Reformatsiooni viljaks on meie kirjakeele väljakujunemine Piibli maakeelde tõlkimise toel. Selle suurteose kättesaadavust oma emakeeles on andnud aluse eestluse tekkimisele ja püsimisele. Seda on põhjust meenutada tänasel usupuhastuspühal, mis märgib 500 aasta möödumist reformatsiooni algusest.

Martin Luther kinnitas 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millega ta osutas tookordsetele vildakustele ja pühakirja õpetustest kõrvalekalletele kirikus. Teesid sisaldasid ideid kiriku reformimiseks ja mõtteid sellest, kuidas pühakirja sõnumit inimestele lähemale viia. Sellest õpetuslikust algatusest vallandus suur muudatuste aeg Euroopas ja kogu maailmas.

Usupuhastuslaine jõudis Eesti ja Liivimaa aladele aastatel 1523 ja 1524.

Muudatustest on tulenenud palju head ja kasulikku, aga ka palju segadust ja rahutust. Siinsete alade rahvastele on reformatsiooni kõige olulisem tulem rahvuste sünd, enesemääramine, vabanemine ning rahvusriikide teke.

Täna, usupuhastuspühal, pühitseb kirik reformatsiooni alguse 500. aastaringi täitumist. Suuremad ja pidulikumad ühised jumalateenistused peetakse Tallinnas ja Tartus. Tartu Peetri kirikusse kogunevad kell 12 südapäeval Lõuna-Eesti luterlike koguduste esindajad. Jumalateenistusel teenivad Eesti Lõuna piirkonna piiskop, Tartu, Valga ja Võru praostkondade praostid, koguduste õpetajad, kirikumuusikud ja Tartu luterliku Peetri kooli lastekoor.

Tallinna toomkirikus peetakse teenistus õhtul kell 18. Sellel teenistusel osalevad vaimulikud ja koguduste saadikud üle Eesti.

Jumalateenistustele on kutsutud kohalike omavalitsuste ja asutuste esindajad ning kiriku partnerid.

Reformatsiooni 500. aasta tähistamine juhatati sisse ühise oikumeenilise kontserdi-jumalateenistusega Tallinna Oleviste kirikus juba mullu 9. oktoobril. Reformatsiooniaasta avateenistusel osalesid kõikide Eesti kristlike konfessioonide esindajad kõige kõrgemal tasemel.

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Ants Tooming: eestlaste kultuurrahvaks tõusmine on reformatsiooni vili

Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus mitmesajale osalejale peetud reformatsiooni 500. aastapäeva piduliku jumalateenistuse kõnes tänas EELK peapiiskop Urmas Viilma kõiki, kes on viimase aasta kestel mitmesuguste ettevõtmiste kaudu toetanud reformatsiooni teema-aasta tähistamist. Erinevaid üritusi toimus väga palju ning üllatuslikult suur oli peapiiskopi sõnul kõigi kaasatute, koostööpartnerite ja toetajate suur hulk – alates igast oma koduaeda õunapuu istutajast ning lõpetades reformatsioonilinnade Tallinna ja Tartuga.

Tulevikule mõeldes küsis peapiiskop Viilma: “Milline on või peaks olema pärast seda, kui täna oleme oma õunapuud ära istutanud, homme meie visioon, missioon ja eesmärgid? Millised on need väärtused ja tõed, mida peame niivõrd kandvateks, kestvateks ja ülesehitavateks, et nendest mingi hinna eest ei loobu? Või milline on see väärtuslik osa, mis vajab justkui roostest puhtaks nühkimist ja väljapuhastamist, nagu seda märkas Martin Luther talle armsas kirikus viie sajandi eest?” 

Püüdes vastata nendele küsimustele soovitas Urmas Viilma välja otsida ja puhtaks kloppida viis reformatsiooniga seostatud printsiipi: üksnes Pühakiri (sola scriptura), üksnes arm (sola gratia), üksnes usk (sola fide) ning üksnes Kristus (solus Christus), kõige krooniks aga hoiak, et üksnes Jumalale kuulub kogu au (Soli Deo gloria).

Ettevaatlikkusele, alalhoidlikkusele ja mõõdukusele viidates hoiatas Viilma, et me ei saa muutmis- ja uuendamistuhinas võtta kunagi Kristuselt kirikut üle, sest see poleks enam reformatsioon, vaid revolutsioon. “Kristus üksi on suur Reformaator, meie usu ainus puhastaja ja meile igavese elu kinkija! Kristuses kehastus Jumal ise Armastusena. Armastusena, mis on oma olemuselt ennastandev, mitte ennastkehtestav.” 

Eestimaalastele kui loodusega sidet hoidvale ja otsivale rahvale soovitas peapiiskop Viilma läheneda piiblile Martin Lutheri soovitatud viisil, kes on öelnud: “Pühakiri on nagu ravimtaim: mida rohkem sa seda mudid, seda tugevamini ta lõhnab.”

Usupuhastuspühal, 31. oktoobril 2017 möödub 500 aastat päevast, mil saksa teoloog ja munk Martin Luther avaldas oma 95 usuteesi, mis kritiseerisid patukustutuskirjade ehk indulgentsiate laialdast müüki Saksamaal ja mujal Euroopas. Seda sündmust peetakse reformatsiooni alguseks, mille tagajärjel toimusid Euroopas suured usulised ja poliitilised muudatused, mis panid aluse muuhulgas luteri kiriku eraldumisele roomakatoliku kirikust ning pikemas perspektiivis ka rahvusriikide tekkimisele Euroopas. Mööduvat aastat on ülemaailmselt peetud reformatsiooni 500. aastapäeva meenutamise aastaks, mida on tähistanud luterlased ja roomakatoliiklased esmakordselt üheskoos.

Vt ka siit.

Read more Comments Off on Peapiiskop Viilma: kui võtta Kristuselt kirik üle, poleks see reformatsioon vaid revolutsioon

Uuendatud: täna kell 22.26

Tallinna Toomkirikus oli usupuhastuse pühal pidulik jumalateenistus, millega lõppesid reformatsiooni 500. juubeliaasta sündmused. Juubeliaasta lõppu tähistati teisipäeval paljudes kogudustes.

Enne pidulikku jumalateenistust olid reformatsiooni juubeliaasta korraldajad koos konsistooriumis EELK peapiiskop Urmas Viilma vastuvõtul, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Reformatsioon 500 tähistamisel on aasta jooksul peetud palju arutelusid luteri ja katoliku kiriku koostööst ning nende käigus ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) rollist ja eesmärkidest tänapäeva ühiskonnas.

“Mitte ainult kirik ei ole olnud pildis, vaid kaasatuse aste – erinevad muuseumid, näitused, kontserdisarjad, inimesed istutamas õunapuid oma koduaedadesse – on olnud üllatav. Ma arvan, et see ongi olnud kõige suurem väärtus, mis on selle reformatsiooniaastaga kaasnenud. Mul on tunne, et see on jõudnud inimesteni tavakodudes,” rääkis Viilma.

Juubeli ametlik algus oli veidi rohkem kui aasta tagasi ning pidulikust jumalateenistusest võtsid osa Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Mullusel usupuhastuspühal oli paavst Franciscus Rootsis Lundis, linnas, kus 1947. aastal asutati Luterlik Maailmaliit. Paavsti sõnum oli see, et luterlased ja katoliiklased on üks perekond.

Edasi ERR Uudistest.

Read more Comments Off on EELK võttis kokku reformatsiooni 500. aastapäeva üritused

Tallinna Toomkirikus toimub teisipäeva õhtul pidulik jumalateenistus, mis on ka reformatsiooni juubeliaasta sündmuste lõppakord.

Enne pidulikku jumalateenistust olid reformatsiooni juubeliaasta korraldajad koos konsistooriumis EELK peapiiskop Urmas Viilma vastuvõtul, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Reformatsioon 500 tähistamisel on aasta jooksul peetud palju arutelusid luteri ja katoliku kiriku koostööst ning nende käigus ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) rollist ja eesmärkidest tänapäeva ühiskonnas.

Edasi ERR Uudistest.

Read more Comments Off on EELK võtab kokku reformatsiooni 500. aastapäeva üritused

Martin Lutheris kehastus julgus ja otsustavus, alatine hariduspüüe ja muusika, sügavalt individuaalne püüe Jumala sügavama mõistmise poole ja selle kogukondlik jagamine ning pisiasjade märkamine, leiab Toomas Jürgenstein reformatsiooni 500 aastapäeva eel Viljandi Jaani kirikus peetud kõnes.

Mõeldes reformatsiooni suurele juubelile ja selle esimesele viljale, luterlusele, otsustasin esimesena hakata otsima luterluse mõju iseenda ja lähedaste juurest. Nii alustangi perekondliku looga.

Minu vanavanaonu Anton Jürgenstein oli kooliõpetaja, kirjamees, kriitik, Postimehe toimetaja ja poliitikuna valitud Venemaa riigiduumasse. Anton kirjutas oma mälestusteraamatus ühest kavalusest, mida ta noore mehena kasutas sisseastumisel Valgas asunud ja kooliõpetajaid ettevalmistanud Jānis Cimze seminari:

„Ma tegin veel ajaloos hea viguri. Küsis mu käest ajalooõpetaja: ma jutustagu temale Speyeri riigipäevast. Ehk ma ajaloos küll hästi olin ette valmistanud, sest see asi mind huvitas, ei teadnud ma Speyeri riigipäevast ometi silmapilgult muud, kui et „protestandi“ nimi sealt pärit on. /-/ Sellepärast otsustasin ma kiiresti jutustama hakata Wormsi riigipäevast ja Lutheruse esinemisest seal, mis igale karjapoisile tuttav.“

Lisan selgituseks, et vanavanaonu petumaigulise kavaluse taga oli ka soov näidata eksamineerijatele oma ladusat saksa keelt.

Edasi loe ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Toomas Jürgenstein: otsigem iseendas killukest Martin Lutherit

Reformatsioon tõi omas ajas eestlastele rohkem kahju kui kasu, selle positiivne mõju andis ennast tunda alles poolteist sajandit hiljem, kirjutab ajaloolane Andres Adamson.

Viissada aastat tagasi, 1517. aasta hilissügisel, algas luterlik usupuhastus, laiemalt võttes üleüldse usupuhastus, reformatsioon – sest see ei jäänud sugugi vaid meile kõige tuttavama uue usuvoolu luterluse voolusängi, vaid jagunes peagi kolmeks peaharuks ning hulgaks kõrvalharudeks ja niredeks. Peaharudeks olid muidugi esiteks luterlus peamiselt Saksamaal (hiljem taas katoliiklikeks pööratud Austria ja teiste saksakeelse maailma lõunaosariikideni välja) ja Põhja-Euroopas, teiseks kalvinism Šveitsis, Madalmaades, Prantsusmaal (hugenotid), Šotimaal (presbüterlased) ja mujalgi, ning kolmandaks Inglise riigikirik, anglikaanid.

Usupuhastuse alguseks loetakse kokkuleppeliselt 31. oktoobrit 1517, mil Wittenbergi ülikooli moraaliteoloogia professor Martin Luther olevat naelutanud kohaliku lossikiriku uksele oma 95 teesi indulgentside vastu.

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Andres Adamson: pool aastatuhandet usupuhastuse algusest

Kui sakslased valisid 15 aastat tagasi läbi aegade suurimat sakslast, siis jäi Martin Luther Konrad Adenaueri järel teisele kohale.  Sellest, miks hindavad sakslased usureformaatorit sedavõrd kõrgelt, kirjutab Würzburgi ülikooli professor Steffen Schlinker.

Viiesaja aasta eest, 31. oktoobril 1517, tõi doktor Martin Luther Wittenbergis maailma palge ette oma 95 teesi ja nüüd tähistab seda sündmust suur osa maailmast. Tema tookordne arvamusavaldus ei pannud mitte ainult alust kristliku kiriku reformatsioonile, vaid tõi kaasa ka kultuurimuutuse suhtumises keelde ja õigusse ning mõjutas seeläbi tänapäevase euroopaliku riigi kujunemist. Seepärast peetakse Martin Lutherit üheks maailmaajaloo suurimaks, epohhi loovaks tegelaseks.

1483. aastal Kesk-Saksamaal Eislebeni väikelinnas sündinud Luther õppis teoloogiat ja sai professoriks Wittenbergis, kus tal oli kavas alustada akadeemilist arutelu Jumala armu teemal. Algtõuke sai Luther, kes nägi ju inimeste puudujääke ühiskondlikus elus, omaenda pingsast püüdest avastada armuline Jumal.

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Steffen Schlinker: Martin Lutheri panus saksa kultuuri on hindamatu

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma pühitseb pühapäeval Tallinna Jaani kiriku uued kellad, Postimees teeb kell 18 algavast sündmusest otseülekande.

Esinevad tütarlastekoor Ellerhein, Robert Jürjendal kitarril ja Madis Metsamart kellamängu kelladel. Toimub Robert Jürjendali «Missa Brevise» maailmaesiettekanne.

Jaani kirik sai 25 uut kellamängu kella, mis on valmistatud Hollandi kuninglikus kellavalukojas. Praegu on kellad Tallinna Jaani kiriku altari ees kõigile huvilistele vaatamiseks välja pandud. Peagi vinnatakse need kirikutorni ja alates detsembrist hakkab igal täistunnil kellamäng üle südalinna kõlama.

Vaata edasi siit.

Read more Comments Off on Järelvaadatav: Tallinna Jaani kiriku kellade pühitsemine

Pühapäeva lõuna paiku tõsteti Jõelähtme kiriku torni kullatud rist.

Risti kuldasid Eesti Kunstiakadeemia tudengid koos juhendajaga, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Kleepse meenutavad kullaehted telliti Saksamaalt. Töö oli keeruline ja aeganõudev. Risti kullati kahekordse kihiga ning see toimus otse kirikus.

Rist ise pärineb 1912. aastast, see on valmistatud puust ja vaskplekiga üle löödud.

Jõelähtme kirik on ehitatud 1220. aastatel ja sellel võis algselt olla kolm torni.

Edasi ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Jõelähtme kiriku torn sai kullatud risti

Intervjuu Loomingu numbrist 10/2017.

TOOMAS HAUG: Kui tohib, siis kõigepealt midagi isiklikumat. Te alustasite eesti filoloogina, liikusite edasi klassikalisse filoloogiasse ja siis ülikooli usuteaduskonda. Olete kirikuloo õppetoolis patristika ja klassikaliste keelte lektor. Mis teid juhtis — eesti filoloogia juurest teoloogia juurde?

MARJU LEPAJÕE: Võib öelda — ja piinlikkuseta —, et juhtinud on süda, mitte mõistus. Tagantjärele tundub see liikumine loomulik, isegi mõistlik: kõigepealt õppida tundma oma emakeelt (sh kirjanduse kaudu, s.o filoloogiliselt, mitte ainult lingvistiliselt), seejärel kõige põhilisemat keelt selles kultuuris, kuhu on sünnitud, mis kannab mõttelugu ja kirjandust — Eesti puhul ladina ja vanakreeka keelt (samuti tekstide kaudu), ja siis ongi paras aeg asuda teoloogia juurde, sest küsimused usust ja jumalast kipuvad tekkima kuidagi vältimatult. Tõesti, omast kogemusest ütleksin: ükskõik mis teemaga tegelema hakata, ikka jõuab lõpuks teoloogiani.

Järjekord võiks just nii olla ja mitte vastupidi. Klassikalisele filoloogile tuleb väga kasuks, kui sellele eelneb või sellega kaasneb emakeele ja kirjanduse põhjalik tundmine — see pakub tunnetusliku taju ja keelelise väljenduse teravnemist, mida on raske millegi muuga asendada ja mille väärtus selgub hiljem. Teoloogias on jälle klassikaliste keelte tundmine hädavajalik, kui soovida Piibli ja teoloogia ajalooga tegelda akadeemiliselt, aga ka laiemalt. Martin Luther on juhtinud tähelepanu, kuidas väljenduse täpsus ja jõud emakeeles sõltub üldisest keelte alasest eruditsioonist: kui jutlustaja oskab keeli, „siis on tema kõnel värskus ja jõud [---] ja usk on alati uus. [---] Ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde [---] ja mille lehed ei närtsi” (Ps 1,3); kui aga keeli ei osata, on jutlus „väsitav, tüütav ja kukutakse maha”.[1]

Edasi loe ERRist.

Read more Comments Off on Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist