Tartu Maarja kogudus tähistas sõbrapäeva tulevikule mõeldes.

Septuagesima-pühapäeval ei rutanud jumalateenistusel osalenud koduteele, vaid jäid rahulikult kohvi jooma ja põnevusega ootama, mida on kiriku ehitusest kõnelda sihtasutuse juhil Silvia Leiarul ja pealinnast saabunud turunduseksperdil Lehari Kaustelil. Pisut põnevust lisas teadmine, et peatselt saabub ka linnapea Urmas Klaas. On ta ju sihtasutuse nõukogu esimees.
Pisut ootust tasus end kuhjaga, sest lõpuks oli kogudust ehituse käiguga kursis hoidval Silvial näidata arvutist ka pilti kauaoodatud imest, altaroreli eskiisi, millega KOKO Arhitektid mitu kuud on tegelnud. Eskiisilt on näha, kuidas altarilaua taga kõrguvad oreliviled ja nende vahel paikneb altarimaal.
Hävinud altarimaal oli baltisaksa kunstniku Julie Hagen-Schwarzi töö ja see kujutas Kristust ristil ning selle all Maar­jat, Johannest ja Maarja Mag­daleenat. Tulevane maal võiks olla eelmise tänapäevasem lahendus, kuid see on mõtteaine edaspidiseks. Altarist paremale akna alla jääb orelipult, nii on vaimulikul ja organistil jumalateenistusel hea koostööd teha.
Head enese läbikatsumist nõudis igaühelt aga Lehari Kausteli pöördumine, sest tema otsis sihtasutusele vabatahtlikke abilisi. Kiriku ehitamine nõuab palju raha, see omakorda paljude inimeste pingutust. Kogenud turunduseksperdina, kes on varemgi kiriku ehitamisega seotud olnud, jagas ta erinevad ülesanded gruppidesse. Iga kohalolija sai valida endale meelepärase ja oma oskustele sobiva ülesande, milles vabatahtlikult kaasa lüüa.
Aga et sõbrapäev oleks ikka sõprade päev, kutsusid nii Lehari kui linnapea Urmas kaasama kiriku ehitusse oma sõpru ja sõprade sõpru. Sellist ainukordset võimalust aidata kaasa kiriku valmimisele ei tarvitse elus enam tulla. Hea viis on teha pangas otsekorraldus ja annetada Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse kontole EE132200221021269201 Swedbankis. Summa saab igaüks määrata vastavalt võimalusele. Piskust saab palju, koos suudame kõike, kinnitas ka linnapea.
Rita Puidet

Read more Comments Off on Altaroreli eskiis on valminud

Peapiiskop Urmas Viilma jutlustamas Kaarli kirikus. Priit Mürk, ERR

Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt ja meie Issandalt Jeesuselt Kristuselt!
Valisin tänase Eesti pidupäeva jutluse mõtete aluseks pühakirjakoha apostel Pauluselt:
Ärgu olgu teil ühtki muud võlga kellegi vastu kui ainult võlg üksteist armastada; sest kes armastab teist, on Seaduse täitnud. (Rm 13:8)
Juba pea kaks aastat on Eestis ja eestlaste asupaikades kõikjal maailmas tähistatud erinevate sündmuste ja ettevõtmistega Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. See on olnud meie riigi esimene sajand, millest paraku vaevalt pool on märkinud elu rahus ja vabaduses. Katkestatud vabadusega sajand, millele on eelnenud aastasajad võõra väe ja võimu talumist, on õpetanud meid armastama oma maad ja rahvast vaikides – sügaval hingesopis. Kõige õnnestunum viis väljendada oma rõõmu ja hingevalu, nagu ka armastust Eestimaa vastu, meie, loomult kinniste eestlaste jaoks on olnud lauldes.
Muul moel kui luule- või lauluviisil kõlavad kõige õrnemad ja purunemishaprad sõnad meie arvates õõnsalt ja ebasiiralt. Lauldes julgeme panna värssidesse kogu oma hinge! Suvise juubelilaulu- ja tantsupeo minimalistlik juhtmõte „Minu arm“ sisaldab endas kogu isamaa-armastuse hingestatud täiuse – meie rahva kaotuste-võitude ajaloo valu ja võlu. Seda täiendab alati palvena lauldud „Hoia, Jumal, Eestit“. Nõnda jääb Eesti maa ja Eesti rahva vastastikune armastus ajatu tõena igavesti kõlama Emajõe lauliku Lydia Koidula täiuslikus sõnastuses: Eesti muld ja Eesti süda, kes neid jõuaks lahuta’.
Eesti hingestatud koorilaulutraditsioonis väljendub kõige paremini meie tunnetus armastusevõlast oma maa ja rahva vastu. Ükskõik kui palju me anname, panustame ja püüame, ikka tunduvad apostel Pauluse sõnad „Ärgu olgu teil ühtki muud võlga kellegi vastu kui ainult võlg üksteist armastada“ asjakohased. Isamaa-armastus on kõigi eestimaalaste ühine avaldus – meie lipukiri, mille alla kõik ühiselt võiks koonduda.
Nädala pärast on valimised. See lause kõlab tänasel pidupäevahommikul siin Kaar­li kiriku võlvide all häirivalt külmalt ja kõlatult. Ometigi, valimistel oma hääle andmine on üks konkreetne armastusetegu Eesti riigi, meie maa ja kogu siinse rahva iseseisvuse ja tuleviku tagamiseks. Jättes kasutamata oma hääle, kasvatame oma armastusevõlga Eestimaa vastu. Tõsi, ei ole kerge teha valikut, kui otsime ja vastandame kõike seda, mida valimislubadustest leiame.
Kui rõhutada kogu aeg sõna „erakond“, on peaaegu füüsiliselt valulik tajuda, kuidas kõik kisub eraldumise ja eristumise suunas. Sellest kaugel pole enam täielik vastandumine. Eesti keele aasta ning mööduval nädalal esilinastunud ja juba sajandi filmiks nimetatud „Tõe ja õiguse“ kontekstis on ehk erakondade paljusõnalistele programmidele kõige lihtsam anda hinnangut Tammsaare suurteose kolmandat osa tsiteerides: „Kõik aimasid, et sõnu ei kulutata tõe ja õiguse pärast, vaid selleks, et neist oleks kasu. Tõde ja õigus isegi pole muud kui see, mis kasulik.“
Mõistan, et on inimesi, kes erakondade eristuvast vastandumisest ja lubaduste rohkesõnalisusest väsinuina on loobumas valima minemisest. Siiski tahan neile, kes seda kaaluvad, öelda, et püüdes leida erakondade programmilisest sõnavahust kõiki meid koondavat ühisosa, märkan selgelt nendes omamoodi tõotuslikes lubadustes siirast armastust Eestimaa vastu. Märkan ka, et kogu Eesti rahval nähakse ühist tulevikku siin Eestimaal. See tekitab julguse jätkuvalt ka ise armastada oma maad ja rahvast ning panustada nende hüvanguks. Isegi valimistel hääletades. Ühisosa nähes ei häiri enam ka sõna „erakond“ nii palju, kuigi selle võiks asendada oluliselt hõlmavama sõnaga „ühendkond“.
Suurt pilti vaadates ja positiivset leida püüdes soovitan erakondade valimisloosungeid kasutada hoopis näiteks ühe isamaalise luuletuse koostamiseks. Tulemus on küll üsna naivistlik ja mitte kõige kohasem eesti keele aastat tähistama, kuid värsikogumi tervikmõte ei kutsu siiski enam eristuma ja vastanduma, vaid kannab Eesti maad ja rahvast ühendavat sõnumit.
Luuletus pealkirjaga
„Terve Eesti heaks“

Isamaa on igavene
Parem tulevik

Pikk plaan Eestile
Esimene puhas riik

Eesti uus lugu –
nutikas maheriik

Igaüks loeb Eesti eest
Õiglane riik kõigile

Need luuleread pole ehk küpsed kohe juubelilaulupeole seadmiseks, küllap saaks aga Nublu siit ühe sobiva edetabelite tippu tõusva isamaalise sosinaräpi loo.
Teame, et 800-aastases Tallinnas kummitab ning Tartul on vaim. Kuidas on Eestiga tervikuna – kas Eestil on hing? Inimhinge olemasolu üle vaieldakse tänaseni. See on usuküsimus! Kas Eesti hinge olemasolu üle asuksime vaidlusse? Mida või keda võime pidada Eesti hinge väljendajaks? Usun, et suudame Eesti hinge kirjeldamiseks koostada vaheldumisi luulekeeles ja proosatekstina rohkete fotode, filmilõikude, spordisaavutuste, muusikateoste katkete, maitse-, lõhna- ja värvibukettide, valemite ja jooniste, kirikutornide, kinda- ja vöökirjade ning paljude muude komponentide lisamisega mahuka eeposelaadse, uueks Eesti tüvitekstiks saava teose pealkirjaga „Eesti hingepilk“.
Kuni su küla veel elab, elad sina ka, oleme ilmselt kõik, pisar silmanurgas, laulnud. Oleme mõistnud, et need laulusõnad on kehtivad ka vastupidises järjekorras: Kuni mina elan, elab ka küla, elab riik. Inimene on elus, kuniks ta pole hinge heitnud. Kuni kestab eesti rahvas, eesti keel, ei heida ka Eesti hinge, vaid elab ja kestab. Eestil on hing! Olgugi nähtamatu, siiski selgelt tajutav. Eesti hinge koondi moodustavad kõigi Eesti inimeste hinged. Kuniks meie hingame, on ka Eesti elus ja hingab!
Niisama nähtamatu ja kogetav kui hing, on ka armastus. Kui seni kõnelesin armastusest ja armastusevõlast isamaa vastu, siis sellega vahetult seotud on armastus üksteise vastu – ligimesearmastus. Kui me arvame, et kõiges muus oleme täiuslikud, tundes ja teades tõde ja õigust ning kuulutades seda ka teistele, on meil siiski üks suur ja samane puudus. See on armastusepuudus. Selles on kõik inimesed alati ja igavesti ühesugused ning see tuleb meie puudulikkusest ja patususest ning samal ajal saab meile süüks ja patuks, et me oleme armastuses üksteisele võlgu. Seetõttu oleme kõik erivajadusega – oleme need, kes vajavad ligimese abi. Samal ajal ootavad ligimesed samasugust abi ja armastust ka meilt.
Armastus ei tähenda tõe salgamist või esimeste inimeste kombel tõe eest ärapeitmist ja selle eest põgenemist. Ka tõe salgamine ja peitmine võib tunduda sageli lihtsam kui tõele silma vaatamine, eriti kui see tõde on aus ning puhuti isegi valus ja tülikas. Kui aga pakume valusat ning alasti tõde ja õigust ilma armastuse keeles kõnelemata, muutub see apostel Pauluse sõnu kasutades kõigest kumisevaks vasknõuks ja kõlisevaks kuljuseks (1Kr 13:1). Selline tõde on küll kõlav, kuid oma vahetus kalkuses ja järskuses salvav ja halvav. Need on hetked, mil meie armastusevõlg aina kasvab ja kasvab. Meie ülesanne on aga seda võlga kogu aeg ja lakkamata mitte kasvatada, vaid vähendada, „sest kes armastab teist, on Seaduse täitnud“ (Rm 13:8), ütleb apostel tänase jutluse kirjakohas.
Selleks, et võlga vähendada, üksteisele halastust ja armastust osutada, peame igaüks nii iseendale kui ka vastastikku tunnistama, et me kõik oleme ühtaegu abivajajad ja abiandjad. Tuntud piiblilugu appi võttes: igaüks meist on nii paljaksröövitud maaslamaja kui halastaja samaarlane. Nõnda tunnistades teeme kõik üksteisele armastuseteo, nõnda loome tingimused, mis muudavad loomulikuks ülima käsu – armastada ligimest nagu iseennast – täitmise.
Eestimaa elab ja hingab veel sadu ja sadu sajandeid, kui seda elu ja hingamist toidab lakkamatu armastus Looja ning kogu nähtava ja nähtamatu loodu vastu.
Palju õnne tervisest pakatava hingamisega Eestile! Aamen.

Jutlus on peetud Tallinna Toompea Kaarli kirikus Eesti Vabariigi 101. aastapäeval, 24. veebruaril.

Read more Comments Off on Peapiiskop Urmas Viilma iseseisvuspäeva jutlus

Eesti Kirik küsib:
1. Miks on (või ei ole) teie jaoks oluline valimistel osaleda?
2. Millistest üldistest põhimõtetest lähtute oma valimisotsuse langetamisel?

rolandkaroRoland Karo, Tartu ülikooli usuteaduskonna lektor:
1. Mis puutub valimistel osalemisse, siis – muidugi tuleb osaleda! Ma ei näe mingit õigustust oma hääle vabatahtlikult kaotsilaskmisele olukorras, kus enamikul meist on Eesti elu ja selle tulevikuväljavaadete kohta arusaam olemas. Tõsi, arvatavasti ei suuda ükski väljakäidud valimisprogramm väljendada ja kanda kõiki konkreetse valija ootusi, aga kasvõi välistamismeetodil peaks igaühel olema võimalik teha oma informeeritud valik.
2. Olen üks neist valijaist, kes teeb oma otsuse maailmavaateliselt aluselt. See tähendab, et lähtun parteid kandvast alusideoloogiast ning jätan konkreetsed nimed ja ka valimislubadused tagaplaanile või üldse mängust välja. Kuivõrd olen parempoolne ja samas liberaalsete vaadetega, siis sellega ongi valik sisuliselt tehtud. Mis ei tähenda, et ma nõustuksin paljude selle partei poolt tehtud päevapoliitiliste otsustega. Samuti olen sügavalt häiritud tõsiasjast, et oma valimispropagandas käsitleb see partei (ja mitte ainult see!) valijat idioodina, kes pole võimeline aru saama muust kui (katteta) rahalistest lubadustest.

einike-pilliEinike Pilli, kõrgema usuteadusliku seminari rektor:
1. Käin alati valimas. Selleks on vähemalt kaks põhjust. Valimisõigus ja -vabadus ei ole sugugi alati olnud enesestmõistetav. Mäletan oma vanavanemaid, kes nõukogude ajal püüdsid parima teoloogilise arusaama järgi elada kristlastena okupeeritud riigis. Nad õpetasid mindki, et tuleb olla allaheitlik valitsejatele ja seepärast käisid nad ka valimas. Nüüd on minul aastaid olnud võimalus osaleda demokraatlikel valimistel. See on nii võimalus kui vastutus. Teiseks tahan parimat meie riigile. Vabakirikliku teoloogia kandjana ei usu ma, et ilmalikus riigis peaks kehtestama vaimulikke seadusi. Aga nii palju kui võimalik tuleb püüelda targa hoiakuga valitsejate poole, keda tunneb ära ühiskonna kõigi osade eest seismisest, alandlikust kuulamis- ja õppimisvõimest, oma tegude eest vastutamisest ja ettevõtlikust tegutsemisest.
2. Mul on mõned põhimõtted.
• Toetan ettevõtlikkuse julgustamise ja sotsiaalse heaolu tagamise tasakaalu. Kui ühegi erakonna puhul mõlemat ei saa, vaatan, et kogu tervik ei läheks liiga tugevalt ühele poole kaldu, ja püüan oma häälega tasakaalu lisada.
• See, kuidas meie riigist ja inimestest räägitakse, on sama oluline kui see, mida lubatakse. Seepärast ei vali ma neid, kes käituvad inetult, halvustavad teisi. On ainult aja küsimus, millal ühiskonna ühe grupi halvakspanust võib saada kristlaste tagakius. Igasugune surve on demokraatiale ohtlik.
• Samas ei arva ma, et kõike peaks lubama. Oleme eestlastena alati olnud elutervelt skeptilised igasuguste mujalt tulevate nõudmiste suhtes. Seda talupoja ja -tüdruku mõtlemist hindan väga. Meil on hea riik, mida tasub hoida!
• Annan oma hääle inimeste poolt, kes on ka väljaspool poliitikat midagi korda saatnud. Tegemine, arvamine ja vastutamine peavad olema tasakaalus.

Kuidas valida

Täna on viimane päev, mil on võimalik eelhääletada oma elukohajärgses valimisjaoskonnas või interneti teel. Jaoskonnad on täna avatud kl 12–20 ja internetihääletus lõpeb kl 18. Valimispäeval, 3. märtsil saab hääletada elukohajärgses valimisjaoskonnas kl 9–20. Valima minnes tuleb kaasa võtta fotoga isikut tõendav dokument, näiteks ID-kaart, pass või juhiluba.
Mõjuvatel põhjustel, näiteks transpordivõimaluste puudumise, raske tervisliku seisundi, kõrge ea või keeruliste teeolude korral, on võimalik taotleda hääletamist kodus.
Selleks tuleb elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) või jaoskonnakomisjonile esitada valimispäeval kuni kella 14ni kirjalik taotlus. Selles peab olema märgitud valija nimi, isikukood, aadress, sidevahendi number ja kodus hääletamise põhjus.
Allikas: vabariigi valimiskomisjon

Read more Comments Off on Sõna on valijatel

pildipalveSel talveõhtul
seadsin sammud
metsaserva.
Mu sooviks
oli üle pika aja
taas päikest näha!
Valgust püüda …

Mets lausa sädeles
mu ümber,
külm õhtuvalgus maalis
kõik lumevarjud sinavaks,
siis ühe kuldse helgi
viskas veele
kui õnnepisara.

„Mis kaunis vaatepilt!“
ma hüüdsin endamisi.
Rõõm hinges väreles
ja üksisilmi
veel kaua vaatasin,
kuis puude taha peitu
kaob viimne valguskiir.

Sain sellest tunnist
nii palju jõudu, lootust,
et sündis ime!
Soe päike
säras edasi mu jaoks
ka pärast loojumist!
Talv polnud enam
külm ja pime.

Read more Comments Off on Talvevalgus

Lk 18:31–43
Üks minu lemmikfilme on hiina filmilooja Chen Kaige teos, mis läänemaailmas on tuntud ingliskeelse pealkirjaga „Life on a String“ (Elu pillikeelel). Filmi originaaltiitel on minu meelest kõnekamgi veel – 边走边唱 (Lauldes sammun). See on lugu ühe pimeda muusiku teekonnast, tema igatsusest näha ja tema vaimse taju ärkamisest kesk näivat pimedust. Iseäranis meeldib mulle filmis kõlanud mõistulugu pimedast maailmast:
Kord suplesid kaks taevaprintsi pilvepiiril. Kogemata kukkusid mõlemad üle pilveääre ning langesid otse maa peale. Sedamaid saadeti taevasõdurid alla, et need sulgeksid printside silmad, sest maailm oli kuri paik. Sõdurid aga ei suutnud enam eristada taevaprintse maisest rahvast, mistõttu nad sulgesid kõikide silmad.
Mis juhtub siis, kui pime juhib pimedat? Mõlemad kukuvad auku (Mt 15:14).
Tänane Luuka evangeeliumi kirjakoht Jeesusest, tema jüngritest ja pimedast kerjusest Jeeriko teel otsekui jätkaks sealt, kus taevaprintside lugu lõppes. Kuidas saada nägijaks ses pimedusega löödud maailmas?
Kõigepealt kuuleme jüngrite pimedusest – kui Jeesus neile eesootavatest sündmustest kõneles, nemad ei mõistnud sellest midagi ja see sõna oli nende eest peidetud ja nad ei taibanud öeldu mõtet (Lk 18:34). Seejärel kohtab Jeesus Jeeriko juures pimedat kerjust, kes Jee­suse sõnu võib-olla sama vähe taipab, ent erinevalt jüngritest väga selgelt mõistab oma pimedust ning sirutub Jeesuse poole, et mitte üksnes näha, vaid näha maailma uuel viisil.
Paik, kus Jeesus pimedat kerjust kohtab, on märgilise tähendusega. Jeeriko on maailma üks vanimaid linnu. Vanast Testamendist teame ka, et Jeeriko oli linn, mis sulges end kõrgete müüride taha ning pani vastu Jumala plaanidele. See oli linn, mis sai Iisraeli lastele esimeseks takistuseks oma tõotatud maa vallutamisel. Kui me vaatleme Iisraeli lapsi tolles Vana Testamendi loos Jumala tee ja tahte kandjatena maailmas, siis Jeeriko oli Looja plaanile vastu seismine, enese isoleerimine loodu terviklikkusest. Kuidas näeb välja Jumalale vastupanemine? Iga inimene teab ja tunneb seda omast käest, sest see on üks kõige inimlikumaid impulsse – inimene ei taha lasta Jumalal jumal olla, vaid tahab ise olla jumalaks. Kõrkus, kibedus ja kadedus, viha ja meeleheide, armastuse, südamerõõmu ja hingelaulu vaikimine on vaid mõned kivid selles eraldavas müüris.
Meie kõik oleme ühelt poolt Jeesuse jüngrid, kes alati ei mõista päriselt Jumala teid ja plaane meie elus, ja teisalt see pime kerjus Jeeriko teel, kes igatseb näha ja mõista, kelle süda ihkab ja hing õhkab Kõigevägevama poole. Langenud maailmas oleme oma väikese mina kõrgete müüride taga ja meie vaimulikud silmad on suletud. Sellel, mis enesekeskses ilmapildis näib hea ja ihaldusväärne, on Jumala-keskses pildis vähe väärtust. Seepärast ütleb Issand prohveti suu läbi: Otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted (Js 55:9).
Pime mees Jeeriko teel oli kerjus. Teisi sõnu, inimeseks olemisega kaasnev vaimulik pimedus ei ole midagi, mida me ise saaksime lahendada. Kui meie mõte, meel ja tahe on pimestatud, siis seesama mõte, meel ja tahe ei saa olla meie päästja. Jumala arm on see, mis avab, lunastab ja uueks loob. Seda ei saa kuidagi ära teenida, vaid tuleb lihtsalt end avada ja vastu võtta, nõnda nagu kerjus avab oma pihud ja võtab vastu lahke mööduja anni.
Kuuldes Issandat mööda minemas, hüüdis pime kerjus: „Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!“
Issand, halasta, Kristus, halasta, Issand, halasta. Nende sõnadega avame meiegi end Kõigekõrgemale igal jumalateenistusel. Maailma viis ja nõue on, et igaüks peab ise hakkama saama. Vaimulik viis, vastupidi, nõuab osadust Jumala ja ligimesega. On suur rikkus seista kui kerjus Jumala ees.
Mida sa tahad, et ma sulle teeksin? – Issand, tee et ma jälle näeksin. Jällenägemine – osadus Jumalaga – ei ole meile võõras. See on midagi, mis on otsekui kodeeritud inimeseks olemise tuumikusse. Me oleme loodud Jumalast ja Jumala poole, sügaval sisimas teame seda, isegi kui otsustame liikuda vastupidises suunas. Taastatud osadus on nagu jällenägemine, et nii nagu Aadam kord Eedenis elas täielikus osaduses, võiks inimene jälle jalutada koos Jumalaga läbi elu. Jeesus ütles talle: „Näe jälle! Sinu usk on su päästnud!“
Kirjakoht lõpeb uuekssaamisega: „Ja otsekohe nägi ta jälle ja läks temaga kaasa Jumalat ülistades. Ja kogu rahvas, kes seda nägi, kiitis Jumalat.“ Kerjuse ja ümbritseva rahvahulga uue nägemise keskmes ei ole enam enesekiitus, vaid on Jumala ülistus.
Jeesus on maailma valgus ja ükski, kes temale järgneb, ei käi pimeduses. Peatselt algav paastuaeg kutsub meidki asuma teele üles pühasse linna, et näha, uueks saada, olla elusam inimene Kristuses ning laulva hingega sammuda oma päevades.
Olgu meie hinge igatsus me teelesaatjaks, Jumala sõna teeviidaks ning Kristus meie vastuvõtjaks. Aamen.
rosma

 

 

 

 
Meelis Rosma,
kaitseväekaplan reservis

Read more Comments Off on Jällenägemine

Tänan, Jeesus, et Sa läksid minugi pärast üles Jeruusalemma. Aita mul Sinus lepitatuna jõuda õigete ülestõusmisele! Aamen.

Read more Comments Off on Eestpalve

Jeesus ütles kord oma jüngritele: „Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest“ (Jh 15:13). Kui nüüd pühapäeva juhtsalmis kõlavad Jeesuse sõnad: „Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast“ (Lk 18:31), siis mõistame, miks valis Issand just Kolgata ristile kulgeva tee.
Mõnikord kahtleme, kas Jumal ikka armastab inimest, kuna maailmas on nii palju kannatusi. Või küsime üldiselt: mis on armastus? Mõlemale küsimusele leiame vastuse seal, kus Jumal annab oma Poja paganate kätte teotada, tema peale sülitada, teda piitsutada ja viimaks tappa (Lk 18:32–33). Ei ole suuremat armastust …
Apostel Paulus, imetledes Jumala helduse sügavust, kirjutas: „Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Seda kindlamini meid päästetakse tema kaudu viha eest nüüd, kui me tema vere läbi oleme saanud õigeks“ (Rm 5:8–9).
Kuigi ristisurma läks Kristus üksi, liikus ta teel sinna koos oma jüngritega. Ta ju ütles: „Vaata, me läheme …“ Teame, et jüngritelegi oli see tee raske. Aga kuidas on meiega? Kas söandame ühes Jeesusega astuda ka Kolgata rajale? Kuid ainult nõnda jõuame kord ülestõusmise hommikusse.
Marek Roots

Read more Comments Off on Jumala armastuse ohvritee

Märts on EESTI KIRIKU sünnipäevakuu. Sel puhul pakub toimetus võimalust soodsalt lehte tellida. Telli ajaleht endale või kingituseks sõbrale eriti hea hinnaga! Toimetuses on saadaval kaunid kinkekaardid.

Aastatellimus 28 eurot
Poolaasta tellimus 15 eurot

TELLIMISEKS
– saada e-kiri aadressil ek.tellimus@eelk.ee;
– helista toimetusse 733 7795.
Tellimus jõustub pärast  raha ülekandmist SA Ajaleht Eesti Kirik kontole
Swedbankis IBAN: EE852200221020430989, SWIFT: HABAEE2X

Read more Comments Off on SÜNNIPÄEVAKUU SOODUSTELLIMUS

Tähelepanu! Toimetuse kaudu on võimalik tellida endale või kogudusele Eesti Kiriku eelmise aasta köidetud aastakäik. Köite hind on 30 eurot (köitmise hind 25 eurot + käibemaks 5 eurot). Soovist palun teada anda sirje.kasemaa@eelk.ee või telefonil 733 7795.
Toimetuses on veel saadaval ka üksikud köited aastatest 2010, 2013, 2015 ja 2016 (köite hind 15 eurot).

Read more Comments Off on Eesti Kiriku köidetud aastakäik 2018

Väikerühm on koos kasvamise koht. See võib olla piibliring, palvering, naiste- või meestering, teemade ümber koondunud aruteluring vms, mille juhiks ja kokkukutsujaks ei pea olema vaimulik, vaid mida võivad viia läbi ka koguduse ilmikliikmed. Väikerühm käib koos, et kasvada lähemale Jumalale ning lähtub Jeesuse lubadusest, „kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel“ (Mt 18:20).
Misjonikeskus kutsub kõiki väikerühmatööst huvitatuid minikonverentsile, mille sihtrühmaks on kõik need, kes väikerühmatööst rohkem teada sooviksid ning ehk ka ise sellega oma koguduses alustada tahaksid. Konverentsil tutvustatakse väikerühma piibellikke aluseid, jagatakse isiklikke kogemusi, antakse juhtnööre alles alustavale väikerühmale, kuid arutatakse ka küsimusi, mis võivad olla väikerühmatöö väljakutseteks. Samuti tutvustatakse mõningaid väikerühmatöös kasutatavaid materjale.

Minikonverents „Väikerühmad koguduses“ toimub 26. märtsil kell 18–21 Pirita kloostris.
Et teaksime arvestada osalejate arvuga kohvilauas ja ruumi paigutamisel, palume osalemisest teada anda 17. märtsiks e-posti aadressil mk@eelk.ee või telefonil 646 4760.
Konverents on tasuta ning kõik huvilised on oodatud. Korraldamist toetab Norra Misjoniselts.
Lisaküsimused ja täpsem kava Misjonikeskuse kodulehel mk.ee või e-posti aadressil mk@eelk.ee või helene.toivanen@eelk.ee.

Read more Comments Off on Väikerühm – koos on parem