Avaldus seoses Vabariigi Valitsuse otsusega eraldada Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule omandireformi reservfondist tagastamatu toetus sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks

Täna, mõni päev enne Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta algust langetas Vabariigi Valitsus ajaloolise otsuse, mis tähistab ühe pika, vaidlustest pingestatud ja ebakindlust süvendanud perioodi lõppu Eesti Vabariigi ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) suhetes. Vabariigi Valitsuse värske otsus on aluseks keeruliste ja aastateks patiseisu jõudnud omandivaidluste kiireks, samas rahulikuks ja osapooli rahuldavaks lahendamiseks.

Omandireform käivitati 25 aasta eest muuhulgas selleks, et saaks heastatud omandiõiguse rikkumisega okupatsiooni ajal sooritatud ülekohus ning tagastatud või kompenseeritud õigusvastaste repressioonidega või muul omaniku õigusi rikkuval viisil võõrandatud vara. Loomulikult ei ole Eesti Vabariik ise olnud sõja- või okupatsioonikahjude ja ülekohtu tekitaja. Eesti Vabariik on olnud siiski veerandsaja aasta kestel omal soovil nende kahjude heastaja. Kodanikud ja paljud juriidilised isikud, kelle õigusjärgsus sai kinnitatud, esitasid avaldused oma õigusvastaselt võõrandatud vara tagasi saamiseks või kompenseerimiseks. Samasuguse avalduse kogu oma ajaloolise vara tagasisaamiseks või kompenseerimiseks esitas teiste hulgas ka EELK. Eesti Vabariik rahuldas need avaldused jõudumööda vastavalt seadusele.

Reeglina ei tõstatatud selles ülekohtu heastamise protsessis küsimust, miks küsitakse sõja- ja okupatsioonikahjusid Eesti Vabariigilt, mitte kahju reaalselt tekitajalt, sest iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi kodanike ja juriidiliste isikute omandiõigusele loodigi alus sellega, et Eesti Vabariik heastas ise endistele omanikele sõja ja okupantide tekitatud kahju. On loomulik, et ka paarkümmend aastat hiljem hoiab Vabariigi Valitsus kinni oma tookord võetud väärtuspõhisest seisukohast ning tegi lähtuvalt sellest ka tänase okupatsioonikahjude EELK-le hüvitamise otsuse. EELK jaoks ei ole vähetähtis, et see otsus langetati tingimusel, et EELK loobub Niguliste kiriku tagastamise ja kompenseerimise taotlusest. Nõnda jääb Niguliste kirik koos omaaegsele kogudusele kuulunud varadega okupatsiooni “paratamatu pärandina” Eesti Vabariigile. Riik on selle ajaloolise ja kunstiväärtusega vara endale jätmise eest nõus EELK-le uute kirikute rajamiseks, ajaloolise Tallinna toomkiriku restaureerimiseks ja muudeks kiriku põhikirjalisteks tegevusteks nõus eraldama omandireformi reservfondist poolte vahel pikkade ja pingeliste läbirääkimiste tulemusel kokkulepitud summa. Nõnda ei ole tänane otsus lihtsalt raha kinkimise otsus, vaid eeldab EELK-lt valmisolekut omale õigusega kuuluva vara tagasinõudmisest loobumiseks.

Põhjus, miks EELK esitas rahandusministeeriumile eelmisel nädalal taotluse, milles palutakse hüvitada just sõja- ja okupatsioonikahjud, oli Vabariigi Valitsuse poolt sõnastatud tingimus. See konkreetne sõnastus lähtus nädal varem muudetud Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. määruse nr 221 “Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine“ otsusest. EELK peapiiskop on oma taotluses kasutatud sõnastuse pärast pälvinud jõulueelsel nädalal palju avalikku kriitikat ning isegi hukkamõistu. Ometi väljendas kiriku esitatud taotlus ja Vabariigi Valitsuse tänane otsus sedasama väärtuspõhimõtet, mille Eesti Vabariik ise omandireformi käivitades oli kogu reformi aluseks seadnud – ülekohtu heastamine ja tekkinud kahjude hüvitamine. Tuleb rõhutada, et need põhimõtted on õigusjärgsete omanike omandiõiguse taastamiseks, omandireformi läbiviimiseks ja ülekohtu heastamiseks kehtinud Eesti Vabariigis juba veerandsada aastat.

Olulisim on, et tänase otsuse täitmise järel lõppeb Eesti Vabariigi ja EELK vahel paar aastakümmet kestnud omandivaidlus Niguliste kiriku kinnistu, hoone ja omaaegsele Niguliste kogudusele kuulunud varade küsimuses. See probleem on olnud nende pikkade aastate kestel kõikide peaministrite ja peapiiskoppide, samuti kultuuriministeeriumi ja konsistooriumi heade ja töiste suhete varjutajaks. Vaidlus nimetatud küsimuses Eesti Vabariigi ja Tallinna Linnavalitsuse vahel jõudis isegi Riigikohtuni, kus EELK õigus Niguliste kinnistule sai lõpliku kinnituse. Sellest hoolimata jäi viimane samm Vabariigi Valitsuse poolt aastateks astumata. Peaminister Jüri Ratase ja tema juhitud valitsuskoalitsiooni ametisse asudes algasid läbirääkimised riigi ja kiriku vahel lõppeva aasta alguses uuesti ning vältasid kogu aasta. Kõrgetasemelised ja valitsuskoalitsiooni kõigi erakondade mitmete ministrite osalusel toimunud läbirääkimised päädisid talve hakul kokkuleppega, mis väljendus EELK poolt esitatud ametlikus taotluses ja Vabariigi Valitsuse äsjases otsuses.

Mul on hea meel, et Eesti riigil on jätkuvalt säilinud südametunnistus, mille olemasolu noor Eesti Vabariik omandireformi käivitades paarikümne aasta eest tõestas ning paari aasta eest Narva Aleksandri kirikut pankrotipesast välja osta aidates kinnitas. EELK on tänase otsuse eest tänulik, sest see võimaldab osapooltel astuda Eesti Vabariigi 100. juubeliaastasse lepitatult ja rõõmsa südamega.

Urmas Viilma
EELK peapiiskop

Read more Comments Off on Peapiiskop Urmas Viilma: Mul on hea meel, et Eesti riigil on südametunnistus

Valitsus otsustas neljapäeval eraldada omandireformi reservfondist üle kaheksa miljoni euro Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule ja Eesti Apostlik Õigeusu Kirikule sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks.

Luteri kirik sai seejuures 6,75 miljonit eurot ja õigeusukirik 1,53 miljonit eurot.

Valitsuse täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on ka usuühingutel võimalus taotleda toetust okupatsiooniga ning sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks.

Esimesena ja loetud päevadega esitas taotluse rahandusministeeriumile EELK ning enne neljapäevast valitsuse istungit ka apostlik-õigeusukirik.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et neljapäevase otsusega loobuvad kirikud varalistest vaidlustest riigiga.

Mitu allikat kinnitasid eelmisel nädalal ERR-ile, et omandireformi reservfondi määruse muutmise ja uue kompensatsioonimehhanismi loomise taga on tegelikult põhimõtteline kokkulepe, et EELK loobub Niguliste kiriku tagastamise soovidest. Aastate jooksul on EELK soovinud nii kiriku tagastamist või siis kompensatsiooni selle eest.

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku okupatsioonikahju heastamise taga on kompensatsioon piiri taha jäänud Petseri kloostri eest, väitis riigikogu liige Heimar Lenk.

“Minu teada on see mõeldud piiri taha jäänud Petseri kloostri kompenseerimiseks. Mis on huvitav küsimus, et kui me anname ühele õigeusu kirikule raha, siis miks me ei anna Moskva patriarhaadi õigeusu kirikule. Nad kõik ju kannatasid sõjas,” ütles keskerakondlasest rahvasaadik ERR-i neljapäeval raadiouudistele.

Pikk vaidlus kiriku üle

Vaidlus Niguliste kiriku üle on kestnud paarkümmend aastat ja jõudnud ka kohtusse. Tõsisem vaidlus Niguliste kiriku üle algas 2001. aastal, kui EELK pöördus hoonet valdava Eesti Kunstimuuseumi poole, et hoone tagasi saada. 2013. aastal esitas EELK kultuuriministeeriumile arvamuse, et kui kirikut neile ei tagastata, siis peaks riik maksma kirikule koguni 37 miljonit eurot kompensatsiooniks. See summa sisaldas ka Niguliste kirikus olevaid kunstiteoseid. Kultuuriministeerium rääkis vastuses aga poole miljoni euro suurusest kompensatsioonist.

Edasi loe ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Valitsus korvas kirikutele okupatsioonikahju

Uue eestikeelse piiblitõlke meeskond andis välja esimesed peatükid eestikeelsest audiopiiblist.

Audiopiibel põhineb 2014. aasta keeleteo konkursil auhinna saanud Uue maailma tõlkel.

Praeguseks on välja antud Matteuse evangeelium ja mõned Pauluse kirjad, kuid režissööri Kristjan Tehu sõnul on järgmisel aastal oodata muidki Uue Testamendi raamatuid.

Edasi loe ja kuula  ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Audiopiibel jõuab kuulajateni

Martin Luther ei pooldanud seda, et usupuhastuse nime all lõhutaks kiriku vara. Ometi nii läks ja ometigi on just pildirüüstest saanud omamoodi reformatsiooni sümbol. Kunstiajaloolase Merike Kurisoo hinnangul ei ole aga Eestis näha otseselt pildirüüste tagajärgi. Küll on paljud Eesti kirikud meile tuttava mulje saanud just reformatsiooni tagajärjel.

Kirikukunsti ja interjööri ning reformatsiooni seostamisel rutatakse kiirelt tõmbama jämedat joont pildirüüsteni. See on ehk liiga rutakas seos. Või siis seos, mis paistab enim silma, kuid ei peaks olema enim rõhutatud.

“Arvatakse, et need pildirüüsted toimusid, kui joobnud rahvahulk märatses. Aga kust see legend võetakse? Teateid selle kohta pole. Kes siis neile õlut jagas? Need on natuke meelevaldsed arusaamad,” arutles ajaloolane Jüri Kivimäe pildirüüste üle. Kuigi pildirüüstet ei tohiks üle tähtsustada, ei saa sellest ka mööda vaadata, sest see viitab ühiskondlikule rahulolematusele.

Enim meenutatakse Liivimaa pildirüüstest 1524. ja 1525. aastat, mil linnarahvas ründas ja rikkus Riias, Tallinnas ja Tartus asuvaid kirikuid. Ka Tallinna pildirüüstet, mis toimus 14. septembril 1524, on kajastatud päris mitmes allikas. Näiteks 1603. aastal kirjeldab Niguliste kiriku eestseisja Jobst Dunte arveraamatu sissekandes, et esimesena ründas rahvas mungakloostrit (dominiiklaste kloostrikirik), seejärel Oleviste ja Püha Vaimu kirikut. Inimesed röövisid ja lõhkusid kirikute varakirste, pühakujusid ja -pilte.

Edasi loe ERR Novaatorist.

Read more Comments Off on Reformatsioon 500: Pildirüüste – ületähtsustatud või mitte?

2017. aasta lõpp tähendab ka ühe suure kristliku tähtpäeva möödumist. Kuigi reformatsiooni 500. aastapäeva sündmusi asuti tähistama juba mõne aasta eest, jõudsid need haripunkti just tänavu sügisel, täpsemini 31. oktoobril. ERR.ee küsis ajaloolastelt, miks on luterlus eestlaste seas läbi ajaloo niivõrd tugevalt püsima jäänud ja milline mõju oli reformatsioonil Eestile? Kes eriti laia pintsliga üldistusi tõmmata tahaks, võiks joonistada võrdusmärke luterliku reformatsiooni, eesti kirjakeele, haritlaskonna kujunemise ja iseseisvumise vahele. Kuidas nii?

Ajaloolase, Toronto ülikooli emeriitprofessori Jüri Kivimäe sõnul saab mõistagi otsida seoseid eestluse ajaloo, iseseisvumise ning sealt edasi ka Eesti 100. sünnipäeva tähistamise ning reformatsiooni vahel.

“Eestlaste identiteet ja rahvuslik eneseteadvus poleks sellisel kujul saanud esile tulla 19. sajandi ärkamisajal, kui see poleks kandnud endas luterliku reformatsiooni sünnimärke. Aga samas ei saa väita, et Eesti vabariik sündis eestlaste luterliku ilmavaate najal, meie esivanemad polnud nii sügavalt usklikud. See, mis otsustas iseseisvumise, oli ikkagi poliitiline tahe. Ei tohi unustada Ado Grenzsteini juba 1899. aastal sõnastatud dilemmat, kas siinne luterlik kirik oli härraskirik või rahvakirik, teisisõnu oli veelahe baltisaksluse ja eestluse vahel,” sõnas Kivimäe.

Milline oli see Eesti, kuhu Lutheri õpetus ja õpetlased jõudsid?

Edasi loe ERR Novaatorist.

Read more Comments Off on Reformatsioon 500 – Eesti kultuuri üdi ja riigi eeldus?

“Elame tänapäeva kaoses ja informatsioonitulvas, kus on raske õppida vahet tegema õige ja väära vahel. Haridus ja ka Lutheri põhiideed on loonud tugeva põhja sellele, et inimesed õpivad head ja halba eristama, isegi kui me tänapäeval enam Lutherit ei loe,” arutles ajaloolane Jüri Kivimäe.

Lutheri väikesel katekismusel on veel üks oluline roll: esimest korda niivõrd selgelt sõnastatud põhimõtted on saanud väga mitme ühiskonna moraalikoodeksiks. Ilmselt ka Eestis. Eitamata siinjuures üleüldist kristliku moraali, mida juba keskajal üritas õpetada ka katoliku kirik, kuigi mitte nii suure eduga kui luterlik.

“Kui praegu vaieldakse tõejärgse ühiskonna või ideoloogia ehk vastuoluliste tekstide üle, tekitab see inimestes kõhedust: midagi nii kindlat on justnagu ära võetud,” arutles Kivimäe.

“Näen siin laiemaid arenguid ehkki me ei suuda tulevikku vaadata. Võime muidugi küsida, kas kogu Eesti ajaloo aluspõhjaks on kristlike ideede võrgustik ja kas kõik, mis sündis peale reformatsiooni, ongi tänu sellele? See oleks vist liiga kivistunud arusaam, et maailma ei muutu nagu ka inimesed ei muutu. Muide, selle üle on hakatud taas vaidlema,” märkis ajaloolane.

ERR Novaatorist.

Read more Comments Off on Reformatsioon 500: 10 käsku tänapäeval. Kas vajame uut katekismust?

Kui küsida ajalooõpetaja Jaak Juske käest, milline on olnud reformatsiooni mõju Eestile, ei mõtle ta kaua ja toob seosed välja peatse Eesti 100. sünnipäevani. Seda muidugi klausliga, et teeme hiiglaslikke üldistusi.

Luther väärtustas haridust, lugemise õpetamist, propageeris laste kooli saatmist; tänu tema käima lükatud maailmavaate muutusele tõlgiti piibel eesti keelde, sündis kohalik kirjakeel; tänu kirjakeele arengule kasvas eestlaste eneseteadvus, mis andis võimaluse 19. sajandil ajakirjanduse ja haritlaskonna ning nn ärkamisaja tekkeks. Milleni see kõik välja viib? Aga palun väga: iseseisva riigi sünnini, mida veebruaris 100. korda tähistame.

Tundub ilus ja lihtne seoste hulk. Aga ehk liiga lihtne?

“Eesti kirjakeel on ju eesti kultuuri, eksistentsi ja eestlase identiteedi peamine näitaja ja tunnus. Aga kas võib öelda, et kirikukirjandus ja piibel olid ainsad tegurid, mis eestlaste lugema õppimisel põhilist rolli mängisid? Ma pole selles alati veendunud,” sõnas Jüri Kivimäe.

Edasi loe ERR Novaatorist.

Read more Comments Off on Reformatsioon 500: Ilma Lutherita poleks Eesti vabariiki?

“Luther asus jumalasõna järgima saksa täpsusega,” vahendas Arne Hiob ETV “Reformatsioon 500″ saates sageli kõlanud mõtet Lutheri kohta. See aga tegi temast ehk liigagi tubli kristlase, on ajaloolased tagantjärele analüüsinud.

Legend, kuidas muidu ilmalikest naudingutest rõõmu tundnud seltskondlikust tudengist munk sai, on järgmine. Läinud kord Luther ülikoolist jalgsi kodu poole. Tee oli pikk ja ühtäkki jäi ta ränga äikesetormi kätte. Luther pöördus endale tuttavaima pühaku, kaevurite kaitsja Anna poole ning ütles: “Kui sa mind sellest tormist eluga päästad, lähen kloostrisse.” Luther pääses. Ja pidas oma sõna.

Saksa täpsusega munga kohustusi täitvast Lutherist sai kiirelt väga vaga, kohusetundlik ja ülikõhn noormees. Ta palvetas 3–4 tundi päevas, paastus enam kui poole aastast ehk sõi vaid ühe toidukorra päevas. Luther kurtis, et kirikus on külm palvetada, kuid kannatas ebamugavused ära.

Edasi loe ERR Novaatorist.

Read more Comments Off on Reformatsioon 500: Lutheri ideed langesid viljakale pinnasele

Eesti Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma võrdles Keila kirikus peetud jõuluõhtujutluses jõulupühi olümpiamängude või laulupeoga.

Nii nagu olümpiamängud või laulupidu panevad rahva iga teatud aja tagant ühiselt hingama, samadel teemadel vestlema, rõõmsa ärevusega oma muljeid vahetama, siis sarnaselt toimime täna – jõuluõhtul,» vahendas EELK pressiteade Viilma sõnu.

Viilma võrdles rahva jõuluõhtust kirikuskäimist ka valimistega, sest hinnanguliselt jõuab jõulude ajal kirikusse umbes sama suur hulk rahvast kui valimagi.

Kiriku- ja riigipühadest on jõulud eestlaste seas ühed populaarsematest. Hinnanguliselt külastab sel perioodil kirikus kontserte ja jumalateenistusi vähemalt pool eestlastest. Eesti venekeelne elanikkond tähistab jõule vana kalendri järgi jaanuari alguses ning ka õigeusklike jaoks on jõulud Kristuse sünnipühana ülestõusmispühade kõrval ühed olulisemad pühad.

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Peapiiskop Viilma kõrvutas jõulupühi olümpiamängude või laulupeoga

Eesti inimene ei taha end tingimata siduda kirikuga, kuid see ei tähenda et ta oleks usuleige, ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma.

ERR-ile antud pikemas usutluses ütles Viilma, et EELK püüab olla rahvarikirik ehk see tähendab vastutust teenida kogu rahvast, ka neid, kes ei kuulu kirikusse.

“Inimeste religioossus või huvi vaimulike teemade vastu pole kadumas, vaid kasvamas. Ja see pole mitte ainult Eestis nii, vaid kogu maailmas. Inimestel on suur janu nende teemade järele ning kirik saab siin olla janu kustutajaks. Oluline on, et inimene ei pea pelgama, et kui ta oma küsimustega üle kiriku

Eesti inimene ei taha end tingimata siduda kirikuga, kuid see ei tähenda et ta oleks usuleige, ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma.

ERR-ile antud pikemas usutluses ütles Viilma, et EELK püüab olla rahvarikirik ehk see tähendab vastutust teenida kogu rahvast, ka neid, kes ei kuulu kirikusse.

“Inimeste religioossus või huvi vaimulike teemade vastu pole kadumas, vaid kasvamas. Ja see pole mitte ainult Eestis nii, vaid kogu maailmas. Inimestel on suur janu nende teemade järele ning kirik saab siin olla janu kustutajaks. Oluline on, et inimene ei pea pelgama, et kui ta oma küsimustega üle kiriku läve astub, siis peab ta end kindlasti ära siduma.”

Edasi vt ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Peapiiskop Viilma: tegelikult ei ole eestlane usuleige