Me elame religioosse katkestuse järgsel ajal, mil usust ei mõelda enam nii nagu 100, 50 või 25 aasta eest. Milliseid tendentse võib Eesti usuelus märgata, kirjutavad Tartu Ülikooli usuteaduskonna vanemteadurid Atko Remmel ja Priit Rohtmets.

  • Tänapäeval mõjutab Eesti religioosset maastikku kõige enam nõukogude perioodi religioosne katkestus.
  • 1920.–1930. aastatel käsitleti kirikut ühiskonna moraalse selgroona ja haridust väärtustavat protestantlust eestlaste kui kultuurrahva alusepanijana.

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Kirikuloolased: eestlaste suhtumine kristlusesse on paranenud

Eesti suuremates kogudustes peeti esimesel jõulupühal perejumalateenistusi ning korraldati heategevuslikke kontserte.

Luterikirikutes tervitati esimest ülestõusmispüha hommikul. Jeesusesündimise kuupäev teada ei ole ning sümboolselt hakkasid kristlased 4. sajandil tähistama Jeesuse sündimist 25. detsembril.

Katoliiklased kogunesid ülestõusmispüha tähistama esmaspäeva õhtul. Eesti katoliiklaste jaoks oli lõppeva aasta kõige olulisemaks sündmuseks paavst Franciscuse visiit Eestisse.

Piiskop Philippe Jourdan ütles, et mätsis sõidavad Eesti katoliiklaste esindajad Rooma paavstiga kohtuma. Jõulusoovina nimetas piiskop rahu.

“Nagu Jeesus Kristus on öelnud, et oleksime rahu tegijad. Rahu tegija see tähendab, et rahu on see, mida igaüks peab ise ehitama see ei ole midagi, mis tuleb taevast alla ja siis on rahu, vaid see on midagi, mida igaüks omal tasandil, oma peres, oma kolleegide seas ja omas riigis peab külvama ja ehitama,” rääkis Rooma Katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan.

Edasi vt ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Eesti kirikutes peeti esimese jõulupüha jumalateenistust

Jõuluõhtu tõi Eestimaa kirikud inimesi täis. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma kõneles Rakvere kirikus ühtehoidmise vajadusest nii pereringis, kui ka laiemalt ühiskonnas.

Jõulud on ikka olnud perepüha, kui kogu perekond püüab vähemalt ühe õhtu aastas veeta ühiselt. Peapiiskop ütles oma jõulujutluses, et jõulud ongi perepüha selle sõna kõige kaunimas tähenduses ning tänane õhtu võikski olla kõigi jaoks turvaline, täis armastust ja hoolimist, koos oma lähedastega, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Samas pole sugugi harvad need juhud, kui just tänasel õhtul tuntakse kodudes hirmu perevägivalla tõttu. Hirmu on ühsikonnas üldse liiga palju, ütles peapiiskop.

“Minu jõulusoov on ikka seotud väga selgelt seotud sõnumiga, mida me kuulsime või kuuleme jõuluevangeeliumist, kus inglid ütlevad, et ärge kartke. See hirmu tase on praegu ühiskonnas mitmel tasandil päris kõrge. On see siis inimsuhted, on see selline poliitiline õhustik, atmosfäär, on see üleüldine julgeolekuküsimus siin, meie geopoliitilises piirkonnas või maailmas tervikuna. Ärge kartke, ütlevad inglid karjastele. Ehk siis otsida seda, mis on see kõige olulisem ja mis on püsiv. Ja kui selle oleme leidnud ja enese jaoks sõnastanud, siis ma arvan, et ei ole ka seda hirmu,” märkis ta.

Edasi vt ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Viilma rõhutas jõulujutluses ühtehoidmise vajadust

Ilmavaateliselt kirevas Eestis mõistetakse jõule erinevalt. Meist enamik on aga küllap ühel meelel, et jõuluaeg on rahuaeg ja jõulusõnum on rahusõnum. Jõulurahu kuulutatakse välja eri paigus ja päevadel ja seda teevad nii linnapead, vallavanemad, vaimulikud, koolijuhid kui ka Eesti jahimeeste selts.

Tõepoolest, igatsus rahu järele saadab nii inimese elu kui tervet inimkonna ajalugu. Me soovime hingerahu, rahu oma lähedastega, rahu ühiskonnas, rahu rahvaste ja riikide vahel ja rahu meid ümbritseva loodusega.

Poliitilises plaanis elame aga järjest rahutumas ja keerulisemas maailmas. Pärast külma sõja lõppu lootsid paljud, et liberaalse demokraatia ja inimõiguste võidukäik aitab meil jõuda ka suurema rahuni. Rahvusvaheline koostöö tugevnes, sõlmiti uusi kokkuleppeid ja asutati isegi rahvusvaheline kriminaalkohus. Tänaseks on olukord pea tundmatuseni muutunud: meie aega iseloomustavad märksõnad on sõjalised kallaletungid ja konfliktid, autoritarismi, populistliku rahvusluse ja religioosse äärmusluse tõus ning rahvusvahelise koostöö nõrgenemine.

Edasi loe ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Johann-Christian Põder | Igavese rahu poole

Jutlustab EELK peapiiskop Urmas Viilma, pealiturg Viru praost ja Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu, kaasa teenib diakon Valdek Hang. Liturgilise koorina teenib Rakvere Kolmainu koguduse kirikukoor, organist Mart Siimer. Lisaks teenivad muusikalises osas kammerkoor “Solare” Elo Üleoja juhatamisel, laste- ja noortekoor “So-La-Re” Keio Soomelti juhatamisel ja keelpilliansambel. Otseülekande režissöör Andres Suurevälja, produtsent Ene Kõster.

Vaata jumalateenistust siit.

Read more Comments Off on Jõuluõhtu jumalateenistus EELK Rakvere Kolmainu kirikus

24. detsembril tähistatakse 200 aasta möödumist öeldavasti maailma tuntuima jõululaulu „Püha öö“ esiettekandest Austrias Salzburgi lähedal Oberndorfis sealses Püha Nikolause kirikus. Vaimulik ja muusikaloolane Mart Jaanson avab meile armsa laulu saladusi.

Püha öö“ (saksakeelse originaali algussõnadega „Stille Nacht! Heilige Nacht!“) sõnade autor on austria roomakatoliku kiriku preester Joseph Mohr (1792–1848), viisi on laulule loonud austria helilooja ja organist Franz Xaver Gruber (1787–1863).

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Püha öö, õnnistud öö! Jõulude hümn

Eestis visiidil viibiv Rootsi kroonprintsess Victoria käis koos president Kersti Kaljulaidiga Naissaarel ja taaspühitses Naissare Püha Maarja kabeli.

Kutse osalemiseks anti kuningaperele üle paari aasta eest, kui Eesti rootslaste delegatsioon käis Stockholmis.
Kroonprintsess Victoria on tänavu käinud juba Lätis ja Leedus, et tähistada nende riikide 100. juubeliaastat.

Päeva alustas Rootsi kroonprintsess ja tema abikaasa prints Daniel Kadriorust, kus nad kohtusid president Kersti Kaljulaidiga.

Pärast kohtumist algas Vambola pardal merereis Naissaarele. Eestirootlasi oli täna Naissaarele saabunud peaagu et üle maailma.

Naissaare kabel on tegelikult oluline nende kõigi jaoks. Ühiselt on nad kabeli taastamist toetanud ja jôudumööda abistanud. Kabeli pühitses Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma.

Edasi ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Kroonprintsess Victoria osales Naissaarel Püha Maarja kabeli taaspühitsemisel

„Lapse ja noorega töötades ma pean võtma ta omaks, teda aktsepteerima, temast selgelt hoolima, ma ei tohi talle valetada ja pean paluma tal mulle samaga vastata. Samas ei saa seda nõuda ega tohi ka temalt liialt oodata, sest see võtab aega,“ räägib allakäiguredelile sattunud laste ja noortega kolmkümmend aastat kokku puutunud Avo Üprus, kes on Harkujärve kogukonnakiriku õpetaja, Süüteoennetuse Nõukogu liige ja tugiisikuid koolitava MTÜ asutaja.

Harkujärve kogukonnakiriku õuel on Tootsi peenar, kus kasvavad külg külje kõrval koos eri liiki taimed. Peale selle, et see pakub silmailu ja sümboliseerib kogukonnakiriku olemust, on sel ka oma lugu, mis peegeldab isikliku juhtumi kaudu vaateid ja tõekspidamisi, mida vaimulik Avo Üprus ja tema pere on abivajavate laste ja noortega töötades tähtsaks pidanud.

„Minu naine Fea sõitis rattaga Paldiski maantee poolt kiriku juurde ja tee peal rammis teda tsikliga nooruk. Tulin parasjagu taksoga linnast ja nägin, et meie teeotsas on kiirabiauto, politseiauto ja seal on maas Fea jalgratas. See oli mulle paras šokk. Naine viidi haiglasse, aga kõik läks õnneks hästi,“ kirjeldab Üprus mõni aeg tagasi juhtunut.

Read more Comments Off on VAIMULIK AVO ÜPRUS: alati ei ole vaja sõltuvuses noort võõrutuseks teisi aineid täis pumbata

Paavst Franciscuse Eesti-visiidil septembri lõpus pääseb kohtadesse, kus on lootust kirikupead näha, üksnes eelneva registreerumisega internetis. See nõue tuleneb turvareeglitest. Eestis käinud Püha Tooli delegatsioon on seniste visiidi ettevalmistustega rahule jäänud.

Enne Eestisse jõudmist on Rooma paavst kaks päeva Leedus ja päeva Riias, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Nüüd jäänud vähem kui kaks kuud ja nüüd on tunda, et pinge kasvab. Heas mõttes,” nentis Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan.

25. septembril on Vabaduse väljakul püha missa ja Vabaduse väljakule mahub umbes 10 000 inimest.

“Kui selgub, et jääb kitsaks, siis ma arvan, et see on selline probleem, mille me suudame küll lahendada,” arvas piiskop Jourdan.

Vabaduse väljak võib kitsaks jääda seetõttu, et Eestisse on saabumas palju katoliiklasi ja lihtsalt huvilisi Soomest ja Venemaalt. Samuti ka Poolast ning mujalt. Siia ongi oodatud kõik, kellel huvi.

Edasi loe ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Paavsti visiidiga seotud üritustele tuleb end registreerida

Eesti Kunstiakadeemia tudengid avastasid Läänemaal 13. sajandil ehitatud Ridala kirikus välitöid tehes, et keskaegsed maalingud on kiriku seintel seni arvatust suuremal pinnal. Sellised figuraalmaalingud on Eestis haruldased.

Seni oli teada, et keskaegsed figuraalmaalingud on Ridala kirikus ainult kooriruumis. Nüüd uurisid Eesti Kunstiakadeemia tudengid professor Hilkka Hiiopi juhendamisel, kas maalinguid jätkuvad hilisema värvikihi all ka kiriku pikihoones, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Ja suureks üllatuseks need tõepoolest jätkuvad seal. Oleme siis just pikihoone põhjaseinalt leidnud siis ilusa figuuri, mida me praegu küll avame sondaažina, aga me teame, et nad jätkuvad,” selgitas kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor Hiiop.

Hiiop lisas, et ka kiriku lääneservas on olemas fragmendid, mille järgi võib öelda, et kirik on omal ajal olnud maalingutega kaetud.

Edasi vaata ERR Uudistest.

Read more Comments Off on EKA tudengid avastasid Ridala kirikus keskaegseid maalinguid