Altaroreli eskiis on valminud

By in Kirikuelu, Uudised on märts 1, 2019

Tartu Maarja kogudus tähistas sõbrapäeva tulevikule mõeldes.

Septuagesima-pühapäeval ei rutanud jumalateenistusel osalenud koduteele, vaid jäid rahulikult kohvi jooma ja põnevusega ootama, mida on kiriku ehitusest kõnelda sihtasutuse juhil Silvia Leiarul ja pealinnast saabunud turunduseksperdil Lehari Kaustelil. Pisut põnevust lisas teadmine, et peatselt saabub ka linnapea Urmas Klaas. On ta ju sihtasutuse nõukogu esimees.
Pisut ootust tasus end kuhjaga, sest lõpuks oli kogudust ehituse käiguga kursis hoidval Silvial näidata arvutist ka pilti kauaoodatud imest, altaroreli eskiisi, millega KOKO Arhitektid mitu kuud on tegelnud. Eskiisilt on näha, kuidas altarilaua taga kõrguvad oreliviled ja nende vahel paikneb altarimaal.
Hävinud altarimaal oli baltisaksa kunstniku Julie Hagen-Schwarzi töö ja see kujutas Kristust ristil ning selle all Maar­jat, Johannest ja Maarja Mag­daleenat. Tulevane maal võiks olla eelmise tänapäevasem lahendus, kuid see on mõtteaine edaspidiseks. Altarist paremale akna alla jääb orelipult, nii on vaimulikul ja organistil jumalateenistusel hea koostööd teha.
Head enese läbikatsumist nõudis igaühelt aga Lehari Kausteli pöördumine, sest tema otsis sihtasutusele vabatahtlikke abilisi. Kiriku ehitamine nõuab palju raha, see omakorda paljude inimeste pingutust. Kogenud turunduseksperdina, kes on varemgi kiriku ehitamisega seotud olnud, jagas ta erinevad ülesanded gruppidesse. Iga kohalolija sai valida endale meelepärase ja oma oskustele sobiva ülesande, milles vabatahtlikult kaasa lüüa.
Aga et sõbrapäev oleks ikka sõprade päev, kutsusid nii Lehari kui linnapea Urmas kaasama kiriku ehitusse oma sõpru ja sõprade sõpru. Sellist ainukordset võimalust aidata kaasa kiriku valmimisele ei tarvitse elus enam tulla. Hea viis on teha pangas otsekorraldus ja annetada Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse kontole EE132200221021269201 Swedbankis. Summa saab igaüks määrata vastavalt võimalusele. Piskust saab palju, koos suudame kõike, kinnitas ka linnapea.
Rita Puidet

Comments are closed.