud südameteni, usalduse kaotuseni, lagunenud abieludeni, vanemateta lasteni jne. Kas need on ikka väga üllad, head ja progressiivsed arengud? Kas me sellist elu soovimegi?

 

Igavene tõotus

Kristlik abielu algab laulatusega ning on Jumala ees ühendatud elu, mida elatakse Jumala abiga kristlike põhimõtete ja väärtushinnangute järgi. See ei ole suvaline kooselu põhjendusega: „Me armastame üksteist“. Selline põhjendus pole küllaldane ega taga õnnelikku elu, nagu võime näha igal sammul.

Milleks laulatus? Kõigis tähtsates asjades ju ikka lepitakse kõigepealt kokku, siis aga pannakse kokkulepitu paberile ja kinnitatakse osapoolte allkirjadega. Milleks? Mida see paber annab? Kindluse, et asi on otsustatud, ehkki tulemuse määrab muidugi see, kuidas lepingut täidetakse. Nii tehakse ka abielludes, kusjuures kristlik abielu sõlmitakse mitte ainult inimeste vahel, vaid ka Jumala ees. Jumala abi ja osalus on tähtsad just siis, kui inimese jaks kipub lõppema.

Armastusel on kristlikus abielus hoopis teine tähendus kui ühiskonnas üldiselt. See pole üksnes ilus romantiline tunne, mis tuleb ei tea kust ja võib samamoodi ka kaduda, vaid kindel otsus hoolida teisest ja seista tema kõrval, sõltumata asjaoludest. Seda laulatusel tõotataksegi. Ainult selline armastus saab anda abielule kindluse, mis peab vastu kõigis elu katsumustes.

Suhe nagu Kristusel ja kogudusel – see on veel üks kristliku abielu tähendus ja ühtlasi kristliku armastuse mõõt! „Mehed, armastage naisi, otsekui Kristus on armastanud kogudust ja loovutanud iseenese tema eest, et teda pühitseda ...“ (Ef 5:25) See välistab igasugused isekusest lähtuvad otsused! Eespool aga: „Alistuge üksteisele Kristuse kartuses, naised oma meestele otsekui Issandale, sest mees on naise pea, nagu Kristus on koguduse pea, olles ise ihu päästja.“ (s 21-23)

Selle kirjakoha valgel ei saa kumbki abielupool enam tegelda enese kehtestamisega teise arvel. Kas just isekus polegi see peajuur, millest kasvavad välja kõik muud hädad suhetes? Ja kas just mainitud kirjakoht polegi rohi selle vastu?

Tekst Aare Kimmel
Foto Freeimages

 

Artikkel ilmus ajakirjas Pluss 1/2015 Märts

Täisversiooni väljaandest saad lugeda siit

 

Read more Comments Off on Kristlik abielu – mida Piibel selle kohta räägib?

Kalender seinal on suurpärane abimees, eriti lootusetutele tähtpäevade unustajatele, nagu mina. Mõned numbrid mul ikka püsivad meeles, kuid kellegi sünnipäev või mõni muu tähtpäev, ununevad iga aasta ikka ära. Leian, et oluliste sündmuste või inimeste meenutamine igal aastal on väga tähtis. 24. veebruar pole vähem oluline, kui 10. mai, mis meenutab vanemate, eriti emade olemasolu erilisust. On nii palju, mida võtame iseenesest mõistetavalt, samamoodi läheb vahel ka meelest vanemate tingimusteta armastus, nende eriline hool, vajalikud nõuanded, armastavad ja turgutavad lohutussõnad. Samamoodi nagu kalender pöörab tähelepanu täna meid ema ja ka isa armastama, nõnda meenutab ka Piibel seda tegema.

Kümnes käsus, mida püüdis täita juba Israeli rahvas Vana Testamendi ajal, on vanemate austamise käsk järjekorras 4. „Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!“ 2Ms 20:12 Liiga tihti, kui tekivad tülid või arusaamatused, rikun ma seda käsku. Kellegi austamine tähendab ju au ja tunnustuse andmist nende otsustele või arusaamadele. Samas on ju vanemad ka inimesed, kes võivad vigu teha ja asjadest valesti aru saada. Arvatavasti pole mõeldud austamise all „pimesi alistumist“, vaid armastavat lugupidamist. Täiskasvanu ei peaks oma elu ümber muutma vanemate sõnadele täpselt järgnedes, aga võiks ju nad ära kuulata ja arvamuse arvesse võtta.

Lapseeas aga võiks vanemate arvamus küll veidi rohkem tähtsust omada. Nii oluline on õppida lapsepõlves, milline on harmooniline perekond, kuidas teenida oma ligimesi armastuses jne. Kui lapsena jääb ära nt isa-lapse suhe, on raskem Jumalast kui Taevasest Isast aru saada. Nõnda on ka isa-ema sõna kuulmisega. Noorena on keeruline aru saada, miks on vaja kodutöid teha või haigena kuuma teed juua, aga ka selline pimesi usalduse õppimine toob suure kasu.

Loodan, et vanematele mõeldes ei teki meil silma ette mitte karmid sõnad, vaid soojad ja ilusad mälestused. Nendele mõeldes võiksimegi minna vastu emadepäevale ja oma armastust emale kinkida. Usun, et lihtsal lilleõiel, isetehtud kaardil või peljal kallistusel koos sõnadega „Oled mulle kallis!“ tekib suur väärtus, kui selle taga on armas inimene.

Ilusat emadepäeva, kallid emad!

 

Tekst Auli Marta Humal

 

Read more Comments Off on Emadepäev :)