20. augustil kl 11 on Järva-Jaani kirikus tänujumalateenistus. Jutlustab piiskop Einar Soone, kaasa teenib Järva-Jaani segakoor. Järgneb õunapuu istutamine pastoraadi parki. Kuni 20. augustini iga päev kl 12-18 on kirikus avatud rändnäitus “Reformatsioon 500”.

21. augustil kl 12 on Ridala kirikus Valga praostkonna muusikute ja pillilaste kontsert.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Anu Konks
16. augustil – 62
Maarja Sokk
17. augustil – 42
Eve Kruus
20. augustil – 53
Kristiina Jõgi
20. augustil – 45
Annely Neame, diakon
21. augustil – 47
Saima Sellak-Martinson, diakon
22. augustil – 43

Kirikumuusikud
19. augustil Piret Aidulo
19. augustil Kaie Tanner
20. augustil Toomas Mäeväli
21. augustil Maili Kaerma
21. augustil Kersti Petermann

Ordinatsioonitähtpäev
17. august – 14
Heinar Roosimägi, diakon reservis

Aluseks on võetud viimane ordinatsioon, sulgudes on märgitud varasem ordinatsioon.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Luteri kiriku lauluraamat lauldakse läbi ühegi pausita. Juhan Hepner.

Kuula  ERR Uudistest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Valge Daami päevade ajal toimuvad kirikutes öökontserdid, laupäeval saab kuulda Rudolf Tobiase loomingut Tallinna koguduste kooridelt.

Läänemaalt pärit Rudolf Tobiase surmast möödub tänavu oktoobris 100 aastat. Heliloojale on püstitatud ka mälestusmärk Aafrika rannas.

„Ettekandele tuleb Tobiase vaimulik koorimuusika ja oreliteosed, mida esitavad kaks koori Tallinnast,” ütles Haapsalu luteri koguduse organist ja muusikajuht Lia Salumäe.

Edasi loe Lääne Elust.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

20. augustil kl 8 algab Haapsalus Jaanis kirikus erakordne ettevõtmine, kui muusikud laulavad kahe päeva jooksul katkematu reana koraale.

Varem pole maailmas sellist koraalide esitamist olnud.

Pühapäeval kl 8 peavad koraalimaratoni avapalvuse Jaani kirikus peapiiskop emer. Andres Põder ja piiskop Tiit Salumäe.

Seejärel algab koraalimaraton, kus osalevad lauljad 12 Eesti praostkonnast.

Pühapäeval kl 20 on protsessioon Jaani kirikust toomkirikusse, kus jätkub laulmine kogu öö.

Koraalimaraton lõpeb 21. augustil orienteeruvad kl 19.30 toomkirikus. Kl 20 peab lõpumissa peapiiskop Urmas Viilma.

Koraalimaratoni laulmisest võivad osa võtta kõik soovijad.

Edasi loe Läänlasest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kiriku torni taastatakse põhjalikult esimest korda üle saja aasta.

Ida poolt Tallinnale lähenev teeline näeb juba kaugelt väärikat torni, mis ei ole teletorn ega Pikk Hermann. Taevasse kõrgub Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kiriku torn, koloss keset lagendikku. Esimest korda 105 aasta jooksul on tornis midagi hoopis isesugust: katusele on punsunud heledast puidust roided.

Üle sajandi on kirikutorni kaitsnud 1911. aastal ehitatud katus. „Üle oma tööea,” möönab restaureerimistööde juhataja, kunstiajaloolane Juhan Kilumets. Ehkki vanast katuseplekist võis leida kuuliauke, mürsukilde ja muudki, oli suurem vajadus parandada kandekonstruktsioone ja uuendada katuseplekk. Sel suvel on kirikust saanud teistmoodi vaatamisväärsus. Tellingud torni ümber on ligi meelitanud palju uudistajaid.

Kilumetsa kõrval seisab Viktor Erm, ehitustööde meister. „Erm, nagu Eesti Rahva Muuseum,” tutvustab ta end. „Mõni tahab täitsa sisse tungida, vaatama,” ütleb ta uudishimulike kohta, kes kasvõi ronivad üle ohutuslindi kiriku juurde.

Juba kaks kümnendit kirikuid restaureerinud Ermi seob muuseumiga rohkem kui nimi. „Ega töö pole sajandite jooksul palju muutunud. Tööriistad on lihtsalt paremad. Ikka peab vaatama, kuidas ehitus vanasti ees tehtud on, ja selle pealt peab edasi töötama. Üritama jälle pisut paremini, kui eelmine meister on teinud,” sõnab Erm.

Edasi loe Eesti Päevalehest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Mt 25:14–30
Rahast ei sobi rääkida, ammugi veel kirikus – see mõte on nii levinud ja paraku vahel ka endal meeles mõlkunud. Ometi elame ju mitte veel taevariigis, vaid materiaalses maailmas ja seepärast peavad rahaasjadega tegelema ka kirikuinimesed.
Jeesus ei tunne mingit valehäbi, kui ta oma tähendamissõnas jutustab rahast ja selle kasutamisest. Tähendamissõna ei ole meile aga antud mitte äritegevuse õppimiseks, vaid see räägib taevariigi ootusest ja selleks valmistumisest. Isand on lahkudes jaganud sulastele oma varanduse, igaüks on saanud midagi vastavalt oma suutlikkusele. Tagasi tulles kiidab isand sulaseid, kes on talentidega kaubelnud. Ühtmoodi saavad kiita nii see, kes on teeninud juurde viis talenti, kui ka see, kes sai kaks. Kolmas sulane aga ei võtnud midagi kasulikku ette kas laiskusest või kartusest riskida, kuigi ka temal oli piisavalt aega ja võimalusi. Isanda ette astudes ei hakka ta end välja vabandama või andestust paluma oma tegevusetuse pärast, vaid esmalt annab ta hinnangu isandale, öeldes et see on vali mees. Eks isand laskub siis sulasega samale tasemele ning vali on ka tema vastus. Kolmas sulane toob tähendamissõnasse pinge, lahkheli, see iseloomustab sulase suhet isandaga, mis on samuti täis pinget, hirmu, süüdistusi.
Tihti ütlevad ka inimesed, et Jumal on karm, vägivaldne ja karistav. Nad süüdistavad teda, et ta nõuab seda, mida pole kunagi andnud, lõigates seda, mida pole külvanud. Ometi on ju kõik, mis meil on, üksnes Jumala and. Nagu ka talendid, mida sulased said, kuulusid tegelikult isandale, olid vaid antud neile kasutamiseks. Samuti kuulus isandale ka teenitud tulu.
Isand on andnud kõigile sulastele midagi, kõigil ei ole küll võrdselt talente, kuid on võrdselt aega ja võimalusi. Just nii tegutseb Jumal – ta on kinkinud kõigile midagi, igaühele tema suutlikkust mööda, sest Jumal tunneb oma lapsi. Ta on kinkinud meile aja ja vabaduse neid ande kasutada, ta ei sunni ega kontrolli, kuid nõuab aru, kui kord seisame tema ees.
Kena, et eesti keeles on sõna „talent“ kinnistunud mitte niivõrd muistse rahaühikuna, vaid eelkõige andekuse mõistes. Issand on kinkinud ka meile kõigile talente, andeid ja võimeid. Kellele rohkem, kellele vähem. Keegi ei ole aga täiesti andetu. Ja keegi ei tohi oma talente maha matta. Jumalariigi tööle ei kutsuta vaid üliandekaid superinimesi. Enamik inimesi, ka koguduseliikmeid, ongi just need ühe talendi sulased, täiesti tavalised inimesed, kuid ka nemad on igaüks oma osa andes olulised.
Me ei tea, kas kolmas sulane mattis oma talendi maha hirmust isanda ees või tundis ta end liiga alaväärsena teiste sulaste kõrval, kes said rohkem talente kasutada, või oli ta lihtsalt laisk. Kartus ebaõnnestuda, läbi kukkuda, enda võimekuse võrdlemine teistega ja sellest tingitud alaväärsus, samuti mugavus ja laiskus on põhjused, miks inimesed oma talendid kui anded maha matavad. Hirm ebaõnnestuda on nii inimlik ja loomulik, seda oleme tundnud kõik, kes rohkem, kes vähem.
Me ei tea, kas ja kui palju kartsid esimene ja teine sulane isanda rahaga tehinguid tehes. Ometi nad tegutsesid. Kui isand oli neile usaldanud raha ja andnud volitused selle kasutamiseks, siis talentidega kaubeldes nad mitte ainult ei vastanud usaldusega isanda usaldusele, vaid näitasid üles ka lojaalsust temale – see on isanda raha ja nemad on isanda teenrid. Kaubeldes tunnistasid nad isandast ja tema teenimisest avalikult.
Kui esimesed sulased oleksid samuti talendid maha matnud ja jäänud passiivselt isanda tagasitulekut ootama, oleks neile ilmselt sama karistus osaks saanud. Kui aga tehingud oleksid ebaõnnestunud? Kui nad kasu teenimise asemel oleksid isandale hoopis kahju toonud oma tehingutega? Me ei tea, milline oleks siis isanda vastus olnud, tähendamissõna ei räägigi sellisest variandist, ebaõnnestumisest. Isand oli jaganud raha sulastele, tundes nende võimeid ja võimalusi. Ja ta ootas neilt eelkõige ustavust, mitte vaid rahalist kasumit.
Kui Issand on meile jaganud andeid ja võimeid, siis neid kasutades ei peaks ka meie kartma ebaõnnestumisi. Jah, mitte alati ei pruugi kõik ettevõtmised hiilgavalt õnnestuda, kuid vigadest ju õpime. Kes komistab, aga ei kuku, astub pika sammu. Ebaõnnestumine võib olla probleem inimese jaoks, mitte aga Jumala jaoks. Issand ei nõua meilt, et oleksime alati edukad. Ta on meie juures, kui komistame, ta on meiega ka siis, kui kukume, ning aitab meid taas jalule. Ta vaid ootab, et me jätkaks teed, jätkaks tema teenimist nende talentidega, mida ta on meile kinkinud. Et ükskord tema ees seistes saaksime ka kuulda sõnu: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!“
Aamen.

Ool,Tiina_Toplaan,Anti

 

 

 

 

Tiina Ool,
Kuressaare koguduse abiõpetaja

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Hea taevane Isa, täname Sind, et kõik, mis meil  on, tuleb Sinu käest. Täname, et oled andnud meile nii palju. Aita meil mõista, kuidas oma andeid rakendada teiste inimeste, ühiskonna ja kiriku teenistusse. Anna jõudu muuta maailma paremaks ja austada seeläbi Sinu nime! Aita meil tunnistada Sinust nii sõnade kui tegudega. Aamen.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Jumal on andnud igale inimesele mingi ande. Mõni inimene on tark ja oskab mõista maailmas toimuvat. Teine jälle on hea südamega ja märkab abivajajat. Kolmas on kunstiandega ja oskab luua kauneid asju. Mõnel on lauluanne. Osa inimesi on füüsiliselt tugevad ja suudavad palju jõuga ära teha. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid andeid.
Inimesest teeb looduse krooni see, et ta kasutab endale Jumala poolt antut teiste hüvanguks. Just tänu sellele toimib ühiskond, et igaüks annab omalt poolt teiste heaks midagi sellist, milleks tal on annet. Seega on väga oluline, kuidas me kasutame endile antud andeid.
Kõige halvem, mis võib juhtuda, on see, kui me lööme käega ja jätame oma ande kasutamata. See pole ka Jumala suhtes õiglane, sest inimene, kes oma annet ei väärtusta, näitab üles tänamatust Looja suhtes, kes on selle ande talle kinkinud. Meie ülesanne on oma annet edasi arendada ning seeläbi tuua kasu nii teistele inimestele enda ümber kui ühiskonnale tervikuna. Ka kogudus ootab, et inimene saaks oma annetega kogudusetöös kaasa aidata. Koguduse heaks oma ande rakendamine on inimese otsene tänu Jumalale selle eest, mida Jumal on talle andnud. Kirik vajab nii neid, kes teenivad Jumalat sõna ja lauluga, kui ka neid, kes seda teevad ligimesi aidates ja maailma paremaks muutes.
Kaido Soom

Read more Kommentaarid välja lülitatud

EELK Konsistoorium kuulutab vakantseks Prangli koguduse
õpetaja ametikoha.
Kandideerimisavaldus koos elulookirjeldusega esitada peapiiskopile
21. augustiks aadressil Kiriku plats 3, 10130 Tallinn.
E-post: konsistoorium@eelk.ee.
Info: praost Jaanus Jalakas, jaanus.jalakas@eelk.ee.

Read more Kommentaarid välja lülitatud