Luteri kiriku lauluraamat lauldakse läbi ühegi pausita. Juhan Hepner.

Kuula  ERR Uudistest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Valge Daami päevade ajal toimuvad kirikutes öökontserdid, laupäeval saab kuulda Rudolf Tobiase loomingut Tallinna koguduste kooridelt.

Läänemaalt pärit Rudolf Tobiase surmast möödub tänavu oktoobris 100 aastat. Heliloojale on püstitatud ka mälestusmärk Aafrika rannas.

„Ettekandele tuleb Tobiase vaimulik koorimuusika ja oreliteosed, mida esitavad kaks koori Tallinnast,” ütles Haapsalu luteri koguduse organist ja muusikajuht Lia Salumäe.

Edasi loe Lääne Elust.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

20. augustil kl 8 algab Haapsalus Jaanis kirikus erakordne ettevõtmine, kui muusikud laulavad kahe päeva jooksul katkematu reana koraale.

Varem pole maailmas sellist koraalide esitamist olnud.

Pühapäeval kl 8 peavad koraalimaratoni avapalvuse Jaani kirikus peapiiskop emer. Andres Põder ja piiskop Tiit Salumäe.

Seejärel algab koraalimaraton, kus osalevad lauljad 12 Eesti praostkonnast.

Pühapäeval kl 20 on protsessioon Jaani kirikust toomkirikusse, kus jätkub laulmine kogu öö.

Koraalimaraton lõpeb 21. augustil orienteeruvad kl 19.30 toomkirikus. Kl 20 peab lõpumissa peapiiskop Urmas Viilma.

Koraalimaratoni laulmisest võivad osa võtta kõik soovijad.

Edasi loe Läänlasest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kiriku torni taastatakse põhjalikult esimest korda üle saja aasta.

Ida poolt Tallinnale lähenev teeline näeb juba kaugelt väärikat torni, mis ei ole teletorn ega Pikk Hermann. Taevasse kõrgub Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kiriku torn, koloss keset lagendikku. Esimest korda 105 aasta jooksul on tornis midagi hoopis isesugust: katusele on punsunud heledast puidust roided.

Üle sajandi on kirikutorni kaitsnud 1911. aastal ehitatud katus. „Üle oma tööea,” möönab restaureerimistööde juhataja, kunstiajaloolane Juhan Kilumets. Ehkki vanast katuseplekist võis leida kuuliauke, mürsukilde ja muudki, oli suurem vajadus parandada kandekonstruktsioone ja uuendada katuseplekk. Sel suvel on kirikust saanud teistmoodi vaatamisväärsus. Tellingud torni ümber on ligi meelitanud palju uudistajaid.

Kilumetsa kõrval seisab Viktor Erm, ehitustööde meister. „Erm, nagu Eesti Rahva Muuseum,” tutvustab ta end. „Mõni tahab täitsa sisse tungida, vaatama,” ütleb ta uudishimulike kohta, kes kasvõi ronivad üle ohutuslindi kiriku juurde.

Juba kaks kümnendit kirikuid restaureerinud Ermi seob muuseumiga rohkem kui nimi. „Ega töö pole sajandite jooksul palju muutunud. Tööriistad on lihtsalt paremad. Ikka peab vaatama, kuidas ehitus vanasti ees tehtud on, ja selle pealt peab edasi töötama. Üritama jälle pisut paremini, kui eelmine meister on teinud,” sõnab Erm.

Edasi loe Eesti Päevalehest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud
Pühakodade sadu aastaid inimesest puutumatuna püsinud katusealused on valgustamise tõttu muutunud nahkhiirtele ohtlikuks pesitsuskohaks, kirjutab Popular Science.
Ajaloos ja müütides on nahkhiiri tihtipeale seostatud kirikutega ning ööpimedas pühakodade ümbruses lendavad imetajad on seetõttu teeninud ka seostatuse mustade jõududega. Ometigi on nende kirikutelembusel oodatust sootuks proosalisem seletus – enamasti teevad nad endale kirikutornidesse ja katusalustesse pesa, kuna tegemist on justkui inimtekkeliste koobastega, kuhu inimene ise aga kuigi tihti ei satu.Tihtipeale võivad loomakesed turvalistes kodades pesitseda sadu aastaidki ning kui keegi neid just eraldi otsima ei lähe, jäävadki nad märkamatuks.

On aga inimesi, kes just täpselt selliste otsingutega tegelevad. 1980ndatel aastatel võttis rootsi bioloog Jens Rydell ette põhjaliku riigi kirikutes elavate nahkhiirte inventaari ja kordas seda taas 2016. aastal, et teha kindlaks võimalikud arvukuse muutused.

Tulemused olid ootamatud – ligi 30 aastaga oli kadunud koguni 38 protsenti kolooniatest. Kõigil paikadel, mille nahkhiired hüljanud olid, oli üks ühine tunnus – neis kõigis oli arhitektuuri pimedal ajal välja toomiseks vahepeal paigaldatud öine valgustus.

«Üldiselt läheb nahkhiirtel uuritud piirkonnas üsna hästi, aga öötulede massiivne sissetulek võib seda selgelt muuta. 38-protsendiline kolooniate vähenemine on väga palju,» ütles Rydell Popular Science’ile.

Nimelt on nahkhiirte kirikulembusel oma põhjus – pimedad ja kõrvalised katusealused töötavad just nagu looduslikud koopad, kaitstes loomi talvel külma eest ning varjates neid kiskjate eest justkui tehiskoopad.

Edasi loe Postimehest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Taasiseseisvumispäeva, 20. augusti hommikust järgmise päeva õhtuni lauldakse Haapsalus 36 tunni jooksul läbi kogu Eesti luterliku kiriku lauluraamatu lauluvara. Ettevõtmisega tähistatakse veerandsaja aasta möödumist praeguse lauluraamatu ilmumisest, 500 aasta möödumist luterliku reformatsiooni algusest ning pööratakse tähelepanu uue lauluraamatu ettevalmistustöödele.

20. augusti hommikul algab koraalimaraton Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Laulu- ja Palveraamatu esimese lauluga „Au, kiitus olgu igavest´ Kolmainu Jumalale” ning lõppeb kava kohaselt järgmise päeva õhtul palvega „Dona nobis pacem” („Anna meile rahu”). Nende kahe palve vahele lauldakse kokku terve kirikuaasta ja kristliku elu rõõmud ning mured.

Kolmandat korda aset leidvale koraalimaratonile ootavad korraldajad lauljaid-palvetajaid kõikjalt üle Eesti. Interneti abil kutsutakse kaasa laulma kõiki kaasmaalasi ja sõpru üle kogu maailma. Vastavalt soovile ja võimalustele võivad pikemalt või lühemalt osalema tulla kõik, olgu nende lauluoskus siis kuitahes hea või kesine. “Kiriku uksed on kõigile ööpäev läbi avatud, tulge laulma või kuulama,” kutsus piiskop Tiit Salumäe, kelle sõnul on mõttes olnud ka Guinessi rekordite raamatusse pääsemine. Kokku lauldakse kahe päeva ja ühe ööga läbi Kiriku Laulu-ja Palveraamatu kõik 484 laulu. Need, kes laulavad vähemalt ühe tunni, saavad koraalimaratoni passi.

Tegemist on arvult juba kolmanda sellelaadne ettevõtmisega Eestis. 2002. aastal lauldi lauluraamat kaanest kaaneni Viljandi Kultuuriakadeemia ja Viljandi Pauluse koguduse eestvedamisel ning teist korda Missio Läänemaa ajal 23.-25. augustil 2011 Haapsalu toomkirikus.

Koraalimaraton algab 20. augustil kell 8 Haapsalu Jaani kirikus avapalvusega, mida veavad peapiiskop emeeritus Andres Põder ja piiskop Tiit Salumäe. Sama päeva õhtul kell 20 suundutakse protsessioonis toomkirikusse ning maraton lõpeb seal järgmise päeva õhtul kell 20 algava lõpumissaga peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe, praost Leevi Reinaru, Teno Ilvese ja organist Lia Salumäe eestvedamisel.

Info:

piiskop Tiit Salumäe
tiit.salumae@eelk.ee

Maratoni ajakava vt siit.
Read more Kommentaarid välja lülitatud

Saaremaal Kihelkonna kirikust eraldiseisvas kellatornis oli seni vaid üks kell, mis töötab automaatikaga, reedel õnnistas aga kirikuõpetaja Rene Reinsoo seal ka teise kella. Uut kella saab vajaduse korral käsitsi juhtida ehk nöörist tõmmata.

Teise kella annetas kirikule perekond Jürimäe, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Päris pikalt me otsisime seda kohta. Kõikidel Eesti kirikutel on juba kellad olemas ja siis lõpuks leidsime selle õige koha. /…/ Kell jõudis minu juurde väga keerulisi teid pidi, aga nüüd on ta vähemalt õiges kohas,” rääkis Aimar Jürimäe, kelle sõnul on annetatud kell valatud 1888. aastal.

Kihelkonna koguduse õpetaja Rene Reinsoo kinnitusel leiab kell kindlasti rakendust.

Edasi ERR Uudistest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu “Miks kirikus ei tantsita”, mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga – nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

Teatri ja kiriku sisuks on kommunikatsioon ja interaktsioon. Mõlemal juhul edastab keegi tähenduslikke sõnumeid, mõnikord on need teadlikult ilmestatud või isegi moonutatud või karikeeritud, mõnikord mitte. See eeldab, et me ei ole üksi. „Alguses oli suhe“ (Martin Buber) täiendab oluliselt Johannese evangeeliumi algust „Alguses oli Sõna“. Teatrit ega kirikut ei saaks olla üksinduses. Väga piibellik arusaam Jumalast, kes vajas Teist, kehtib ka teatris. Kogu kristlik arusaam Jumalast laheneb suunatuses Teisele. Üksikvangistuses esitatav sketš, monoloog, jutlus eeldab Teist. Nagu palve tühjas kirikus. Rõõmusõnum seisneb kogemuses või usus, et see Teine ON. Halastamatu põrgu on lahutatuses Teisest, tühjas saalis kaotab etteaste mõtte. Kirikus usutakse, et tühja saali ei ole olemas. Seetõttu on meie usk olemuselt rõõmus.

Sõnumeid edastatakse kujundite ja sümbolite vahendusel. Aga kasutatakse ka keelt, keha, liikumist ja täiendavaid vahendeid. Viipekeelde tõlgitud luuletust ei suuda ma analüüsida, aga kindlasti oleks huvitav seda nii semantiliselt kui ka psühholoogiliselt käsitleda. Samas on võimalik analüüsida audiovisuaale ja visuaale, muusikalist või lavakujundust, kostüümi ja koreograafiat. Seda nii kirikus kui ka teatris.
Peter Brook on oma loenguraamatus „Tühi ruum“ kirjutanud pühast, mandunud, rämedast ja vahetust teatrist. Mõtlen, kas ja kuidas on selline jaotus kehtiv kiriku kohta. Kahjuks on. Aga võib-olla ka mitte kahjuks, vaid loomulikult. Peamine kvaliteedinäitaja on toimuva ehedus. Ehedus teeb võimalikuks kaasloome, ei kohusta, ohustab ja võimaldab.

Edasi loe ERR Uudistest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Peapiiskop Urmas Viilma avaldas Facebookis vastuse ERR kultuuriportaalis ilmunud Tiina-Erika Friedenthali artiklile “Miks kirikus ei tantsita?” ja Anne Kulli loole “Kas kristlus ja tants sobivad kokku?”. Järeldus: võiks ju tantsida ka, aga kas see nooremat rahvast kirikusse toob, selles Viilma kahtleb.

Erinevate maade kirikutes olen kohanud vägagi rütmikat tantsimist, milleta poleks kohalikes tingimustes ja kultuuriruumis läbi viidud jumalateenistust kuidagi ette kujutanudki. Eriti kehtib see Aafrika kirikute kohta, kus korduvalt on olnud võimalus viibida. Oikumeenilistel rahvusvahelistel kohtumistel on varmad oma jalgu ja puusi liigutama ning kätega erinevaid liigutusi (isegi meile tuntud koraalide ajal) tegema ka erinevate Ladina-Ameerika kirikute esindajad.

Tõepoolest, küsimus ei ole niivõrd selles, kas kirikus sobib/ei sobi tantsida või kas kristlased seda teha võivad/ei või, vaid selles, milline on kohalik kultuuriruum ja väljakujunenud tavad. See, mis ühes kohas loomulik ja kohane, ei pruugi olla samavõrra loomulik teises riigis või maailmanurgas tegutsevas kirikus või kristlaste kogukonnas.

Edasi loe ERR Uudistest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu “Miks kirikus ei tantsita”, mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga – nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

Kas kristluses on tantsimine välistatud? Ühest küljest vaadates, piibel ei maini tantsimist väga sageli, aga seda ka ei keelata. Psalm 150:4 ütleb selgesõnaliselt: “Kiitke teda (Issandat) trummide ja ringtantsudega!” Kuningas Taavet tantsis. Matteuse 11:17 võib lugeda Jeesuse kinnitusena, et tantsu abil tuleb väljendada rõõmu (“me oleme teile vilet puhunud, ja te ei ole tantsinud”). Piibelliku kaanoni väline gnostilise kristluse tekst 2. sajandist Johannese teod kirjeldab liturgilist ringtantsu, milles apostlid hoidsid kätest kinni ja tantsisid ümber Jeesuse. Tantsu ja laulu abil Jeesus ilmutas nii kosmilist korda kui ka kannatuse ja ohverdamise olemust. Ortodoksse Aleksandria Klemensi kirjutiste järgi kristlik ringtants sümboliseerib Kristuse ihu (see tähendab, kirikut). Ka Eusebius kiidab kristlikku tantsimist. Näib, et esimestel kristlikel sajanditel tantsimist ei mõistetud hukka ja ekstaatilised armulaualised võisid tantsida. Hukka mõisteti nö paganlikud tantsud. Ent üha enam hakati füüsilise tantsimise asemel tähtsustama selle sümboolset tähendust ja ühtlasi tantsu spiritualiseerima. Loobuti igivanast, juba Platoni “Seadustest” tuntud, kosmilisest elemendist (Kristus/jumal kui ringtantsu kese ja taevalikud olendid (st planeedid) liikumas korrapäraselt ringiratast ühes maiste tantsijatega) ja enam rõhutati mütoloogilist kujutlust taevast, kus inglite koorid keerlevad Kristuse ümber. Tantsimine kolis maa pealt taevasse ja taevased tantsijad ei tantsi koos Jeesuse järgijatega.

Edasi loe ERR Uudistest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud