Aastatel 1523–1524 kirjutas Martin Luther kaks kirja „äravalitud armsatele Jumala sõpradele Riias, Tallinnas, Tartus ja Liivimaal“. Eesti suuremate linnade mainimine andis tunnistust, et Kesk- ja Põhja-Euroopa haridust ja kultuuri oluliselt mõjutanud reformatsiooniideed leidsid siinsetel aladel kõlapinda.

Sündmused Tallinnas

Esimeste reformaatoritena saabusid aastal 1523 Saksamaalt Tallinna mungatõotusest loobunud Johann Lange, kes hakkas jutlustama Niguliste kirikus, ja kaplan Zaharias Hasse, kes vaatamata Oleviste kiriku patrooniks olnud tsistertslaste Mihkli kloostri vastuseisule, sai alustada tööd omaaegse Euroopa kõrgeima torniga kirikus.

Uus lähenemine ja arusaam pühakirja õpetusest põhjustas vastuolu linnas tegutsevate mungaordudega, eriti dominiiklastega. Need, kes on külastanud Tallinna Suurgildi hoonet, peaksid mäletama suurt panoraammaali (Theodor Albert Sprengel, 1896), millel on kujutatud esimese luterliku jutlustaja Johann Lange vastuvõtmist Tallinna magistraadi poolt. Sarnaselt Riiaga asus ka Tallinna linnavõim Luhteri pooldajate leeri, kuigi avaliku konflikti lahendamiseks nähti parima lahendusena avalikku debatti. Kuna katoliku vaimulikud ja mungad viimasega ei nõustunud, andis linn uutele jutlustajatele loa evangeeliumi kuulutamiseks Katariina kloostri kirikus.

Edasi loe Meie Maast.

Read more Comments Off on Usupuhastuse jõudmine Eesti linnadesse

Kunstiakadeemia tudengid kuldavad koos juhendajaga üle 20. sajandi alguses uue torni saanud Jõelähtme kiriku risti. Risti kuldamine toimub otse kirikus, mis muudab töö aeganõudvamaks ja keerulisemaks, kuid annab tegijate sõnul nokitsemisele oma võlu.

Kaks kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise magistranti koos juhendajaga katavad Jõelähtme kiriku risti lehtkullaga, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Saksamaalt tellitud kullalehed meenutavad kleepse. Seda kutsutakse transferkullaks, mis kinnitub silikoonpaberilehele. Kuld asetatakse risti õliga kaetud pinnale ja pintseldatakse haakumise tagamiseks üle.

Lehtedest ülejääv kullapuru kogutakse hoolikalt purki ning seda saab hiljem kasutada kullavärvi valmistamiseks.

Edasi ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Jõelähtme kiriku rist kullatakse üle

Tallinna Jaani kirikus algab 30. septembril kontserdisari „Kirikukellad meie linnas“, kus üheksal kontserdil on kasutusel praegu kiriku kooriruumis asuvad 25 eri suuruses kella, mis tõstetakse torni kiriku 150. aastapäeval, 17. detsembril.
Kontsertide kuupäevad ja esinejad leiab järgmise nädala lehest.

Read more Comments Off on Kontserdisari „Kirikukellad meie linnas“

Ants Leedjärv
Õie Pahkla
Anu Seppa
Tarmo Vaino
Head lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuks
SA Ajaleht Eesti Kirik EE852200221020430989 Swedbank

Read more Comments Off on Täname

Enam kui 25aastase teenimistöö jooksul on Saksa-Ameerika päritolu kogudusterajaja Dietrich Schindler rajanud 5 kogudust Saksamaal ja juhtinud Saksa Evangeelsete Vabakoguduste Liidu koguduse rajamise tööd. Viimastel aastatel on ta loonud postmodernsesse kultuuriruumi suunatud evangeelse töövahendi „MyLife-Workshop“.
Praegu elab Dietrich abikaasa Jan Carlaga Frankfurtis, kuhu rajab kogudust finantssektori töötajatele. Teda iseloomustab Euroopa tausta mõistmine, suur juhtimistarkus, lihtsus ja alandlikkus.
GLS akadeemia toimub 6.–7. oktoobril Tartus Risttee keskuses (Kaunase pst 9a). Osalustasu enne 28. septembrit 25€/30€, ühe päeva hind 15€. Hind sisaldab kohvipause ja lõunaid. Hind pärast 28. septembrit ja kohapeal 30€/35€.
Info ja registreerimine www.gls.ee/akadeemia, telefonil 5667 8807 või info@gls.ee.

Read more Comments Off on GLS koolituspäevad „Tagurpidi juhtimine“

Rutt Süvari, diakon emeeritus
21. septembril – 67
Jaak Aus
22. septembril – 49
Aivo Prükk
22. septembril – 45
Tuuli Raamat
22. septembril – 41
Oleg Sevastjanov
23. septembril – 69
Andres Mäevere
25. septembril – 67
Einar Soone, piiskop
26. septembril – 70
Peeter Parts
26. septembril – 57

Kirikumuusikud
27. septembril Liisa Lail

Ordinatsioonitähtpäev
24. septembril – 22
Kaido Soom, dr (05.05.1992)

Read more Comments Off on Õnnitleme

Järvamaal asuv Anna kirik, mis üheksa kuud põrandavahetuse tõttu oli suletud, avas pühapäeval taas uksed, rekondiks kulus ligi 60 000 eurot, millest üle poole tuli eraannetajatelt.

Jumalakoja taaspühitses EELK piiskop Einar Soone. Anna kirik on rahvast teeninud 237 aastat ning üheksa kuu pikkune remondipaus oli esimene kord, kui selles hoones jumalateenistusi ei peetud, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

EELK Anna koguduse juhatuse esimees Peep Heinaste märkis, et selles etapis sai nüüd vana läbimädanenud puitpõrand ära võetud, uuesti täideti põrandaalune ja kaeti paeplaatidega.

“Hetkel on ilus paeplaat terve kirikusaali ulatuses peal. Ja lisaks sellele siis veel renoveeriti ka pingistik,” ütles Heinaste.

Edasi ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Anna kirik Järvamaal avas pärast remondipausi taas uksed

Kui rahvast saab liiga palju, on kogu inimajaloo vältel olnud ülejäägil võimalik kodumaalt lahkuda. Samas teame ka ajaloost, et mulla erosioon ja degradeerumine on hävitanud ühe tsivilisatsiooni teise järel.

Inimene ei ole loom. Inimkonnale ei kehti looduslik ehk loomulik (ingl natural) valik, et ellu jäävad ning elujõulisi järglasi annavad tublimad. Kõigil inimestel on võrdne õigus elule, ja jutt eugeenikast on inimvihkajalik. Meditsiin on kõikvõimas ja inimeste eluiga pikeneb, sõltumata nende füüsisest.

Teine meie aja uskumus, mis esimesest välja kasvab, väidab, et inimsoo arvukust loodus ei suuda piirata.

Rahvaarv 70 000-lt 7 miljardile

Politoloog Rein Taagepera sedastab tänavuse septembrikuu Akadeemia artiklis “Maailma rahvaarvu kaks kasvujärku”, et “rahvaarv on miljoni aasta jooksul kasvanud 100 000kordseks (umbes 70 000-lt 7 miljardile)”.

Inimeste piiritu kasvu tagab kultuur. Inimesed arendavad tehnoloogiat ja seni on õnnestunud tehnoloogial edeneda kiiremini kui rahvaarvul. Maakera toidab rohkem maaharijaid kui korilasi, rohkem tööstustöölisi kui maaharijaid. “Sellepärast saabki inimloomade arv kasvada kiiremini kui eksponentsiaalselt. See tähendab, et iga järgmine kahekordistumise aeg on eelnevast lühem.”

Tehnoloogia – laiemalt võttes – on see, mis toidab progressiusku. Mõni võib karta, et tööstuse toormed lõpevad, näiteks, et oil peak on selja taga ning naftavarud saavad otsa. Aga seni on inimmõistus leidnud alati lahenduse, ning nõnda võidutseb veene, et avastatakse ja lastakse käiku aina uued energiaallikad.

Paraku, igal ajal on olnud ka uskmatuid ja skeptikuid. Üks kirjutab: “Kõik paigad on nüüd ligipääsetavad, üdini läbi uuritud, äritegevusele avatud. Kogu hirmutav jäätmaa on kattunud võluvate taludega, haritud põllud on metsad minema tõrjunud. Me oleme maailma üle rahvastanud. Loodusjõud suudavad meid vaevu ära toita. Meie tahtmised ja nõudmised suurenevad, ent loodus ei jaksa meid enam taluda.”

Eks ole – need laused võiksid pärineda mõnelt meie kaasaegselt kultuurikriitikult? Tegelikult kirjutas nii II sajandi lõpul Põhja-Aafrikas elanud Tertullianus oma teoloogilises traktaadis “De anima” (“Hingest”).

Edasi loe Maalehest.

Read more Comments Off on Toomas Paul: Kas Maa jõuab toita üha kasvavat rahvastikku?

Käesoleval aastal tähistatakse Euroopas ja maailmas luterliku reformatsiooni 500. aastapäeva.

Kevadel meenutasime seda, kuidas tekkis ja kujunes paljude Euroopa riikide maailmavaate ja riigikorralduse aluseid muutnud liikumine. Kuna reformatsioonil on otsene mõju ka eestlaste kiriku-, kultuuri- ja hariduselule, tuletan täna ja järgnevatel nädalatel meelde usupuhastuse sündmusi praeguse Eesti aladel.

Kristlastele Riias, Tallinnas ja Tartus

Luterliku usuliikumise hällist, Saksamaa linnast Wittenbergist, jõudis reformatsiooni mõju esmalt Vana-Liivimaa suurematesse linnadesse, nagu Riiga (1521), Tallinna (1523), Tartu (1524) ning sealt edasi väiksematesse linnadesse ja maale.

Kuigi Martin Luther ise ei ole Eesti- ja Liivimaal käinud, pidas ta siinsete suuremate keskustega kirjavahetust, adresseerides näiteks Riiga saadetud kirja üldisemalt „kõigile kristlastele Riias, Tallinnas ja Tartus“, arvestades sellega, et Saksamaa poolt vaadates asuvad need linnad lähestikku. Vaatamata sellele, et Tallinnas algas liikumine veidi hiljem kui Riias, arenes ta seal kiiremini ja eesmärgiks seatud tulemusteni jõuti mõlemas suuremas keskuses samaaegselt.

Esmakordselt mainitakse Luteri nime Liivimaal heinakuus 1521. aastal Ronneburgis peetud kirikujuhtide nõupidamisel. Seal viibisid peapiiskop Jaspar Linde, Tartu ja Tallinna piiskop Johann Blankenfeld, Saare-Lääne piiskop Johannes IV Kievel ja Kuramaa piiskop Basedolf.

Edasi loe Meie Maast.

Read more Comments Off on Luterlikust reformatsioonist Eestimaal

Rahusooviga Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus toimuval jumalateenistusel innustavad vaimulikud õed üksteist jätkama valitud teed. Endel Apsalon

Ühenduse Naised Teoloogias korraldusel toimus 7.–8. septembrini Tallinnas metodisti kiriku ruumides rahvusvaheline konverents „Reformatsiooni viljad ja väljakutsed: 50 aastat naiste ordinatsiooni EELK-s ja 500 aastat reformatsiooni“.

Konverentsi jumalateenistusel Tallinna toomkirikus kõndis pidulikus protsessioonis koos peapiiskop Urmas Viilma, piiskoppide Einar Soone, Tiit Salumäe ja Joel Luhametsaga ning toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkruga 21 naisvaimulikku ehk pea pooled meie kirikus ordineeritud naistest (EELK kodulehe andmeil praegu 44). Lisaks teenisid kaasa assessor Kadri Eliisabet Põder ja Ühenduse Naised Teoloogias esimees prof Anne Kull.
Jutluses meenutas peapiiskop Viilma meie kiriku esimese naisvaimuliku Laine Villenthali ordinatsioonijumalateenistust 16. novembril 1967: „Kell 18.30 pärast jumalateenistuse algusliturgiat ja ordinatsiooni tõusis Laine Villenthal, Piibel käes, siia Tallinna toomkiriku kantslisse. Ta alustas oma jutlust sõnadega: „Ainult Jeesuse Kristuse armust seisan mina siin!““
Väga hästi korraldatud sisukail konverentsipäevil jäi kõlama seesama sõnum: naiste ordinatsioon pole naisõigusluse teema, sest kellelgi pole õigust ordinatsiooni nõuda; see on Jumala arm ja eriline kingitus ühtviisi nii naistele kui ka meestele.

Rahvusvaheline osalejate ring
Konverentsi tervitasid Eesti Metodisti Kiriku superintendent Taavi Hollman ja võrdõigusvolinik Liisa Pakosta. Ette loeti siseminister Andres Anvelti tervitus, milles ta tunnustas luterliku kiriku poole sajandi tagust otsustuskindlust, mis on läbinud viiekümneaastase tuleproovi.
Osalejaid oli konverentsil umbes sada, nende seas külalisi Soomest, Rootsist, Suurbritanniast, Saksamaalt, Norrast, Ungarist, Poolast ja Lätist. Silmapaistvalt palju oli kohal õppejõude Tartu ülikooli usuteaduskonnast ja usuteaduse instituudist.
Kõrgetest ametikandjatest tegid osavõtu ja ettekannete pidamisega au Rootsi Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop dr Antje Jackelén ja pärast jumalateenistust peapiiskop Viilmalt EELK Teeneteristi I järgu vastu võtnud Ungari Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop dr Tamás Fabiny. Peapiiskop Ja­ckelén kõneles inspireerivalt reformatsioonist ja sellega kaasnevast vastutusest, kasutades märksõnu haridus, vabadus, hirm, mõistmine ja lootus.
Sündmusele lisas pidulikkust esimese päeva lõpul toimunud pidulik õhtusöök koos elava muusikaga. Lauakõne „Toolist ja troonist“ pidas praegu ametis olevatest naisvaimulikest kõige pikema ordinatsioonistaažiga Haljala koguduse õpetaja Margit Nirgi.

Mis anda tänuks?
Kahel päeval peeti 11 ettekannet ja toimus arutlusring, kus jagati eri riikide kogemusi naiste ordineerimisest. Näiteks ordineeriti naine vaimulikuks Rootsis 1958. aastal, ent Soomes alles 21 aastat hiljem (1988) kui Eestis. Läti esindaja tutvustas eelmisel aastal Läti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikukogul vastu võetud põhikirja muudatust, mille järgi saavad vaimulikku ametisse üksnes mehed.
Konverents andis hea ülevaate naiste ordineerimise ajaloolisest kujunemisest ning teoloogilistest poolt- ja vastuargumentidest ja ärgitas olevat jätkuvas Püha Vaimu tegutsemises mõtestama. Liigutav oli näha Albert Soosaare poolt käsikaameraga filmitud ülevaadet Laine Villenthali introduktsiooni jumalateenistusest Pindi kirikus.
Kuulates konverentsil osalejate muljeid kerkisid esile enam puudutanud ettekanded: prof Priit Rohtmetsa „Teekond naiste ordinatsioonini Eestis“, õp Anne Burghardti „Naiste ordinatsiooni käsitlemisest oikumeeniliste dialoogide raames“ ja dr Ain Riistani „Naiste ordinatsioon ja Uus Testament: mida tekst tähendas ja mida tekst tähendab?“. Laiem huviliste ring saab konverentsi hästi argumenteeritud ja erinevaid vaatenurki haaravatest ettekannetest osa veebilehe „Kirik ja teoloogia“ vahendusel.
Kokkuvõtteks tahaksin jagada Kõpu koguduse õp Hedi Vilumaa tsiteeritud kirja Laine Villenthalilt 2005. aastast: „Ammuks see oli, kui seisin jutlustajana üksi meeste hulga keskel ja ordinatsioon oli mõeldamatu sündmus. Lausa uskumatu, kui kiiresti on kasvanud naisõpetajate ja -diakonite arv. Mis tuleks küll selle tänuks anda?“
Kätlin Liimets

Read more Comments Off on Jumala arm ja eriline kingitus