EELK Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu postitasFacebooki oma kogemustel ja mõtisklustel põhinevad mahukad märkmed leinast ja surmast, mille vastu tekkis kiiresti oota­matult suur huvi.

“Ei, ma ei osanud sellist tähelepanu oodata,” tunnistab Jaan Tammsalu. Ta arvanud, et vaid üksikud inimesed võtavad tema märkmed lahti, kui ta juuli keskel Facebooki koguduse lehele nende ülespanekut alustas. “Ei osanud küll mõelda, et keset sooja suve leinateema nii palju huvi ärataks, kuid ehk see näitab, et nendest asjadest tahetakse rohkem teada ja rääkida, kui seda on siiani tehtud,” arvab Tammsalu.

Enim üllatab teda suur tagasiside, kirjutatakse ja tänatakse. “Inimesed ei tea paljusid lihtsaid asju, kas või seda, et ka urnimatusele võib vaimuliku kutsuda või mida pärast lähedase surma tuleks ette võtta. Olen püüdnud enim esitatud küsimustele lihtsalt ja praktiliselt vastada,” selgitab vaimulik.

Kolme ossa (surm, matus, lein) jaotatud märkmed põhinevad vaimuliku kogemustel ja mõtisklustel, need on kirja pandud vahetult ja praktiliselt. Jaan Tammsalu loal avaldab Maaleht valiku küsimusi ja vastuseid, kogumahus on tekst leitav Maalehe veebilehel ja samuti Facebookis EELK Tallinna Jaani koguduse ja kiriku lehel.

Edasi loe Maalehest.

Read more Comments Off on Vaimuliku surmateemalised postitused panid veebi kihama

Riigikogulane Aivar Sõerd loobus viie aasta jooksul kõigist välislähetustest, sest õppis muusikaakadeemias orelit.

„Sa pead ennast kokku võtma. Sa oled üksinda. Üksi tohutult suure instrumendi taga. All istub saalitäis inimesi. Käsi väriseb. Noot on võõras. Kõik on teistmoodi – orel kõlab teistmoodi, kui inimesed on saalis. Mul on tundlik kõrv, ja kui midagi juhtub valesti minema, siis ei saa mängida. Kui heli on vale, siis ei saa mängida. Vale tämber või vale register – ei saa mängida. Ja see esinemine võib isegi katastroofiga lõppeda.“

Aivar Sõerd (51), Riigikogu liige Riigikogu liige ja endine rahandusminister, maalib sõnadega pilti, mis toimub tema sees, kui ta istub oreli taga. Olgu siis Toomkirikus, kus on tema arvates Eesti parima kõlaga orel, või väikeses saalis. Käed ja jalad kõik töötavad, peab täielikult keskenduma, eksimise kohti on palju.

Aivar Sõerd näitab ette, kuidas see käib. Ta tõuseb mööda kitsast ja järsku treppi Jaani kirikus, noodivihik Bachi teosega mustas portfellis. Aga enne kui istub oreli taha, takerdub kahtlustesse:

„Mul ei ole need õiged kingad kaasas …“

Sõerdil on jalas tavalised mustad nahktallaga kingad.

Kas need ei kõlba?

„Hoopis teistsugused peavad olema.“

Äkki siis lihtsalt sokkis mängida?

„Üks hiinlane mängis meil akadeemias kingadeta. Tuli kontserdile ja viskas kingad jalast,“ meenutab Sõerd.

Aga ta ei viska kingi jalast. Istub oreli taha, paneb mitu minutit paika oreli registreid – ja mängib. Tallab jalgadega pedaali klahvidel, käed liiguvad jõuliselt klaviatuuril. Üle kiriku voogab Bachi, Sõerdi suure lemmiku muusika. „Kui kuulad, on ilus, kuid seal sees on ka matemaatiline loogika. Bachi muusikast pole kuhugi enam edasi minna. Absoluutselt täiuslik!“ laiutab Sõerd käsi. Lisaks Bachile köidab teda ka Cesar Fran­cki ja Max Regeri looming.

Juunis lõpetas Aivar Sõerd Eesti Muusikaakadeemia muusikainterpretatsiooni oreli erialal. Võru muusikakoolis klaverit õppinud Sõerd tahtis juba koolipoisina orelit õppida, kuid tollal polnud see võimalik. Eraviisiliselt sai ta orelit veidi mängida, kuid pärast keskkooli valis ta hoopis Tartu Ülikooli majandusteaduskonna, keskendus rahandusele ja krediidile. Ja unustas muusika 30 aastaks.

Sähvatus orelit õppida tuli 2011. aastal, kui Aivar Sõerd valiti Riigikogusse. Pärast üht orelikontserti läks ta organist Andres Uibolt ­kavalehele autogrammi võtma ja ütles nagu muuseas, et tal on ka selline huvi.

Edasi loe Eesti Ekspressist.

Read more Comments Off on Orelit peab mängima õigete kingadega

Endisel justiitsministril Urmas Arumäel on neli magistrikraadi, doktorikraad ja kaks kutsehariduse tunnistust. Äsja sai temast ka usuteaduste magister.

„Normaalsele inimesele on seda liiga palju!“

Vandeadvokaat ja õppejõud Urmas Arumäe (59) peab silmas oma erinevaid kraade ja kutseid. Eelmisel kuul tuli veel üks lisaks: Arumäe lõpetas EELK Usuteaduse Instituudi ja on nüüd kristliku kultuuriloo magister. Kreeka keeles tähendas see õppeaine „Õpetus Jumalast“ ning Arumäe õppis religioonifilosoofia, -ajaloo ja dogmaatika kõrval ka kristlusega seotud kirjandust, arhitektuuri, kunsti ja muusikat. Lisaks uuris ikoone ning pärimuskultuuri ja kristluse seoseid.

Leiba teenib ta dotsendina Estonian Business Schoolis ja õpetab tulevastele ettevõtjatele ja juhtidele äriõigust. Lisaks tegutseb advokaadina ja ühineb augustist partnerina oma kunagisele õpilasele kuuluva Sadekovi advokaadibürooga

„Päris teoloogiks ei söanda ennast pidada, pigem kristlikuks kultuuriloolaseks,“ ütleb Arumäe. Kui ta läks instituuti õppima, ei olnud tema tagamõte ametit vahetada. Pigem oli see nõukaaegse ateistliku ülikoolihariduse vigade parandamine või lünkade täitmine.

Edasi loe Eesti Ekspressist.

Read more Comments Off on Väsimatu tudeng Arumäe

Tänavune EKN3 (Eesti Kirikute Nõukogu Noortetöö Nõukogu) oikumeeniline ja rahvusvaheline palverännak toimub Vormsil, 12.-14. augustil.

Ootame Sind reedel, 12. augustil Rohukülast väljuvale praamile (kell 16.15, 18.15 või 20.15).  Praami graafikut Vormsile ja tagasi ning hindasid näed siit.

Ööbimine on korraldatud  EELK  palvelas või telgis, olenevalt Sinu enda registreerimisel tehtud valikust. Ööbimiskoht asub 8 km Sviby sadamast.

 

KAVA

Reede

Avapalvus

Õhtusöök

Paneeldiskussioon teemal palverännak

Laupäev

Palverännaku algus on õigeusu kiriku varemetest orienteeruvalt kell  5.33 (päiksetõusu ajal) koos alguspalvega. Jooksvalt on korraldatud hommikusöök.

Palverännakul tehtavad peatused:

  1. Õigeusu kiriku varemed
  2. Õigeusu kalmistu
  3. Vaeoja
  4. Suuremõisa varemed
  5. Korallriff, Valgemägi
  6. Saxby palvemaja
  7. Tuletorn – piknik
  8. Kersleti palvemaja
  9. Vargstain rändrahn
  10. Kalmistu ja luteri kirik.

Igas peatuses loeb kokkuleppeliselt palverännus osalejatega erineva kiriku või konfessiooni esindaja oma  traditsiooni järgides palve. Kokku on palverännak 18 km. Palverändureid saadab saateauto, mis vajadusel viib piknikuplatsile või luteri kiriku juurde tagasi neid, kes millegipärast ise sinna enam tulla ei jaksa või ei saa. Kui kellelgi on plaanis tulla lapsevankriga, siis palverännu marsruut on lapsevankriga läbitav.

Õhtusöök

Võimalusel saab ka sauna.

Pühapäev

Hommikusöök

Oikumeeniline jumalateenistus luteri kirikus

Lõunasöök

Kojuminek

Kaasa

Jalanõud, millega oleks hea 18 km palverändu kaasa teha

Ilmastikule vastavad riided

Pesemisasjad

Vahetusriided

Sinu kiriku või konfessiooni palveraamat

Peatuspaikades on meil olemas vesi, aga soovitan kaasa võtta väikse pudeli, kui sa soovid vahepeal ka juua;

Kui ilm lubab, saab minna ujuma, selleks kaasa võtta ujumisriided ja käterätik.

Registreerimine

Registreerida saab siin.

Kui tekkis küsimusi, ole hea, kirjuta mulle – armastaevas@gmail.com

 

Hind

Kuni 1. augustini on majas ööbimine 25 eurot (voodipesu on kohapeal olemas) / telgis 20 eurot (telk, magamiskott ja magamismatt tuleb endal kaasa võtta). Peale 1. augusti on hind 30 eurot majas  / 25 eurot telgis.

Raha kanda üle Eesti Kirikute Nõukogu kontole: SEB Pank 10 0520 3948 6002 viitega : Vormsi palverännak.

Kohtumiseni Vormsil

Age Ploom

Eesti Kirikute Nõukogu Noortetöö Nõukogu

Jälgi meid ka Facebookis.

Loe meie blogi.

 

 

Read more Comments Off on Oikumeeniline palverännak Vormsil

Möödunud pühapäeval pühitseti taas pikki aastaid vaikinud Esku kabeli orel, mis taastati annetuste toel.

Seni süntesaatori saatel jumalateenistusi pidanud kogudus kuulis möödunud pühapäeval viimaks Esku kabeli orelit, mis sihtasutuse Esku Kabel juhatuse liikme Vello Väinsalu sõnul oli vaikinud viimased 20 aastat või isegi kauem.

Sihtasutuse nõukogu esimees ja Haljala koguduse õpetaja Margit Nirgi pidas pühapäeva ainulaadseks päevaks – orel saadi peale restaureerimist taas pühitsetud. “Täna kuulsin minagi selle helisid esimest korda,” rõõmustas Margit Nirgi.

Esku kabeli oreli taastamine läks maksma umbes 10 000 eurot, mis kogunes annetustena. “Kui vaadata, kui palju rahvast on kogunenud, siis ilmselt on kõik kas või sümboolse summaga panustanud,” viitas Väinsalu pühapäevasele jumalateenistusele kogunenud inimestele.

Esku kabeli oreli taastanud orelimeister Hardo Kriisa ütles, et orel oli väga hullus seisus ning vajas põhjalikku remonti. Pilli sees olid elanud rotid, osa puitosi tuli hoopiski välja vahetada, sest katus oreli kohal oli katki, mistõttu oli osa detaile mädanenud.

“Võib öelda, et sellel orelil puudus 25 protsenti vilestikust,” kõneles Kriisa, lisades, et kõikidel klappidel on uued nahad ja vildid ning kogu vedrustik on välja vahetatud.

Edasi loe Virumaa Teatajast.

Read more Comments Off on Aastaid vaikinud Esku kabeli orel kõlas jälle

Kärdla kirik vajab kuni miljon eurot maksvat restaureerimist. MTÜ Hiiumaa Sõprade Selts loodab alustada sügisel vajamineva raha kogumiseks laiapõhjalist annetuskampaaniat ja taotleda toetust ka erinevatest pühakodade korrastamiseks mõeldud fondidest.

1863. aastal valmis saanud Kärdla kirik oli algselt mõeldud kohaliku kalevivabriku töölistele. Kalevivabrikut pole enam ammu, kuid kirik on oma tähtsuse säilitanud. Hoone seisukord on aga halb ja see vajab mitmekülgset restaureerimist, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Katusekate on kindlasti esimene asi. Uuringud on näidanud, et ta kaua meil enam vastu ei pea ja selle tõttu tuleb teda vahetada, aga soojustamise mõte on. Et kirik soojaks saada, tuleb seda suuremalt ette võtta, et kandekonstruktsioonid samamoodi,” selgitas EELK Kärdla Johannese koguduse juhatuse esimees Tiit Harjak.

Kogudusele ja kohalikule kogukonnale on ettevõtmise juures toeks Hiiumaast huvitatud inimesi ühendav Hiiumaa Sõprade Selts.

Edasi ERR uudistest.

Read more Comments Off on Hiiumaal tehakse pingutusi Kärdla kiriku korrastamiseks

26. juuli 2016

Teatame, et surma läbi on lahkunud õpetaja emeeritus Juta Siirak (10.05.1929 – 24.07.2016).

„Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda rahus oma ütlust mööda, sest mu silmad on näinud sinu päästet.” (Luuka 2:29-30) 

Matusetalitus toimub reedel, 29. juulil algusega kell 13.00 Harju-Madise kirikus.
Juta Siirak maetakse Rannamõisa surnuaiale.

EELK Konsistoorium
EELK Lääne-Harju praostkond

Lisainfo: EELK uudistest.

Read more Comments Off on Suri õpetaja emeeritus Juta Siirak
Niguliste kiriku tagastamist või selle eest hüvitist nõudev Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) konsistoorium soovib õiglase kompensatsiooni selgitamiseks ekspertiisi.

Peapiiskop Urmas Viilma saatis kultuuriminister Indrek Saarele kirja, milles toob välja, et kirik soovib ekspertiisi, et kindlaks määrata õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse. Seni on EELK küsinud riigilt võõrandamise eest hüvitiseks 37 miljonit. Kultuuriminister on välja pakkunud, et kompensatsiooni summa suurusjärk võiks olla 480 000 eurot.

«Kindlasti ei ole EELK nõus summaga, mille minister Saar välja pakkus. Seaduse kohaselt on meil õigus nõuda ekspertiisi määramist, mida me kindlasti ka teeme,» ütles Viilma Postimehele. «Iseküsimus on siis taas kirikuga seotud vara kompenseerimise küsimus. Selleks on vaja taas läbirääkimisi,» nentis Viilma.

Nimelt märgib kirik, et Eestis on tagastatud seni üle saja kirikuhoone ja seda alati koos sisustusega. EELK toonitas, et hoones paiknev vallasvara on soetatud kiriku poolt ajaliselt kaua enne Eesti riigi teket. Seega kuulub see kirikule.

Nii peaks riik hüvitise määramisel arvestama ka sisustusega.

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Kirik peab Niguliste eest pakutavat hüvitist ebaõiglaseks ja nõuab ekspertiisi

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma kutsub kõiki üles tähistama peagi saabuvat reformatsiooni alguse aastapäeva õunapuude istutamisega kõikjal üle Eestimaa.

See üleskutse on inspireeritud reformatsioonilise liikumise algataja Martin Lutheri poolt ligi 500 aastat tagasi öeldud mõttest: “Kui ka teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu.” Et 2017. aastal möödub reformatsiooni algusest 500 aastat, ongi peapiiskopi sõnul sobiv seda tähtpäeva märkida 500 õunapuu istutamisega.

Esimesed juubeliaasta ametlikku algust tähistavad puud istutatakse Tallinna Jaani kiriku kõrvale 9. oktoobril pärast hommikust jumalateenistust. Juubeliaasta tähistamine lõpeb samuti õunapuu istutamisega usupuhastuspühal 31. oktoobril 2017 Tallinna Piiskoplikus Toomkiriku kõrvale Piiskopi aeda.

“Olgu õunapuude istutamine ärevate aegade keskel sümboolne märk õitsevast lootusest helgemale ning paremale tulevikule ja igavesele elule!” lausub Urmas Viilma oma üleskutses.

Juubeliaasta tähistamiseks istutatud õunapuudest palutakse teada anda EELK konsistooriumi kantseleisse telefonil 627 7350 või e-posti aadressile konsistoorium@eelk.ee, et juubeliaasta lõppedes oleks võimalik saada täpne ülevaade istutatud puude arvust ja nende asukohtadest

Reformatsioonilise liikumise alguseks peetakse 31. oktoobrit 1517, mil augustiinlaste ordu preester ja teoloog Martin Luther naelutas Wittenbergi linnakiriku uksele 95 tolleaegse kirikuelu valupunktidele osutavat teesi, mille üle soovis pidada avalikku arutelu. Juubeliaastat tähistatakse suurejooneliselt üle maailma. Eestimaal saavad juubeliaasta tähistamisega seotud sündmused alguse käesoleva aasta lõikustänupühal 9. oktoobril kell 17 Tallinnas Oleviste kirikus toimuva oikumeenilise tänujumalateenistusega.

Vt ka siit.

Read more Comments Off on Peapiiskop Viilma kutsub üles reformatsiooni alguse aastapäeva tähistama õunapuid istutades

Suvine Pluss-ajakiri teemal "Armastuseks loodud" räägib suhetest ja armastusest erineval tasandil: abikaasade vahel, poiss- ja tüdruksõbra suhtes, ligimesearmastusest ning Pühast Vaimust ja

read more

Read more Comments Off on Pluss-ajakiri “Armastuseks loodud” on ilmunud