Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma küsib, miks asuda lõhkuma ja ründama nii ilusat, südamlikku ja õnnestunud traditsiooni, nagu seda on aasta ema valimine.
«Kas aasta ema võiks olla ka isa?» küsib Viilma Facebooki postituses, selgitades, et see küsimus tekkis tal tutvudes argumentidega, millega püütakse mõjutada Eesti Naisliitu muutma aasta ema auväärse nimetuse saajale esitatud tingimusi.«Kui argumentideks on peamiselt vaid lapsevanemana õnnestumine, siis ei ole vanema sugu ju ka enam takistuseks tiitli väljaandmiseks mehele, eriti kui argumentides on kõrvale heidetud juba nagunii lähtumine erisooliste vanematega leibkonnast ning kõneletakse juba ka samasooliste täiskasvanutega kooslusest,» arutleb peapiiskop, lisades: «Minu ettepanek ei ole loomulikult tõsiseltvõetav. Näitan lihtsalt, kuhu me võime üht ilusat asja kildudeks lüües välja jõuda.»

Ta lisab, et ei taha kedagi hukka mõista, ka neid, kes on tulnud välja hetkel allkirjade kogumisega aasta ema statuudis kirjeldatud tingimuste muutmiseks. Ent tal on üks palve. «Ärge algatage «Ei!» kampaaniat ühe ilusa ning juba aastatepikkuse tava lõhkumiseks!

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Peapiiskop Urmas Viilma: ärge surmake imeilusat aasta ema valimise traditsiooni

Euroopa ristiusk on karastatud ja noolutatud teras, islam malm. Malm on terasest tugevam. Aga kole habras.

TOOMAS PAUL

Inimene elab rohkem sõnade maailmas kui vahetult kogetavas. „Vahetut“ kogemist tuleb tõlgendada ning selleks annab ette malli kultuur ja kõigepealt keel. Niisiis tasub alustada termini „väärtused“ taustateabega tutvumisest.

Inglise value pärineb ladina keelest, kus valens on ’tugev, võimas; kõva; tõhus’ (nt causa valens – kaaluv põhjus) ja valeo ’täies jõus, terve olema“ – nt hüvastijätuna vale! ’jää terveks, head tervist’. Väärtuslik on jõud ja tervis, invalidus ’jõuetu, nõrk, haige’ on väärtusetu. Eesti tüvi on laenatud alamsaksa keelest (< wert). „Väärtuse“ põhitähendus on EKSSi järgi1: asja, nähtuse või olendi positiivne või negatiivne tähendus inimese jaoks; kauba või teenuse eest makstav rahasumma. Niisiis: väärtus on see, mis on väärtuslik inimese jaoks, mille eest ta on valmis maksma. On olemas ka „absoluutväärtus“, aga see on matemaatika termin (reaalarvu positiivsena esitatav väärtus), mida ühiskonnateadustes ei kasutata.

Mitmuses on „väärtused“ puhtpositiivsed: väärtuslikud, tähtsad omadused või asjad. Nii on see ka inglise keeles, kus values on ’käitumise printsiibid või standardid; kellegi otsused, mis on elus tähtis’.2 Kes paneb paika printsiibid ja ütleb, mis on tõeliselt tähtis? Nii Hammurapi koodeks, juutide toora kui ka Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon väidavad end väljendavat universaalseid ja vääramatuid igavesi õigluse põhimõtteid, mis ei ole inimeste välja mõeldud, vaid jumalikku päritolu. Puritaanid on selle kaunilt sõnastanud: „Me peame iseenesestmõistetavaks tõde, et kõik inimesed on loodud võrdsena, et Looja on neile andnud teatud võõrandamatud õigused, mille seas on õigus elule, vabadusele ning õnne poole püüdlemisele.“3

Aga mis saab siis, kui tuleb välja, et ükski väärtuste süsteem ei ole jumalikku päritolu, vaid kokkuleppeline? Mis legitimeerib näiteks „inimõigused“, nõnda et nende kehtestamiseks barbaarsete rahvaste seas võib ja otse tuleb kasutada relvi? Taani biosemiootik Jesper Hoffmeyer väidab, et inimõiguste diskursus – ja konstitutsiooniline riik kui selle edasiarendus – on oma sügavamas olemuses inimese ajaloolise eneseteadvuse ärkamise tagajärg, inimtsivilisatsiooni käigus omandatud ajaloolise kogemuse väljund. „Katsed inimõigusi legitimeerida apelleerides inimloomuse (väidetavale) ülesehitusele – või mingisugusele väidetavale eetilisele üleolekule – pole mitte lihtsalt ekslikud, vaid need on ka paratamatult nurjumisele määratud.“4

Küllap on õigus, et teooriad on määratud nurjuma. Elu läheb edasi ka siis, kui hungveipingid on oma kultuurirevolutsiooni ära teinud. Inimühiskond on – õnneks – inertne, ja kui mööbeldamine möödas, tuleb toolid laua äärde sättida. Ja selgub, et kolmejalgne on siiski liiga kipakas, viiejalgsel pole aga nägu ega tegu, ja uue disainiga toolid ongi jälle nelja jalaga. Kui iseotsustamise aeg käes, tuleb välja, et ka pea peale pööratud maailmas ei saa väga palju teisiti elada.

Edasi loe Sirbist.

Read more Comments Off on Süü ja saatus

Tekst ja foto Enn Auksmann

Issand, Sina oled tõusnud, aga mina …
kas mina magan endiselt?

Nagu Aadam siis, kui lõid ta küljest elavate ema …
Nagu Siimon siis, kui Juudas oli ärkvel, valmis tegutsema …
Nagu valvurid, kes süüdistasid jüngreid pettuses …
Kas armastan minagi pimedust enam kui valgust …
sest minu teod on kurjad?
Issand, Sina oled tõusnud,
ja kuigi on vahel nii valus Su valgusse vaadata –
luba mul ärgata,
aita mul tõusta,
sära oma kirkuses,

Sina, Kristus, Ülestõusnu,
minu Jumal, mu elu ja valguse allikas.

Read more Comments Off on Virgu, Issand! Miks sa magad?

Jh 21:1–14
Igal hommikul avame oma silmad. Rõõm on ärgata hommikusse, kui avatud silmad tajuvad valgust. Pimedamad hommikud vajavad enam jõudu. Inimese meeled ja võimed ning Jumala loodud maailm annavad üheskoos hulgaliselt võimalusi toimimiseks: väsimuseks, isegi tüdimuseks, kartuseks, aga ka edukogemuseks, oma võimekuse taipamiseks, lootuseks ja armastuseks.
Maailmas on alati teatud pinge jumalikkuse ja inimlikkuse vahel, pean silmas inimese katkematut valikut selle vahel, mida ma suudan ise korda saata ja kuivõrd vajan või märkan Jumala õnnistust. Ülestõusnu lähedus ja jumalatu vaimupimedus on teineteisele väga lähedal. Jeesus on üles tõusnud! Pühade rõõmus ja kirgas puudutus on kostnud taas üle vaimupimeda maailma. Ta on tõesti üles tõusnud!
Lugu Jeesusest on põnev. Ma võin vaimus kaasa elada ühele sündmusele ja osa saada õnneliku lõpuga jutustusest. Jeesus on tapetud, jüngrid on leidnud tühja haua, ja siis on mitmed nendest Ülestõusnuga kohtunud. Tegelikult ei ole inimesel võimalik viimselt taibata kogu loo tähenduse sügavust. On segadust, kurbust, taipamatust, aga inimene püüab leida selgust ja lootustki. Suur vapustus suunab mõtlema: on see ikka tõesti sündinud? Kas see kõik juhtubki päriselt?
Jumal tegutseb maailmas, tal on armukuulutus ja -puudutus igale meist. Jumal ei jäta kedagi kõrvale, ta isegi on väga kannatlik ja järjepidev, lausa järelejätmatu, et suunata patupimeduses rabelevat inimest enesega osadusse. Jumal ei tegutse inimeste plaanide kohaselt, see saab eriliselt selgeks Kristuse kannatus- ja ülestõusmisloos. Paljudel inimestel on ses kõiges oma kandvam või kergem osa, inimesed selles loos on vastamisi, on Jeesuse sõbrad ja vastased, omad ja vaenlased – Jumal suudab neid kõiki üllatada. Ja küsimuseks saab, kuidas nüüd edasi. Jeesuse jüngrid pagevad oma turvalisse keskkonda. Inimene teeb ikka meelsasti seda, mida on harjunud tegema. Kalamehed lähevad kalale. Nüüdsest pead sa püüdma inimesi, on Issand kinnitanud ühele neist, ja kutsunud lisaks teisedki.
Kalamehed kohtuvad Temaga. See oli Jee­susele juba kolmas kord ilmuda Ülestõusnuna oma jüngritele! Koidu ajal, kui hulgake jüngreist oli otsustanud kalale minna, seisab Jeesus kaldal. Aga jüngrid seda ei taipa, nad ei teadnudki, et see on Jeesus. Oh teid mõistmatuid ja pikaldasi uskuma! Jumal tegutseb, tuleb inimesele nii lähedale, kui see üldse võimalik on. Jumala Poeg alistab surma ja saatana. Ära karda! Usu! Keegi sõuab, keegi hüppab vette, keegi sikutab noota, mis on erakordse saagi tõttu väga-väga raske. Armastatud jünger taipab esimesena – see on Issand! Need teisedki teavad seda. Jee­sus on tõesti üles tõusnud! Mina olen teie juures ajastu lõpuni! Ei ole meelepete ega kummitus, vaid Elav Jumal, vägi, mis elustab ja julgustab. Julgustab taipama ja mõistma.
Maailmas pole miski enam endine. Ja Jumala rõõmusõnum pole siiski endastmõistetavalt vastuvõetav kõigile. Jeesuse kõige lähemad vajasid inimestena järjepidevat julgustamist, kõnetamist. Et vastu võtta, taibata, kindel olla ja siis ka jagada. Vaevalt oleme targemad, usus kindlamad. Pigem …
Me igaüks oleme erinevad. Samuti kui nemad seal järve kaldal. Kellelgi on tasast taiplikkust, teisele on antud enam sõnakust või julgust. See on täiuslik kamp, niipea kui Jeesuse ära tunnevad ja temal end juhtida lubavad. Neile võib usaldada isegi Kiriku. Rõõmusõnumi kuulutamise maailmale. Jeesus läheb, Vaim jääb, pimedus ja kurjus ja lootuse kirkus kõige üle. Ning inimene, miljardid inimesed võitlemas ning valimas jumalikkuse ja inimlikkuse pingeväljas. Kelle silmad on avatud nägema Tõde ja Teed?
Jumala armu sügavus ja avarus ei avane korraga, seda pole vajagi, tegelikult oleks see vaid raiskamine. Me vajame armu igaks päevaks, igaks sammuks ja just nii palju, et meie inimlikkus saaks kaetud ja ületatud. Ja meie paari tuhande aastase Kiriku ajas kulgejatena võime uskuda ja kogeda: ei me ole vaesemad Jeesuse kaasaegsetest, sest meiegi Issand on üles tõusnud ja meiega koos teed käimas. Tema on seesama, eile ja täna ja igavesti. Kõik, mida Issandal oli jagada, saab jätkuvalt jagatud.
Jumala sõna kuulamine on alati dialoog, ta kõnetab mind ja mina vastan, see on nagu iga soe vestlus hea sõbraga. Lapsed, kas teil on midagi … Jah, tõesti, mida oleks minul jagada sellist, millel ongi tõesti tähendus. Kui ainult … Usaldada iseend täiesti Tema omaks. Sõnad kuluvadki vahel õõnsaks, teeme tühje sõnu või anname lubadusi, mida täitmast peame pagema. Kui siis kogu oma viletsuse sees oskad näha armu, milles hoitakse ja kantakse, on silmad avatud taipama.
lail_Margit_ek

 

 

 

 
Margit Lail,
Kanepi koguduse õpetaja

Read more Comments Off on Jeesus on seesama, eile ja täna ja igavesti

Hea Jumal, täname Sind, et Kristus tõusis surnuist ja paljud inimesed on võinud olla selle tunnistajaks maailmas. Me täname, et Sa ilmutad end ka meile, nii et meiegi võime oma eluteel kogeda Jumala lähedust ja juhtimist. Aita meil oma usust nii sõnade kui tegudega tunnistada kaasinimestele meie ümber ja nii olla ülestõusmispühade rõõmu edasiviijaiks siin maailmas. Aamen.

Read more Comments Off on Eestpalve

Ülestõusmispüha õhtupoolikul, kui olin kirikust koju naasnud, avasin arvuti, et vaadata, mis on vahepeal Facebookis toimunud. Kümned inimesed olid tervitanud oma sõpru traditsioonilise kristliku tervitusega „Kristus on üles tõusnud“. Teised soovisid lihtsalt häid pühi. Kolmandad panid üles pilte. Mõned inimesed olid kirja pannud ka sügavaid mõtteid, millesse pidanuks süüvima. Postitusi lugedes kogesin, et ilmselt on kirjutajatel isiklik kogemus, mis paneb neid pühade ajal postitama sõpradele häid soove ja lugusid, millest kuvas läbi usuline sõnum. Ilmselt on nad kohtunud, nagu esimesed Jeesuse jüngridki, oma eluteel ülestõusnud Issandaga ja annavad nüüd sellest internetiavarustes tunnistust.
Ristiusk on levinud tänu sellele, et inimesed on kohtunud ülestõusnud Issandaga. See kogemus oli esimeste jüngrite jaoks reaalne ülestõusnud Jeesuse nägemine. Pärast Jeesuse taevaminemist ei näe enamik inimesi teda oma silmaga, kuid nad võivad tunda, kuidas Jumal kuuleb palveid ja aitab. Nad võivad tunda Jeesuse juhtimist oma elus. Nii saavad nemadki kohtuda ülestõusnud Issandaga ja olla tunnistajaks sellele, et Jeesus elab.
Kui inimene on kogenud oma elus ülestõusnud Issanda lähedust, siis on ta kutsutud sellest andma tunnistust ka teistele, sest see on hea sõnum, mis päästab inimesi ja annab nendele kõike, mida vaja.
Kaido Soom

Read more Comments Off on Ülestõusnu tunnistajad

UTreklaam

Read more Comments Off on Vastuvõtt TÜ usuteaduskonda

otsib seoses kooli kasvamisega järgmiseks õppeaastaks (2017/2018) oma toredasse perre kahte uut õpetajat:
– põhikooli loodusteaduste õpetajat;
– matemaatika õpetajat.
Kui sinu kooliharidus vastab kvalifikatsiooninõuetele, jagad kristlikke maailmavaateid ning oled valmis panustama oma aega ja energiat taasavatud vanimasse Eesti kooli, siis saada oma avaldus, CV ning vaimuliku soovituskiri hiljemalt 20. aprilliks aadressile tallinna.toomkool@eelk.ee.

Read more Comments Off on Tallinna toomkool

Ref500_logo_tsitaadigaKirikupäevade ja laulupeo ajal 9.–11. juunini on Kuressaare linnuses avatud näitus „Emakeelne pühakiri“ ja Laurentiuse kirikus näitus „Reformatsioon 500“.
Reedel, 9. juunil
Kl 13 konverents „Reformatsioon 500“ Kuressaare linnuse kapiitlisaalis.
Kuressaare Laurentiuse kirikus kl 17 laululoomingu õhtu „Martin Körber 200“.
Kl 18 avajumalateenistus ja kl 20 klassikalise muusika kontsert.
Laupäeval, 10. juunil
Kuressaare Laurentiuse kirikus kl 10–13 lastehommik. Kl 14.15 laulupeotule süütamine ja õnnistamine.
Kl 14.30 rongkäik.
Kl 15 kontsert Kuressaare lossihoovis.
Pühapäeval, 11. juunil
Jumalateenistused koos külalistega Saaremaa kirikutes.

Read more Comments Off on Saarte praostkonna kirikupäevad ja laulupidu

Tartu ülikooli muuseumi varakambris avati 12. aprillil näitus „Toomkiriku hiilgus“, mis keskendub Vana-Liivimaa võimsaimale katedraalile ja selle arheoloogilisele pärandile.
Näituse teevad erakordseks toomkirikust leitud luustikud, mis annavad aimu nii kõrgete vaimulike kui ka ülikute harjumustest ja muredest. Erilise tähelepanu all on toomkirikust leitud kuldkangas ja siid, mis olid kõige hinnalisemad tekstiilid keskajal, tutvustab näituse kuraator Kerttu Palginõmm. Ühe tähtesemena on külastajatele imetlemiseks välja pandud Tallinna rae varade hulgast pärinev 15. sajandi pross, mis annab tunnistust kallihinnalise kullassepakunsti jõudmisest Liivimaale. Eksponeeritud esemed pärinevad peamiselt Tartu ja Tallinna linnamuuseumi kogudest ning on uudistamiseks väljas 14. jaanuarini 2018.

Read more Comments Off on Näitus Tartu toomkirikus(t)