Foto Toomas Nigola, Tekst Andres Lehestik

Kolm kinki suurt Sa oled andnud meile:
üks – elada me võime imelises ilmas,
kaks – vaba mõtlemise võimest pole ilma,
ja kolmas, suurim neist, on armastus,
kõik muutuks muidu mõttetuks.

Ma palun, õpeta meid hoidma seda ilma,
et kestaks inimpõlved, elust ei jääks ilma.
Üksainus maa, üks kodune planeet
on meil, et käia Sinu antud teed.
Ma palun, anna meile mõttevabaduses tarmu,
et Sõna uskuda ja loota Tõele.
Tunda Sinu armu.

Read more Comments Off on Palve

Tekst Andres Lehestik, foto toomas nigola

Kujutlen käima end kambrites ringi,
kus elamas palju kalleid mälestushingi.
Ühes ruumis on alati päike ja soe,
mu mured ja valud siin enam ei loe,
suurest südameheadusest kamber nii kena,
ikka avali uks, uksel üks sõna – EMA.
Maailm näidanud mulle on küllust ja karmust,
emaarmastust pean heldeks Jumala armuks.
Ei mäleta algust, armul lõppu ei ole,
pole headusel mõõdupuud, piiregi pole.
Sama armastus väe andis tõele, mis lihtne:
„Jeesus mis ütleb, seda siis tehke!“

Read more Comments Off on Palve

Tekst Andres Lehestik , foto Toomas Nigola

Leibkonna vanim leiblane
ühel hommikul kutsus meid appi.
Näitas – „Jala’, kae, edesi makasõ!“.
Palus kohale kutsuda pappi.

Isa Andreas, taadi ristipoeg, jõudis,
toas vaikides eest mindi ära.
Andis õliga õndsust, risti suudelda andis,
võttis minejal patud pealt ära.

„Tulõ, And’okõ, kõrras viil istu mu mano,
õigust kõnõlõ – säälpuul iks ilosamb om?“
„Kuis mullõ kõrd ütlit? – Ku usut, sõs om.“
„Ma usu. Nii om.“
Ei meelest läe lõputu rahu ja vaikus,
mis taadil südame seiskas.

 

Read more Comments Off on Palve

Tekst ja foto Enn Auksmann

Issand, Sina oled tõusnud, aga mina …
kas mina magan endiselt?

Nagu Aadam siis, kui lõid ta küljest elavate ema …
Nagu Siimon siis, kui Juudas oli ärkvel, valmis tegutsema …
Nagu valvurid, kes süüdistasid jüngreid pettuses …
Kas armastan minagi pimedust enam kui valgust …
sest minu teod on kurjad?
Issand, Sina oled tõusnud,
ja kuigi on vahel nii valus Su valgusse vaadata –
luba mul ärgata,
aita mul tõusta,
sära oma kirkuses,

Sina, Kristus, Ülestõusnu,
minu Jumal, mu elu ja valguse allikas.

Read more Comments Off on Virgu, Issand! Miks sa magad?

Hea taevane Isa, täname Sind, et võime Sinu poole pöörduda siis, kui meil on eluteel raske ja kui peame kannatama. Ole meile eluraskustes abiks ja aita tõsta pilk maiselt maailmalt taevariigile, mis ootab meid ees. Aita meil märgata teiste inimeste kannatusi ja olla neile eluraskustes toeks. Aamen.

Read more Comments Off on Palve

Tekst ja foto Joel Siim

Mu Jumal, mida Sa mõtlesid,
– kui Sa istutasid puu, millest esivanemad ei tohtinud süüa,
– kui Sa valisid ohvri, mille Aabel tõi lammaste soost,
– kui Sa pühendunud aedniku kombel rajasid viinamäe ja ootasid rikkalikku saaki,
– kui Su poeg seadis leiva ihuks ja veini vereks?

Mu Jumal, ma arvan teadvat,
– et kannaksin endas Sinu sõrmede jälgi,
– suudaksin valida hea ja kurja vahel,
– võiksin näha Su palet peegeldumas kiirgaval klaasil,
– saada puhtaks, kui elu mind määrib.

Read more Comments Off on Palve

Tekst ja foto Arho Tuhkru

Lugude pidamine on sarnane viisipidamisega: kui need on õiged, siis lähevad hinge. Samas annavad nad endast märku, kui neid korrakohaselt ei peeta. Nii nagu viisid, hakkavad loodki helisema ja kokku kõlama, kui kõik on õige, hea ja päris.
Ka värvidel on oma lood. Nii on taevasinine Maarja kui taevase kuninganna värv. Tihti tunneb ta piltidelt ära just sinise räti või sinise kleidirüü järgi. Ka mustal, muldsel maatoonil on oma Maarja värvi lugu, mis jutustab kurbusest ja valust ning kannatusest, vaikusest, mis käib kaasas siin maisel matkal ja põimub inimeste elulugudes. Valgel värvil, mis toob heledust ja puhtust, rõõmu ning selgust, on Maarja värvides just puhtuse ja neitsilikkuse tähendus. Nii avastame, et meie lipulugu lendleb ja kõlab juba palju sajandeid ning äratundmisrõõm on alati, kui köidame end kokku sinimustvalgega.

Read more Comments Off on Palve
Tekst ja foto Arho Tuhkru

Toomkiriku kolm evangelisti ootamas pärast lähiuuringuid installeerimist oma õigesse paika altariretaablil.

Meie meeles tundub imestamine pigem naiivsuse tundemärk, oleme asjadest üle ja kõiketeadvad. Kõik on nii tuttav, et seletamatute asjade kohta on meil juba ammu seletused valmis ja vastame enne, kui keegi küsib. Kuid imestamise võlu peitubki ime võimalikkuses märgata imelist, ühtmoodi oodatud ja ootamatut, kokkuliitvat ja aulist. Nii saabki evangeelium elavaks meie seas ja meist saavad evangeeliumi sõna kandjad ehk sõnapidajad.

Read more Comments Off on Palve

Toomas Nigola

Hääl heliseb, heliseb, heliseb, 
Hääl heliseb tähtede vahele. 
Hääl ilma sündis ja helises, 
tähevalgus tõusis ta kohale. 

Kolm kuningat rändasid idamaalt, 
kaasas Häälele kinkide koorem. 
Kingikoormad nüüd rändavad igal maal, 
aga Hääl on kink kõige suurem. 

Hääl helisev maa peale rahu loob
ja inimestest hea on meel. 
Meie südameisse ta rõõmu toob.
Jõuluhelinad hinges ja väljadel. 

Koos laulame, hõiskame rõõmuga
ja kellade kõla kajagu. 
Meile Looja poolt loodud häälega 
Häälel ühisel hüüame elagu! 

Ave Gloria, Gloria, Gloria, 
ave Gloria alleluia. 
Ave Gloria alleluia, 
alleluia, alleluia.

Andres Lehestik

Read more Comments Off on Palve

Tekst Andres Lehestik ja foto Toomas Nigola

Jalg raske ja raske on rada,
kui üksinda taeva all samme sead.
Vahel üürike rõõm, kui saad helistada,
tunda läheduslaineid,
küll tahaks kallitel paitada pead!

Hea rändur, hea on tajuda, mõelda:
kuhu iganes lähed – Tema on lähedal.

Oled levis, limiiti on lõputult, aku peab.
Mis hingel ja hingest öelda otse saad ära.
Tasane tuulehoog pikalt silitab pead.

Read more Comments Off on Peegel peeglis