Eestis visiidil viibiv Rootsi kroonprintsess Victoria käis koos president Kersti Kaljulaidiga Naissaarel ja taaspühitses Naissare Püha Maarja kabeli.

Kutse osalemiseks anti kuningaperele üle paari aasta eest, kui Eesti rootslaste delegatsioon käis Stockholmis.
Kroonprintsess Victoria on tänavu käinud juba Lätis ja Leedus, et tähistada nende riikide 100. juubeliaastat.

Päeva alustas Rootsi kroonprintsess ja tema abikaasa prints Daniel Kadriorust, kus nad kohtusid president Kersti Kaljulaidiga.

Pärast kohtumist algas Vambola pardal merereis Naissaarele. Eestirootlasi oli täna Naissaarele saabunud peaagu et üle maailma.

Naissaare kabel on tegelikult oluline nende kõigi jaoks. Ühiselt on nad kabeli taastamist toetanud ja jôudumööda abistanud. Kabeli pühitses Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma.

Edasi ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Kroonprintsess Victoria osales Naissaarel Püha Maarja kabeli taaspühitsemisel

„Lapse ja noorega töötades ma pean võtma ta omaks, teda aktsepteerima, temast selgelt hoolima, ma ei tohi talle valetada ja pean paluma tal mulle samaga vastata. Samas ei saa seda nõuda ega tohi ka temalt liialt oodata, sest see võtab aega,“ räägib allakäiguredelile sattunud laste ja noortega kolmkümmend aastat kokku puutunud Avo Üprus, kes on Harkujärve kogukonnakiriku õpetaja, Süüteoennetuse Nõukogu liige ja tugiisikuid koolitava MTÜ asutaja.

Harkujärve kogukonnakiriku õuel on Tootsi peenar, kus kasvavad külg külje kõrval koos eri liiki taimed. Peale selle, et see pakub silmailu ja sümboliseerib kogukonnakiriku olemust, on sel ka oma lugu, mis peegeldab isikliku juhtumi kaudu vaateid ja tõekspidamisi, mida vaimulik Avo Üprus ja tema pere on abivajavate laste ja noortega töötades tähtsaks pidanud.

„Minu naine Fea sõitis rattaga Paldiski maantee poolt kiriku juurde ja tee peal rammis teda tsikliga nooruk. Tulin parasjagu taksoga linnast ja nägin, et meie teeotsas on kiirabiauto, politseiauto ja seal on maas Fea jalgratas. See oli mulle paras šokk. Naine viidi haiglasse, aga kõik läks õnneks hästi,“ kirjeldab Üprus mõni aeg tagasi juhtunut.

Read more Comments Off on VAIMULIK AVO ÜPRUS: alati ei ole vaja sõltuvuses noort võõrutuseks teisi aineid täis pumbata

Paavst Franciscuse Eesti-visiidil septembri lõpus pääseb kohtadesse, kus on lootust kirikupead näha, üksnes eelneva registreerumisega internetis. See nõue tuleneb turvareeglitest. Eestis käinud Püha Tooli delegatsioon on seniste visiidi ettevalmistustega rahule jäänud.

Enne Eestisse jõudmist on Rooma paavst kaks päeva Leedus ja päeva Riias, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Nüüd jäänud vähem kui kaks kuud ja nüüd on tunda, et pinge kasvab. Heas mõttes,” nentis Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan.

25. septembril on Vabaduse väljakul püha missa ja Vabaduse väljakule mahub umbes 10 000 inimest.

“Kui selgub, et jääb kitsaks, siis ma arvan, et see on selline probleem, mille me suudame küll lahendada,” arvas piiskop Jourdan.

Vabaduse väljak võib kitsaks jääda seetõttu, et Eestisse on saabumas palju katoliiklasi ja lihtsalt huvilisi Soomest ja Venemaalt. Samuti ka Poolast ning mujalt. Siia ongi oodatud kõik, kellel huvi.

Edasi loe ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Paavsti visiidiga seotud üritustele tuleb end registreerida

Eesti Kunstiakadeemia tudengid avastasid Läänemaal 13. sajandil ehitatud Ridala kirikus välitöid tehes, et keskaegsed maalingud on kiriku seintel seni arvatust suuremal pinnal. Sellised figuraalmaalingud on Eestis haruldased.

Seni oli teada, et keskaegsed figuraalmaalingud on Ridala kirikus ainult kooriruumis. Nüüd uurisid Eesti Kunstiakadeemia tudengid professor Hilkka Hiiopi juhendamisel, kas maalinguid jätkuvad hilisema värvikihi all ka kiriku pikihoones, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Ja suureks üllatuseks need tõepoolest jätkuvad seal. Oleme siis just pikihoone põhjaseinalt leidnud siis ilusa figuuri, mida me praegu küll avame sondaažina, aga me teame, et nad jätkuvad,” selgitas kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor Hiiop.

Hiiop lisas, et ka kiriku lääneservas on olemas fragmendid, mille järgi võib öelda, et kirik on omal ajal olnud maalingutega kaetud.

Edasi vaata ERR Uudistest.

Read more Comments Off on EKA tudengid avastasid Ridala kirikus keskaegseid maalinguid

Iseõppivad algoritmid ja arukad robotid, mis on üle ükskõik kui geniaalsest inimesest, hirmutavad. Milleks siis veel meid vaja, kui nad saavad kõigega paremini korda?

Postimehe Eesti arvamusliidrite lõuna teema tänavu 22. märtsil oli “Robot. Kas usaldame inimeste maailma tehisintellektile?”.

Vandeadvokaat Karmen Turk pidas ettekande “Mina, Robot! Kas uue aja õudusjutt?”. Ta küsis: võib-olla on see turvatunde puudumine meie enda tuleviku suhtes, mis sunnib meid ühiskonnaüleselt kartma ja eitama?

Ent eitamine ei aita,” teatas Turk. Ning jätkas: “Aurumasin kui tööstusrevolutsiooni hing ei jäänud kasutusele tulemata seetõttu, et käsitöölised protestisid kõlvatu konkurentsi vastu. Tehnoloogia progressi ei saa peatada. See, mis määratleb hetke, milleni on võimalik eitada meile arusaamatute, meist intelligentsemate tehisvormide olemasolu, on õigussüsteem. Seepärast peaks juba praegu asuma usaldust tekitavat keskkonda looma.”

Edasi loe Maalehest.

Read more Comments Off on Toomas Paul: Amööb saab ise hakkama, aga kuidas õpetada robotit?

Kirikutele omandireformi reservfondist raha eraldamine ei ole seadusevastane, kuid kõigi õigusaktide omavaheline kooskõla tuleb uuesti üle vaadata, ütles riigihalduse minister Jaak Aab tänasel valitsuse pressikonverentsil.

Sel nädalal saatis õiguskantsler Ülle Madise peaminister Jüri Ratasele ja valitsusele ettepaneku, milles palus omandireformi reservfondist raha eraldamise määruse alapunktid viia kooskõlla põhiseadusega. Seejuures leidis õiguskantsler, et kirikutele omandireformi reservfondist vahendite eraldamine sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks on põhiseadusega vastuolus.

Teisipäeval ütles riigihalduse minister Jaak Aab, et on õiguskantsleri kirjaga tutvunud ning esitab omapoolse ettepaneku selles küsimuses neljapäeval valitsuse istungil.

Täna toimunud valitsuse pressikonverentsil ütles Aab, et kirikutele raha eraldamise teemal on konsulteeritud nii õiguskantsleri kui tema bürooga ning valitsuse ettepanek ei tulnud kantslerile üllatusena.

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Aab: kirikud saavad raha, aga seadused tuleb uuesti läbi vaadata

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on oma plaanid riigilt saadava ligi seitsme miljoni euroga juba teinud ning osa sellest on ette nähtud Sakku kiriku ehitamiseks.

Peapiiskop Urmas Viilma rääkis juba kahe nädala eest Vikerraadio saates “Kirikuelu”, et plaanid raha jagamiseks on tehtud, vahendasid ERR-i raadiouudised.

“Kaks miljonit sellest summast läheb Tallinna piiskopliku toomkiriku renoveerimiseks, miljon läheb Mustamäe kiriku väljaehitamiseks. Seal on väike summa luterlikele koolidele lihtsalt toetuseks, seal on summa Saku kiriku ehitamise toetamiseks,” ütles Viilma.

See moodustaks summast poole ning ülejäänud pool jääks Viilma sõnul reservi. Kui Mustamäe kiriku ehitusega on juba lubatud miljonist sõltumata alustatud, siis Saku kiriku tulevik on ebaselgem. Kogu kiriku valmisehitamine läheks maksma umbes 950 000 eurot ja ehkki annetuste abiga ollakse sellest sihist veel kaugel, on Saku Toomase koguduse sihtasutuse esimees Juhan Talpsepp optimistlik, et kirik siiski tuleb.

Edasi loe ERR Uudistest.

Read more Comments Off on EELK on riigilt saadava rahaga juba plaanid teinud

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul otsustas valitsus mullu detsembris kirikutele eraldada toetusi ligi kaheksa miljoni euro eest ilma seadusliku aluseta ning seega on omandireformi reservfondist raha eraldamine kirikutele põhiseadusevastane.

Õiguskantsler Ülle Madise saatis peaminister Jüri Ratasele ja valitsusele ettepaneku, mille alusel palub omandireformi reservfondist raha eraldamise määruse alapunktid viia kooskõlla põhiseadusega. Seejuures leiab õiguskantsler, et kirikutele omandireformi reservfondist vahendite eraldamine sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks on põhiseadusega vastuolus.

Mullu 14. detsembril täiendas valitsus omandireformi reservfondist raha eraldamise määrust alapunktiga, mis võimaldab eraldada omandireformi reservfondist vahendeid toetuse andmiseks sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele. Õiguskantsler leiab, et määruse seletuskirjas ei põhjendata, miks eelistatakse toetuse eraldamisel kirikuid ja milles üldse seisneb kirikutele sõja ja okupatsiooni käigus tekitatud ülekohus.

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Õiguskantsler: valitsus eraldas kirikutele raha põhiseaduse vastaselt

Eestist ei tohi saada suletud, vaid arukalt avatud ühiskond. See arukas avatus kaasneb enesekindluse ja usuga oma riiki, millel on sajanditepikkune lugu ja pärand, moodsa aja edukogemus ning paljulubav visioon tulevikuks. Samas peame märkama aruka avatuse alternatiiviks oleva piirideta avatuse ohte, et Eesti Vabariigist ei saaks eestivaba riik, leiab EELK peapiiskop Urmas Viilma.

“Ma tulen maalt, mille nimi on Eesti,” alustas president Lennart Meri üht oma kõnet, mille ta pidas peaaegu veerand sajandit tagasi Münchenis. Kõigest paar aastat varem oli Eesti koos teiste Balti riikidega naasnud iseseisva riigina Euroopa ja maailma kaardile. Paljude jaoks endiselt tundmatu riigi peana kirjeldas president Meri kuulajatele, kus Eesti geograafiliselt täpselt paikneb ja milline on eestlaste suhe loodusega. Lennartmerilikult liialdades kõneles president sellestki, et riik, kust ta tuleb, on nii väike, et riigipea on võinud lauluväljakul seistes näha ühe pilguga poolt oma rahvast.

Väga palju on sellest ajast Emajõe vett Peipsi järve voolanud. Eesti ei ole enam unustatud maanurk Euroopa kirdeservas, vaid endale kuuluva väärika koha Euroopas tagasi võtnud väikeriik. Eesti geograafilist väiksust ja rahva arvulist vähesust esitatakse sageli probleemina. Rahvastikuteadlastel ja vajalike oskustega tööjõu puudust kurtvatel ettevõtjatel on kahtlemata õigus, et meie väiksus muudab riigi pidamise kalliks. Mõnekümne aasta pärast saab Eesti riigi omamine lausa luksuseks, mis omakorda koormab maksujõulist rahvast. Aga eks nii tillukese rahvaarvuga riik, nagu seda on Eesti, kuulugi riikide seas tõeliste harulduste hulka. Eesti on rariteetriik ja eestlased rariteetrahvas.

Eesti rahvuslikuks edulooks on kahtlemata meie haridussuutlikkus ja uuendusmeelsus, mis on lubanud valmida meist Euroopa 500-aastase reformatsiooniõunapuu ladvaõuna. Me imetleme ennast ise ja tahame oma punetavaid innovatsiooniubinaid teistelegi näidata. Juba möödunudsuvisel XII noorte laulu- ja tantsupeol võisime kõik rahulolevalt ja rõõmsalt poistekooridega lauluväljakul kaasa rõkata Rein Rannapi laulu Ott Arderi sõnadega:

Ladvaõunana siin hea on kasvada,

kui ei käi ringi pea

ja pole hirmu alla kukkuda.

Edasi loe ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Urmas Viilma: estovaatiline Eesti

Vaimulik Joel Luhamets sai uueks Tartu aukodanikuks.

Joel Luhamets, mida kodulinna tunnustus teile tähendab?

Esiteks on see väga suur au. Teiseks mu hing rõõmustab, et ühiskond on seda tööd hinnanud, mis ma olen teinud. Kui Vene ajal tööle hakkasin, olin riigivaenlane ja mittetöise tulu saaja, nagu parasiit. Praegune ühiskond tunneb, et me ei ela ükspäinis leivast – Jeesus ütles edasi ka, et igast sõnast, mis lähtub jumala suust. See on tunnustus kogu kiriku tööle. Rõõmustan nende imede üle, mis siin on juhtunud, mõtlen Jaani kiriku ja Pauluse kiriku ülesehitamist, mis on selgelt imed. Ma olen juhtunud olema nende imede keskel.

Mis on see kõige tähtsam, mida teie elu ja töö on teile õpetanud?

Ma olen märganud, et seda tööd on inimestele vaja, mida kõrvalt võibolla ei saagi hästi aru. Inimesed vajavad seda. Mäletan, kui olin ükskord ühel matusel, perel kaks last ja isa põles majja sisse. Mõtlesin tookord, et kui mul ei oleks jumala sõna, siis oleks targem olla vait.

Ajad muutuvad, aga on asju, mis jäävad püsima. Minu kunagised töökaaslased ja koolikaaslased ütlesid, et kuuled, sa olid meist mitukümmend aastat ees arusaamises ja mõtlemises. Ma ei olnud kusagil ees, õnn oli, et olin sidunud end püsivate asjadega. Maailm muutub, aga need asjad jäävad.

Edasi loe Tartu Postimehest.

Read more Comments Off on Aukodanik Joel Luhamets: leidkem üles, milleks iseseisvus meile on kingitud