3. sajandi algusest pärit Jõelähtme kirik on oodanud uut katust tornile kümme aastat, kuid ka viimasel kahel aastal pole olnud toetust piisavalt. Nüüd uut tornikiivrit ehitatakse, kuid osa raha on endiselt puudu.

Jõelähtme kirik on tähelepanuväärne kultuurikants Peterburi tee ääres. Hoone ehitati 1220. aastatel ja ehkki algsest väljanägemisest kellelgi aimu pole, arvatakse, et kirikul võis olla koguni kolm torni – tegu oli nimelt kindluse ja kaubakirikuga ning ühte torni kasutati, et laepealsele kauba- ja viljakotte vinnata, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Kirikus on olnud vaimulikuks Gustav Schüdlöffel, kes 19. sajandi alguses hakkas koguma Kalevipoja-lugusid.

“Meil on olnud siin Schüdlöffeli nimeline baltisaksa soost vaimulik ja tema on esimene, kes võttis kasutusele nn uue kirjakeele,” selgitas Jõelähtme koguduse õpetaja Margus Kirja.

Edasi vt ERR uudistest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Suure-Jaani festival (17.- 23. juunil) on maalähedasemaid ja eestimeelsemaid meil korraldatavatest. Festival väikelinnas ning selle ümbruskonnas on kogu Eestis harukordne – see on ühe valla sisukas muusikapidu, mis hoiab tähelepanu all heliloojate Kappide loomingut, samuti kõlab siin alati helilooja-klassiku Mart Saare looming. Nad kõik on pärit Suure-Jaani mailt.

Muusikapeo ürituste peakorraldaja on kuuendat aastat kultuurimaja direktorina Anneli Kundla, temaga koos kultuurimaja kunstiline juht Aire Levand. Vallavanem Tõnu Aavasalu toetab muusikapäevi igal võimalusel, üritusse on kaasatud teabejuhi ja filmikroonikuna Suure-Jaani vallavalitsusest ka ajalehe „Leole“ peatoimetaja Leili Kuusk ning festivali iga-aastane fotograaf Jaanus Siim. Korraldamisel on abiks paljud kohalikud kultuurilembesed ja ettevõtlikud inimesed. Omanäoline muusikapidu pakub kodumaist igale maitsele ja eale ning on märgatavalt osanud endaga kaasa tuua ka nooremat huviliste ringi ja kuulajaskonda.

Festivali kunstiline juht ja selle üks asutajaid on muusikaakadeemia (EMTA) oreliprofessor Andres Uibo. Kogemustega muusikategelase ning interpreedina on ta Suure-Jaani festivali esinejate meeskonda kutsunud meie silmapaistvamad interpreedid, aatelised kaasamõtlejad meie rahvuskultuuri parima käekäigu nimel. Festival toimub otse Eestimaa südames, aga eestimeelseks ei tee seda ainult eesti muusika rohkus kavades, vaid mitmed palju sügavamal olevad asjad, milledest mõned on vaid aimatavad. Juba nüüd, neljapäeval 25. mai pärastlõunal kell 15 korraldab Suure-Jaani vallavalitsus heliloojate Kappide majamuuseumis oma festivali juubeli puhul ilmunud raamatu esitluse, raamat kannab pealkirja „Helisev vaikus. Suure-Jaani muusikafestival aastast 1998“.

Tänavu on muusikafestival taas enda hõlma alla võtnud ülemaalise vaimuliku laulupäeva, mis kannab nimetust „Üks kindel linn ja varjupaik“ ja leiab aset laupäeval 17. juunil.

Edasi loe ERR kultuurist.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Suure-Jaani muusikafestival  on pühendatud heliloojatele Kappidele. Kunstiline juht on professor Andres Uibo.

Laupäev, 17. juuni

Aiakohvikute päev Suure-Jaani vallas.

Kell 11 avatakse Suure-Jaani kiriku rõdul   Jaanus Siimu fotonäitus „Suure-Jaani muusikafestival tagasivaates“.

Kell 13 kohvikus Arturi Juures lõunatund teoloogi ja rännumehe Arne Hiobiga, modereerib Andres Uibo.

Arne Hiob on kirjutanud oma rännakutest kolm raamatut: „Püha Maa, juudid ja Jeesus“, „Rooma, apostlite pärand ja Maarjamaa“ ja „Patmos. Johannese ilmutusraamat ja meie tänapäeval“. Võimalik soetada raamatuid koos autogrammiga.

Kell 15 mälestushetk Suure-Jaani kalmistul.

Kell 16.35 reformatsiooniaasta õunapuu istutamine.

Kell 17 kontsert Suure-Jaani kirikus. J. S. Bachi kantaat „Ein feste Burg ist unser Gott“. Esitavad Collegium Musicale, Concerto BachFest ja solistid, dirigent Endrik Üksvärav.

Kell 17.30 laulupeotule süütamine kirikus ja rongkäik kirikust laululavale.

Kell 18 vaimuliku laulupäeva kontsert laululaval. Tasuta.

Kell 22 kirikus muusikaline õhtupalvus.  Teenib õpetaja Kristi Sääsk, kaastegevad muusikud.

Vaata ka siit.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

28. juunist 9. juulini astub  Raplamaa suuremates ja väiksemates kirikutes üles suur hulk väljapaistvaid Eesti muusikuid ja väliskülalisi. Festivalil kohtuvad erakordne muusika, Eestimaa kaunid kirikud ja sumedad suveõhtud. Juba 25. aastat toimuva Rapla kirikumuusika festivali korraldaja on Pille Lille Muusikute Fond.

Juubeliaasta festivali patrooniks on EELK peapiiskop Urmas Viilma ning festival on pühendatud reformatsiooni 500. aastapäevale.

Festivali programmi vaata siit.

Piletid on müügil Piletilevis hinnaga 3–12 € ja tund enne algust kohapeal.

  1. 28.6. kl 20 Rapla kirik. ÕHTU ILU. Pärt Uusbergi autoriplaadi esitluskontsert.

Kammerkoor Head Ööd, Vend ja keelpilliorkester Collegium Consonante.

  1. 29.6. kl 19 Käru kirik. ÜHEL HOMMIKUL.
  2. 30.6. kl 19 Rapla kirik. EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER. Solist Anna-Liisa Bezrodny (viiul).
  3. 1.7. kl 19 Järvakandi kirik. Madis Kari (klarnet), Lauri Sepp (saksofon), ​Johan Randvere (klaver).
  4. 4.7. kl 19 Rapla kirik. KAISERSLAUTERNI MAAKONNA SÜMFOONIAORKESTRI KVINTETID (Saksamaa): Eckart Fest (tšello), Theresa Klein (viiul), Jonas Rogel (viiul), Christine Dammann (vioola), Johannes Seidel (metsasarv), Dr. Heiner Görrissen (oboe), Dr. Michael Lill (klarnet), Sandra König (flööt), Stefan Rogel (fagott).
  5. 5.7. kl 19 Vahastu kirik. ÖÖ JA TUULE LAULUD. Pille Lill (sopran), Virgo Veldi (saksofon), Jaak Lutsoja (akordion), Andreas Lend (tšello).
  6. 6.7. kl 19 Kehtna Peetruse Pauluse kirik. Akordioniduo Henri Zibo ja Mikk Langeproon.

R. 7.7. kl 19 Velise kirik. MINU PÄRALT SINITAEVAS. Tallinna ülikooli vilistlasnaiskoor Helia.

  1. 8.7. kl 19 Rapla kirik. Vokaalansambel LATVIAN VOICES (Läti).
  2. 9.7. kl 19 Rapla Kultuurikeskus. OOPERIGALA.

La Scala endise primadonna Wilma Vernocchi juhendatud Lauljate Suvekooli lõppkontsert.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Tallinna Toomkool otsib seoses kooli jätkuva kasvuga ja õppeainete lisandumisega oma sõbralikku kollektiivi uuest õppeaastast 2017/2018 uusi õpetajaid:
*klassiõpetajat;
*loodusteaduste õpetajat;
*põhikooli matemaatika õpetajat.
Õpetajakandidaatidelt ootame pedagoogilist kõrgharidust ning valmisolekut panustada oma mõtteid ja ideid noore kooli arengusse. Omalt poolt pakume väikest ja meeldivat kooliperet, kus väärtustatakse kristlikku kultuuri, luterlikku traditsiooni, Eesti kultuuripärandit ning Tallinna Toomkooli ajaloolist pärandit.
Sooviavaldusi koos CV-ga ootame 21. maiks aadressile tallinna.toomkool@eelk.ee või Apteegi 3, 10146 Tallinn.
Kasuks tuleb vaimuliku soovituskiri!

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Kristjan Luhamets kinnitab, et Pauluse kogudus on valmis kirikukongressiks ja on tänulik võimaluse eest külalisi võõrustada. 3 x Rita Puidet

Reedel, 26. mail tervitavad Tartu Pauluse, Maarja ja Jaani kirik vaimulike konverentsil, juhatuseesimeeste ja kirikumuusikute konverentsil osalejaid ning laupäeval kogunevad kõik juubelikongressist osavõtjad Pauluse kirikusse, et mõelda kiriku osale tänapäeva ühiskonnas ja tähistada Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku 100. aastapäeva.

Aeg-ajalt lehitsen 1980. aastal kirjastuses Eesti Raamat välja antud Tartu albumit, sest see vanade fotodega raamat on lihtsalt nii põnev ja pakub ikka üllatusi või uusi teadmisi. Mõnel leheküljel on vanad fotod omaaegsetest õppeasutustest: Puškini gümnaasiumist, gümnaasiumist Kalevi ja Riia tänava nurgal, Treffneri erakoolist, õpetajate seminarist jt.
Kalevi ja Riia tänava nurgal olnud koolimajas, kus sada aastat tagasi paiknes reaalgümnaasium, peeti vabale rahvakirikule aluse pannud kahepäevane vaimulike suurkogunemine, kongress.
Mõtlesin, miks kongressi ei korraldatud Peetri kirikus, kui ometi oli toimkonnas sama koguduse õpetaja Wilhelm Eisenschmidt ja ruumipuudusel tuli Treffneri erakoolis alanud kongress üle viia teise kooli. Nüüdne kongressipaik Pauluse kirik õnnistati alles 1. oktoobril 1917. Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets pakub välja oma versiooni: kirikut peeti maiste asjadega tegelemiseks liiga pühaks paigaks või ei julgetud loota, et kongressile koguneb nii suur hulk rahvast.
Tartu Pauluse kirik aadressil Riia 27 on pärast põhjalikku remonti kaunim kui eales varem. Küsin, kas õpetaja on uhke, et kongress toimub Pauluse kirikus. Õpetaja Kristjan Luhamets ütleb: „Kogudus on pandud sellesse olukorda ja me oleme rõõmsad ja tänulikud ning arvan, et parem on mitte uhkeks minna.“
Kongressile saabujad peaksid esmalt käima end tiibhoones kirja panemas, et siis päevakavas olevaga edasi minna. Reedel, pärast kongressi pidulikku algust Pauluse kirikus ja Euroopa Kirikute Konverentsi peasekretäri Heikki Huttuneni ettekannet lähevad kirikumuusikud Maarja kogudusemajja (Õpetaja 5), vaimulikud Jaani kirikusse (Jaani 5), juhatuse­esimehed jäävad Pauluse kirikusse pidama oma töist konverentsi.
Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja ja vaimulike konverentsi juhatuse liige Triin Käpp sõnab konverentsipaiga kohta: „Jaani kiriku üks märgiline tunnusmärk on akadeemilisus. Vaimulike konverents ei pea olema akadeemiline, see on laiem – vaimulikud võtavad aja, et kokku tulla ja mõelda, miks me seda tööd teeme, ja miks mitte lisada konverentsile kerge akadeemilisus. Arvan, et see on kõige olulisem.“
Tartu Maarja koguduse muusikajuht Anneli Klaus räägib kirikumuusikute kogunemise kohta: „Kokku tulevad ühesuguse mõttemustriga inimesed. Saab arutada kirikumuusikat puudutavaid teemasid ja kuulata huvitavaid ettekandeid.“
Nagu ikka, on konverentside kavas ka aasta vaimuliku ja aasta juhatuseesimehe valimised. Nii konverentsid eraldi kui kogu kongress pakub kiriku töötegijatele suurepärase võimaluse olla koos rõõmsad.
Rita Puidet

Pildigalerii:

Triin Käpp ootab vaimulikke Jaani kirikusse.

Anneli Klaus ootab kirikumuusikuid Maarja kogudusemajja.

 

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Austatud koguduste vaimulikud juhid ja kaastöölised!

 

Seoses Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kui vaba rahva kiriku asutamise 100. aastapäevaga, kutsun üles taevaminemispüha jumalateenistusel 25. mail või eelseisva pühapäeva, 28. mai jumalateenistusel pidama meeles ja mälestama palves EELK teenistuses olnud kõiki vaimulikke, köstreid, organiste, koorijuhte, kirikuvanemaid ning koguduste ja kiriklike asutuste teisi töötegijaid, misjonäre ja vabatahtlikke kaastöölisi.

Palun leida kõikidest kogudustest inimesed, kes on valmis süütama oma koguduste nimel tänuks ja mälestuseks küünlad kirikutöö tegijate haudadel kõikjal Eestimaa kalmistutel ja ka mujal maailma kalmistutel, kuhu eesti kirikurahvas on maetud.

Meenutame ühiselt oma eelkäijate pärandit ja mälestame neid, kes on meie rahvakirikut ja esivanemate usku oma teenistusega hoidnud ja kandnud läbi keeruliste ning raskete aegade kõikjal maailmas kuni tänase päevani.

Issand on tõotanud: “Ole ustav surmani, ja ma annan sulle elupärja!” Ilm 21:10

 

Õnnistust soovides

+Urmas Viilma

Peapiiskop

 

 

Read more Kommentaarid välja lülitatud

17. mai 2017

Windhoekis, Namiibias kuus päeva kestnud Luterliku Maailmaliidu (LML) täiskogu istungil valiti järgmiseks 6-aastaseks perioodiks liidu järgmiseks presidendiks Nigeeria luteri kiriku peapiiskop Musa Panti Filibus. Lisaks valiti liidule 48-liikmeline nõukogu, mis oma kolmapäeval toimunud esimesel istungil valis osaduskonnale seitse piirkondlikku asepresidenti. Ida-Euroopa piirkonna asepresidendiks valiti Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma.

1947. aastal asutatud maailma luterlikke kirikuid koondavasse Luterlikku Maailmaliitu kuulub 145 liikmeskirikut 98 riigist, kokku ligi 75 miljoni liikmega. EELK on liidu asutajaliige alates osaduskonna asutamisest.

Namiibias toimunud täiskogul osales ligi 800 liikmeskirikute esindajat seitsmest LML piirkonnast: Aafrikast, Aasiast, Põhja-Euroopast, Ida-Euroopast, Kesk-Euroopast, Ladina-Ameerikast ning Kariibimere saartelt ja Põhja-Ameerikast. EELK delegaatideks LML täiskogus olid lisaks peapiiskop Urmas Viilmale kirikuvalitsuse liige assessor Kadri Eliisabet Põder ja EELK Laste ja Noorsootöö Ühenduse peasekretär Triin Salmu. Liidu Genfis asuva keskvalitsuse misjoniosakonna esindajana osales täiskogul pastor Anne Burghardt.

Viimased seitse aastat juhtis Luterlikku Maailmaliitu presidendina Jordaania ja Püha Maa piiskop Munib A. Younan ning Ida-Euroopa piirkonna asepresidendina Ungari luteri kiriku piiskop Tamás Fabiny. Mõlemad piiskopid on külastanud ka Eestit ning osalesid EELK peapiiskop Urmas Viilma ametisse seadmise jumalateenistusel Tallinna toomkirikus 2. veebruaril 2015. aastal.

Vt ka siit.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Foto Toomas Nigola, Tekst Andres Lehestik

Kolm kinki suurt Sa oled andnud meile:
üks – elada me võime imelises ilmas,
kaks – vaba mõtlemise võimest pole ilma,
ja kolmas, suurim neist, on armastus,
kõik muutuks muidu mõttetuks.

Ma palun, õpeta meid hoidma seda ilma,
et kestaks inimpõlved, elust ei jääks ilma.
Üksainus maa, üks kodune planeet
on meil, et käia Sinu antud teed.
Ma palun, anna meile mõttevabaduses tarmu,
et Sõna uskuda ja loota Tõele.
Tunda Sinu armu.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Mt 6:5–13

Kohtusin hiljuti mehega, kellel haigus sõna otseses mõttes oli jalad alt võtnud. Kõik oli õnnetusest alates tema jaoks allamäge veerenud. Põdura tervise tõttu oli ta valudega voodisse aheldatud. Kuudepikkuse haiglasoleku ajal oli mehele ligi hiilinud ka masendus ning elumõte hakkas kaduma. „Minust pole enam mitte mingisugust kasu. Mul on häbi oma naisele otsa vaadata, sest ma ei suuda meie peret üleval pidada. Miks Jumal küll laseb sellel kõigel juhtuda? Miks ta minu vastu nii kuri on? Ma olen teda nii palju viimaste kuude jooksul palunud, aga mitte midagi ei ole juhtunud. Mu olukord ei ole vaatamata kõigele paremaks läinud. Mis mõtet on sellisena edasi elada ja palvetada, kui see Jumalat üldse ei huvita?“
Kas olete tähele pannud, et mõnikord piisab õige vähesest selleks, et piskust saaks palju? Kergest tuuleiilist võib tõusta suur maru ning üksikud lumehelbed maikuus võivad taevast alla liueldes katta viimaks kogu maa. Õige vähesest piisab, et palavast sõprusest saaks varemed, usaldusest usaldamatus, armastusest vihkamine. Üksikul mõttel või sõnal on väge, et lammutada kõik inimese ümber ja sees, ja vastuseta jäänud palve võib saada esimeseks sammuks uskmatuse teel. Miks Jumal ometi ei kuule mu palvet? Miks ta ei tee nii, nagu ma tahan?
Oleme kirikuaastas jõudmas palvepühapäeva nädalasse, mille keskseks teemaks on südame kõne Jumalaga. Pühakirjalugemised suunavad meid mõtlema palvele ning aitavad taibata, kui oluline on iga päev palvetada. Nende valgel tasub endalt küsida, milline on minu südame kõne oma Jumalaga. On mu palved nii elu rõõmus kui ka mures usku, usaldust ja tänu täis? Peaksid need olema sõnaohtrad või hoopis -ahtad? Kui palju peaksin palves ruumi jätma enesekesksusele, Jumalale esitatud nõudmistele, ja kas tohib ka teisi süüdistada? Kas palve on võimalus Jumal „ära rääkida“? Kuidas paluda nii, et sünniks Jumala tahtmine?
Jumala rahvas on palvetav rahvas. Palve on vajalik inimesele, et olla ja elada Jumala palge ees. Palves palume abi iseendale või teistele ning täname Jumalat saadud andide eest. Palve on Jumala austamine, tema kõikvõimsuse tunnistamine ning peatumine tema uuriva ja armastava pilgu ees. Jumal ise julgustab meid tema poole palvetama ning lootma tema abile.
Et püsida Jumala ligiolus ja loota tema abile, aitab regulaarne palveelu meil usaldada iseennast Jumala kätte. Hommiku-, õhtu- ja söögipalved on meie igapäevaelu väiksed sammud sellel teel. Hommikuti täname Jumalat, et ta on meid ööajal hoidnud ja varjanud, ning palume õnnistust alanud päevateele. Sööma asudes täname Jumalat tema headuse eest ja palume õnnistust leivale laual. Õhtuti palume andeks oma eksimused ning anname ennast ja oma lähedased Jumala kaitsva varju alla. Palve on meie usu ja usalduse küsimus igal eluhetkel.
Palvepühapäeva evangeeliumitekstis on meie ees meieisapalve sõnad, mis võtavad kokku kogu inimese olemise ja vajadused ning mida palutakse lakkamatult üle kogu maailma. Käsud ütlevad, mida Jumal meilt nõuab, ja usutunnistus räägib, mida Jumal meile kingib. Meieisapalves palume, et Jumal annaks meile igal päeval jõudu elada tema tahtmise kohaselt ja uskuda temasse. Jeesus ise õpetas meile selle palve. Kui palume Jeesuse õpetatud sõnadega, siis palume Jumala tahte järgi. Tunnistame, et Jumal teab, mis on meile kõige parem ning mida me kõige rohkem vajame.
Me palume: Issand, Sinu tahtmine sündigu. Kui keeruline on nii mõnigi kord oma mõtteist ja tahtmisest lahti lasta ning siira südamega paluda, et Jumala tahe võiks sündida. Teeb mõtlikuks, miks ollakse elu keerukatel aegadel valmis usaldama pigem iseennast või teist inimest või horoskoope ja sensitiive, selmet usaldada end täielikult Looja kätte. Tema on valmistanud nii taeva kui ka maa ja asetanud inimese sellesse ning tema saab võrratult paremini inimest ka valu ja kahtluste keskel hoida ning neis kanda. Kui inimesel piisab vaid ühest sõnast iseenda veenmiseks, et Jumal ei kuule meie palveid; kui talle piisab väga vähesest, et ennast ja teisi lõhkuda, siis Jumalalegi piisab vähesest, aga mitte selleks, et inimest hävitada, vaid hoopis uue lootuse ja hingamise andmiseks. Jumal ei hävita, vaid loob uut. Ta loob kõik uueks sellele, kes temasse usub ja teda usaldab. Vaid ühest Jumala sõnast piisab, et teda usaldava inimese elus võiks sündida ime.
Uskugem Jumalasse ja usaldagem kõik tema kätte. Saagu meile usujulgus, et siira südamega jääksime palvesse ning paluksime Jumala tahtmise sündimist meie ja ligimese juures. Ja olgem seejuures Jumalale tänulikud kõige eest, sest see on, mida Jumal meilt tahab Jeesuses Kristuses. Aamen.
Kirikal,Kaisa_2005

 

 

 

 

Kaisa Kirikal,
Tallinna Kaarli koguduse abiõpetaja

Read more Kommentaarid välja lülitatud