Nordea kontserdimajas on 31. märtsini avatud Tunne Kelami loodusfotode näitus.
Tunne Kelam on saanud pildistamisel inspiratsiooni Eesti loodusest. Autor tõdeb: „Ma hakkasin vaatama, et tavalised looduspildid on küll ilusad, aga need võiksid minna pigem kuskile turismibrošüüri. Ka looduse käsitlemisel on vaja individuaalset lähenemist või tunnetust, seda, mis on just minu jaoks huvitav või mida olen selles avastanud. Seetõttu on näitusel suur osa detailidel ja huvitavatel momentidel.
Eesti loodus on imeline, ta on ürgne. Territooriumilt Belgia-suurune, aga Eestis on üllatav rikkus loodusvormides: metsade kõrval järvi, künklikke maastikke, soid, mitmekesine rannajoon, pankrannikud, liivarannad, kivised, soised rannikud. See on niisugune väärtus, millele tasub tähelepanu pöörata nii meil kui ka Eesti külastajatel. Oleme harjunud mõtlema, et meie ümber peab olema midagi erakorraliselt ilusat – kas või imeline päikeseloojang –, aga tegelikult on igal ajamomendil midagi märgata. See ongi see, mis teeb elu huvitavaks. Loodus on see, mis on loodu. Keegi on loonud looduse. Loodus ise annab tunnistust Jumalast, oma Loojast. Just see ilu ja mitmekesisus peaks selle mõtteni viima. Seda näevad inimesed, kes on avatud ja kes ei ole oma mõttemallide kütkeis.“
Näitusel on eksponeeritud 36 fotot, mis on pildistatud viimase paari aasta jooksul. Pildid on detailirohked ja lisaks looduse aastaringile leiab neis autorit paelunud arhitektuurseid elemente.
Tunne Kelam on fotograafina tunnetanud, märganud ja jäädvustanud Looja loodud ilu, millest annab tunnistust ka näituse pealkiri.
Erkki Juhandi, näituse kuraator

Read more Comments Off on Märka, mis su ümber. Avali silmaga

Püha Jaakobi kirikus on avatud Siim-Tanel Annuse isikunäitus „Genesis“. Näitus on avatud 10. septembrini.
Loomine ei millestki kuulub kunstniku igapäevatöö ja olemuse juurde. Viimsi pühakoda on nüüdseks tegutsenud kümme aastat. Sama kaua on tegutsenud ka Jaakobi kiriku galerii, seega on kunstnik Siim Tanel Annuse isikunäitus kirikus juubelinäitus.
Loomine – genesis – tähendab uue algust, edasiminekut, kreatsiooni. Elutu ja kaootilise maailma muutumist korrapäraseks, elavaks ehk siis jätkumisele ja elule suunatud keskkonnaks. Selles on vanatestamentlikku jõudu, väge ja ilmutuslikkust, kus eimillestki sünnib elu, kaootiline muundub korrapäraseks ja elule ainuomaseks.
Näitusel on eksponeeritud kunstniku paaril viimasel aastal loodud maalid. Tegu on kolme erineva maaliseeria osalise esitlusega, mis annab tunnistust kunstniku mastaapsete maaliseeriate olemusest ja tema väekusest luua sisukaid ja mõtestatud uusi maailmu. Samas lähtub ta meile tuttavatest looduse igavest ringkäiku puudutavatest algetest.
Esitletud kolmest maalist koosnev tsükkel „Tee“ on algselt loodud Pekingi biennaali jaoks. Siim-Tanel Annus ütleb nende tööde kohta järgmist: „Püüdsin kujutada  vaimset kulgemist, kasvamist ja teekonda, kusjuures maalide algne vorm pärineb juba ligi kümme aastat tagasi alguse saanud teostest.“
Maalid sarjast  „Ilmapuu” on osa suuremast maaliinstallatsioonist, millega kunstnik on esinenud 2016. aastal Hiinas Nanjingis ja Saksamaal „Nordart 2017“ näitustel.  Kunstnik lisab: „Olen kasutanud vanade puumajade pragunenud palgiotsi. Aastaringid ja praod nendes palkides on just kui ajarännakud mõnesaja aasta taha. Neis väljendub konkreetse puu elulugu ja ajalugu. Nendes palgi läbilõigetes on teatud saladuslik ülesehitus ja korrapära, mis viitavad kasvu, aja ja viimselt ka puu enese loole. Need on lagunemise mandalad.“
Näitusel üleval olevad kolm maali sarjast „Genesis“ on inspireeritud meid ümbritsevast kosmilisest maailmaruumist ja selle loomisest. Kunstnik Siim-Tanel Annus sai nende maalide eest 2015. aastal Hiinas Nanjingi rahvusvahelisel näitusel Grand Prix’.
Näitus „Genesis“ võimaldab osa saada tõdemusest, et kus looja puutub kokku jumaliku olemusega, seal juurdub ta alati Temasse enesesse. Vaid siis sünnib muutus, korratuse asemele tekib selgesuunaline arusaam olemasolust ja uue loomisest. Teostub mõte ja tekib tähendus, mis viib üksindusest jumaliku soojuse ja kaasloodute mõistmiseni, rõõmusõnumi lätetele, täpsemalt siis evangeeliumisse.
Juubelinäitusega Viimsi Püha Jaakobi kirikus on kunstnik teinud pühakojale ja kogukonnale suurepärase ja väärika kingituse, andes ülevaate nii oma sügavuti mõtlevast ja professionaalsest loometeest kui ka tunnistuse loomise alglätete ülesehitusest, mis on suunatud loojalt Meistrile enesele.
Kunstnikust vt www.siimtanelannus.eu
Erkki Juhandi

Read more Comments Off on Viimsi kogudus kutsub taas näitusele

Laura Koržetsi isiknäituse pealkiri „Kohalolek“ on märgiline. Kunstnik saab oma loometööd teha vaid siin ja praegu, distantseerudes samaaegselt ümbritsevast meeleolust ja maailma meeltesegadusest. See omakorda nõuab nii keskendumist maalimisele, mõtete ja käelise tegevuse ühtsust kui ka loobumist kõigest segavast ja üleliigsest. Mõtted ja meeled on kohal, ülearune jääb eemale. Oma õlimaalides ei jäljenda ta ümbritsevat maailma, vaid pigem väljendab ennast kunstnikuna selles maailmas.
Tihti võib juhtuda, et olevik lendleb mineviku ja tuleviku vahel ning oleme mõtetes rohkem tulevikus. Planeerime ja kalkuleerime, kuidas võiks olla ja minna. Kuidas jääb aga olevikuga, milles elame? Just kohalolek hetkes kutsub kõigi meeltega olema seal, kus viibime, ja mõistma, mida teeme. Olla olevikus kohal. Ega meie mälu lubagi olla päris tühi kõigest, mis olnud ja mida minevik kujundanud, kuid maalimine aitab keskenduda, loobuda üleliigsest ja maalida seda, mida hing ihkab.
Laura Koržets alustas oma loometeed kunstnikuna 2002. aastal. Põhiliselt iseõppijana kirjeldab ta maalimise algust järgnevalt: „Olin Nõmme Rahu kirikus ja korraga oli minus selge arusaam ja teadmine, et pean hakkama tegelema kunstiga – tahan hakata maalima. Läksin otse kirikust hea sõbra kunstnik Aili Vindi ateljeesse ja minu soove mõistes võimaldas ta mul kohe ka maalimisega alustada. Nii see algas… ja kestab tänaseni. Aili ja Toomas Vint ongi olnud minu õpetajad, suunajad ja julgustajad.“
Nüüd on Laura Koržetsi kirikust alguse saanud maalija teekond jõudnud isiknäituseni Viimsi Püha Jaakobi kirikusse. Tema maalide pealkirjad jutustavad loomingu sisust ise: „Kivine meri“, „Loojang“, „Rannamaastik“, „Kivid vees“ . Tegu on meremaastike ja loodusvaadetest inspireeritud teemadega. Kõige selle olulisega, mis ümbritseb, õpetab ja suunab meie pilgu nägema ümbritseva loomuomase keskkonna kohalolu. Laura Koržets on ka aastaid korraldanud Käsmus maalilaagreid.
Laura Koržetsile on see seitsmes isiknäitus. Käesoleval näitusel on väljas tema looming aastatest 2004–2017. Kohati naivistlik pildikeel on tundlik, isikupärane ja nõtke. Kohalolu on tuntav, lausa puudutav.
Olete südamest oodatud!
Erkki Juhandi,
näituse kuraator

Read more Comments Off on Uus näitus Viimsi kirikus on avatud

Viimsi Püha Jaakobi kirikus avati 1. advendil vaibanäitus, mis jääb avatuks tuleva aasta 27. jaanuarini.
«Paelahmaka põues mu jalge all on merekarpide kohin. Kuid ainult vaikust, mis palgel tal, ma peoga siluda tohin,» kirjutas Ellen Niit aastal 1965 «Paekivi laulus».
Ehalill Halliste on viimastel aastatel kudunud gobeläänvaipu, mis on inspireeritud eesti paekivi erinevate kihistute ja leiukohtade lademete läbilõikelistest mustritest. Kui vaadelda vaipu sarjast «Pae peal», siis on need teosed tõepoolest unikaalsed.
Maapõu on andnud rikkaliku ja värvikireva algaine ja kunstnik on austuse, hea maitse ja harukordse pieteediga püüdnud kanda kivistunud mustrid läbi pehme lõngalõime gobeläänidele. On öeldud, et vastandid tõmbuvad. Tugev kui paas – habras kui lõng. Kivimuster kantuna vaipadele ei ole enam külm rahvuskivi meie jalge all või ehitus- ja raidkivi meie maa kirikute ja mõisate seintes, vaid vaataja silmale hubaselt soe ja kodune mustrimaailm, mis on oma põnevas koloriidis mõtte- ja kujundirohke.
Kunstnik ise kirjutab: «Vaibad on sündinud eesti rahvuskivi lõikepindade ainestikul. Ma otsisin väärilist ideed kalli vaimuinimese mälestusmärgi tarvis paekivi käsitlevatest trükistest. Lisaks otsitule leidsin innustava ainese oma loomingule – eesti paekivide lõikepinnad.»
Tuleb nõustuda, et idee väärindada ja vaatajate ette tuua igavikulisena näivaid mustreid on õnnestunult päädinud kunstiliselt kõrgel tasemel vaibaseeriaga. Oma tervikilus avaneb see vaatajatele näitusel Viimsi pühakojas.
Öeldakse, et oleme inimestena tihti pinnapealsed ja ei oska või taha näha elu süvitsi. Paljude võimaluste juures annab Ehalill Halliste meile ühe võimaluse – ühe vaatenurga mõista inimelu haprust ja taibata igaviku olemust.
«Kivimites olevad elujäljed juhatavad vaatajat maa ajaloo saladuste juurde, kunagi tärganud elu lätetele. Sellest lättest väljavoolanud elujõe teises otsas on inimene ise,» ütleb geoloog Rein Raudsepp.
Olete südamest oodatud!
Erkki Juhandi, näituse kuraator

Read more Comments Off on Ehalill Halliste isikunäitus «Pae peal»

Näitus avati Tallinna Jaani kiriku galeriis 27. oktoobril ja see jääb avatuks kolmekuningapäevani.
Näitusele on kalligraaf Heino Kivihall välja pannud tööd, mis puudutavad kristliku kiriku olemust ja tuuma. Eksponeeritud on tähtsamad palvetekstid ja algkiriklikud hümnid – seda nii eesti kui ka ladina keeles. Lisaks on näitusel väljas miniatüürid, mis puudutavad sügavalt inimolemust.
Heino Kivihall on oma töös lähtunud õhtumaise kirjakunsti traditsioonidest. Ta on nii Villu Tootsi kui Paul Reevere kirjakunsti koolkonna väärikas esindaja. Heino Kivihall jätkab igapäevaselt kirjakunsti teadmiste edasiandmist oma õpilastele.
Olukorras, kus kõik inimesed meie ümber on netistunud, st võrgus, kus info liigub meilide ja äppide vahendusel, kus kirjutamise, õigekirja ja hea käekirja olemasolu eemaldub meie igapäevasest suhtluspraktikast, on kalligraafina tegutsemine ja töötamine ning kirjakunstioskuste rakendamine suureks eeskujuks, et mõista meie kirjakultuuri ajaloolist väärtust ja vajalikkust.
Nii väljaöeldud kui kirjutatud sõna ei saa reeglina tagasi võtta. Vaatame siis eeskujuna Heino Kivihalli poolt väärindatud ja läbikirjutatud sõna, mida ei pea tagasi võtma. Ta on ise kinnitanud, et usk ei ole vaid lootus sõnast, vaid ka kindel teadmine – Jumala sõna elab.
Erkki Juhandi,
Jaani kiriku galerist

Read more Comments Off on Heino Kivihalli näitus «Hümnid ja palved»

Lõikustänupühal avati Viimsi kirikus Aime Kuulbuschi näitus «Puudutused».
Kui me kedagi puudutame – ulatame käe –, on see sõpruse ja isikliku poolehoiu avaldus. Puudutused on isiklikud, abivalmid ja heasoovlikud. Puudutused ühendavad ja toetavad inimesi. Nad on olulisemad kui sõna, kuna puudutus on kõnetav ja sõnatu tegu. Mitte riivamine, vaid märkamine. Mitte külm sõnatus, vaid toetav tegu, armastuse alge. Seda imelist alget on tunnetanud ja oma tööde kaudu edastanud kunstnik Aime Kuulbusch. Näitus Viimsi pühakojas vaid kinnitab seda.
Kunstnikul tuleb oma töös puutuda kokku erinevate materjalidega, mõista nende omadusi, tajuda, tunda ja osata käsitleda neid kui lähtekohta alguse kujundamisel ja loomisel. Läbi tehnikate tundmise ja kunstilise kujundi vormimise valmivad teosed sobivaks koosluseks. Lisaks professionaalsetele võimetele kaasneb iga uue töö teostamisega loominguline sõnum, mis annab edasi mõtestatud kujundite ja erinevate materjalide kasutamise terviklahenduse.
Skulptor Aime Kuulbusch ütles näituse teema ja sisu mõtestamisel: «Minu jaoks võib puudutus olla päikesesoojus, tuulepuhang, aga ka vihm või soe valgus – loomulikuna olev loodus.»
Näituse tarvis loodud reljeefid üllatavad oma meisterliku ideekäsitluse ja oskusliku, lausa mängulise kergusega teostatud kunstilise tervikuga. Vormilahenduselt on teostel nii abstraktseid kui ka realistlikke kujundeid. Selge ja lihtsa vormivõtte kaudu on erinevates materjalides nagu pronks, akrüülvaik ja malm esitatud tajupiire hajutavaid modifikatsioone.
Näitusel olevad kaks triptühhonit on oma korduvas motiivistikus erineva materjali foonil andnud suurepärase tulemuse ja mõjuvad ühtsena. Teostes korduv geomeetriline kompositsioon ja vahelduvus tekitavad vaatajale illusoorse peegelduse tajutava ja nähtava kujundi ambivalentsusest. Reljeefide lakoonilise varjundi toetuseks on erinevate materjalide kasutuse võlu, mis omakorda tipneb tervikutunnetuses ja kogu näituse idee teostuse nõudlikkuses.
Viimsi pühakoda on kunstnik Aime Kuulbuschile tuttav paik. Tema loodud on kirikusaali lääneseinas paiknev kiriku ehitamise eestseisja president Lennart Meri bareljeef.
Erkki Juhandi,
näituse kuraator

Read more Comments Off on Kunstinäitus Viimsi kirikus