Eestis valitseb teiste Balti riikidega võrreldes täiesti erakordne pilt: mittereligioossete ja usuliselt määratlemata inimeste ülisuur osakaal Eesti elanikkonnas, koguni 70,69 protsenti. Sellega ei eristu Eesti mitte ainult teistest Balti riikidest, vaid ka teistest Euroopa ja maailma riikidest, kirjutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma.

Distantsilt vaadates võivad Balti riigid tunduda väga sarnased, ehkki ajaloosündmustes kattub Eestil, Lätil ja Leedul peamiselt vaid möödunud sajand. Siiski pole kolme Ida-Euroopa väikeriigi sarnasus sugugi nii suur, nagu arvata võiks – just kristlikku või kiriklikku maastikku ja konteksti arvesse võttes.

Erinev on juba ristiusustamise aeg ja protsess. Kuigi kokkupuude rahumeelse ristiusustamisega toimus juba 11. sajandil, ristiusustati Läti ja Eesti alad organiseeritult ristisõdade ja kolonialiseerimise käigus 13. sajandi alguses. Eesti ja Läti aladel sõltus rahva religioon valitsejate usutunnistusest. See tähendas, et nii Läti kui ka Eesti olid kuni 16. sajandi keskpaigani katoliiklikud ja sealt edasi valdavalt luterlikud, välja arvatud Ida-Läti ehk Latgale, kus katoliku kirik säilitas oma positsiooni tänu Poola mõjule. Alates 18. sajandist hakkas nii Eestis kui Lätis Vene tsaaririigi koosseisu kuulumise tõttu üha enam rolli mängima õigeusk.

Leedu rahvas oli keskaja Euroopa viimane paganarahvas, kelle ristiusustamine lõppes alles 14. sajandil. Kuigi Leedu suurvürst Mindaugas ristiti juba 1250ndate alguses katoliku usku, ütles ta hiljem ristiusust lahti. Järgnevad Leedu-Poola suurvürstid, kuningad ja aadlikud otsisid kontakti poliitilistel põhjustel nii slaavi ortodokssete valitsejatega kui ka Konstantinoopoli ja Roomaga. Religioosne ebastabiilsus omavahel konkureerivate paganluse, õigeusu, vahepeal suurt mõju avaldanud reformatsiooniliikumise ja katoliku traditsiooni vahel kestis Leedus kaua. Vastureformatsiooni käigus suutis roomakatoliku kirik ennast lõpuks kogu Leedu territooriumil kehtestada alles 17. sajandi lõpuks.

Edasi loe Postimehest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Huvilistele Eesti sakraalhooneid tutvustab Eesti KIrikute Nõukogu veetav kultuuriturismi algatus “Teeliste kirikud” alustab uut hooaega.

Ettevõtmise eesmärk on tutvustada nii kohalikele kui Eestit külastavatele turistidele suveperioodil pikemalt avatud Eesti sakraalhooneid: kirikuid, kabeleid, palvemaju ja kloostreid, teatas Eesti Kirikute Nõukogu BNS-ile.

“Teeliste kirikud” trükiseid-reisijuhte jagatakse algatusega liitunud kirikutes ja kohalikes turismiinfokeskustes. Pühakodade tutvustamiseks on koostatud informatiivne, pildimaterjaliga illustreeritud teatmik ning sarnase kujundusega veebileht.

Edasi loe Pealinnast.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Pühapäeval, 4. juunil kell 11-16 peetakse  Tallinnas, Kaarli kiriku ees heategevuslikku  kevadlaata, mille tulu läheb Kaarli kooli heaks.

Laadal avatud kohvikus pakutakse lastevanemate  valmistatud ja annetatud küpsetisi, smuutisid  jm maitsvat.  Osta saab talutoitu, taimi ning käsitööd. Lisaks on võimalus kirbuturult  soetada kasutatud riideid ning majapidamistarbeid. Avatud on lasteala, skaudid küpsetavad tokisaia, toimub õnneloos.

Kell 13 on  Kaarli kirikus  kooli kevadkontsert, kus esinevad kõik Kaarli kooli lasteaialapsed ja kooliõpilased, lisaks on etteasted Kaarlikese muusikastuudio pilliõpilastelt. Sissepääs tasuta!

Kaarli kool on väike kogukonnakool, kus hetkel õpib 80 last kuni 4. klassini. Igal sügisel võetaks juurde üks esimene klass ning tehakse koolimajas  korda uus klassiruum.  Järk järgult uuendatakse ja laiendatakse koolimaja vastavalt kooli vajadustele.

Kooli kogukond on pannud seljad kokku ning alustanud erinevaid aktsioone kooli arendamise fondi kogumiseks.   Kevadlaada ning muude sarnaste üritustega soovitakse koguda selleks raha.

Oodatud on kõik huvilised!

Vt ka siit.

 

 

Read more Kommentaarid välja lülitatud
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik  (EELK) võttis vastu avalduse kiriku rollist Eesti ühiskonnas ja leidis, et ka kirikul on kanda oma oluline osa ühiskondlikus diskussioonis.

Tartus kogunenud kirikukongress rõhutas oma avalduses, et Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on oma töös ja teenimises suunatud Eesti rahvale ning kannab kaasvastutust ka Eesti rahva ja kultuuri eest. Kirik on enda sõnul identiteedi ja kogukonna alustala ning rahva hariduse ja kultuuripärandi edasikandja. Kirik eristab küll usule ja südametunnistusele tuginevat ning ühiskondlik-poliitilist ühiselu, kui osaleb siiski ühiskondlikus maailmavaatelises arutelus, kandes ühtlasi ka sotsiaalset vastutust.

«Kirik osaleb ühiskondlikus religioosses ja maailmavaatelises diskussioonis,» seisab avalduses.

«Vaba rahvakirik eristab usule ja südametunnistusele tuginevat ning ühiskondlikku poliitilist ühiselu. Vaba rahvakirikuna elame maailmavaateliselt ja religioosselt mitmepalgelises ühiskonnas. Katsed eirata erinevate eluorientiiride tähendust ja mõju ühiskondlikule elule või pidada neid üksnes privaatsfääri kuuluvaks on osutunud lühinägelikeks. Vajalik on usuliste ja maailmavaateliste veendumuste avalik tunnistamine ning nende üle ja nende vahel toimuv diskussioon. Vaba rahvakirikuna on meie ülesanne tunnistada ja mõtestada kristlikku usku avalikus dialoogis.»

Edasi loe Postimehest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Tartu Ülikooli võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak kirjutab, et ilmalikkus ei taga ühiskonna turvalisust.

Manchesteri terrorirünnaku järgses intervjuus mainis president Kersti Kaljulaid, et Eesti on rangelt ilmalik riik, mis pidavat garanteerima ühiskonna suurema turvalisuse. Võimalik, et ta viitas asjaolule, et kuna riik ühtegi kirikut või usku enda institutsioonide osaks ei loe, ei teki ka usulisi konflikte vastavalt pinnalt.

Kõige rangemalt ilmalik ja kõike usuga seotut avalikust sfäärist välja tõrjuv riik Euroopas on aga Prantsusmaa. Sealne olukord ekstremismi leviku osas näib olevat hullem kui enamikus teistes Euroopa riikides. Kaasa arvatud Inglismaal, kus on riigikirikuks Inglise Kirik, mille kõrgeimaks peaks on vormiliselt Ühendkuningriigi usu kaitsja tiitlit kandev protestandist monarh. Luteri kirik on siiani sisuliselt riigikirikuks näiteks Taanis ja nii Norras, Rootsis, Soomes, Islandil, Maltal, Kreekas, Bulgaarias kui paljudes teistes maades on kristlikud kirikud riigiga eri toimingute ja seadusandluse kaudu seotud.

Padukatoliiklikus Poolas reguleerivad aga riigi ja kiriku suhteid eri tavad ja seadused. Erinevalt USAst, kus kristlaste, juutide, mormoonide Jumal on pidevalt kohalolev pea iga poliitiku retoorikas ning valdav osa rahvast on ühemõtteliselt usklik, ei ole Euroopas üldiselt tavaks religioossust või viiteid kõrgematele jõududele avalikus sfääris ülemäära eksponeerida. Seost suurema turvalisuse ja rangelt ilmaliku riigi vahel ei paista aga kuskilt, pigem ehk isegi vastupidi.

Edasi loe Postimehest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Reformatsiooni 500. aastapäev tähistab Berliinis ligikaudu 140 000 inimest, nende seas ka Ameerika Ühendriikide eelmine president Barack Obama, kes avaldas toetust Angela Merkelile ja kritiseeris teravalt Donald Trumpi poliitikat.

Berliin. Neljapäev, 25. mai. Juba hommikul kella poole üheksa paiku ringi liikudes oli näha, et midagi on teistmoodi kui tavaliselt. Kõikjal Saksamaa pealinna tänavatel säras õnnelikke nägusid, oli kuulda naeru ja elevil vestlust. Vähemalt pool rongijaamades ringi liikuvatest inimestest oli kogunenud nelja-viieliikmelistesse rühmadesse. Kaelas oli neil oranž pael või sall, mis viitas sellele, et nad võtavad osa 36. evangeelsest kirikupäevast – neli päeva kestvatest pidustustest. Sel korral on kirikupäev pühendatud 500 aasta möödumisele ajast, mil Martin Luther naelutas legendi järgi Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi ja pani aluse evangeelse kiriku tekkele.

Tavapärasest rohkem oli näha ka politseinikke ja kiirabitöötajaid. Saksamaa meedia teatel turvab pidustuste ajal Berliini tänavaid ja sündmuste toimumispaiku 6000 politseinikku, kelle esialgu plaanitud arvu suurendati pärast Manchesteri terrorirünnakut. Samuti on korraldajate sõnul nüüd rohkem tähelepanu pööratud sellele, et keegi autoga rahva sekka sõita ega kahtlaseid esemeid üritustele kaasa võtta ei saaks. Sündmuste toimumispaika sisenedes tuleb kõigil külastajatel kott ette näidata ja kui sealt midagi keelatut ei leita, kinnitatakse koti sanga ümber roheline pabeririba.

Edasi loe Postimehest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik  (EELK) tähistab tänavu sajandat sünnipäeva. Tartus peetud juubeli-kongressil tõdeti, et kirik on oma positsiooni küll kindlustanud, kuid on valdkondi, kus kiriku hääl võiks tugevamalt kõlada.

1917. aastal toimus Tartus esimene eesti koguduste esindajate kirikukongress. Tartus vastu võetud deklaratsioon, milles märgiti, et Eesti luterlik kirik on vaba rahvakirik kodumaal ja asundustes, oli Eesti Evangeelse Luterliku kiriku sünniaktiks. Sada aastat hiljem võeti samuti vastu deklaratsioon kiriku rollist Eesti ühiskonnas, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Rahvakirik täna ennast siis ümbersõnastades või mõtestades ei tähenda mitte seda, et kogu rahvas kuulub kirikusse, vaid tähendab seda, et luteri kirikul on rahvakirikuna vastutus teenida kogu rahvast,” ütles EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Edasi ERR uudistest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Tänavu tähistatakse üle kogu maailma suurejooneliselt Reformatsiooni 500. juubeliaastat. Eestis liitub sellega veel ka saja aasta möödumine siinse evangeelse kirikukorralduse reformist, mis viis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku sünnini vaba rahvakirikuna.

Tartus mõlemat tähtpäeva pühitseva kirikukongressi raames esitleti laupäeval, 27. mail reformatsiooni aastapäevale pühendatud tervikasja: postmarki ja esimese päeva ümbrikku.

Postmargi ja ümbriku  on kujundanud Riho Luuse ning millel on kujutatud Keilas asunud Martin Lutheri mälestussammast. See 1862. aastal Kumna mõisnik Georg von Meyendorff korraldusel Keila pastoraadi lähedale püstitatud pronksist mälestussammas reformatsiooni suurkujule Martin Lutherile oli ainus omataoline kogu Vene keisririigis ning selle selgitavad kirjad olid esmakordselt eesti keeles. Nõukogude võimud eemaldasid kuju 1949. aasta detsembris.

Aastas antakse välja keskmiselt 25-30 uut postmarki.

Vt ka siit.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

26. ja 27. mail Tartusse Eesti vaba rahvakiriku 100. sünnipäeva tähistavale kirikukongressile kogunenud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku  (EELK) liikmed ja kaastöölised võtsid vastu avalduse kiriku rollist Eesti ühiskonnas.

Meenutamaks ja tähistamaks Eesti rahvast ja siinset 800-aastast kristlikku elu mõjutanud suurte sündmuste aastapäevi, 500 aasta möödumist luterlikust reformatsioonist ning 100 aasta möödumist Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Eesti Vabariigi sünnist, on 2017. ja 2018. aasta on Eesti kirikurahva poolt pühendatud teemale „Vabaduse teetähised“.

Tartus kogunenud kirikukongress rõhutab oma avalduses, et Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on oma töös ja teenimises suunatud Eesti rahvale ning kannab kaasvastutust ka Eesti rahva ja kultuuri eest. Kirik on meie identiteedi ja kogukonna üks alustaladest ning rahva hariduse ja kultuuripärandi kandjatest.

Kirik, eristades usule ja südametunnistusele tuginevat ning ühiskondlikku poliitilist ühiselu, osaleb ühiskondlikus religioosses ja maailmavaatelises arutelus ning, teenides ühiskonda diakoonia ja hingehoiuga, kannab ka sotsiaalset vastutust.

EELK vaba rahvakirikuna on osa üleilmsest Kristuse kirikust, olles osaduses ja tegutsedes koos teiste kirikutega Eestis, Euroopas ja kogu maailmas.

“Kristlik usk ja kirik rajanevad evangeeliumis avalikuks saanud kolmainu Jumala ustavusel, kohalolul ja tegutsemisel. Selles tänulikus veendumuses ja usalduses vaatame juubeliaasta kirikukongressil julge ja rahuliku südamega tulevikku,” tõdetakse avalduses.

Vt ka siit.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Sel aastal möödub esimesest kirikukongressist, mis tõi kaasa suure muutuse meie kiriku korraldusse, 100 aastat. Esimesel kirikukongressil Tartus 31. mail ja 1. juunil 1917 sõnastati Eesti vaba rahvakiriku projekt.

Kongress kogunes Treffneri gümnaasiumi hoonesse. Kuid peagi selgus, et sealsed ruumid ei mahuta osavõtjate hulka ja kongress toodi üle toona veel ehitusjärgus oleva Tartu Pauluse kiriku kõrval asuvasse hoonesse aadressil Riia 25. Nüüd on Tartu Pauluse kirik lõplikult valmis saanud ja väärika tähtpäeva tähistamiseks on see kõige sobivam koht.

Jumalateenistusel teenivad EELK peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Einar Soone jt vaimulikud.

Vaata ülekannet ETVst.

Read more Kommentaarid välja lülitatud