Pühapäeval, 14. mail toimub Rahvusraamatukogus algusega kell 17 konverents „Jeruusalemm 50“. Muusika ja Iisraeli tants: Keshet, Loov Impulss ja Margit Prantsus.
Ettekanded ja paneel: tuntud arvamusliidrid. Õhtut juhib Indrek Luide.
Korraldajad: Eesti Evangeelne Allianss koos mitme Tallinna kogudusega.
Sissepääs tasuta (kulude katteks korjandus). Konverentsile järgneb kohvilaud osavõtumaksuga 10 €, tasuda Eesti Evangeelse Allianssi kontole EE732200221014260550, põhjuseks märkida nimi ja Jeruusalemm 50.
Iisraeli keskuses on võimalik õppida heebrea keelt (algajatel ja edasijõudnutel), õpetaja Margit Prantsus. Info: margit777@yahoo.com.
Iisraeli tants täiskasvanutele neljapäeviti kell 17.30–18.30. Info ja registreerimine tel 5904 8945 või jane@loovimpulss.ee, Jane Raidma-Voolaid.
Lehtmajade püha reis Iisraeli toimub 1.–12. oktoobrini, sügisreis 6.–13. novembrini. Kontakt: pvosu@online.ee.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Ülo Meriloo_In memoriam
Ülo Meriloo
13.02.1926–28.04.2017

28. aprillil kutsus Jumal igavikku oma ustava sulase, Eesti Kirikute Nõukogu asutajaliikme Ülo Meriloo. Kuremäel, Pühtitsa kloostris, 16. veebruaril 1989. aastal loodi Eesti Kirikute Nõukogu, mille asutamisprotokollile andis teiste hulgas allkirja Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu vanempresbüter Ülo Meriloo.
Ülo Meriloo sündis 13. veebruaril 1926. a Järvamaal Lehtse vallas. Koolitee algas Läpi algkoolis ja lõppes ehitusinseneri diplomi omandamisega Tallinna Polütehnilises Instituudis. Üle 30 aasta töötas ta RPI Eesti Maaehitusprojektis projekti peainsenerina.
Usule tuli Ülo Meriloo 1940. aastal, ristiti 1944 ja ta õnnistati Tapa koguduse liikmeks.
1956–1960 õppis ta usuteaduslikel kursustel.
1971. aastal valiti Ülo Meriloo Oleviste koguduse vanemaks, kogudust sai ta pastorina teenida 46 aastat. 1979. aastal valiti Ülo Meriloo Eesti EKB Koguduste Liidu vanempresbüteri abiks ning aastatel 1985–1993 oli ta vanempresbüter.
Ülo Meriloo laulis meeskvartetis, Oleviste meeskooris, mandoliinikooris ja saatega segakooris.
Olav Pärnamets, Eesti Kirikute Nõukogu asutajaliige kirjutab: „Kui me täna küsime: „Miks oli venna Ülo Meriloo pikk elu nii õnnistatud?“ Ta oli õnnistatud, sest järgnes ustavalt Issanda kutsetele.
Esmakordsel kohtumisel oma Issandaga, kuulis ta kutset: „Järgi mind!“ Ta tõusis ja järgis Jeesust, vaatamata mitmes mõttes karmile ajale. Siis tuli Issand taas ja ütles: „Mine sinagi tööle minu viinamäele!“  Ja ta läks, riskides tolle aja tingimustes kaotada ka oma soliidne õpitud amet.
Ja siis tuli Issand taas ja ütles: „Hoia sulle antud Jumala karja olles karjale eeskujuks. Toida ja hoia mu lambaid!“ Ja Ülo Meriloo tegi, mis suutis, hoides Issanda omi.
Ning vaid mõned loetud päevad tagasi kuulis ta järjekordset Issanda kutset: „Taevas oli avatud uks ning sama hääl, mida olin kuulnud enesega rääkivat, ütles: „Tule siia üles.““
Ja Ülo Meriloo läks sinna – üles. Tema juurde, kes ütles: „Ma tulen ja võtan teid kaasa enese juurde, et teiegi oleksite seal, kus olen mina.“ Jh 14:3.
Ülo Meriloo elas Issandasse uskudes ja teisi usuteel julgustades.“
 Eesti Kirikute Nõukogu

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Lihula kirikus on 12. mail kell 15 kontsertjumalateenistus „Kummardus emale“. Teenivad Lihula koguduse õpetaja Kaido Saak, Lääne prefektuuri kaplan Tuuli Raamat ja Lihula muusikakooli õpilased ja õpetajad, Politsei- ja Piirivalveameti orkestri puhkpillikvintett, bariton Altan Karp. Pärast kontsertteenistust kohvilaud kiriku hoovis.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

AINO ja ANTS KIIVER

TALLINNA TOOMKOGUDUS

Head lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuks
SA Ajaleht Eesti Kirik EE852200221020430989 Swedbank

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Tiit Maasikmäe, diakon
11. mail – 53
Arnd Matthias Burghardt
11. mail – 47
Kaido Petermann, reservis
12. mail – 52
Heinar Roosimägi, diakon reservis
13. mail – 41
Kristjan Luhamets, abipraost
13. mail – 37
Ants Kivilo
15. mail – 64
Algur Kaerma
16. mail – 55

Kirikumuusikud
12. mail Ülle Reinsoo
14. mail Tiia Tenno

Ordinatsioonitähtpäev
14. mail – 31
Peeter Parts
14. mail – 8
Lauri Lehtinen, diakon
16. mail – 18
Clemens Hermann Krause, diakon emeeritus

Aluseks on võetud viimane ordinatsioon, sulgudes on märgitud varasem ordinatsioon.

Read more Kommentaarid välja lülitatud
  1. mail avab TÜ usuteaduskond vaba juurdepääsuga tasuta e-kursuse „Religioosne fundamentalism ja radikaalne politika“. Kursuse teemaks on religioon ja selle radikaliseerumine usuäärmusluseks. Viimase puhul on tegu aktuaalse ja mitmetahulise probleemiga (nt terrorism ja pagulasprobleem Euroopa kontekstis täna), milles orienteerumiseks on oluline mõista religiooni radikaliseerumise mehhanisme. Selle kohta on Eesti keeleruumis vähe adekvaatset ja kallutamata infot. Kursuse eesmärgiks ongi kirjeldada usuäärmusluse tekkemehhanisme ja avaldumisvorme ning nende rolli sotsiaalsetes konfliktides.

Osaleda võib igaüks – alates gümnasistidest kuni pensinärideni välja. Kursuse saab läbida kodus oma arvuti taga. See kestab 5 nädalat ja selle edukalt lõpetanutele väljastatakse digitaalne tunnistus. Kursuse läbimine vähemalt hindele C annab lisapunkte Tartu ülikooli usuteaduse bakalaureuse õppekavale sisseastumisel.

Kursusele saab registreeruda siin.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Laupäeval, 10. juunil algusega kell 11 toimub Saku-Tõdva palvemajas (Tõdva küla, Saku vald) vennastekoguduse kuues suvepäev teemal „Usupuhastus“. Ettekande peab õpetaja Mihkel Kukk. Rühmatööd, muusika- ja palvehetked, toitlustamine. Päeva lõpus musitseerivad Ott Indermitte (bariton) ja Kristjan Nõlvak (viiul).
Suvepäevale oodatakse kõiki, kellele vennastekogudus on südamelähedane või kes soovivad vennastekoguduse liikumisega lähemalt tutvuda. Oodatakse kõiki, kes otsivad vaimulikku kosutust, kinnitust ja osadust.
Päeva korraldab Eesti Evangeelne Vennastekogudus. Suvepäeva osavõtutasu on 10 eurot (sisaldab kaks söögikorda), tasumine kohapeal.
Oma osavõtusoovist palume teatada hiljemalt
7. juuniks. Info: 660 8004 või 5335 9850.
E-post: info@vennaste.ee.
Info vennastekoguduse kohta www.vennaste.ee.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Eesti kihelkonnad 1917. aasta kevadel. Sinisega on näidatud eesti soost vaimulike teenitavad kogudused, punasega tähistatud piirkondi teenisid baltisaksa vaimulikud. Arhiiv

Postimehe 13. (26.) mail 1917 ilmunud number oli eriline. Tervet esikülge kattis teade Villem Reimani surmast. Kolmandalt leheküljelt leiame aga üleskutse Eesti koguduste esindajatele tulla Tartusse kongressile.
Tänavu 26. ja 27. mail tähistame Tartus saja aasta möödumist esimesest Eesti kirikukongressist, mis vana kalendri järgi leidis aset 31. mail ja 1. juunil 1917.
Uusi tuuli kirikuellu oodati pikisilmi. 1911. aastal oli Venemaa siseministeeriumis valminud koguni uue kirikuseaduse eelnõu, kuid aruteludest Riigiduumas asi kaugemale ei jõudnud. Olukord muutus riigipöördega 1917. aasta veebruaris. Nüüd läks kõigil kiireks.
21. aprillil pidasid Tartus nõu saksa pastorid, 25. aprillil kogunesid Jaan Lattiku kutsel Viljandi kirikumõisas peamiselt Viljandi praostkonna vaimulikud. Mõlemal puhul otsiti vastust küsimusele, mis saab edasi. Viljandis otsustati moodustada toimkond täpsemate ettepanekute väljatöötamiseks. 3. ja 4. mail sai toimkond Tartus kokku ja valmistas ette kongressi, millest nüüd loeme vaba rahvakiriku ehk Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vanust.
Kes aga olid need inimesed, kes EELK loomise algatasid? Üleskutsele on alla kirjutanud kaksteist meest. (vt allpool.) Lisaks neile jäi mõni ka tulemata (Mihkel Jürmann, Peeter Põld ja Eduard Tennmann) ja tõenäoliselt oleks kaasatud ka Villem Reiman, kui see veel võimalik oleks olnud, ent kaksteist olid kohal.
Esimese asjana jääb silma tartlaste suur osakaal. Nii Tartu Pauluse kui Peetri kogudusest olid kummastki kohal kaks vaimulikku ning nõukogu esimees. Koos gümnaasiumi usuõpetaja Jaak Varikuga oli tartlasi toimkonnas üle poole. Põhja-Eestit esindasid vaid Jakob Kukk ja Aleksander Kapp, kusjuures esimene neist oli pärit Tartu kihelkonna Ilmatsalu vallast, teine Suure-Jaanist. Kolm neljandikku kokkutulnuist olid sündinud Tartu- ja Viljandimaal.
Lihtne oleks arvata, et toimkonna seesugune koosseis oli tingitud koosoleku asukohast. Kui vaadata Eesti kihelkondade kaardilt, kus teenisid 1917. aasta kevadel kogudusi eesti, kus saksa soost vaimulikud, jääb silma, et Tartu- ja Viljandimaa moodustaski selle piirkonna, kus eesti õpetajaga kogudused olid arvulises ülekaalus. Viljandil oli koguni eestlasest praost Mihkel Jürmann. Kõik teised praostid olid tookord veel baltisakslased.
Vaba rahvakiriku loomise juures oli tunda tugevat rahvuslikku motiivi, mis demokraatliku elukorralduse kaudu maarahvale suuremat sõnaõigust nõutas. Niisuguses kontekstis võib olla isegi üllatav, et toimkonnas osales ka üks baltisaksa pastor – Tartu Pauluse koguduse õpetaja Arnold Habicht.
Veel jääb silma, et üleskutsele allakirjutanute seas oli palju tulevasi autoriteetseid tegelasi: kaks piiskoppi (Kukk ja Kõpp), kaks kirikupea kohusetäitjat (Kapp ja Varik), kaks ülikooli rektorit (Kõpp ja Koppel), haridusminister (Lattik), Eesti Panga president (Aule) jne.
Ajastule iseloomulikult olid kõik asjaosalised esimese põlve haritlased, kui stuudiumit silmas pidada. Valdavalt olid nad talupidajate, köstrite ja kõrtsmike pojad. Eduard Aule oli lõpetanud Riia polütehnikumi, kõik teised Tartu ülikooli.
Ei ole vähetähtis seegi, et toimkonnas olid esindatud vaimulike erinevad põlvkonnad alates hiljaaegu ordineeritud Jaak Varikust kuni 77aastase Tartu Peetri koguduse õpetaja Wilhelm Eisenschmidtini välja. Jakob Hurda hea sõber Eisenschmidt oli nimelt esimene eestlasest vaimulik, kes Eestis ametisse astus (Cornelius Laaland teenis ju Peterburis). Pealegi oli ta nüüd üks vanemaid, kui mitte kõige vanem ametisolev vaimulik vastloodud Eesti rahvakirikus.
Tundub, et üleskutse läks korda oodatust paremini. Kongress oli planeeritud Treffneri gümnaasiumi ruumidesse, mis kokkutulnud rahvahulka ei suutnud ära mahutada ning juba esimese päeva pärastlõunal jätkus kongress Tartu reaalkoolis. Kumbki hoone ei ole tänaseni säilinud. Küll aga tohime nüüd kokku tulla Pauluse kirikusse, mille ehitus esimese kongressi ajal lõpusirgele lähenes ja mille nõukogu esimees Eduard Aule kongressist osavõtjate majutamist korraldas.
Kohtumiseni Tartus!
Kristjan Luhamets

Üleskutse Eesti koguduste asemikkudele
Uus aeg toob Ew.-Lutheri usu kiriku elusse põhjaliku pöörde. Tuleb sellega kui tõeasjaga rehkendada, et juba ligemas tulewikus kirik riigist lahutatakse. Nagu teada, teeb Ajutine Walitsus selleks eeltööd, et Asutaw Kogu riigi ja kiriku lahutamise jaatawalt ära otsustada wõiks.
Kuna kodumaal Ew.-Lutheri usu kirik ennast rahwuste järele korraldama saab ja iga rahwuse enese huwides on, et tema nõuded ja tarwidused tähelepanemist leiaksid, siis peawad Eesti kogudused kõige tõsidusega tööle asuma, et omalt-poolt oma kiriku korralduse kohta Ajutisele Walitsusele ettepanekuid teha, nagu Saksa ja Läti kogudused seda juba nõuks on wõtnud. Muidu otsustatakse küsimus, mis nii sügawasti meid puudutab, ilma meieta ära ja, nagu harilikult niisugustel kordadel, ilma et meie tõsiseid huwisid tähele pandaks. Eesti kogudused peawad ise oma kiriku korralduse eelnõu Ajutisele Walitsusele ette panema.
Teiselt poolt peab see eelnõu wastama meie kiriku elulistele huwidele. Eesti koguduste ees ei seisa mitte wäiksem ülesanne kui oma kiriku ümberloomine wabakirikuks. See ülesanne nõuab kogudustel ja igalt üksikult koguduse liikmelt kõige suuremat hoolt. Iga üksik kogudus ja iga üksik koguduse liige kannab edaspidi wastutust, et meie Ew.-Lutheri usu kirik wõiks kõikumata seista ja meile elusooneks olla.
Meie kiriku korralduse töö tuleb kohe liikuma panna, ja liikuma panna koguduste eneste osawõtmisel.
Selle tungiwa tarwiduse sunnil pöörawad allakirjutajad, kes 3. ja 4. skp. Tartus kiriku edaspidise korralduse üle nõu pidasid ja kawatsusi kokku seadsid, kõigi Eesti koguduste oma esitajad kongressiks kokku saadaksid, mis Tartus 31. mail ja 1. juunil ära peetaks ja kus meie kiriku korralduse eelnõu kindlaks tehtaks.
Asja suurus nõuab, et mitte ükski kogudus ilma esitamata ei jääks. Esitajateks oleksid igast kogudusest koguduse õpetaja ja 1-2 Eesti koguduse liiget, kellel kiriku- ja usu-elu wastu huwi ja osawõtmist on. Kongressi tarwidusest ja ajast tuleks 14., 21. ja 28. mail kirikust teada anda ja 28. mail tuleksid koguduse koosolekul pärast jumalateenistust, paigas, mis kohalikkude olude järele kõige sündsam on, esitajad ära walida.
Astugem kõik tööle.
Siia juure lisame pääjooned neist kawatsustest, mis Tartu nõupidamisel poolehoidmist leidsid, järelkaalumiseks ja täiendamiseks.
1. Eesti Ew.-Lutheri usu kirik on iseseisew iseennast walitsew asutus. Tema õpetuse aluseks on Wana ja Uue Testamendi prohwetite ja apostlite raamatud ja neid seletawad Usutunnistuse kirjad.
2. Kiriku korralduse aluseks on üksik kogudus. Koguduse walitsemise organideks on koguduse koosolek ja wolikogu.
a) Hääleõigus ja õigus walida ja walitud saada on kõigil leeritatud ja kodanliselt täisealistel koguduse liikmetel, kelle õigused kohtu poolt kitsendatud ei ole.
b) Õpetaja walimine käib koguduse koosoleku võimukonda.
c) Wolikogu liikmete arw on 10-30. Tema eestseisusel on täidesaatew wõim.
d) Õpetaja on eo ipso eestseisuse liige.
3. Eesti Ew.-Lutheri usu kogudused jagunewad 10 praostkonda (praeguste maakondade järele, kuna Tallinna linna kogudused ise praostkonnaks arwatakse). Praostkonna sinodi sünnitawad praostkonna õpetajad ja üksikute koguduste liikmed, kelle arw õpetajate arwuga ühesuurune on.
a) Praost walitakse 6 aasta pääle. Temale walitakse abi.
b) Praostkonna sinodi tegewuse piirkonda käib kirikliku elu järele walwamine ja maksude päälepanemine praostkonnas.
c) Praostkonna õpetajad tulewad wähemalt üks kord aastast õpetajate-konferentsiks kokku.
4. Kõik praostkonna sinodid astuwad kokku Maasinodiks.
a) Maasinod walib piiskopi (eluajaks) ja konsistoriumi liikmed.
b) Maasinodi wõimupiiri käib õpetuse järele walwamine, kiriku seaduste andmine, kiriku walitsemine, maksude äramääramine ja nooresoo usulise ja kõlblise arenemise eest hoolitsemine ja sellekohaste ettewõtete korraldamine.
d) Konsistoriumil on täidesaatew wõim.
e) Konsistoriumi esimees on piiskop.
f) Õpetuse ja liturgia asjus wõib Maasinod ainult siis otsusi teha, kui iga-aasta kokkutulew üleüldine õpetajate-koferents ¾ häälteenamusega sellekohase ettepaneku on teinud.
5. Eesti wabakirik kawatseb teiste Ew.-Lutheri usu wabakirikutega Weneriigis sünodalsesse ühendusesse astuda ja sellekohast ühist esituse-organi luua.
Tartus, mai-kuul 1917.
W. Eisenschmidt, Tartu I Peetri koguduse õpetaja.
A. Laur, Tartu II Peetri koguduse õpetaja.
Dr. H. Koppel, Tartu Peetri koguduse nõukogu esimees.
A. Habicht, Tartu Pauluse koguduse õpetaja.
L. Raudkepp, Tartu Pauluse koguduse abiõpetaja.
Cand. E. Aule, Tartu Pauluse koguduse nõukogu esimees.
Õpet. J. Warik, Tartu Aleksandri gümnasiumi usuõpetaja.
A. Kapp, Tallinna Kaarli koguduse õpetaja.
J. Kukk, Keila koguduse õpetaja.
J. Kõpp, Laiuse koguduse õpetaja.
J. Lattik, Wiljandi Pauluse koguduse õpetaja.
B. Steinberg, Pilistwere koguduse õpetaja.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

5.

Evangeeliumi imperatiiv
Nimetatud asjaolusid arvestades ei ole üllatav, et Jumala tahet väljendab kõige paremini armastusekäsk. Jumal annab eeskuju oma tegude ja olemusega. Taas peame osutama Jeesusele Kristusele, kelles see armastus ilmnes (Rm 8:39). „Olge armulised, nagu teie Isa on armuline,“ ütleb Jeesus (Lk 6:36). Kui temalt küsitakse suurima käsu kohta, siis ta vastab: „[...] armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega […] [ja] oma ligimest nagu iseennast. Mingit muud neist suuremat käsku ei ole“ (Mk 12:29–31).
Siin on koos kaks käsku. Jumala ja ligimese armastamine ei ole üks ja sama. Ligimese armastamine ei tähenda Jumala armastamist ega vastupidi. Neid ei tuleks omavahel segamini ajada. Jumala armastamine avaldub selles, et kummardatakse ainult Jumalat. Liturgia kuulub ainult Jumalale (Mt 4:10). Mis tahes inimese isikukultus on taunitav. Seevastu diakoonia kuulub ligimesele. Tema vajab abi, solidaarsust ja tähelepanu. Põhimõte on: „Kandke üksteise koormaid“ (Gl 6:2). Seega on meil vaja eristamisoskust. Armastusel on mitu nägu. Lõppkokkuvõttes on aga siiski ainult üks käsk – see kohustab armastuseks, st selliseks suhtumiseks, mis saab soovida ainult head.
See ei ole lihtsalt üks paljudest käskudest, vaid üldine kõlbluse kriteerium. „Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid“ (Mt 22:40). Paulus ütleb: „Nii on armastus Seaduse täitmine“ (Rm 13:10). Kui mõni ettekirjutus on armastusekäsuga vastuolus, tuleb ettekirjutus ümber sõnastada või tühistada. Me näeme seda Jeesuse ja variseride väitluses hingamispäeva pühitsemise üle. See on vaid üks näide paljudest. Igal juhul soovib Jumal näha humaanset maailma. Seda ei ole võimalik saavutada vähemalt minimaalse armastuseta. Kuigi armastus on liiga sageli kasutatud sõna, ei ole võimalik ilma selleta hakkama saada. Pigem vajab see kaitset kuritarvituste eest. Piibellikust seisukohast ei ole armastus niivõrd tunne, vaid pigem tahe. See, kas ma armastan oma ligimesi või mitte, sõltub viimselt sellest, millise suunaga on minu tahe nende suhtes. Ma võin soovida oma vaenlastele head ka siis, kui nad mulle tegelikult ei meeldi. Me oleme lunastatud tänu sellele, et Jumal armastab vaenlast. Jumala halastus on suunatud vahet tegemata kõigile inimestele. See kutsub patuseid tagasi Jumala osaduskonda.
See toimub ilma surve ja sunnita. Kui armastus on ehe, siis see ei tekita sõltuvussuhteid. See annab vabaduse. Meie jaoks peaks tunduma üsna hämmastav, et tähendamissõnas kadunud pojast ei hakka isa vastu vaidlema, kui poeg otsustab isakodust lahkuda ja nõuab endale oma osa pärandusest (Lk 15:11–12). Isa laseb tal minna. Samuti ei seo Jeesus jüngreid enda külge. Ta lubab neil vabalt ära minna, kui nad temaga ei nõustu (Jh 6:66–67). Siiras järgimine põhineb vabal otsustusel. Ilma armastuseta halastus teenib mõnda muud eesmärki ja mõjub seetõttu saajale alandavalt. See ei kehti armastusest sündinud halastuse korral. Sel juhul on eesmärk võtta ligimest partneri, mitte alluvana. Selles hoidutakse üleolevast kohtlemisest ja käsutamisest.
Eelkõige aga vajab armastus motivatsiooni. Armastus ei teki käsu peale. Sellepärast selgitatakse Uues Testamendis käsku tegutseda Jumala tegutsemisega. Me peame armastama, sest Jumal on meid armastanud. „Me armastame, sest tema on meid enne armastanud,“ öeldakse Johannese esimeses kirjas (4:19). Sarnast mõtet väljendab Jee­sus tähendamissõnas südametust sulasest (Mt 18:21–22). Vastastikuse andeksandmise kohustus tuleneb Jumala andestusest. See kehtib kõlbluse kohta üldiselt: käsule eelneb alati Jumala halastusteo meenutus.
Halastuse kogemus motiveerib meid head tegema. Imperatiiv lähtub sellest allikast. „Sa tige sulane!“ ütleb isand tähendamissõnas. „Ma kustutasin kogu sinu võla, sest sa palusid mind. Eks siis sinagi oleksid pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin?“ (Mt 18:32–33). Heategija tunneb ennast narristi, kui abi saaja süda jääb kõvaks. Täpselt seda küsib ka apostel Paulus: „Või suhtud sa üleolevalt tema helduse ja sallivuse ja pika meele rohkusesse ega saa aru, et Jumala heldus tahab sind juhtida meelt parandama?“ (Rm 2:4). Küsimus on selles, kuidas teha sellest headusest õigeid järeldusi.
Kui keegi keeldub seda tegemast, kannab ta märkimisväärset kahju. Loomulikult võib väita, et me võlgneme midagi Jumalale. Aga kes või mis on Jumal? Tänapäeval soovitakse üha enam ilma Jumalata religiooni. Nähtavasti ei ole see mõiste enam sünnis. Inimesed tahavad uskuda, aga teisiti kui minevikus.
(Järgneb.)
Gottfried Brakemeier

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Tekst Andres Lehestik , foto Toomas Nigola

Leibkonna vanim leiblane
ühel hommikul kutsus meid appi.
Näitas – „Jala’, kae, edesi makasõ!“.
Palus kohale kutsuda pappi.

Isa Andreas, taadi ristipoeg, jõudis,
toas vaikides eest mindi ära.
Andis õliga õndsust, risti suudelda andis,
võttis minejal patud pealt ära.

„Tulõ, And’okõ, kõrras viil istu mu mano,
õigust kõnõlõ – säälpuul iks ilosamb om?“
„Kuis mullõ kõrd ütlit? – Ku usut, sõs om.“
„Ma usu. Nii om.“
Ei meelest läe lõputu rahu ja vaikus,
mis taadil südame seiskas.

 

Read more Kommentaarid välja lülitatud