3.–4. veebruarini toimub koguduses järgmine L10T koolitus.
Koolitaja on Soome Rahvamisjoni koolitusala juht Mikko Matikainen. Koolitus tõlgitakse soome keelest eesti keelde. Tasu nädalavahetuse eest on 12 eurot ning sisaldab koolitusmaterjale ja toitlustust..
Registreerimine ja info 28. jaanuarini aadressil helene.toivanen või tel 5646 4135.

Read more Comments Off on Koolitus Tartu Maarja koguduses

jaanisoo

Read more Comments Off on Näituse avamine – nahkköited Enn Jaanisoo kogust

Johannesepäeval, 27. detsembril tähistas Viljandi Jaani kogudus kiriku 545. aastapäeva. Ka möödus 25 aastat koguduse taasloomisest. Jaani kirik on vanim hoone linnas ja on tänini säilinud oma esialgses funktsioonis.
Läinud aastal voltisid lapsed projekti „Kodulinna kirik tuttavaks“ raames 545 valget pabertuvi, mis jõuavad lendleva parvena kiriku lae alla 24. veebruariks.
Aastapäeva jumalateenistusel toimus korjandus kirikutorni välisremondi toetuseks.
Annetada saab aga ka tehes ülekande EELK Viljandi Jaani koguduse kontole EE491010220080216011 või EE752200221057689936, selgituseks märkida „Kirikutorn meie linnas“.

Read more Comments Off on Viljandi Jaani kiriku torn ootab remonti

sajaklubiAga samuti liituma pühendumiskampaaniaga ehk Saja- ja Viiesajaklubiga! Kampaania eesmärgiks on julgustada inimesi annetama aasta jooksul 100 või 500 eurot kiriku ehituse heaks. Pühendumislepingu saab koguduse kodulehelt www.eelk.ee/saku ise välja printida ja allkirjastada ning selle võib panna kodus nähtavale kohale, nt külmkapile. Blankette saab ka Saku palvemajast.
Kui oled otsustanud pühendumisteoga liituda, võiks endast märku anda ja saata oma kontakti e-aadressile saku@eelk.ee. Kogudus soovib kiriku ehituse toetajatega ühenduses olla ning saata aeg-ajalt infot ehituse arengust ning kogutud rahast. Kui Sinu ettevõtte soov on toetada kiriku ehitust 1000 või 5000 euroga, anna sellest teada!

Read more Comments Off on Saku kogudus kutsub annetama

Pisut enam kui neli aastat tagasi hakkas kogudus koguma annetusi kiriku ja kõrvalhoone restaureerimise heaks.
Detsembri alguseks oli kogunenud üle 7000 euro, millest osa kasutati  kirikusse näitusesiinide paigaldamiseks, kirikuaeda veevarustuse ja kanalisatsioonitrassi rajamiseks vajalike arheoloogiliste uuringute teostamiseks.
Annetusi saab endiselt teha nii sularahas koguduse õpetaja kätte kui ka koguduse Swedbanki kontole nr EE11 2200 2210 5844 2062 (saaja EELK Nõo Püha Laurentsiuse Kogudus).
Kogudus tänab südamest kõiki seniseid ja tulevasi annetajaid!
Alates novembrist saab kirikusaalis ja -rõdul vaadata norra fotograafi Anne Helene Gjelstadi Kihnu-ainelist fotonäitust „Suur süda, tugevad käed”.

Kirikusse pääseb näitust vaatama kolmapäeviti ja reedeti kell 9.30–11.30, pühapäeviti kell 10.00–12.30 ning kokkuleppel koguduse õpetajaga.

Read more Comments Off on Nõo kogudus jätkab annetuste kogumist

11. jaanuaril algusega kell 18 Eesti Ajaloomuuseumis (Tallinn, Pikk 17) toimuval teemaõhtul „Reformatsioon ja naised” räägib ajaloodoktor Inna Põltsam-Jürjo reformatsiooniliikumise vähetuntud teemal: reformatsioon ja naised.
Teemaõhtul vaadeldakse reformatsiooniliikumise tähendust naiste jaoks. Kuidas suhtusid naised uude õpetusse või millist osa mängisid nad selle levitamisel? Millist suhtumist väljendasid reformaatorid ja reformatsiooniteoloogia naisesse?
Räägitakse naisi vähem või rohkem puudutanud muutustest ja arengutest, tulenesid need siis suhtumise teisenemisest abiellu, tsölibaati, komblusesse, haridusse vms.
Kuna kohtade arv on piiratud, palutakse ette registreerida kodulehel www.ajaloomuuseum.ee või helistada tel 696 8626, 509 1102.

Read more Comments Off on Teemaõhtu ajaloomuuseumis

14. jaanuaril pärast jumalateenistust saab kell 12.15 pastoraadis vaadata filmi „Martin Luther”. Jumalateenistus on kell 11 kirikus.

Read more Comments Off on Kose koguduses

AINO ja ANTS KIIVER
HEIKI ROSIN
TEET PÕDER
VALDUR TAMM

Head lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuks
SA Ajaleht Eesti Kirik EE852200221020430989 Swedbank

Read more Comments Off on Täname

Avo Üprus
10. jaanuaril – 64
Arvet Ollino
10. jaanuaril – 47
Vallo Ehasalu, abipraost
10. jaanuaril – 45
Toomas Nigola
10. jaanuaril – 37
Johann-Christian Põder, dr
11. jaanuaril – 41
Valdo Reimann
14. jaanuaril – 59
Hannes Nelis
15. jaanuaril – 53

Kirikumuusikud
14. jaanuaril Agnes Laasimer
16. jaanuaril Lea Leisson

Ordinatsioon
12. jaanuaril – 24
Jaak Aus
Lauri Kurvits, diakon
Kaido Petermann, reservis (04.12.1992)
Illimar Toomet
16. jaanuaril – 27
Gustav Kutsar, peakaplan (05.12.1989)
Ove Sander, dr, assessor
16. jaanuaril – 2
Tiit Lastik, diakon

Aluseks on võetud viimane ordinatsioon, sulgudes on märgitud varasem ordinatsioon.

Read more Comments Off on Õnnitleme

On vähe hirmsamaid asju kui tundmatu ja hirmutav surm.

2016. aastal suri Eestis 15 392 inimest, aasta varem 15 243. 2014. aastal lahkus siitilmast 15 484 inimest. See arv on stabiilne, ent rahvastiku vananedes hakkab ilmselt järk-järgult suurenema.

Kuidas minna? Kes peaksid surivoodi kõrval olema ja inimese juures enne seda, lõppvaatuse ajal? Perekonnaseaduse 96. paragrahv ütleb: ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. See tähendab, et riik nõuab seda lastelt või kui surija on noor, siis vanematelt. See pole riigi ega ühiskonna asi. Lastest või lapsest saab kohustuslikus korras hooldaja. Perekonnaseaduse 96. paragrahv kohustab ka hooldama ja põetama, mineja viimase hingetõmbeni välja.

Eesti on ainuke Euroopa Liidu riik, kus hospiitsiteenus – teenus, mis on mõeldud neile, kelle haigusele ei ole enam tervendavat ravi ja kelle elupäevad on loetud – pole riiklikult eraldi teenusena rahastatud ega sellele eraldi mõeldud. See nagu polekski oluline. Justkui eelistaksime seda jonniga eirata, sest kui sellele ei mõtle, pole seda olemas.

Võimalust humaanselt surra pakuvad Norra raha abiga rajatud Tallinna diakooniahaigla seitsme palati ja 12 voodikohaga hospiits ning veel üksikud paigad.

See ei ole piisav.

***

Diakooniahaigla palatis lebas rinnavähiga surija, eakas naine. Tema kõrval oli noorem naine, kel oli äärmiselt raske rinnavähk. Haigla töötajad polnud sellise lagunemisastmega rinnavähki varem näinud.

Surmahetkel olid naise juures tema poeg ja tütar.

Kõik neli olid usklikud. Ööl, kui raskelt haige naine suri, oli vanem naine neile toeks. Ta rääkis, kuidas lapsed saavad emaga kord jälle kokku, laulis, rahustas, lohutas – kuni hommikuni, kui too ema suri.

Haiglasse ema surmatõendile järele minnes ütlesid lapsed haigla töötajatele, et tol ööl tundus, nagu nende kõrval olnuks vanaema. See vanem naine oli neile nagu vanaema.

Järgmisel hommikul istus too naine voodis üsna õnnelikuna. Ta oli justkui mõistnud, et nende laste pärast oligi teda sinna haiglasse vaja.

„See oli ilus,” ütleb haigla juht Jelena Leibur.

Too naine suri kuu aega hiljem.

Edasi loe Eesti Päevalehest.

Read more Comments Off on Elu viimane vaatus maa ja taeva piiril. Kaubeldes, hirmus ja lootuses