Teemal „Usk ja kultuur“ vestlesid 22. aprillil Anton Hansen Tammsaare muuseumis Vargamäe karjatallis dr Urmas Nõmmik, praost Teet Hanschmidt ja kohaliku kogukonna eestvedaja, Järva-Madise koguduse liige Aune Suve-Kütt.
Mõtte looja ja seltskonna kokkukutsuja oli Tammsaare muuseumi juhataja Reelika Räim, kes soovib alustada vestlusringide sarja Vargamäel. Erinevatel teemadel, ometi võttes ühisosaks tuntud kirjaniku Anton Hansen Tammsaare pärandi.
„Usul ja Jumalal on romaanis „Tõde ja õigus“ oluline roll – Vargamäe Andres tunneb end Iiobina, kes kaebab Jumalale oma muresid ja meeleheidet, Indrekul tekib jällegi raev Jumala vastu ja ta kuulutab Jumala surnuks,“ põhjendatakse usu teema fookusesse võtmist vestlusringi kutsel.
„Tammsaare on mulle alati oluline, just usu ja kultuuri teemadele juhtijana, nende oluliste teemade üle arutama panijana,“ räägib tänavu Järvamaa elutööpreemia pälvinud kauaaegne Türi Püha Martini koguduse õpetaja ja Järva praost Hanschmidt Eesti Kirikule, kinnitades, et oli väga rõõmus kutse üle vestlusringi.
„Osavõtjaid ei olnud just palju, aga vestlus kujunes inspireerivaks ja kokkuvõttes igati vaimselt rikastavaks,“ räägib Teet Hanschmidt, tunnistades, et kuigi on varem Tammsaare „Tõe ja õiguse“ kõik osad läbi lugenud, võttis romaanisarja mälu värskendamiseks taas kätte ja lubas endale, et pühendab kindlasti tulevikuski aega sellele olulisele tüvitekstile. „Kuigi nõukogude perioodil rõhutati Tammsaare usukaugust ning lausa kirikuvaenulikkust, on selge, et tegemist on väga religioosse kirjanikuga ning sellest sain aru juba noorena Tammsaaret lugedes,“ rõhutab vaimulik.
„Väikesest vestlusringist kujunes väga sisukas, avatud ning hubane vestlus,“ on nõus ka Tartu ülikooli usuteaduskonna juhataja dr Urmas Nõmmik. Ta räägib, et läks Vargamäele sooviga selgitada, et vastupidiselt levinud arvamusele ei ole eestlased, meie riigi venelastest rääkimata, religioonikauge rahvas, lihtsalt eestlasi kuulub vähe kirikutesse.
Kuigi koosolnud nentisid, et kiriku liikmeskond väheneb, siis Urmas Nõmmiku innustamisel oldi nõus, et olukord on siiski stabiliseerumas. „Lisaks on tähelepanuväärne kiriku liikmete ja juhtide ning kirikuga seotud teemade sattumine avalikkuse ette. See on positiivne tendents, ükskõik kas teemad on vastuolulised või mitte,“ kinnitab Nõmmik.
Nõmmik ütleb, et kuigi ei pea enda sidet Tammsaarega just tugevaks, peab ta teoloogina väga lugu sellest, et kirjanik on meie rahvuslikku kultuuri sisse kirjutanud tugevalt Piibli ja kristlusega seotud teemad.
„Ja tänuväärselt mitmekesiselt, sest ainuüksi „Tõe ja õiguse“ erinevad vaatenurgad usule on mõtlemiseks motiveerivad,“ kinnitab Nõmmik, tuues näiteks romaanisarja teise köite usulised teemad, mis ei ole sugugi ajast ja arust. „Arvan, et Tammsaare mõju on väga pikaldane ja üldse mitte lakanud,“ tunnistab Urmas Nõmmik.
Liina Raudvassar

Read more Comments Off on Usust, kultuurist ja Tammsaarest

Untitled2017. aasta on Eesti laste- ja noortekultuuri aasta, mille jooksul innustatakse lapsi ja noori kultuurist osa saama ning ka ise elamusi looma.

Teema-aasta tunnuslause on „Mina ka!“ ning aasta eestvedaja on Eesti Lastekirjanduse Keskus. Tunnuslause „Mina ka!“ ning märksõnad iseolemine ja koostegutsemine kõnetavad ka täiskasvanut, kutsudes üles mõtestama ning väärtustama last ja noort nii looja kui ka publikuna.
Kultuuriminister Indrek Saar ütles, et laste- ja noortekultuuri aasta on ühtaegu suurepärane võimalus ja samas vastutusrikas ülesanne asetada meie kultuurielus fookusesse just lapsed ja noored. „Laste ja noortega, meie sirguvate loojate ja publikuga, on väga oluline rääkida väärtustest, mitmekesisusest, järjepidevusest ja vastutusest. Ja mitte ainult rääkida – tähtis on ühiselt luua ja tegutseda,“ rõhutas Saar.
Teema-aasta projektijuht Marju Kask lisas, et aasta seob kultuuri eri valdkondi ning koondab mitmesuguseid ettevõtmisi. „Ees ootab väga põnev aasta nii väikestele kui ka suurtele. Kavas on suurüritusi nagu noorte laulu- ja tantsupidu „Mina jään“, Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud elamustuur Laste Vabariik, aga ka väiksemaid kogukondlikke ettevõtmisi. Ootame kõiki teema-aastast osa saama ning häid ideid välja pakkuma ja ellu viima,“ rääkis Kask.
1. detsembrist 2016 on avatud teema-aasta ürituste ideekonkurss „50 ideed!“. Selle eesmärk on anda lastele ja noortele võimalus eriilmeliste algatuste ja ürituste abil muuta oma kultuurielu veelgi sisukamaks. Ideekonkursi tingimused on teema-aasta kodulehel.
Kultuuriministeerium on korraldanud teema-aastaid  2000. aastast. Saabuvate teema-aastatega saab tutvuda kultuuriministeeriumi kodulehel. Lisainfot saab vaadata laste- ja noortekultuuri aasta kodulehelt www.minaka.ee.
Eesti Kirik

Read more Comments Off on Alanud teema-aasta innustab koostööle

hoia_ja_hooliLugusid ja toredaid meisterdamisideid pakub Egle Hollmani lasteraamat «Hoia ja hooli». Autor tuletab meelde, et pühadeaskelduste juures ei tohi ära unustada kõige olulisemat: jõulupühad on Jeesuse sünnipäev. Kui on sünnipäev, siis tuleb pidu ja selleks tehakse ettevalmistusi.
Raamatu lood julgustavad lapsi maailma paremaks muutma. Koos raamatu tegelastega seistakse vastamisi igapäevaelu rõõmude ja ka muredega, kogetakse, et lahendamatuid olukordi pole ning maailm on imeline paik, kus elada ja olla.
Raamatus on huvitavaid meisterdusi, rubriik «Kas teadsid, et …» ning palju lastepäraseid luuletusi. Lisaks  CD-d, millel on 10 raamatus leiduvat lugu ning Priit Pajusaare poolt viisistatud luuletused.
Eesti Kirik

Read more Comments Off on Lugusid ja tegevusi lastele

Raamatus on autori illustratsioonid. Pildil on ingel, kes tuleb appi väikesele poisile, kellega oleks peaaegu õnnetus juhtunud järelevalveta jäetud advendiküünlast.

Suurepäraselt sobib jõulukingiks äsja avaldatud «Vanaema inglilaul», kuhu on koondatud kirikuõpetaja Harri Haameri 1930ndatel kirjutatud kolm kristliku sisuga lasteraamatut.

Need raamatud on «Vanaema inglilaul» (1937), «Jeesus kutsub» (1938) ja «Pilk päikesesse» (1938), mis Harri Haameri (1906–1987) pärijate soovil ühtseks kõvakaaneliseks kogumikuks on saanud. Paralleelselt raamatuga on lastud kordustrükkida Harri Haameri joonistatud jõuluteemalised kaardid.
Pojapoeg Siimon Haameri sõnul on raamatu ja kaar­tide väljaandmist rahastanud Mount Calvary Lutheran Church Foundation USAst. Ta rõhutab, et kogu raamatute ja kaartide müügist saadud tulu kasutatakse sihtotstarbeliselt, sellega toetatakse hingehoidjate ja vaimulike koolitamist Eestis. Raamat on müügil Pauluse ja Apollo raamatupoes ning seda saab tellida Tartu teoloogia akadeemiast.
«Harri lasteraamatud on erilised, sest sealt paistab välja tema oskus rääkida lastega. Ta armastas väga lapsi ja noori, sest oli oma hinges noor ka kõrges vanuses, lausa maise elu lõpuni,» kirjutab eessõnas autori poeg Eenok Haamer, kes ise on mitmele loole ainest andnud.
Harri Haamer kirjutab sissejuhatuses jutuajamisest kahe lapsega. Väike Pille küsib, kas inglid on olemas. Õp Haameri jaatuse peale uurib pisike piiga murelikult, et kas onu Harri ise on mõnda inglit näinud. «Nüüd sai mulle mõndagi selgeks. Keegi oli suure inimese raskete saabastega astunud üle selle pisikese tüdruku muinasmaa ja seal poriseks sõtkunud inglite õrna raja,» kirjutab Harri Haamer, lisades, et sellepärast otsustaski ta vastata oma väikesele küsijale terve raamatuga.
Liina Raudvassar

Read more Comments Off on Jutustades oma pisikestele sõpradele

Laulukirjutaja Zachris Topelius (1818–1898).Arhiiv

Või «Giv mig ej glans, ej guld, ej prakt». Nende sõnadega algab jõululaul, mis Soomes kuulub kõige armastatumate hulka.
Tegemist on Zachris Topeliuse luuletusega, mis ilmus aastal 1887. Muidugi laste jõululehes. Topelius oli armastatud luuletaja, laulusõnade meister, lastekirjanduse looja Soomemaal. Tema sulest on ilmunud väga palju põnevaid muinasjutte. Muidugi rootsi keeles, aga tõlketööd on tehtud igal ajal. Soome keelel oli tollal võrdlemisi nõrk positsioon.
Kes selle laulu soome keelde tõlkis, seda ei tea keegi. Lihtsalt tõlgiti ära ja lõpptulemus sai hea. Maailm oli rahutu. Elu tsaari topeltkotka venestamispoliitika all oli ahastamapanev. Vajati julgust, lootust ja tulevikku vaatamist. Sõnad peegeldavad igatsust turvalise kodu järele oma isamaal – mitte võõrsil –, kus oleks hea õhtuti olla Jumala sõna valguses, olgugi et ümberringi on pime.
Laulu viis on Jean Sibeliuse (1865–1957) looming, ja seda laulu lauldi Sibeliuste kodus Ainolas igal aastal. Saadet pianiinol (hiljem klaveril) mängis proua Aino Sibelius.
Laul sai Soome rootsikeelsesse kirikulauluraamatusse aastal 1943, soomekeelsesse alles 1986. Ja nüüd juhtus midagi: lauluraamatukomitee tellis uue tõlke Niilo Rauhala käest ja arvati, et sellega on asi klaar. Aga ei olnud. Inimesed said väga pahaseks. Ikka püüti rahvast ümber õpetada, et uued sõnad on algtekstile lähemal.
Tulid jõulud ja kirikutes kajasid kaunimad jõululaulud. See misjoniseltsi korraldatud fenomen kogub väga palju rahvast. Kirikud on täis inimesi, kes tahavad laulda kaunimaid jõululaule. Ja kui tuli lemmik­laul uute sõnadega, ei pandud neid tähelegi, sest seda laulu oskab igaüks peast.
Kantor ja kirikukoor püüdsid laulda uute sõnadega, aga mis nad said teha, kui näiteks viissada inimest laulavad täiest kõrist vanade sõnadega. Möödus mõni aasta, ja anti alla. Uued sõnad on lauluraamatus. Vanad on rahva mälus. Tugevasti.
Raske öelda, mis selle laulu nii tähtsaks teeb. Ta lihtsalt on eriline. Kui allakirjutanu 1. septembril 1961. aastal algkoolis käima hakkas, olid esimesed raamatud, mis meile anti, aabits ja kiriku lauluraamat. Väike, mustade kaantega, kullast rist kaanel säramas. Iga koolipäev algas koraaliga.
Peaaegu kõik kooliõpetajad oskasid mängida harmooniumi. Nelja aasta jooksult õpiti peast laulma kolmekümmend koraali. Topeliuse-Sibeliuse jõululaul oli üks nendest. Ma ei saa öelda, et me oleksime laulnud eesti kombel ilusti, nüansseeritult, fraseeritult, täiuslikult. Aga meie laulsime valju häälega, nii et harmooniumi helid uppusid laululainete sisse. Sest nii pidi olema, nii oli olnud.
Laulmine ei ole mingi naljaasi, vaid tõsine värk. Praeguse aja kähisevat laulustiili kuulates muutud paratamatult nostalgiliseks. Ühislaul on võimas asi, mis seob inimesed kokku ja annab elamusi. Aga kui ühislaulu ajal, olgu siis kirikus või muul üritusel, ei ole kuulda midagi peale vaikse sumina, ei köida see tõesti kokku midagi ega kedagi.
Kui vaadata EELK laulu- ja palveraamatust laulu number 13, näete sõnu, mis on kuuekümnendate alguses Kuusalu ajaloolises pastoraadis ehk kiriklas Kuusalu õpetaja Eduard Salumäe tõlgitud. See oli mitmel viisil raske aeg paljudele, kes Nõukogude Liidus elasid. Kui laulus oleks olnud algteksti järgi sõnad «oma kodu omal isamaal», oleks see tekitanud probleeme. Et oleks püha rahu majades ja lastel jõulupuu, on leebem variant. Jõulupuu siiski ja mitte nääripuu, nagu ametlik keel tollal nõudis.
Jõulud on tulemas. Igaühel omamoodi. Paljudel pole jõulurahu ega head tahtmist. Maailm on, mis ta on. Aga et igaüks saaks tunda hetkekski Petlemma pühadust ja rahu – see on meie ühine soov.
Nii vaesele kui rikkale Sa, Jeesus, tule veel, et taevavalgus kõigile võiks paista eluteel. Sind ootan ma, Sind palun ma, kes oled loonud taeva, maa: nii vaesele kui rikkale nüüd rõõmsad jõulud too!
Mårten Andersson

Ilmunud EELK Toronto Peetri kiriku ajakirjas Elu, 2016.

Read more Comments Off on Ei au, ei hiilgust otsi ma

Kui me jõulude järel ikka ka aastavahetusel erilisemalt tänule, rahule ja lootusele avaneme, siis on tegu samuti ühe kauneima hingeseisundiga.
Hea sõnumi kandjana pakub muusika sellele otsekui väravat. Ja nõnda ammustest aegadest peale, mil juba 1717. aastal pühendas muusikaloo hiid, too vana hea Bach, reformatsiooni 200. aastapäevale kantaadi «Singet feste Burg»; mõneti hiljem veel ka 1. jaanuarile kantaadi «Singet den Herrn».
Tänavu kõlavadki mõlemad õigel ajal kell 16 Tallinna Jaani kirikus. Ettekandjaiks kullaprooviga kammerkoor Collegium Musicale, projektorkester Concerto BachFest ning sopran Kädy Plaas, alt Ka Bo Chan, tenor Juhan Tralla ja estoonlasest bass Pavlo Balakin. Juhatab Enrik Üksvärav. Veel mängivad Kristjan Kannukene Bachi viiulikontserdi a-moll elektrikitarril ja festi kunstiline juht prof Andres Uibo suure meistri prelüüdi ja fuuga C-duur BWV 547 ning alustuseks Böhmi «Preludium in C».
Ülejäänud poolteisekümnele üritusele viidakem lühidalt. Suuri kavasid tehakse veelgi neli: 3. jaanuaril Nigulistes «Õhtukontsert» (ka Mozarti kirikusonaatidega), 4. jaanuaril Estonia kontserdisaalis suur galaõhtu (ka Vivaldi «Aastaajad»), 5. ja 7. jaanuaril Nigulistes vastavalt taas «Õhtukontsert» teise kavaga ja «Orel+» viielt organistilt Bachi-Vivaldi ja Bachi-Ernsti kontsertidega.
Puhast orelimuusikat pakuvad alates 2. jaanuarist igal festivali päeval kl 16 Nigulistes turiste meelitavad pooltunnid, 4. jaanuaril kl 12 toimub pooltund ka EMTAs prof Uibo praeguste üliõpilastega.
Organistidest esineb suurem osa meie paremikust, külalisteks on seekord estofiilist Edouard Oganessian Pariisist, Aivars Kalējs Riiast ning esmakordselt juba rahvusvahelist tähelepanu äratanud Taras Baginets Jekaterinburgist. Üks külaline tuleb veelgi: tuntud viiulikunstnike Koganite dünastia noorim esindaja Daniel Kogan Moskvast.
Olgu austusega nimetatud Uibo inspireeritud festivalide pea alalisse vennaskonda kuuluvad instrumentalistidki: flötist Oksana Sinkova, viiuldaja Arvo Leibur, tšellist Aare Tammesalu, klavessinistid Imbi Tarum ja Lembit Orgse, oboeist Olev Ainomäe. Värve kui palju!
Ning lõpuks nagu hingetõmbeks kutsus Uibo hea dramaturgivaistuga (festivali-) laupäeva õhtuks Tallinna Jaani kirikusse ansambli Arsis, mis kui kellade-kellukeste sümfoonia. Paraku – mis kaunis, see kallis: pääsmete hinnad on üksiti 15/10, 20/15 ning 1. jaanuaril koguni 25/15 eurot.
Aga eks valikud tingib juba ürituste tihedus – poleks ju mõeldavgi nädala jagu kaks-kolm korda päevas kõikjal Polyhymniat kummardada. Ega nii ei ole mõeldudki, sestap jälgigem kaalutletult teateid meediast. Kaalutletult? Vastus: päris eksida polegi võimalik!
Ivalo Randalu

Read more Comments Off on BachFest Tallinnas 1.–7. jaanuarini 2017

Sirje Kaasik

Anne-Mai Salumäe

 Tärkavate kooriheliloojate programmi «Sahtlist saali» raames korraldatud laululoomingu konkursil said tunnustuse kaks kirikumuusikut: Anne-Mai Salumäe Tallinnast ja Sirje Kaasik Haapsalust.

Maikuus välja kuulutatud konkursil võisid osaleda kõik need, kes ei pea ennast kutseliseks kooriheliloojaks. Osalemine ei olnud piiratud vanuse või omandatud erialaga. Laule oodati kolmes kategoorias: naiskooridele, meeskooridele ja segakooridele.
Neli kuud kestnud laulukorje tulemusena esitati tärkava koorihelilooja programmi nii sahtlis seisnud teoseid kui spetsiaal­selt loodud uudisloomingut. Kokku esitati 100 teost, mis korraldajate sõnul on uskumatult palju. Välja valiti 51 laulu. Kõiki töid hinnati autori nime teadmata. Žürii innustab kõiki 51 tärkavat heliloojat kirjutamist jätkama, sest «te kõik kirjutate hingest ja teil kõigil on oskus seda kaunist teed jätkata».
Anne-Mai Salumäe laul meeskoorile «Üle lumise välja» on kirjutatud Arved Pauli luuletuse tekstile: «Üle lõpmatu lumise välja, läbi sügavalt sinise öö särab mõõtmatust kõrgusest alla kirkalt helendav tähtede vöö …» Anne-Mai Salumäe sõnul on laul võitnud ka Vanaemade naiskoori, mida ta juhatab, südame.
Sirje Kaasiku laul segakoorile «Sind ma tahan armastada» sündis viis aastat tagasi, aga laulu aluseks olnud Leelo Tungla sõnad ootasid oma aega kümmekond aastat. Autori sõnul sobib laul esitamiseks vabariigi aastapäeval. Sirje Kaasik ütles, et on usin luuleraamatute lugeja, et leida tekste, mis kõnetaks. «Mul on kolm kaustikut ümberkirjutatud luuletusi. Kui tekib tahtmine ja vajadus midagi luua, siis sirvin neid ja vaatan, milline tekst tahab lauluks saada.»
Nüüd algab teoste selgeksõppimine, mis on usaldatud Tartu Akadeemilisele Meeskoorile, Tartu Ülikooli Akadeemilisele Naiskoorile ja Tartu Ülikooli Kammerkoorile. Pidulik galakontsert toimub 27. mail 2017 Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Seal toimub ka laululoomingu kirjutajate autasustamine.
Sirje Semm

Read more Comments Off on Tunnustus meie kirikumuusikute laululoomingule

Toimetaja Küllike Evartov, autor Arne Hiob ja kirjastaja Urmas Tamm esitletud raamatust rõõmu tundmas. Kätlin Liimets

Tallinna Jaani kirikus esitles Arne Hiob raamatut «Patmos. Johannese ilmutusraamat ja meie tänapäeval».

Johannes Esto Kirjastuse väljaandel ilmunud raamat on viimane triloogias. Esimesed kaks olid «Püha maa, juudid ja Jeesus» (2012) ning «Rooma, apostlite pärand ja Maarjamaa» (2014). Kõik kolm teost on seotud autori palverändude ja süvendatud uurimistööga. Viimane raamat aitab tõlgendada Ilmutusraamatu rikast sümbolikeelt. Lisana on teoses osa, mis on saanud pealkirja «Usurändajate isiklik Patmos». See avab autori kogemusi kõigilt kolmelt retkelt.
Huvilisterohke esitlus kirikus oli viimistletud tervik vanamuusikaansambli Hortus Musicus esitatud teostest ja Arne Hiobi jagatud kogemustest, teadmistest. Muusika viis sissejuhatavalt helikeeles rännakule, mis püüdis avada Jumala ilmutuse müsteeriumi, eriti Johannese ilmutusraamatu 21. peatüki ainetel Andres Uibo loodud «Apokalüptilise sümfoonia» kaudu.
Arne Hiob ütles, et Patmosel sai Johannes sõnumi Jumalalt, mis otsib teed meie südametesse, innustades usurändudele. «Ilmutusraamat kõneleb sümbolite kaudu. Jumal varjab end sümbolite taha ja ühtaegu ilmutab nende läbi. See on ainuke raamat Piiblis, kus kiidetakse õndsaks need, kes seda loevad,» jagas ta.
Hiob viitab, et «igaühel võib olla oma isiklik Patmos, s.t paik, kuhu ta on välja saadetud ja kohtub Jumalaga üksinduses. Ilmutuse jätkumine ehk Kristuses ilmutatu kohalejõudmine tema juurde võib toimuda erinevates paikades: metsas jalutades, kodus istudes, reisil käies. Kohtumine Issandaga aga suunab inimesi usuradadel edasi. /–/ Nii sattusin mina Pühale Maale, Rooma ja Patmosele» (lk 139).
Kätlin Liimets

Read more Comments Off on Egeuse Jeruusalemma radadel

revali-ja-peterburi-vahel-eestimaalaste-mälestusikahest-sajandistRaamat «Revali ja Peterburi vahel» toob lugejani valiku eestimaalastest baltisakslaste – aadlike, vaimulike ja nende pereliikmete – mälestusi ja kirju Katariina II valitsusajast kuni ümberasumiseni aastail 1939–1941.

Raamat ilmus algselt Saksamaal 1993 ja selle autor on toonane Saksamaa LV suursaadik Eestis Henning von Wistinghausen, kelle esivanemad on elanud Eestis 300 aastat ja kes koostas raamatu Eestimaa rüütelkonna ülesandel.
Eestikeelse tõlke on teinud Hanna Miller, kes Eesti Kirikule teost tutvustades kinnitab, et raamatu puhul on sisuliselt tegemist Eestimaa ajalooga, mis on esitatud seni vähem tuntud baltisakslase pilgu läbi. Teisalt saab raamatut võtta ka kui mõnusalt loetavat memuaarilektüüri.
See sisaldab 17 baltlase mälestuse erinevatest ajastutest ja aspektidest; annab haarava sissevaate mõisamiljöösse ning baltlaste elu argipäeva; tutvustab külaelu; peatub märksõnadel põllumajandus, poliitika, ümberasumine, kirikuelu.
Viimase märksõna all tõstab Miller esile eriti Konrad von zur Mühleni (1868–1945) mälestusi. Pastori ja assessorina mõjutas zur Mühlen oluliselt kirikuelu.
Raamatu fookuses on eripärane rahvusrühm baltisakslased, kes ei rännanud meie maile kusagilt kaugelt, vaid kujunesid siinsamas Balti aladel.
Olles sunnitud 20. sajandi ajalootormides kodumaalt lahkuma, elasid nad paljuski edasi oma mälestuses, nendib autor oma eessõnas.
Ta arutleb, et ometi on baltisakslased nähtamatult oma esiisade mail kohal ka praegu, on osa nende maade ajaloost ja elanikest.
 Eesti Kirik

Read more Comments Off on Tõlkeraamat eestimaalaste mälestustest

Patmos_esikaasReedel, 9. detsembril kell 14.30 esitleb õpetaja Arne Hiob Tallinna Jaani kirikus oma uut raamatut «PATMOS. Johannese ilmutusraamat ja meie tänapäeval».

Autor on öelnud, et käesolev raamat asetub kolmandana triloogiasse, kus iga teos on seotud isiklike külastuste ja muljetega ning seda saatva uurimistööga. Eelmised raamatud on «PÜHA MAA, juudid ja Jeesus» (2012) ning «ROOMA, apostlite pärand ja Maarjamaa» (2014).
Arne Hiob selgitab: «Pühalt maalt Iisraelist alguse saanud usurännak, mis kulges läbi Rooma, jõudis viimaks välja Patmosele. Sellel Egeuse mere saarel anti Johannesele ilmutus, kus Piibel vaatab nägemuste ja ettekuulutuste kaudu iseendast kaugemale. Vaevalt ükski muu Uue Testamendi raamat, kui neli evangeeliumi välja arvata, on võlunud ja inspireerinud oma lugejaid nagu Johannese ilmutusraamat.
Ilmutusraamat võtab luubi alla maailmaajaloo, avades seda tuleviku ja igaviku suunas, tõstes lugejate pilgu lahti maa pealt ja näidates, et taevases juhtimises on kõik kindlalt Jumala kätes. Hoolimata kurjuse rünnakutest mitmesuguste «metsaliste» maskide all on kurjal viimselt lõpp. Ühtlasi meenutab ilmutusraamat, et leigest armastusest ei piisa. Meid päästab ainult tõsine usk ja armastus.»
Esitlusel mängib ansambel Hortus Musicus. Ettekandele tuleb Andres Uibo «Apokalüptiline sümfoonia» Ilmutusraamatu 21. peatüki ainetel. Võimalus osta raamatut soodushinnaga ja hankida autori autogrammi.
Eesti Kirik

Read more Comments Off on Arne Hiob esitleb Tallinna Jaani kirikus oma uut raamatut