Sel aastal möödub 330 aastat Tallinna toomkiriku taaspühitsemisest, mistõttu hakatakse kirikus korrastama ja uurima Christian Ackermanni tippteost, toomkiriku altariseina. Selle tarbeks lõid kunstiakadeemia tudengid kirikusse praktilised, kuid ka esteetiliselt nauditavad tellingud.

Just tellingute ehitamisega kogu projekt toomkirikus pihta hakkabki. Esmakordselt on Ackermanni altarisein täies ulatuses nii uurijatele kui laiemale avalikkusele ligipääsetav, vahendasid “Aktuaalse kaamera” kultuuriuudised.

“Neid tellinguid on pärast põlengut remondi ja renoveerimise käigus olnud palju. Aga nüüdne variant on selline, kus mõeldi ka selle peale, kuidas väärika ülesande tegemiseks tuleb ka tööriistad teha väärikad,” ütles toomkiriku koguduse õpetaja Arho Tuhkru.

EKA tudengite loodud puittellingud võimaldavad toomkiriku altariga eriti lähedalt tõtt vaadata.

Edasi ERR Uudistest.

Read more Comments Off on EKA tudengid lõid toomkirikusse tellingud

EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Rooma-Katoliku Kiriku Eesti apostelliku administraatori piiskop Philippe Jourdan kohtusid esmaspäeval Rootsis paavst Franciscusega. Koos kogu maailma katoliku ja luteri kiriku kõrgemate peadega peeti ühispalvust, millega tähistati kirikute leppimist 500-aastase lõhe järel

Lundi katedraalis toimunud ühispalvusel meenutati 500 aasta möödumist luterliku reformatsiooni algusest.Aastal 1517 avaldas munk Martin Luther Wittenbergis, Saksamaal oma vastuseisu laialdaselt levinud indulgentside müügi praktikale. Tema avalik ülesastumine vallandas põhjaliku muutuste protsessi ning viis lõpuks Lääne kristluse kaheks lõhenemiseni.

EELK kodulehel kirjutas peapiiskop Urmas Viilma pärast ühispalvust, et luterlaste ja katoliiklaste viie sajandi pikkune vastasseis on nüüd möödas, ja see edastab maailmale leppimis- ja andestussõnumi.

«Kirikute üksteisele lähenemine ning leppimiseks käe ulatamine võiks olla eeskujuks maailma erinevatele konfliktiosapooltele alates sõdivatest riikidestja  lõpetades tülitsevate pereliikmete või naabritega. Tahe ühisosa leidmiseks ja rahu saavutamiseks peab ületama mistahes isiklikud ja enesekesksed soovid ning ambitsioonid. Peame jõudma igal tasandil konfliktidest osaduse ning üksmeeleni!»  tõdes peapiiskop Viilma.

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Eesti kirikupead osalesid ühispalvusel paavstiga: luteri ja katoliku kirik on leppinud

Täna külastas Rootsis Lundi linna paavst Franciscus ning esimest korda ajaloos tähistas katoliku kiriku juht reformatsiooni aastapäeva üheskoos protestantide esindajatega. Luteri ja katoliku kirikute dialoog üksteisemõistmisele ja leppimisele jõudmiseks on kestnud juba 50 aastat.

500 aasta taguste sündmuste meenutamiseks olid ühisel palvusel Lundi katedraalis paavst Franciscus ja Luterliku Maailmaliidu president, piiskop Munib Younani ja peasekretär pastor dr Martin Junge, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Lundis oli ka Eesti ühisdelegatsioon, kuhu kuuluvad Eesti Evangeelne Luterlik Kiriku peapiiskop Urmas Viilma, katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan ja Eesti Kirikute Nõukogu peasekretär pastor Ruudi Leinus.

Edasi ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Ajalooline hetk: paavst osales Lundis reformatsiooni aastapäeva tähistamisel

EELK peapiiskop Urmas Viilma osaleb koos Rooma-Katoliku Kiriku Eesti apostelliku administraatori piiskop Philippe Jourdani ning Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär Ruudi Leinusega täna Rootsimaal Lundi katedraalis toimuval palvusel, millega meenutatakse 500 aasta möödumist luterliku reformatsiooni algusest.

Paavst Franciscuse ning Luterliku Maailmaliidu presidendi piiskop Munib Younani ja peasekretäri pastor dr Martin Junge osavõtul toimuval palvusel meenutavad luterlased ja katoliiklased üheskoos 500 aasta möödumist reformatsioonina tuntud sündmuste algusest. Aastal 1517 avaldas munk Martin Luther Wittenbergis, Saksamaal oma vastuseisu laialdaselt levinud indulgentside müügi praktikale. Tema avalik ülesastumine vallandas põhjaliku muutuste protsessi ning viis lõpuks Lääne kristluse kaheks lõhenemiseni.

Reformatsiooni sajandad aastapäevad on senini olnud poleemika ja vastanduste allikaks konfessioonide vahel, seekord aga tähistavad katoliiklased ja luterlased üle kogu maailma reformatsiooni  aastapäeva ühiselt. Selles peegelduvad katoliiklaste ja luterlaste rahvusvahelises dialoogis viimase viiekümne aasta jooksul tehtud edusammud.

Lundi katedraalis toimuvat palvust ning sellele järgnevat suurüritust Malmö Areenal saab otseülekandes jälgida  siit.

 

Read more Comments Off on Peapiiskop Urmas Viilma osaleb Lundi katedraali palvusel

EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärgi saab diplomaadist kirikuõpetaja, Haapsalu elu edendaja ja rahvusvaheliste suhete arendaja Kristel Engman.

Kristel Engman töötab välisministeeriumi poliitikaosakonnas. Ta on ainus pastor välisministeeriumis ja ainus diplomaat luterliku kiriku pastorite hulgas. Põhitöö kõrval on Kristel Engmanil palju muid ülesandeid. Muu hulgas on ta EELK rahvusvaheliste suhete komisjoni liige ja ajalehe Eesti Kirik kolumnist. Tal on pooleli doktoriväitekiri Eesti ja Soome luterliku kiriku külma sõja aegsete suhete teemal.

Haapsalu koguduses on Kristel Engman  rahvusvaheliste suhete toimkonna liige, koguduse infolehe Johannese Sõnumid algataja ja lehe üks tugisambaid 2008. aastast saadik.

„Täidan kõiki vaimuliku ülesandeid, mis on seotud koguduse teenimisega, osalen koguduse tegevuse planeerimises ja asendan koguduse õpetajat tema äraolekul,” kirjeldas Engman oma tööd Haapsalus. „See on minu panus kirikuelu edendamisse, misjonikäsu järgmisse ja ligimese teenimisse nende oskuste ja annetega, mis mul on.”

Edasi loe Lääne Elust.

Read more Comments Off on Diplomaadist kirikuõpetaja Kristel Engman saab Haapsalu koguduse teenetemärgi

Sel aastal tähistame usupuhastuspüha erilises meeleolus. Peagi möödub reformatsiooni algusest 500 aastat ning me oleme kiriku uuenemise teel välja jõudnud ajaloolisesse hetke, kus võime reformatsiooni meenutada esimest korda ühiselt koos roomakatoliku kirikuga. Luterlased ja katoliiklased on viiekümne aasta pikkuse dialoogi tulemusena leppimist ja osadust saavutada püüdes ületanud mitmed erimeelsused ning jõudnud olulistes õpetuslikes küsimustes ühisele seisukohale.

Seda vennalikku üksmeelt soovitatakse nähtavalt kinnitada tänavusel reformatsiooni aastapäeval, 31. oktoobril Rootsis Lundi katedraalis toimuval luterlaste ja katoliiklaste ühispalvusel, millel osalevad Luterliku Maailmaliidu ja paljude luterlike kirikute juhid koos roomakatoliku kiriku pea paavst Franciscuse ja katoliku kiriku teiste juhtivate vaimulikega. See ajalooline ühispalvus on veenvaks kinnituseks, et Kristust eeskujuks võttes ja Teda usus appi paludes on võimalik jõuda ka kõige sügavamast konfliktist leppimise ja osaduseni. Seda ühisosa otsides oleme vennalikus armastuses ja heas läbisaamises jõudnud ka erinevate Eesti kristlike kirikutena üksteisele väga lähedale.

Tänasel usupuhastuspühal vaatame tagasi poole aastatuhande taha, püüame hinnata toonaseid sündmusi alandliku meele ja kahetseva südamega. Vaatame tagasi, et hinnata, kuhu oleme Kristuse Kirikuna välja jõudnud ning kuhu oleme teel. Me ei jää kinni ajalukku, vaid oleme vabad pidevalt uuenema põhimõtte ecclesia semper reformanda kohaselt. See tähendab, et Kirik peab olema alalises uuenemises, tingimusel, et kõigi muudatuste mõõdupuu on pühakiri ja kiriku õpetuse vundament jääb püsivalt pidama sinna, kuhu see on ristikiriku asutamisel Issanda poolt seatud.

Teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus“ (1Kr 3:11), kõlab tänase reformatsioonipüha juhtsalm apostel Pauluse vahendusel. Kristus on see, kes meid uuendab ja meie usku puhastab. Just sellisena mõistame ka usupuhastuspüha meie kirikukalendri pühade hulgas. Kõik muudatused kirikus, mis lähtuvad inimlikest soovidest ja püüdlustest, viivad meid ära pühakirja aluselt ja eksitavad Kristuse järel käimiselt. Reformatsioon ei ole kunagi ühiskonna alustalasid ja -väärtusi kõigutada püüdev revolutsioon, vaid inimlike tõdede ja soovide tupikust Kristuse vabadusse tagasi juhatav äratusraputus.

Soovin kõigile rohket Jumala õnnistust käesolevaks usupuhastuspühaks ja algavaks reformatsiooni suure juubeli aastaks. Olgu Kristus meie elu ainus uuendaja, usu ainus puhastaja ja uue igavese elu kinkija!

Urmas Viilma

Peapiiskop

 

Read more Comments Off on KARJASEKIRI usupuhastuspühal ehk reformatsiooni aastapäeval, 31. oktoobril 2016

Tallinna toomkirikus jäid pildile õp Ulrich Barniske (vasakult), assessor Kadri Põder ja pr Dagmar Christmann. Tiiu Pikkur

22.–25. oktoobrini viibis Eestis visiidil EELK vaimulikke ja töötegijaid pikkade aastate jooksul jõulutoetustega rõõmustanud Evangelische Partnerhilfe delegatsioon Saksamaalt.

Visiidi käigus peeti ühingu juhatuse koosolek ja ühiskoosolek koos EELK ja Läti ELK esindajatega. Delegatsiooni liikmed jõudsid külastada ka Hageri ja Saku kogudust, Saksa koguduse perelaagrit ning osaleda Haljala kirikus jumalateenistusel.
Pühapäevasel jumalateenistusel Tallinna toomkirikus jutlustas Evangelische Partnerhilfe juhatuse esimees, reformeeritud kiriku vaimulik Ulrich Barniske, kaasa teenis koguduse õpetaja Arho Tuhkru, organist oli Kadri Ploompuu. Oma jutlust alustas õp Barniske eestikeelse tervitusega Saksamaa ja Austria evangeelsetelt kogudustelt ja kirikutelt. Jutlus tugines päevateemale: andke üksteisele andeks!

Toetus ja tänu
Esmaspäevast ühiskoosolekut tervitas peapiiskop Urmas Viil­ma, ülevaate EELK hetkeseisust ja majanduslikust toimetulekust tegid kantsler Ülle Keel ja assessor Kadri Põder. Läti ELK poolt esinesid praost Dzintars Laugalis ja õp Aivars Gusevs.
Kohtumise teemadest rääkides märgib assessor Põder, et Partnerhilfe soovis teada, milline on toetusevajadus ja jaotamine. «Kogudustele eraldatava toetuse jaotamise oleme jätnud iga koguduse enda otsustada, et toetus jõuaks tõepoolest nendeni, kes seda kõige enam vajavad,» selgitab Põder. «Tegemist on eelkõige toimetulekutoetusega, ent samas on see ka tänu ja tunnustus meie vaimulikele ja kiriku töötegijatele.»
Küsimusele, kuidas saame meie vastata oma toetajatele, ütleb Põder: «Meiepoolse tänu üks vorm on korralik aruanne, oleme selle kallal päris palju vaeva näinud. Mida nemad aga veel meilt ootavad ja millega me kahjuks natuke kitsid oleme, on selgesõnaline tänu. Toetuse saajad võiksid rohkem ja julgemalt väljendada oma heameelt toetust saades.»
Kadri Põder julgustab Evangelische Partnerhilfele otse oma tänusõnu saatma, sest see kõik tuleb puhtast südamest. «Keegi kuskil tunneb solidaarsust teistega, kellel nii hästi ei lähe, seda peaks endale rohkem teadvustama. Mõelda tasuks sellele, kui varmad me ise oleme andma ja kui enesestmõistetav on meile kedagi aidata.»

Kesk- ja Ida-Euroopa kirikutele
Evangelische Partnerhilfe tegevdirektori Dagmar Christmanni sõnul koguvad nad annetusi Saksamaa erinevate kirikute vaimulikelt: «Annetused ei tule mitte organisatsioonidelt, vaid üksikisikutelt, need on vaimulikud, kes annetavad oma ametiõdedele ja -vendadele Kesk- ja Ida-Euroopas. Me oleme üsna pika ajalooga organisatsioon, see pastorite põlvkond, kes enesestmõistetavalt annetas, on tasapisi kadumas ning noorematele on vaja ka selgitustööd ja reklaami teha.»
Juhatuse esimees Ulrich Barniske tuletab meelde, et Partnerhilfel on eelkäija alates 1950. aastatest, kui Lääne-Saksamaa vaimulikud kogusid raha, et anda oma õdedele-vendadele Ida-Saksamaal. «Ma ise olen pärit Ida-Saksamaalt ja olen olnud ka annetuse vastuvõtja,» räägib õp Barniske.
«Kui Saksamaa ühines, siis Ida-Saksamaa vaimulikud ei soovinud enam neid annetusi, kuid nad soovisid, et see aktsioon jätkuks ning raha annetataks vaimulikele ja kirikutöötajatele Kesk- ning Ida-Euroopas. 1950. kuni 1992. aastani annetati Ida-Saksamaa vaimulikele 253 miljonit Saksa marka. Sealt edasi praeguseni on Kesk- ja Ida-Euroopa vaimulikele ning kirikutöötajatele kogutud ja annetatud ca 70 miljonit eurot.»
Õp Barniske sooviks on, et kirik püsiks Jumala sõna juures: «Ma ei seaks esikohale ei finants- ega ehitusküsimusi, vaid et oleks selge, et Jumala sõna kuulmine ja Jumala sõnaga koos elamine on see, mis kristlase ja kiriku elu kujundab ning kannab. Kõik muu on selle tagajärg, olgu see muusika, kultuur, kunst, haridus,» ütles ta.
Viimasel paarikümnel aastal on meie kiriku vaimulikele, töötegijatele ja vabatahtlikele suureks toeks olnud ning rõõmu ja üllatust pakkunud Evangelische Partnerhilfe jõulutoetused. Suur tänu annetajatele!
Tiiu Pikkur

Evangelische Partnerhilfe
1950–1992 Kirchlicher Bruderdienst toetas Ida-Saksamaa vaimulikke
Alates 1992. aastast on annetatud 70 miljonit eurot Kesk- ja Ida-Euroopa vaimulikele ja kirikutöötegijatele
Ühtekokku toetatakse 32 evangeelset kirikut
Liikmeskonda kuulub 10 kirikut ja organisatsiooni Saksamaalt ja Austriast
EELKs on al 1993. aastast toetusi saanud ligi paar tuhat inimest aastas
Veeb: www.evangelische-partnerhilfe.de/

Read more Comments Off on Saksa partnerite pikaajaline abi

kalenderSel aastal ilmub Eesti Kiriku seinakalender juba üheksateistkümnendat korda.
2017. aasta kalendris tutvustame Viljandi praostkonna pühakodasid: Põltsamaa, Kõpu, Kolga-Jaani, Karksi, Tarvastu, Mõisaküla, Suure-Jaani, Halliste, Paistu, Viljandi Pauluse, Pilistvere, Viljandi Jaani. Väikeste piltidega on kalendris ka Taagepera ja Helme, mis ilmusid suureformaadilisena 2013. a kalendris. Kalendri on koostanud Janis Tobreluts, kujundanud Kristiina Krabi-Klanberg, fotod teinud Tõnis Nurk.
Toimetus võtab vastu kalendri tellimusi aadressil sirje.kasemaa@eelk.ee. Üksikmüügi (1–9) hind on 2.90 €, müük alates 10 eksemplarist 2.50 €, alates 100 eksemplarist 2.00 €. Postiga saatmine (1 kalender) maksab 3.70 €. Hinnad sisaldavad käibemaksu. Kalender tuleb müüki ka Pauluse raamatupoes Tartus ja Logose poes Tallinnas.

Read more Comments Off on Seinakalender «Eestimaa kirikud 2017»

Eile alanud ja täna jätkuva kongressiga «Reformatsioon 500 – vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid» tähistab Eesti vanim erakõrgkool EELK Usuteaduse Instituut (UI) 70. sünnipäeva.
Tallinnas rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis esinesid tervituskõnega peapiiskop Urmas Viilma ja UI rektor Ove Sander. Kongressi eesmärk on avada reformatsiooni mõju Eesti kontekstis.
Sõna võtavad erinevate valdkondade esindajad, kes arutlevad kriitiliselt ka selle üle, kuidas võiks reformatsi­ooni pärand olla inspiratsiooni allikaks tänases ja homses Eestis. Kahepäevasel kongressil on rahva ees ettekannetega Pekka A. Kärkkäinen Soomest, Randar Tas­muth,  Juhan Kreem, Thomas-Andreas Põder, Marju Lepajõe, Kristiina Ross ning Mart Jaanson.
Aastapäevale pühendatud tänujumalateenistus toimub täna, kolmapäeval, 26. oktoobril Tallinna Kaarli kirikus algusega kell 18.30.
Usuteaduse instituut, mis vahepeal kandis ka nime Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon, asutati EELK konsistooriumi otsusega 3. mail 1946. Esialgse üliõpilaskonna moodustasid Tartu ülikooli usuteaduskonna endised üliõpilased, kelle õpingud sõja tõttu katkesid.
Okupatsiooniaastatel töötas UI ülikoolina, kus oli võimalik omandada kõiki akadeemilisi kraade. Praegu on UI-l oma kindel roll – akadeemilised nõuded on siin tihedalt ühendatud kristliku spiritualiteedi edendamisega.
Usuteaduse instituut tegutseb Tallinnas Pühavaimu tänava ajaloolises Püha Vaimu kiriku seegihoones, mida on esmakordselt mainitud 1319. a.
Eesti Kirik

Read more Comments Off on Eesti vanim erakõrgkool tähistab 70. aastapäeva

Lundi katedraal. Internet

Käesoleva aasta 31. oktoobril leiab aset ajalooline sündmus – paavst Franciscuse ja Luterliku Maailmaliidu (LML) juhtide Martin Junge ja Munib Younani osavõtul meenutavad luterlased ja katoliiklased Rootsis Lundi katedraalis toimuval ühispalvusel reformatsiooni 500. aastapäeva.
Palvusele järgneb diakooniale ja sõdades kannatanute abistamisele keskenduv üritus Malmö staadionil, mille kujundamisele on kaasa aidanud LMLi maailmateenistuse osakond ning Caritas Internationalis. Lundi kasuks otsustati põhjusel, et just seal rajati 1947. a LML. Lisaks leiti, et Lundi katedraal on sümboolne ka seetõttu, et oma pea tuhandeaastase ajaloo vältel on see umbes poole ajast teeninud katoliikliku ning teise poole luterliku peakirikuna.
Mis teeb Lundis toimuva ajalooliseks? Traditsiooniliselt on roomakatoliku kirik käsitlenud reformatsiooni läänekiriku lõhenemise põhjustajana, mille aastapäeva ühine meenutamine koos luterlastega oleks veel mõne aja eest mõeldamatu olnud. Uut tonaalsust võib aga märgata ka luterlaste poolel. LML on püüdnud usupuhastuse 500. aastapäevast kõneldes vältida triumfaalset tooni, eelistades muu hulgas rääkida selle meenutamisest, mitte tähistamisest.
Mõlemad osapooled – nii luterlased kui katoliiklased – on vähemasti rahvusvahelisel tasandil jõudnud ühisele arusaamisele, et see aastapäev pakub võimaluse rõhutada seda, mille reformatsioon õigustatult (taas) tähelepanu keskmesse tõstis: pühakirja olulisust, evangeeliumi tunnistust Jumala vabastavast armust, Kristuse-kesksust, kiriku vajadust ikka ja jälle uueneda.
Kahtlemata ei saa Lundi suurüritusele kaasaaitajana nimetamata jätta ka praeguse, kristlaste ühtsusest huvitatud paavsti isikut. Paljude katoliiklaste jaoks mängib rolli seegi, et reformatsiooni ühine meenutamine toimub lepitusele kutsuval erakorralise halastuse juubeliaastal (vt paavsti bulla Misericordiae vultus aastast 2015).
Kavandatud ühispalvus ja -üri­tus on suuresti saanud võimalikuks tänu LMLi ja roomakatoliku kiriku vahelisele oikumeenilisele dialoogile, mille algusest möödub 2017 a. viiskümmend aastat. Praeguses kiiretele tulemustele orienteeritud maailmas on vahel keeruline selgitada oikumeeniliste dialoogide olulisust, sest nende tulemused avaldavad sageli mõju alles aastakümnete pärast.
Sama kehtib LMLi ja roomakatoliku kiriku vahelise dialoogi kohta, mille üheks peamiseks saavutuseks võib pidada 1999. a Augsburgis allkirjastatud õigeksmõistuõpetuse ühisavaldust. Teine oluline dokument, mis tugines sellele ühisavaldusele ja rajas otseselt teed reformatsiooni 500. aastapäeva ühisele meenutamisele, on dialoogikomisjoni koostatud dokument «Konfliktist osaduseni» (2013).
Vähemasti rahvusvahelisel tasandil on tegu luterlaste ja katoliiklaste esimese püüdega jutustada ühiselt reformatsiooni lugu. Nimetatud dokument võiks anda mõtteainet ka ilmaliku ajaloo kirjutajatele seal, kus mitu erinevat ajalootõlgendust omavahel vägikaigast veavad. Kuidas jõuda (aja-) loo sellise tõlgendamiseni, millele mõlemad osapooled alla saavad kirjutada?
«Konfliktist osaduseni» on inspireerinud ka Lundi katedraalis peetava ühispalvuse ülesehitust: rõõm evangeeliumist ja ühisest ristimisest; kurbus vastastikku põhjustatud kannatuste pärast; ühise tunnistuse andmine maailmale.
Palvus (vt https://www.lutheranworld.org/content/joint-common-prayer-lutheran-catholic-common-commemoration-reformation-2017) on kujundatud selliselt, et seda on võimalik läbi viia erinevatel tasanditel – kohalikust rahvusvaheliseni. Palvuse korda (sh laulude valikut) võib ja tulebki kohandada vastavalt kontekstile, kus seda peetakse.
Lundis ja Malmös toimuv on võimalik vaid kirikute vahel, kes on teel suurema teineteisemõistmise poole ning soovivad omavahelistes suhetes keskenduda pigem sellele, mis neid ühendab, kui sellele, mis neid lahutab. Lepitusel on tugev jõud ning see aitab rahulikuma meelega vaagida ka neid küsimusi, mis on veel takistuseks nähtava ühtsuse teel.

ANNE BURGHARDT

 

 

 

 

Anne Burghardt,
LMLi oikumeeniliste suhete sekretär

Read more Comments Off on Luterlased ja katoliiklased meenutavad ühiselt reformatsiooni 500. aastapäeva