Teemal „Usk ja kultuur“ vestlesid 22. aprillil Anton Hansen Tammsaare muuseumis Vargamäe karjatallis dr Urmas Nõmmik, praost Teet Hanschmidt ja kohaliku kogukonna eestvedaja, Järva-Madise koguduse liige Aune Suve-Kütt.
Mõtte looja ja seltskonna kokkukutsuja oli Tammsaare muuseumi juhataja Reelika Räim, kes soovib alustada vestlusringide sarja Vargamäel. Erinevatel teemadel, ometi võttes ühisosaks tuntud kirjaniku Anton Hansen Tammsaare pärandi.
„Usul ja Jumalal on romaanis „Tõde ja õigus“ oluline roll – Vargamäe Andres tunneb end Iiobina, kes kaebab Jumalale oma muresid ja meeleheidet, Indrekul tekib jällegi raev Jumala vastu ja ta kuulutab Jumala surnuks,“ põhjendatakse usu teema fookusesse võtmist vestlusringi kutsel.
„Tammsaare on mulle alati oluline, just usu ja kultuuri teemadele juhtijana, nende oluliste teemade üle arutama panijana,“ räägib tänavu Järvamaa elutööpreemia pälvinud kauaaegne Türi Püha Martini koguduse õpetaja ja Järva praost Hanschmidt Eesti Kirikule, kinnitades, et oli väga rõõmus kutse üle vestlusringi.
„Osavõtjaid ei olnud just palju, aga vestlus kujunes inspireerivaks ja kokkuvõttes igati vaimselt rikastavaks,“ räägib Teet Hanschmidt, tunnistades, et kuigi on varem Tammsaare „Tõe ja õiguse“ kõik osad läbi lugenud, võttis romaanisarja mälu värskendamiseks taas kätte ja lubas endale, et pühendab kindlasti tulevikuski aega sellele olulisele tüvitekstile. „Kuigi nõukogude perioodil rõhutati Tammsaare usukaugust ning lausa kirikuvaenulikkust, on selge, et tegemist on väga religioosse kirjanikuga ning sellest sain aru juba noorena Tammsaaret lugedes,“ rõhutab vaimulik.
„Väikesest vestlusringist kujunes väga sisukas, avatud ning hubane vestlus,“ on nõus ka Tartu ülikooli usuteaduskonna juhataja dr Urmas Nõmmik. Ta räägib, et läks Vargamäele sooviga selgitada, et vastupidiselt levinud arvamusele ei ole eestlased, meie riigi venelastest rääkimata, religioonikauge rahvas, lihtsalt eestlasi kuulub vähe kirikutesse.
Kuigi koosolnud nentisid, et kiriku liikmeskond väheneb, siis Urmas Nõmmiku innustamisel oldi nõus, et olukord on siiski stabiliseerumas. „Lisaks on tähelepanuväärne kiriku liikmete ja juhtide ning kirikuga seotud teemade sattumine avalikkuse ette. See on positiivne tendents, ükskõik kas teemad on vastuolulised või mitte,“ kinnitab Nõmmik.
Nõmmik ütleb, et kuigi ei pea enda sidet Tammsaarega just tugevaks, peab ta teoloogina väga lugu sellest, et kirjanik on meie rahvuslikku kultuuri sisse kirjutanud tugevalt Piibli ja kristlusega seotud teemad.
„Ja tänuväärselt mitmekesiselt, sest ainuüksi „Tõe ja õiguse“ erinevad vaatenurgad usule on mõtlemiseks motiveerivad,“ kinnitab Nõmmik, tuues näiteks romaanisarja teise köite usulised teemad, mis ei ole sugugi ajast ja arust. „Arvan, et Tammsaare mõju on väga pikaldane ja üldse mitte lakanud,“ tunnistab Urmas Nõmmik.
Liina Raudvassar

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Tekst Andres Lehestik, foto toomas nigola

Kujutlen käima end kambrites ringi,
kus elamas palju kalleid mälestushingi.
Ühes ruumis on alati päike ja soe,
mu mured ja valud siin enam ei loe,
suurest südameheadusest kamber nii kena,
ikka avali uks, uksel üks sõna – EMA.
Maailm näidanud mulle on küllust ja karmust,
emaarmastust pean heldeks Jumala armuks.
Ei mäleta algust, armul lõppu ei ole,
pole headusel mõõdupuud, piiregi pole.
Sama armastus väe andis tõele, mis lihtne:
„Jeesus mis ütleb, seda siis tehke!“

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Ma olen teatavaks teinud sinu nime inimestele, keda sina mulle oled andnud maailmast. Jh 17:6

On üks vana lugu Jeesuse ja peaingel Gabrieli jutuajamisest taevastes. Tänapäevases sõnastuses kõlaks see nii: Gabriel on tõsiselt huvitatud Jee­suse inimeste Jumala riigi tulekuks ettevalmistamise projekti jätkusuutlikkusest ilma Jeesuse osaluseta. Jeesus selgitab, et ta kutsus maa peal paar kalurit ja maksukoguja endaga rändama ning õpetas neid. Gabrieli arvates ei ole see projekti riskide maandamiseks ja ennetamiseks piisav. Peaks olema asjalik plaan B. Jeesus lisab, et ta rääkis Peetrusele, Jaakobile ja Johannesele Jumala kuningriigist ning Toomale usust ja kõik ta jüngrid olid temaga, kui ta tervendas ja jutlustas. Gabrieli arvates on kogu see kamp ebausaldatav ning ta jääb enda juurde: vaja on tagavaraplaani. Jeesus vastab: „Mul ei ole tagavaraplaani. Ma sõltun täiesti sellest ebausaldatavast kambast.“
Tänane evangeeliumitekst on lõik Jeesuse ülempreesterlikust palvest. Lõik Jeesuse palvest oma jüngrite eest. Sõnad, millega Issand julgustas oma jüngreid, see tähendab meid, seda ebausaldatavat kampa, jätkama tema tööd siin maa peal. Jeesus oli väga lähedal oma ristisurmale. Ta tahtis veel kord jüngritele südamele panna seda, mis on kõige tähtsam. Seda, mis oli jüngritele ja on meile kõige suuremaks õnnistuseks. „Ma olen teatavaks teinud sinu nime inimestele, keda sina mulle oled andnud maailmast“ (Jh 17:6). Tõesti, kõige suurem õnnistus on teada Jumala nime, teada, et Jumal on olemas. Mitte sellepärast, et teadmisele Jumalast lisandub alati usaldus oma Looja vastu („Sellepärast loodavad sinu peale need, kes tunnevad su nime“ (Ps 9:11)) ning läbi selle mingi ähmane ja umbmäärane lootus võimalusele Jumalalt midagi paluda, vaid lihtsalt selle pärast, et ta olemas on, mis iganes meile temalt siis osaks saab.
Teise õnnistusena toob Jeesus jüngrite ette Jumala sõna: „… sest need sõnad, mis sa oled andnud mulle, olen mina andnud neile ja nemad on need vastu võtnud“ (Jh 17:8). Jumala sõna, mida me oleme kuulnud, mille oleme vastu võtnud, mis on meis usu sünnitanud ja mille najal me kasvame.
Kaks suurt õnnistust, mida meid on kutsutud alal hoidma ja jagama. Meid kõiki, aga tänasel päeval tahaksin eelkõige esile tõsta emasid. Sest kõik inimesed on meile Jumalast antud, kõik inimesed on olnud lapsed ja kui Jumal on andnud, siis on alguses kõigi nende eest hoolitsenud ja neid õnnistusi edasi andnud nende emad.
Õpetussõnades on kirjas salmid tubli naise ülistuseks. Kõige muu hulgas kiidetakse tublit naist ka selle eest, et „ta avab oma suu targasti ja tema keelel on sõbralik õpetus“ (Õp 31:26) ehk siis ta on rääkinud oma lastele Jumalast ja Jumala sõnast. Emad saavad olla oma lastele toeks. Seda on omal moel teinud kõik meile Piiblist teada emad: Iisaki ema Saara, Moosese ema Jookebed, Saamueli ema Hanna, Saalomoni ema Batseba, Ristija Johannese ema Eliisabet ning loomulikult Jeesuse ema Maarja.
Tuua oma lapsed Jumala juurde, aidata neil saada Jeesuse Kristuse jüngriteks. Mil moel? Emad saavad jagada armastust, rõõmu, rahu, kannatlikkust, lahkust, headust ja ustavust, tasadust ning enesevalitsemist. Kõike seda, mida apostel Paulus oma kirjas galaatlastele loetleb vaimu viljadena (Gl 5:22–23). Emad on need, kes läbi Püha Vaimu töö leiavad oma südamest nende heade viljade seemned ja istutavad need oma laste hingedesse. Emad on ka need, kes neist seemneist tärkavaid ja kasvavaid taimi kogu oma elu hooldavad. Emaarmastus on ohverdav armastus. Jumala armastus meie emades on see, mis annab neile selle jõu.
Emad on erinevad ja olud on erinevad. Et pereelu läheks ladusalt, peavad emad võtma kanda mitmesuguseid rolle. Tihti peavad nad endale ütlema: „Olgu! Ma proovin nii, see tundub küll võimatult tobe moodus, aga ükski mõistlik moodus pole andnud tulemusi.“ Igal juhul püüavad nad anda oma parima. Aga me peame arvestama, et elame maailmas, kus unistused tihti purunevad, ja on asju, mida ei saa enam terveks tagasi. Meie reaalsus siin maailmas on meid iga päev ümbritsevad probleemid.
Emadepäeval austame oma emasid ja nendega koos kõiki naisi. Austame neid, kes lahutuse või surma tõttu on kaotanud oma kaasa ja peavad nüüd olema nii ema kui isa eest. Austame neid, kes on väga tahtnud saada emaks, aga seda pole juhtunud. Paljudele meist on see päev, mil mälestame neid, kes juba igavikku läinud. Täname selle aja eest, mille emad oma lastele kingivad. Täname oma emasid väsimatuse eest ja selle eest, et nad suudavad kohaneda üha uute olukordadega. Täname emasid pühendumuse eest. Loodame, et kõik mõistavad emaks olemise tähtsust ja saavad aru, et asjad, mis muudavad maailma, võivad vahel märkamatult alguse saada meie kodudest.
Kraft,Eha2010

 

 

 

 

Eha Kraft,
Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Hea taevane Isa, täname Sind, et oled meid võtnud ristimises oma riigi kodanikeks ja kannad meie eest hoolt. Aita meil märgata Sinu hoolitsust ja olla selle eest tänulikud. Aita loobuda halvast ja teha selle asemel head. Anna meile südamesse armastust Sinu ja kaasinimese vastu ning aita meil oma eluga anda hea tunnistus usust. Aamen.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Kristlaseks saab inimene ristimises, mis tähendab tema vastuvõttu taevariigi kodanike hulka. Ristimisest alates on inimesel kõik taevariigi kodaniku õigused ja kohustused.
Nagu maises elus kannab riik oma kodaniku eest hoolt, nõnda hoolitseb Jumal oma lapse eest. Jumal annab meile seda, mida vajame. Tema kuuleb meie palveid ja aitab meid nii, nagu on meile kõige parem. Isegi surm ei saa lahutada inimest Jumala armastusest, vaid on ukseks igavesse ellu. Nii võib taevariigi kodanik tunda end selles maailmas kindlalt ning olla rõõmus ja rahul oma eluga. Ta ei pea muretsema oma saatuse pärast, vaid võib usaldada Jumalat, sest on Jumala oma.
Nagu maise riigi kodanik peab täitma riigi seadusi, nii on Jumala lapselgi oma elu juhtnöörid. Pühakiri annab siin juhiseid, kuidas toimida õigesti. Need reeglid on Jumal andnud inimesele, et tema elu oleks õnnelik. Kristlane on kutsutud oma elus armastama Jumalat ja ligimest ning kohtlema kaasinimest nõnda, nagu ta ootab teisi enda suhtes käituvat. Uskliku inimese eetiliseks printsiibiks siin maailmas on halvast loobumine ja selle asemel hea tegemine. Olles saanud Jumalalt kõike head, kuulub kristlase ülesannete hulka ka tunnistamine oma usust neile, kes pole Jumalast veel kuulnud. Nii tehes võib igaüks kasvatada taevariiki siin maailmas.
Kaido Soom

Read more Kommentaarid välja lülitatud

15. mail avab Tartu ülikooli usuteaduskond vaba juurdepääsuga tasuta e-kursuse „Religioosne fundamentalism ja radikaalne poliitika“.
Kursuse teemaks on religioon ja selle radikaliseerumine usuäärmusluseks. Viimase puhul on tegu aktuaalse ja mitmetahulise probleemiga (nt terrorism ja pagulasprobleem Euroopa kontekstis), milles orienteerumiseks on oluline mõista religiooni radikaliseerumise mehhanisme. Selle kohta on Eesti keeleruumis vähe adekvaatset ja kallutamata infot. Kursuse eesmärgiks ongi kirjeldada usuäärmusluse tekkemehhanisme ja avaldumisvorme ning nende rolli sotsiaalsetes konfliktides.
Osaleda võib igaüks alates gümnasistidest kuni pensionärideni välja. Kursuse saab läbida kodus oma arvuti taga. See kestab 5 nädalat ja selle edukalt lõpetanutele väljastatakse digitaalne tunnistus. Kursuse läbimine vähemalt hindele C annab lisapunkte Tartu ülikooli usuteaduse bakalaureuse õppekavale sisseastumisel.
Vaata ka tutvustusvideot: https://www.youtube.com/watch?v=29jEBHfgq9o

Kursusele saab registreeruda aadressil http://www.ut.ee/et/mooc/religioosne-fundamentalism-radikaal­ne-poliitika.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Viljandi Jaani koguduse Jaani Lastemaja lastehoid võtab tööle lapsehoidja suvel puhkuse asendajaks ja/või alaliselt alates sügisest.
Ootame oma Viljandi vanalinnas asuvasse väiksesse ja arenevasse lastehoidu vastava ettevalmistusega rõõmsameelset ja koostöövalmis lapsehoidjat. Võimalus töötada täis- või osakoormusega.
Kandideerimistähtaeg 15. mai, info tel 5344 2412 (Mirjam Tiitus).

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Kadrina kogudus on alustanud korjandust kahe soojuskiirguri ostmiseks, et minna talvele vastu kindlama tundega ja soojema kirikuga. „Kirikus ei pea külm olema,“ ütleb kirikuõpetaja Meelis-Lauri Erikson, mööndes samas, et pühakoja kütmine on keeruline, kuna kiriku sisetemperatuuri muutus mõjub halvasti orelile. Siiski loodab ta, et kiirgurite näol on tegemist optimaalse lahendusega.
Üks kiirgur maksab 2200 eurot, annetada saab EELK Kadrina Katariina koguduse kontole Swedbankis EE342200221066429598.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

elke11. mail tuleb Tartu Pauluse kirikus ettekandele gregooriuse laul ja 20. sajandi prantsuse orelimuusika.
Vokaalansambel Schola Gregoriana Tartuensis Lilian Langsepa juhatusel esitab gregooriuse laule ning neist inspireeritud prantsuse 20. sajandi heliloojate, organistide J. Alain, J. Langlais, M. Duruflé loomingut esitab Pauluse kiriku suurel sümfoonilisel Pascheni orelil Elke Unt (fotol).
Nii saavad kokku varajane kristlik laul ja 20. sajandi kõlaruum, kus minevik on leidnud tänapäevase kaja. Kontserdielamuse eest palutakse teha annetus.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Tiit Reisid kutsub 29. juunist 6. juulini reisile Saksamaale.
Reisijuhid: Martin Lutherit ja temaga seotud paiku tutvustab teoloogiadoktor Arne Hiob. Johann Sebastian Bachiga seotud paiku ja oreleid tutvustab ja mängib prof Andres Uibo.
Kesk-Saksamaal on elanud ja tegutsenud olulised suurkujud Martin Luther (1483–1546) ja Johann Sebastian Bach (1685–1750). Mõlema tegevus oli murranguline maailma ajaloos: Luther pani usulis-vaimse aluse uusajale, Bach uuemale muusikale. Nii nagu räägitakse ajast enne ja pärast Lutherit ja reformatsiooni, kõneldakse ajastutest enne ja pärast Bachi muusikaajaloos. Prantsuse ja Vene revolutsioonide katsed muuta aega, mida arvestatakse Jeesuse Kristuse järgi, luhtusid. Kuid mitte Lutheri ja Bachi ettevõtmised, sest nad seadsid teadlikult oma loomingu, sammud ja arvestused Lunastaja jäetud jälgedesse.
Reisikava kulgeb marsruudil: Tallinn–Frankfurt Maini ääre–Speyer–Worms–Marburg–Eisenach–Arnstadt –Erfurt–Weimar–Eisleben–Wittenberg–Leipzig–Tallinn.
Info: www.tiitreisid.ee.

Read more Kommentaarid välja lülitatud