Tartu ülikooli Vana Testamendi ja semitistika dotsent Urmas Nõmmik ütles, et varem või hiljem jõuab arutelu samasooliste partnerluse üle ka Eesti kirikusse.

Teoloog ja piibliteadlane Urmas Nõmmik kommenteeris “Aktuaalses kaameras” vastuolu, mida tekitas Risti koguduse õpetaja Annika Laats kolmapäeval saates “Suud puhtaks”, kus ta esines kooseluseadust pooldava sõnavõtuga, mis läks vastuollu Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) ametliku seisukohaga.

Kui põhjalikult pühakiri käsitleb samasooliste lähisuhteid ja kas lähisuhtluse patt on selgelt defineeritud?

Piiblis on seitsmes või kaheksas kirjakohas juttu samasooliste vahelistest seksuaalsuhetest, see on tõsi, ja neid saab tõlgendada nii, et neid pannakse pahaks ehk sellised seksuaalsuhted on patused.

Edasi ERR uudistest.

Read more Comments Off on Urmas Nõmmik: teoloogiline arutelu samasooliste partnerluse osas on veel ees

Annika Laatsi sõnavõtt ETVs võis olla äratuskellaks sadadele inimestele, kes ehk esimest korda elus tunnetasid usu ja kiriku sõnumi jõudu ning väge, kirjutab õpetaja, teoloog ja poliitik Toomas Jürgenstein (SDE)

Meedias on rohkesti kõneainet pakkunud eilses «Suud puhtaks» saates kooseluseadust kaitsnud luterliku kiriku vaimulik Annika Laats. Tõsi, tema seisukohta jõudis järgnenud ööl taunida EELK peapiiskop Urmas Viilma. Samas tundub mulle olulisem, et Annika Laatsi sõnavõtt võis olla äratuskellaks sadadele inimestele, kes ehk esimest korda elus tunnetasid usu ja kiriku sõnumi jõudu ning väge. Esmapilgul võib vaid imestada, mis pole sellist jõudu ja kõlapinda olnud kiriku senistel sõnumitel.

Evangeeliumi keskne mõiste on armastus. Muidu rikas eesti keel on ühes punktis vaene, nimelt on meil üks sõna «armastama», mida me võime kasutada nii hapukapsasupi, korvpalli, teiste inimeste kui ka Jumala kohta. Uue Testamendi kreeka keeles väljendavad samu hoiakuid põhiliselt kolm sõna: eros ehk meeleline ja füüsiline armastus, filia ehk intellektuaalne armastus näiteks sõbra vastu ning agape ehk vaimne armastus eelkõige Jumala vastu.

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Toomas Jürgenstein kirikule: rohkem veenvat armastuse sõnumit!

Piiblist ei saa mingi valemiga välja lugeda või sinna sisse lugeda õigustust samasooliste kooselule, «homoabielust» rääkimata, kommenteerib Veiko Vihuri eile ETV saatest «Suud puhtaks» alguse saanud diskussiooni.

Piiblis on kirjakoht, mida eriti luterlased tsiteerida armastavad: «Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna.» Kui riigi- või kirikuvõimudele vastandutakse selleks, et Jumala sõnast tunnistust anda, siis on see tervitatav. Kuid piiblist ei saa mingi valemiga välja lugeda või sinna sisse lugeda õigustust samasooliste kooselule, «homoabielust» rääkimata. Kui keegi seda teha üritab, väänab ta piibli sõnumit ning petab ennast ja teisi.

Küsimus pole sajandis või ajaga kaasas käimises, see tähendab progressis, küsimus on tões. Kui tõde mõnele ei meeldi ja seda hakatakse ümber tõlgendama, siis on inimestel vabadus seda teha. Ka teoloogid, kirikuõpetajad ja kirikud võivad seda teha. Aga sellel on tagajärjed nii ajalikus elus kui igavikus.

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Veiko Vihuri: piiblist ei saa mingi valemiga välja lugeda õigustust samasooliste kooselule

Tartu ülikooli usuteaduskonna juhataja ja EELK-i liige Urmas Nõmmik ütleb, et kirikutes on alati olnud erinevaid seisukohti, kuid suurem probleem tõuseb siis, kui neid arutatakse suure avalikkuse ees. Eile avaldas nimelt Risti kirikuõpetaja Annika Laats ETV saates “Suud puhtaks” toetust kooseluseadusele, mille järel peapiiskop Urmas Viilma teda sotsiaalmeedias teravalt kritiseeris.

Nõmmik rõhutab, et seisukohad, mida ta alljärgnevalt avaldab on isiklikud ning ta ei esinda siinkohal TÜ usuteaduskonda.

Nõmmik möönab, et kirikus ja kirikutes on alati olnud esindatud erinevad seisukohad ning ka EELK-i sees teatakse hästi, et eriarvamused on olemas. “Mõne tulisema küsimusega, nagu näiteks see, kas naine tohib olla vaimulik, on ka põhimõttelisemalt ja rahulikumalt tegeletud. Suurem häda tõuseb siis, kui eriarvamused satuvad suure avalikkuse ette ja puudutavad küsimust, mille suhtes mitte ainult EELK juhtkond, vaid paljud Eesti kirikud on pidanud vajalikuks Eesti Kirikute Nõukogu kaudu kindel seisukoht võtta”.

Suhtumine samasoolistesse on Nõmmiku sõnul teoloogilises mõttes üsnagi vaieldav ning näitab, et EELK ja EKN-i seisukohavõtud on olnud enneaegsed. “Enneaegsed selles mõttes, et ilmselgelt puudub seisukohavõtu taga põhjalikult kaalutud teoloogiline argument. Ehkki Eestis on isegi avalikult piisavalt kirjutatud, et teatud Piibli kirjakohtade kristlik tõlgendus ajas muutub ning võibki muutuda, sest nii kirik kui ühiskond muutuvad ajas, ei ole kirikute sees korralikku kõrgemal tasemel teoloogilist arutelu samasooliste küsimuse või üldse Piibli kaasaaegse tõlgendamise küsimuse üle toimunud,” sõnas Nõmmik.

Seda, kas kooseluseadus on juriidiliselt kehv või mitte või kas ta sellisel kujul oma eesmärke täidab, ei oska Nõmmik öelda. Küll aga on ta veendunud, et samasooliste partnerlus on vaja riiklikult reguleerida, sest nõudmine on olemas ja inimlikult õigustatud.

Edasi loe Delfist.

 

Read more Comments Off on EELK liige Laatsi ja Viilma konflikist: häda tõuseb meie organisatsioonis siis, kui eriarvamused satuvad suure avalikkuse ette

Eilses “Suud puhtaks” saates kooseluseadust kaitsnud ning hiljem peapiiskop Urmas Viilma pahameele pälvinud Risti kirikuõpetaja Annika Laats ütleb, et erinevaid seisukohti on kirikus alati olnud ning noomida on ta saanud oma väljaütlemiste tõttu ka varem.

aats sõnas saates, et Jumal on tauninud ainult inimesi, kes peavad ennast teistest paremaks. “Ta on igaühe loonud just oma nägu ja omamoodi,” leidis Laats. Selline seisukoht oli polnud aga meeltmööda peapiiskop Viilmale, kes kritiseeris sotsiaalmeedias teravalt Laatsi “EELK-i seisukohtadest” erinevate seiskohtade esitamise pärast.

Kuidas Urmas Viilma kriitikale vastate? Kas EELK-is on keelatud omada erinevaid seisukohti?
Erinevaid seisukohti on kirikus olnud alati, selle algusaegadest alates, ja nõnda ka EELK-s. Kes vähegi kiriku ajalugu tunneb, see teab, kui erinevatel seisukohtadel olid paljudes, sh eetikat puudutavates küsimustes sellised teoloogid nagu Uku Masing, Robert Kannukene või Elmar Salumaa. Nii kaua kui kirikus mõtlemist ja piibli lugemist ära ei keelata, ei saa keelata ära ka erinevaid seisukohti.

Kas võib öelda, et EELK-is on nö mitu leeri, konservatiivsemad ja liberaalsemad liikmed ja kirikuõpetajad?
Eks neid erinevaid mõtteviise ja seisukohti saab ju liigitada mitut moodi, aga need jõujooned ei ole nii selgelt piiritletud. Minu hinnangul on see väide, et nüüd on meil kirikulõhe, kõvasti üle paisutatud.
Me oleme otsivad ja mõtlevad inimesed, kes püüavad taibata, mis on Jumala õige ja hea tahtmine inimese jaoks. See, et me seda erinevalt mõistame, on küllap üsna normaalne.

Seotud lood:

Kas teil on enne ka tulnud pahandust oma julgete väljaütlemiste tõttu? On teiega sel korral juba jõutud ühendust võtta ning “noomida”?
Eks mind on ikka vahel noomitud ja rahurikkujana korrale kutsutud, aga ega seisev vesi ja rahu ei ole ju ka päris üks ja seesama. Meil on vaja elavat vett, mis janustele leevendust tooks.

Edasi loe Delfist.

Read more Comments Off on Annika Laats Delfile: nii kaua kui kirikus mõtlemist ja piibli lugemist ära ei keelata, ei saa keelata ära ka erinevaid seisukohti

 

 

                                               Jeesus ütles talle: „Sa näed ju teda, see, kes sinuga räägib, ongi tema.“

Jh 9:37

Armsad õed ja vennad Kristuses!

Kristuse poolt antud misjoniülesanne on kristlasi ühendav vastutus. Maailmamisjonis räägitakse üha enam globaalsest kirikust ja koostööst, otsides ühiselt selgust kiriku identiteedile. Meie oleme üks osa Kristuse ülemaailmsest kirikust.

„Suured muudatused kirikute olukorras, murranguline periood misjonitöös ja ebakindel maailma olukord on sundinud kirikuid maailma erinevates piirkondades selgusele jõudma, mis on kiriku identiteet meie ajas, miks kirik on olemas ja mille või kelle jaoks…  Kiriku muutumatu alus saab avalikuks tema apostellikus olemuses, mis toetub isiklikule tunnistusele: „… mida me oleme kuulnud, mida me oleme oma silmaga näinud, mida oleme vaadelnud ja mida meie käed on katsunud – seda me kuulutame Elu Sõnast.“ 1Jh 1:1“ (Risto Ahonen )

Nagu nägemise tagasi saanud inimesele ütles Jeesus: „Sa näed ju teda…“ nii on ka misjonitöö eesmärk tuua kogemuslik jumalatunnetus inimeste argipäeva ja kinnitada, et Jeesus on meile ligemal kui arvame.

Käesoleval aastal tähistab EELK Misjonikeskus 20. tegevusaastat. Tehtud tööle mõeldes saab olla väga tänulik Jumalale ja pühendunud töötegijatele. Tunnetame oma vastutust Jumala ja koguduste ees, kui pakume erinevaid koolitusi või programme, et usus kasvada  ja evangeeliumit kuulutada. Oleme andnud endast parima nende ressurssidega, mis meie kätte on antud.

Tulevikku vaadates tahame misjonitööd pühendumusega edasi arendada. Suurim rõõm on see, kui oleme olnud kogudustele abiks ja oma kogemuste ning vahenditega tugevdanud  koguduseliikmete usuidentiteeti.

Oleme väga tänulikud iga palvetaja ja annetaja eest, kes on aega ja majanduslikku abi andnud misjonitöö toetuseks. Misjonipüha korjandusega soovime sellel aastal toetada Keila koguduse kirikupäevi „Kindel linn“, mis toimuvad 20-22.10.17.

Kutsume teid pidama kogudustes 22. oktoobril kiriku misjonipüha. Palvetame maailmamisjoni töö ja misjonäride eest ning kirikute eest, kus kristlased kannatavad, et Jumal nende usku kinnitaks ja neid hoiaks!

Tauno Toompuu          Leevi Reinaru            Kadre Arikainen

assessor                         juhataja                       peasekretäri kt

Vt ka EELK Misjonikeskus

 

 

1.10.2017

Read more Comments Off on Misjonipüha läkitus EELK kogudustele
EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laats astus eilses ETV saates «Suud puhtaks» välja geide ja kooseluseaduse kaitseks. Peapiiskop Urmas Viilma teatas seepeale, et temale jääb mõistmatuks, kuidas on üks EELK vaimulik valmis avalikult kiriku seisukohtadega vastanduma.

Eilne telesaade keskendus sedakorda kooseluseadusele. Nagu ikka, olid kohal nii samasooliste kooselu toetajad kui vastased. Sotsiaalmeedia postituste põhjal sai kõige enam tähelepanu Risti koguduse õpetaja väljaütlemine, milles ta avaldas geidele toetust.

«Ka mina olen kirikuõpetaja ja ma küll julgen öelda, et ma võtan jumalat väga tõsiselt. Ja see on see põhjus, miks ma täna siin saates olen. Ja see on see põhjus, miks ma läbi aastate olen seisnud geide eest,» ütles Laats saates.

Ta lisas, et tema tunneb jumalat halastajana, kes tahab, et inimesed oleksid harmoonias ja et puuduksid kõikvõimalikud lõhed. «Kui ma mõtlesin sellele, milliseid inimesi on Jeesus kõrvale tõrjunud- sest minu jaoks on jumal saanud inimeseks Jeesusest -, siis ta on tauninud ainult neid, kes peavad ennast teistest paremaks, normaalseks ja õigeks. Ja neile, kes on teistsugused ja ühiskonna poolt kehvaks peetud, on ta sirutanud käe.»

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Risti koguduse õpetaja kaitses kooseluseadust, peapiiskop on nördinud

Aastatel 1523–1524 kirjutas Martin Luther kaks kirja „äravalitud armsatele Jumala sõpradele Riias, Tallinnas, Tartus ja Liivimaal“. Eesti suuremate linnade mainimine andis tunnistust, et Kesk- ja Põhja-Euroopa haridust ja kultuuri oluliselt mõjutanud reformatsiooniideed leidsid siinsetel aladel kõlapinda.

Sündmused Tallinnas

Esimeste reformaatoritena saabusid aastal 1523 Saksamaalt Tallinna mungatõotusest loobunud Johann Lange, kes hakkas jutlustama Niguliste kirikus, ja kaplan Zaharias Hasse, kes vaatamata Oleviste kiriku patrooniks olnud tsistertslaste Mihkli kloostri vastuseisule, sai alustada tööd omaaegse Euroopa kõrgeima torniga kirikus.

Uus lähenemine ja arusaam pühakirja õpetusest põhjustas vastuolu linnas tegutsevate mungaordudega, eriti dominiiklastega. Need, kes on külastanud Tallinna Suurgildi hoonet, peaksid mäletama suurt panoraammaali (Theodor Albert Sprengel, 1896), millel on kujutatud esimese luterliku jutlustaja Johann Lange vastuvõtmist Tallinna magistraadi poolt. Sarnaselt Riiaga asus ka Tallinna linnavõim Luhteri pooldajate leeri, kuigi avaliku konflikti lahendamiseks nähti parima lahendusena avalikku debatti. Kuna katoliku vaimulikud ja mungad viimasega ei nõustunud, andis linn uutele jutlustajatele loa evangeeliumi kuulutamiseks Katariina kloostri kirikus.

Edasi loe Meie Maast.

Read more Comments Off on Usupuhastuse jõudmine Eesti linnadesse

Kunstiakadeemia tudengid kuldavad koos juhendajaga üle 20. sajandi alguses uue torni saanud Jõelähtme kiriku risti. Risti kuldamine toimub otse kirikus, mis muudab töö aeganõudvamaks ja keerulisemaks, kuid annab tegijate sõnul nokitsemisele oma võlu.

Kaks kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise magistranti koos juhendajaga katavad Jõelähtme kiriku risti lehtkullaga, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Saksamaalt tellitud kullalehed meenutavad kleepse. Seda kutsutakse transferkullaks, mis kinnitub silikoonpaberilehele. Kuld asetatakse risti õliga kaetud pinnale ja pintseldatakse haakumise tagamiseks üle.

Lehtedest ülejääv kullapuru kogutakse hoolikalt purki ning seda saab hiljem kasutada kullavärvi valmistamiseks.

Edasi ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Jõelähtme kiriku rist kullatakse üle

Tallinna Jaani kirikus algab 30. septembril kontserdisari „Kirikukellad meie linnas“, kus üheksal kontserdil on kasutusel praegu kiriku kooriruumis asuvad 25 eri suuruses kella, mis tõstetakse torni kiriku 150. aastapäeval, 17. detsembril.
Kontsertide kuupäevad ja esinejad leiab järgmise nädala lehest.

Read more Comments Off on Kontserdisari „Kirikukellad meie linnas“