Tekst Andres Lehestik, foto toomas nigola

Kujutlen käima end kambrites ringi,
kus elamas palju kalleid mälestushingi.
Ühes ruumis on alati päike ja soe,
mu mured ja valud siin enam ei loe,
suurest südameheadusest kamber nii kena,
ikka avali uks, uksel üks sõna – EMA.
Maailm näidanud mulle on küllust ja karmust,
emaarmastust pean heldeks Jumala armuks.
Ei mäleta algust, armul lõppu ei ole,
pole headusel mõõdupuud, piiregi pole.
Sama armastus väe andis tõele, mis lihtne:
„Jeesus mis ütleb, seda siis tehke!“

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Tekst Andres Lehestik , foto Toomas Nigola

Leibkonna vanim leiblane
ühel hommikul kutsus meid appi.
Näitas – „Jala’, kae, edesi makasõ!“.
Palus kohale kutsuda pappi.

Isa Andreas, taadi ristipoeg, jõudis,
toas vaikides eest mindi ära.
Andis õliga õndsust, risti suudelda andis,
võttis minejal patud pealt ära.

„Tulõ, And’okõ, kõrras viil istu mu mano,
õigust kõnõlõ – säälpuul iks ilosamb om?“
„Kuis mullõ kõrd ütlit? – Ku usut, sõs om.“
„Ma usu. Nii om.“
Ei meelest läe lõputu rahu ja vaikus,
mis taadil südame seiskas.

 

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Toomas Nigola

Hääl heliseb, heliseb, heliseb, 
Hääl heliseb tähtede vahele. 
Hääl ilma sündis ja helises, 
tähevalgus tõusis ta kohale. 

Kolm kuningat rändasid idamaalt, 
kaasas Häälele kinkide koorem. 
Kingikoormad nüüd rändavad igal maal, 
aga Hääl on kink kõige suurem. 

Hääl helisev maa peale rahu loob
ja inimestest hea on meel. 
Meie südameisse ta rõõmu toob.
Jõuluhelinad hinges ja väljadel. 

Koos laulame, hõiskame rõõmuga
ja kellade kõla kajagu. 
Meile Looja poolt loodud häälega 
Häälel ühisel hüüame elagu! 

Ave Gloria, Gloria, Gloria, 
ave Gloria alleluia. 
Ave Gloria alleluia, 
alleluia, alleluia.

Andres Lehestik

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Tekst Andres Lehestik ja foto Toomas Nigola

Jalg raske ja raske on rada,
kui üksinda taeva all samme sead.
Vahel üürike rõõm, kui saad helistada,
tunda läheduslaineid,
küll tahaks kallitel paitada pead!

Hea rändur, hea on tajuda, mõelda:
kuhu iganes lähed – Tema on lähedal.

Oled levis, limiiti on lõputult, aku peab.
Mis hingel ja hingest öelda otse saad ära.
Tasane tuulehoog pikalt silitab pead.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Fotomontaaž: Toomas Nigola

Lumeräitsakaid järsku nii palju
langeb hooga ja juurde ja lõpmata!
Koiduvalgel veel viimane helves
tasa, tasa – nüüd rahus on maa.
 
Valge alla jäid väsinud vaated,
valges rahuselt rõõmustab hing,
koorem õlgadelt oleks kui võetud,
tänan tasasel sosinal Sind.
 
Päeva alguses areldi aimub,
kuidas tuled kord kirkuses helgena.
Hoia helbeina hõljuvaid hingi
ilma üksinda jäämast, ilma Sinuta.
Andres Lehestik

Read more Kommentaarid välja lülitatud