Täna (7.11) tõsteti Tallinna Jaani kiriku torni 25 kellamängu kella. Kiriku 150. sünnipäevast, 17. detsembrist alates hakkavad need kellad igal päevasel täistunnil mängima kauneid meloodiaid.

Alles hiljuti sai tulevase kellamängu kelli kuulata kontserdisarjas «Kirikukellad meie linnas». Need kontserdid võimaldasid näha ja kuulda, kuidas uued Jaani kiriku majesteetlikud kirikukellad andsid ühtsesse muusikasse kaunikõlalise täienduse.Tallinna Jaani kiriku kellamängus on 25 eri suuruses kella – kahe oktaavi jagu.

Kellamängu kellad valati Hollandi kuninglikus kellavalukojas. 14–190 kilogrammi kaaluvad kellad valmisid paljude annetajate abiga, neist suurima kinkis kirikule Tallinna linn. Üks suurematest kelladest on nimetatud paljude annetajate kellaks.

Vaata Postimehest.

Read more Comments Off on Fotod ja video: Vaata, kuidas 25 kella Jaani kiriku torni jõudsid

Hingedepäeva puhul kõneleb Türi Püha Martini koguduse õpetaja Teet Hanschmidt.

Teet Hanschmidt rõhutas, et oma lahkunutele võib mõelda tagasi igal ajal. «Mitte meie sünniga ei alga elu ja mälestused. Ajalugu algab ikka juba ammusest-ammusest ajast ja meie eelkäijad ning esivanemad on selle tõestuseks,» sõnas ta.

Teet Hanschmidt on Türi valla aukodanik, Türi Püha Martini koguduse õpetaja ja Järva praostkonna praost.

Üeeelmisel aastal tähistas Türi kogudus tähistas 695. aastapäeva ja Teet Hanschmidtil täitus 25 aastat Türi koguduse teenimisest.

Teet Hanschmidt on lugupeetud kogukonnaliige. Ta on juba aastaid olnud olnud Kaitseliidu Türi üksikkompanii tegevliige ja täidab ka Järva maleva kaplani ülesandeid.

Vt videot Postimehest.

Read more Comments Off on Kirikuõpetaja: lahkunutele võib mõelda tagasi igal ajal

EELK Jaani koguduse praost Jaan Tammsalu ja estofiilist Ecerö vaimulik, Ahvenamaa praost ja Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Mårten Anderson mõtisklevad novembris saabuva hingedeaja üle.

Pühakiri kõneleb inimesest:
Kui tuul käib temast üle, siis teda enam ei ole.

Taevas on pilves
Päev oli ka täna lühike. Pidin tegema erinevaid asju.
Pidin toimetama, sest kes peale minu midagi toimetaks.
Aga taevas läks pilve. See, mis oli enne rahulik ja ilus,
ärkas kummalisel kombel ellu.
Viimased viis lehte pärnapuus muudkui lehvisid sinna-siia.
Viimased õied väljas noogutasid pead.
Midagi lendas läbi õhu ja tuul oligi kohal.
Kui erinevad on need tuuled!
Kevadine – lootusrikas ja lõhnav. Suvine soe ja praegune,
mis räägib loobumisest.
Meilt võetakse midagi ära.
Ja mitte ainult midagi, vaid ka kedagi.

Kas kummargil puud on leinas?
Kas viimased lilled on nukrad, et peavad oma ilust loobuma?
Puud ei leina suve. Lilled ei leina oma võlu.
Meie aga teame, mis on loobumine ja lein.
Ta käis koos minuga. Aastatele lisandusid aastad.
Sõnadele sõnad.
Taevas oli soojalt sinine.
Silmade sinine sulas ühte taeva sinisega.
Meie käisime koos. Jagasime. Naer sai naerule seltsiks –
ja oligi kaks naeru, mis on palju rohkem kui üks.
Kuid nüüd on taevas täis pilvi. Kuhu sa läksid?
Ma oleksin vajanud sind veel. Äkki sinagi vajasid mind?

Edasi loe Maalehest.

Read more Comments Off on Jaan Tammsalu ja Mårten Andersoni hingedeaja mõtisklus | Aeg sündida ja aeg surra. Kes õpetaks, kuidas on võimalik loobuda?

Reformatsiooni 500. aastapäeval, 31. oktoobril 2017, esitas seitsekümmend Eesti evangeelse-luterliku kiriku vaimulikku dokumendi “Kaksteist teesi patust, armust, abielust ja perekonnast”, milles tuuakse pühakirjale osutades esile ja kinnitatakse kiriku traditsioonilist õpetust patu, armu, inimese, abielu kohta.

“Ajal, mil kristliku jumala- ja inimesekäsituse kesksed mõisted – patt, arm, abielu, perekond – on hägustumas või neile tahetakse anda lausa uus sisu, tahame korrata üle mõningad õpetused, mille kirik on oma Issandalt saanud ja mida ta on alati uskunud, õpetanud ja kuulutanud,” öeldakse dokumendis.

Teesides kinnitatakse, et inimene loodi meheks ja naiseks ning inimese jumalanäolisuse juurde kuulub ka soolisus. Mehe ja naise suhe, nii abieluline teineteise toetamine kui ihulik üheks saamine, on Jumala tahe ja osa jumalikust loomiskorrast.

“Seepärast on kõik mehe ja naise abielust väljapoole jäävad seksuaalsuhted Jumala poolt kingitu ja Tema tahte moonutamine ehk patt: eksimus nii Jumala kui tegelikult ka inimese enda tõelise olemuse ja jumaliku kutsumuse vastu. Pühakiri ütleb, et miski sellest ei päri Jumala riiki,” seisab teesides.

Viimaks kinnitavad allakirjutanud:

Mingit vastupidist sõnumit kirik endale lubada ei saa. Tõeline armastus nõuab patu nimetamist selleks, mis see on, ning patuse tagasikutsumist hukatuse teelt ja igavese elu teele juhtimist. Sellest lähtudes lükkame tagasi kõik vastupidised õpetused ja kiriklikud praktikad, kes neid ka ei esitaks ega kaitseks.”

Kaheteistkümne teesiga saab tutvuda siin.

Loe ka Meie Kirikust.

Read more Comments Off on Seitsekümmend EELK vaimulikku kinnitab 12 teesiga kiriku õpetust patust, armust ja abielust

Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus mitmesajale osalejale peetud reformatsiooni 500. aastapäeva piduliku jumalateenistuse kõnes tõstatas EELK peapiiskop Urmas Viilma küsimuse, millised on need väärtused ja tõed, mida peame niivõrd kandvateks, kestvateks ja ülesehitavateks, et nendest mingi hinna eest ei loobu.

Viilma tänas kõiki, kes on viimase aasta kestel mitmesuguste ettevõtmiste kaudu toetanud reformatsiooni teema-aasta tähistamist. Üllatuslikult suur oli peapiiskopi sõnul kõigi kaasatute, koostööpartnerite ja toetajate suur hulk – alates igast oma koduaeda õunapuu istutajast ning lõpetades reformatsioonilinnade Tallinna ja Tartuga.

Tulevikule mõeldes küsis peapiiskop Viilma: «Milline on või peaks olema pärast seda, kui täna oleme oma õunapuud ära istutanud, homme meie visioon, missioon ja eesmärgid? Millised on need väärtused ja tõed, mida peame niivõrd kandvateks, kestvateks ja ülesehitavateks, et nendest mingi hinna eest ei loobu? Või milline on see väärtuslik osa, mis vajab justkui roostest puhtaks nühkimist ja väljapuhastamist, nagu seda märkas Martin Luther talle armsas kirikus viie sajandi eest?»

Püüdes vastata nendele küsimustele soovitas Urmas Viilma välja otsida ja puhtaks kloppida viis reformatsiooniga seostatud printsiipi: üksnes Pühakiri (sola scriptura), üksnes arm (sola gratia), üksnes usk (sola fide) ning üksnes Kristus (solus Christus), kõige krooniks aga hoiak, et üksnes Jumalale kuulub kogu au (Soli Deo gloria).

Edasi vt Postimehest.

Read more Comments Off on Fotod Toomkirikus peetud jumalateenistuselt: möödub 500 aastat päevast, mil Luther avaldas oma 95 usuteesi
Saksamaal tähistati eile 500 aasta möödumist päevast, mil Wittenbergi ülikooli moraaliteoloogia professor Martin Luther olevat naelutanud kohaliku lossikiriku uksele oma 95 teesi indulgentside vastu. 31. oktoobrit 1517 peetakse kokkuleppeliselt maailma muutnud usupuhastuse alguseks.

Eile Wittenbergi lossikirikus (üleval paremal) toimunud jumalateenistusest (suurel pildil) võtsid osa ka Saksamaa liidrid, eesotsas president Frank-Walter Steinmeieri ja kantsler Angela Merkeliga (all paremal).

Ühtlasi tähendas eilne teenistus Wittenbergi lossikirikus aastapäevad väldanud pidustuste kulminatsiooni Saksamaal, kus 31. oktoober kuulutati tänavu ka riigipühaks.

Sama daatum tähistab luteri ja katoliku kiriku lahkumineku alguse aastapäeva.

 Edasi loe Postimehest.
Read more Comments Off on Saksamaa tähistas reformatsiooni alguse 500. aastapäeva

Peapiiskop Urmas Viilma ja õpetaja Ove Sander kirikuliste keskel taaspühitsemist toimetamas. Tiiu Pikkur

28. oktoober oli Nõmme Rahu kogudusele rõõmupäev – peeti esimest remondijärgset jumalateenistust, kus peapiiskop Urmas Viilma taaspühitses kiriku.

Hele, puhas ja soe kirik, kus värvilõhn veel ninna tungis, oli viimase pingini rahvast täis. Lisaks koguduserahvale ka hulgaliselt külalisi Nõmme koguduse sõpruskogudustest USAst, Rootsist ja Soomest Virumaani, linnajuhtidest kirikutegelasteni.
Jumalateenistuse liturg oli peapiiskop Urmas Viilma, kaasa teenisid koguduse õpetaja Ove Sander, Göteborgi Askimi koguduse peaõpetaja Peter Hellgren, Kuopio toompraost emeeritus Matti Järveläinen ja toompraost Ilpo Rannankari, Põhja-Florida Destini kogudusest hr Mike Wind ning usuteaduse üliõpilased Marek Alveus ja Ulvar Kullerkupp oma kogudusest. Organist ja koorijuht oli Imbi Laas, lauluga teenisid koguduse meeskoor ja lastekoor, solist oli Ilpo Rannankari.

Palju häid soove
Jutlustas Matti Järveläinen, kes tuletas meelde kirikuhoone ajalugu ja vaatas ka tulevikku, märkides, et Kristus ei ole minevikku kuuluv olevus, vaid tõeliselt siin ligiolev elav Issand. Ta rõhutas Nõmme kiriku kui Tartu rahu mälestuskiriku erilist ülesannet, milleks on palve rahu eest – niihästi inimhingede kui ka kogu maailma rahu eest!
Mälestati koguduse endisi õpetajaid Anton Eilartit, Georg Klausi ja Voldemar Iljat.
Tervitustega astusid üles peapiiskop Urmas Viilma, Tallinna praost Jaan Tammsalu, sõpruskoguduste esindajad Soomest, Rootsist ja USAst, aga ka Eestist – nimelt on Nõmmel sõpruskogudus ka Virumaal – Ilumäe kogudus, kelle õpetaja Meelis-Lauri Erikson südamlikke tervitusi tõi.
Kirjalikud tervitused olid saatnud peaminister Jüri Ratas ja Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas. Häid soove kuuldi Nõmme linnaosa praeguselt vanemalt Tiia-Liis Jürgensonilt ja endiselt vanemalt eurosaadik Urmas Paetilt. Oma rõõmu remondi eduka kulgemise üle jagasid ses protsessis aktiivselt osalenud õp Ove Sander ning koguduse liikmed Marek Alveus ja Ulvar Kullerkupp.
Tänu ja tunnustust jagati paljudele. EELK koostöömedaliga tunnustati Liisa Karjalainenit Kuopiost. Nõmme koguduse esimesed kolm rahuristi (koguduse sümboolika autor Priit Herodes) anti Taavi Aasale, Marek Alveusele ja Ulvar Kullerkupule.

Esimene põhjalik remont
Nõmme kiriku remondiga tehti algust kevadel ja see sai võimalikuks suures osas tänu Tallinna linnale. Renoveerimistööde kogumaksumus oli 250 000 eurot, millest linna osa oli 230 000 eurot. Õp Sandri sõnul pole nii põhjalikku remonti ses kirikuhoones varem tehtudki. Kirik on saanud seest sellise ilme ja värvilahenduse, nagu see 1920. aastatel oli. Vahetatud on sisemised aknad ja seinalaudis. Uue värvi on saanud kogu interjöör.
Väga palju on restaureeritud, alates akendest, lõpetades pinkide ja kroonlühtritega. Altarimaal on puhastatud, põrandal on uus vaip, valgustid on uued jne. Parafraseerides tuntud ütlust võib kinnitada, et kõik on uus oktoobrikuus. Ja teadmiseks – Eesti oludes erakordselt on tegu ka talvetingimustes sooja kirikuga!
Tegelikult Nõmme kirik ei olegi algselt kirikuks ehitatud. Nõmme rajajal Jälgimäe mõisnikul Nikolai von Glehnil oli plaan Nõmmel tööstust arendada, selleks ehitas ta valukuuri. See aga mitmete sekelduste tõttu käima ei läinud. Järgmine mõisnik, Nikolai poeg Manfred kinkis maatüki ja sellel seisva endise valukuuri hoone 1913. aastal kirikule. Võttis aga veel aastaid, enne kui kogudus tegelikuks omanikuks sai – alles 29. detsembril 1927 kinnitati see maatükk Rahu koguduse nimele.
Tiiu Pikkur

Nõmme Rahu kogudus
Kirik on aastast 1924 Tartu rahu mälestuskirik
Jumalateenistused pühapäeviti ja pühadel kl 10.30
Jumalateenistuste ülekanded Pereraadios ja järelkuulatavad
Koguduse teine pühakoda on Nõmme Lunastaja kirik

Read more Comments Off on Uuesti pühitsetud Jumala templiks ja koguduse koduks

Reformatsiooni viljaks on meie kirjakeele väljakujunemine Piibli maakeelde tõlkimise toel. Selle suurteose kättesaadavust oma emakeeles on andnud aluse eestluse tekkimisele ja püsimisele. Seda on põhjust meenutada tänasel usupuhastuspühal, mis märgib 500 aasta möödumist reformatsiooni algusest.

Martin Luther kinnitas 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millega ta osutas tookordsetele vildakustele ja pühakirja õpetustest kõrvalekalletele kirikus. Teesid sisaldasid ideid kiriku reformimiseks ja mõtteid sellest, kuidas pühakirja sõnumit inimestele lähemale viia. Sellest õpetuslikust algatusest vallandus suur muudatuste aeg Euroopas ja kogu maailmas.

Usupuhastuslaine jõudis Eesti ja Liivimaa aladele aastatel 1523 ja 1524.

Muudatustest on tulenenud palju head ja kasulikku, aga ka palju segadust ja rahutust. Siinsete alade rahvastele on reformatsiooni kõige olulisem tulem rahvuste sünd, enesemääramine, vabanemine ning rahvusriikide teke.

Täna, usupuhastuspühal, pühitseb kirik reformatsiooni alguse 500. aastaringi täitumist. Suuremad ja pidulikumad ühised jumalateenistused peetakse Tallinnas ja Tartus. Tartu Peetri kirikusse kogunevad kell 12 südapäeval Lõuna-Eesti luterlike koguduste esindajad. Jumalateenistusel teenivad Eesti Lõuna piirkonna piiskop, Tartu, Valga ja Võru praostkondade praostid, koguduste õpetajad, kirikumuusikud ja Tartu luterliku Peetri kooli lastekoor.

Tallinna toomkirikus peetakse teenistus õhtul kell 18. Sellel teenistusel osalevad vaimulikud ja koguduste saadikud üle Eesti.

Jumalateenistustele on kutsutud kohalike omavalitsuste ja asutuste esindajad ning kiriku partnerid.

Reformatsiooni 500. aasta tähistamine juhatati sisse ühise oikumeenilise kontserdi-jumalateenistusega Tallinna Oleviste kirikus juba mullu 9. oktoobril. Reformatsiooniaasta avateenistusel osalesid kõikide Eesti kristlike konfessioonide esindajad kõige kõrgemal tasemel.

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Ants Tooming: eestlaste kultuurrahvaks tõusmine on reformatsiooni vili

Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus mitmesajale osalejale peetud reformatsiooni 500. aastapäeva piduliku jumalateenistuse kõnes tänas EELK peapiiskop Urmas Viilma kõiki, kes on viimase aasta kestel mitmesuguste ettevõtmiste kaudu toetanud reformatsiooni teema-aasta tähistamist. Erinevaid üritusi toimus väga palju ning üllatuslikult suur oli peapiiskopi sõnul kõigi kaasatute, koostööpartnerite ja toetajate suur hulk – alates igast oma koduaeda õunapuu istutajast ning lõpetades reformatsioonilinnade Tallinna ja Tartuga.

Tulevikule mõeldes küsis peapiiskop Viilma: “Milline on või peaks olema pärast seda, kui täna oleme oma õunapuud ära istutanud, homme meie visioon, missioon ja eesmärgid? Millised on need väärtused ja tõed, mida peame niivõrd kandvateks, kestvateks ja ülesehitavateks, et nendest mingi hinna eest ei loobu? Või milline on see väärtuslik osa, mis vajab justkui roostest puhtaks nühkimist ja väljapuhastamist, nagu seda märkas Martin Luther talle armsas kirikus viie sajandi eest?” 

Püüdes vastata nendele küsimustele soovitas Urmas Viilma välja otsida ja puhtaks kloppida viis reformatsiooniga seostatud printsiipi: üksnes Pühakiri (sola scriptura), üksnes arm (sola gratia), üksnes usk (sola fide) ning üksnes Kristus (solus Christus), kõige krooniks aga hoiak, et üksnes Jumalale kuulub kogu au (Soli Deo gloria).

Ettevaatlikkusele, alalhoidlikkusele ja mõõdukusele viidates hoiatas Viilma, et me ei saa muutmis- ja uuendamistuhinas võtta kunagi Kristuselt kirikut üle, sest see poleks enam reformatsioon, vaid revolutsioon. “Kristus üksi on suur Reformaator, meie usu ainus puhastaja ja meile igavese elu kinkija! Kristuses kehastus Jumal ise Armastusena. Armastusena, mis on oma olemuselt ennastandev, mitte ennastkehtestav.” 

Eestimaalastele kui loodusega sidet hoidvale ja otsivale rahvale soovitas peapiiskop Viilma läheneda piiblile Martin Lutheri soovitatud viisil, kes on öelnud: “Pühakiri on nagu ravimtaim: mida rohkem sa seda mudid, seda tugevamini ta lõhnab.”

Usupuhastuspühal, 31. oktoobril 2017 möödub 500 aastat päevast, mil saksa teoloog ja munk Martin Luther avaldas oma 95 usuteesi, mis kritiseerisid patukustutuskirjade ehk indulgentsiate laialdast müüki Saksamaal ja mujal Euroopas. Seda sündmust peetakse reformatsiooni alguseks, mille tagajärjel toimusid Euroopas suured usulised ja poliitilised muudatused, mis panid aluse muuhulgas luteri kiriku eraldumisele roomakatoliku kirikust ning pikemas perspektiivis ka rahvusriikide tekkimisele Euroopas. Mööduvat aastat on ülemaailmselt peetud reformatsiooni 500. aastapäeva meenutamise aastaks, mida on tähistanud luterlased ja roomakatoliiklased esmakordselt üheskoos.

Vt ka siit.

Read more Comments Off on Peapiiskop Viilma: kui võtta Kristuselt kirik üle, poleks see reformatsioon vaid revolutsioon

Uuendatud: täna kell 22.26

Tallinna Toomkirikus oli usupuhastuse pühal pidulik jumalateenistus, millega lõppesid reformatsiooni 500. juubeliaasta sündmused. Juubeliaasta lõppu tähistati teisipäeval paljudes kogudustes.

Enne pidulikku jumalateenistust olid reformatsiooni juubeliaasta korraldajad koos konsistooriumis EELK peapiiskop Urmas Viilma vastuvõtul, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Reformatsioon 500 tähistamisel on aasta jooksul peetud palju arutelusid luteri ja katoliku kiriku koostööst ning nende käigus ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) rollist ja eesmärkidest tänapäeva ühiskonnas.

“Mitte ainult kirik ei ole olnud pildis, vaid kaasatuse aste – erinevad muuseumid, näitused, kontserdisarjad, inimesed istutamas õunapuid oma koduaedadesse – on olnud üllatav. Ma arvan, et see ongi olnud kõige suurem väärtus, mis on selle reformatsiooniaastaga kaasnenud. Mul on tunne, et see on jõudnud inimesteni tavakodudes,” rääkis Viilma.

Juubeli ametlik algus oli veidi rohkem kui aasta tagasi ning pidulikust jumalateenistusest võtsid osa Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Mullusel usupuhastuspühal oli paavst Franciscus Rootsis Lundis, linnas, kus 1947. aastal asutati Luterlik Maailmaliit. Paavsti sõnum oli see, et luterlased ja katoliiklased on üks perekond.

Edasi ERR Uudistest.

Read more Comments Off on EELK võttis kokku reformatsiooni 500. aastapäeva üritused