Pühapäeval, 4. juunil kell 11-16 peetakse  Tallinnas, Kaarli kiriku ees heategevuslikku  kevadlaata, mille tulu läheb Kaarli kooli heaks.

Laadal avatud kohvikus pakutakse lastevanemate  valmistatud ja annetatud küpsetisi, smuutisid  jm maitsvat.  Osta saab talutoitu, taimi ning käsitööd. Lisaks on võimalus kirbuturult  soetada kasutatud riideid ning majapidamistarbeid. Avatud on lasteala, skaudid küpsetavad tokisaia, toimub õnneloos.

Kell 13 on  Kaarli kirikus  kooli kevadkontsert, kus esinevad kõik Kaarli kooli lasteaialapsed ja kooliõpilased, lisaks on etteasted Kaarlikese muusikastuudio pilliõpilastelt. Sissepääs tasuta!

Kaarli kool on väike kogukonnakool, kus hetkel õpib 80 last kuni 4. klassini. Igal sügisel võetaks juurde üks esimene klass ning tehakse koolimajas  korda uus klassiruum.  Järk järgult uuendatakse ja laiendatakse koolimaja vastavalt kooli vajadustele.

Kooli kogukond on pannud seljad kokku ning alustanud erinevaid aktsioone kooli arendamise fondi kogumiseks.   Kevadlaada ning muude sarnaste üritustega soovitakse koguda selleks raha.

Oodatud on kõik huvilised!

Vt ka siit.

 

 

Read more Comments Off on Kaarli kool kutsub kevadlaadale
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik  (EELK) võttis vastu avalduse kiriku rollist Eesti ühiskonnas ja leidis, et ka kirikul on kanda oma oluline osa ühiskondlikus diskussioonis.

Tartus kogunenud kirikukongress rõhutas oma avalduses, et Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on oma töös ja teenimises suunatud Eesti rahvale ning kannab kaasvastutust ka Eesti rahva ja kultuuri eest. Kirik on enda sõnul identiteedi ja kogukonna alustala ning rahva hariduse ja kultuuripärandi edasikandja. Kirik eristab küll usule ja südametunnistusele tuginevat ning ühiskondlik-poliitilist ühiselu, kui osaleb siiski ühiskondlikus maailmavaatelises arutelus, kandes ühtlasi ka sotsiaalset vastutust.

«Kirik osaleb ühiskondlikus religioosses ja maailmavaatelises diskussioonis,» seisab avalduses.

«Vaba rahvakirik eristab usule ja südametunnistusele tuginevat ning ühiskondlikku poliitilist ühiselu. Vaba rahvakirikuna elame maailmavaateliselt ja religioosselt mitmepalgelises ühiskonnas. Katsed eirata erinevate eluorientiiride tähendust ja mõju ühiskondlikule elule või pidada neid üksnes privaatsfääri kuuluvaks on osutunud lühinägelikeks. Vajalik on usuliste ja maailmavaateliste veendumuste avalik tunnistamine ning nende üle ja nende vahel toimuv diskussioon. Vaba rahvakirikuna on meie ülesanne tunnistada ja mõtestada kristlikku usku avalikus dialoogis.»

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on EELK: kirik osaleb ühiskondlikus diskussioonis

Tartu Ülikooli võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak kirjutab, et ilmalikkus ei taga ühiskonna turvalisust.

Manchesteri terrorirünnaku järgses intervjuus mainis president Kersti Kaljulaid, et Eesti on rangelt ilmalik riik, mis pidavat garanteerima ühiskonna suurema turvalisuse. Võimalik, et ta viitas asjaolule, et kuna riik ühtegi kirikut või usku enda institutsioonide osaks ei loe, ei teki ka usulisi konflikte vastavalt pinnalt.

Kõige rangemalt ilmalik ja kõike usuga seotut avalikust sfäärist välja tõrjuv riik Euroopas on aga Prantsusmaa. Sealne olukord ekstremismi leviku osas näib olevat hullem kui enamikus teistes Euroopa riikides. Kaasa arvatud Inglismaal, kus on riigikirikuks Inglise Kirik, mille kõrgeimaks peaks on vormiliselt Ühendkuningriigi usu kaitsja tiitlit kandev protestandist monarh. Luteri kirik on siiani sisuliselt riigikirikuks näiteks Taanis ja nii Norras, Rootsis, Soomes, Islandil, Maltal, Kreekas, Bulgaarias kui paljudes teistes maades on kristlikud kirikud riigiga eri toimingute ja seadusandluse kaudu seotud.

Padukatoliiklikus Poolas reguleerivad aga riigi ja kiriku suhteid eri tavad ja seadused. Erinevalt USAst, kus kristlaste, juutide, mormoonide Jumal on pidevalt kohalolev pea iga poliitiku retoorikas ning valdav osa rahvast on ühemõtteliselt usklik, ei ole Euroopas üldiselt tavaks religioossust või viiteid kõrgematele jõududele avalikus sfääris ülemäära eksponeerida. Seost suurema turvalisuse ja rangelt ilmaliku riigi vahel ei paista aga kuskilt, pigem ehk isegi vastupidi.

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Peeter Espak: president Kaljulaidil pole õigus

Reformatsiooni 500. aastapäev tähistab Berliinis ligikaudu 140 000 inimest, nende seas ka Ameerika Ühendriikide eelmine president Barack Obama, kes avaldas toetust Angela Merkelile ja kritiseeris teravalt Donald Trumpi poliitikat.

Berliin. Neljapäev, 25. mai. Juba hommikul kella poole üheksa paiku ringi liikudes oli näha, et midagi on teistmoodi kui tavaliselt. Kõikjal Saksamaa pealinna tänavatel säras õnnelikke nägusid, oli kuulda naeru ja elevil vestlust. Vähemalt pool rongijaamades ringi liikuvatest inimestest oli kogunenud nelja-viieliikmelistesse rühmadesse. Kaelas oli neil oranž pael või sall, mis viitas sellele, et nad võtavad osa 36. evangeelsest kirikupäevast – neli päeva kestvatest pidustustest. Sel korral on kirikupäev pühendatud 500 aasta möödumisele ajast, mil Martin Luther naelutas legendi järgi Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi ja pani aluse evangeelse kiriku tekkele.

Tavapärasest rohkem oli näha ka politseinikke ja kiirabitöötajaid. Saksamaa meedia teatel turvab pidustuste ajal Berliini tänavaid ja sündmuste toimumispaiku 6000 politseinikku, kelle esialgu plaanitud arvu suurendati pärast Manchesteri terrorirünnakut. Samuti on korraldajate sõnul nüüd rohkem tähelepanu pööratud sellele, et keegi autoga rahva sekka sõita ega kahtlaseid esemeid üritustele kaasa võtta ei saaks. Sündmuste toimumispaika sisenedes tuleb kõigil külastajatel kott ette näidata ja kui sealt midagi keelatut ei leita, kinnitatakse koti sanga ümber roheline pabeririba.

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Reformatsiooni 500. aastapäeva pidustused tõid Barack Obama Berliini

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik  (EELK) tähistab tänavu sajandat sünnipäeva. Tartus peetud juubeli-kongressil tõdeti, et kirik on oma positsiooni küll kindlustanud, kuid on valdkondi, kus kiriku hääl võiks tugevamalt kõlada.

1917. aastal toimus Tartus esimene eesti koguduste esindajate kirikukongress. Tartus vastu võetud deklaratsioon, milles märgiti, et Eesti luterlik kirik on vaba rahvakirik kodumaal ja asundustes, oli Eesti Evangeelse Luterliku kiriku sünniaktiks. Sada aastat hiljem võeti samuti vastu deklaratsioon kiriku rollist Eesti ühiskonnas, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Rahvakirik täna ennast siis ümbersõnastades või mõtestades ei tähenda mitte seda, et kogu rahvas kuulub kirikusse, vaid tähendab seda, et luteri kirikul on rahvakirikuna vastutus teenida kogu rahvast,” ütles EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Edasi ERR uudistest.

Read more Comments Off on EELK tähistab sajandat sünnipäeva

Tänavu tähistatakse üle kogu maailma suurejooneliselt Reformatsiooni 500. juubeliaastat. Eestis liitub sellega veel ka saja aasta möödumine siinse evangeelse kirikukorralduse reformist, mis viis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku sünnini vaba rahvakirikuna.

Tartus mõlemat tähtpäeva pühitseva kirikukongressi raames esitleti laupäeval, 27. mail reformatsiooni aastapäevale pühendatud tervikasja: postmarki ja esimese päeva ümbrikku.

Postmargi ja ümbriku  on kujundanud Riho Luuse ning millel on kujutatud Keilas asunud Martin Lutheri mälestussammast. See 1862. aastal Kumna mõisnik Georg von Meyendorff korraldusel Keila pastoraadi lähedale püstitatud pronksist mälestussammas reformatsiooni suurkujule Martin Lutherile oli ainus omataoline kogu Vene keisririigis ning selle selgitavad kirjad olid esmakordselt eesti keeles. Nõukogude võimud eemaldasid kuju 1949. aasta detsembris.

Aastas antakse välja keskmiselt 25-30 uut postmarki.

Vt ka siit.

Read more Comments Off on Esitleti reformatsiooni 500. aastapäeva postmarki ja ümbrikku

26. ja 27. mail Tartusse Eesti vaba rahvakiriku 100. sünnipäeva tähistavale kirikukongressile kogunenud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku  (EELK) liikmed ja kaastöölised võtsid vastu avalduse kiriku rollist Eesti ühiskonnas.

Meenutamaks ja tähistamaks Eesti rahvast ja siinset 800-aastast kristlikku elu mõjutanud suurte sündmuste aastapäevi, 500 aasta möödumist luterlikust reformatsioonist ning 100 aasta möödumist Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Eesti Vabariigi sünnist, on 2017. ja 2018. aasta on Eesti kirikurahva poolt pühendatud teemale „Vabaduse teetähised“.

Tartus kogunenud kirikukongress rõhutab oma avalduses, et Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on oma töös ja teenimises suunatud Eesti rahvale ning kannab kaasvastutust ka Eesti rahva ja kultuuri eest. Kirik on meie identiteedi ja kogukonna üks alustaladest ning rahva hariduse ja kultuuripärandi kandjatest.

Kirik, eristades usule ja südametunnistusele tuginevat ning ühiskondlikku poliitilist ühiselu, osaleb ühiskondlikus religioosses ja maailmavaatelises arutelus ning, teenides ühiskonda diakoonia ja hingehoiuga, kannab ka sotsiaalset vastutust.

EELK vaba rahvakirikuna on osa üleilmsest Kristuse kirikust, olles osaduses ja tegutsedes koos teiste kirikutega Eestis, Euroopas ja kogu maailmas.

“Kristlik usk ja kirik rajanevad evangeeliumis avalikuks saanud kolmainu Jumala ustavusel, kohalolul ja tegutsemisel. Selles tänulikus veendumuses ja usalduses vaatame juubeliaasta kirikukongressil julge ja rahuliku südamega tulevikku,” tõdetakse avalduses.

Vt ka siit.

Read more Comments Off on Kirikukongress võttis vastu avalduse kiriku rollist ühiskonnas

Sel aastal möödub esimesest kirikukongressist, mis tõi kaasa suure muutuse meie kiriku korraldusse, 100 aastat. Esimesel kirikukongressil Tartus 31. mail ja 1. juunil 1917 sõnastati Eesti vaba rahvakiriku projekt.

Kongress kogunes Treffneri gümnaasiumi hoonesse. Kuid peagi selgus, et sealsed ruumid ei mahuta osavõtjate hulka ja kongress toodi üle toona veel ehitusjärgus oleva Tartu Pauluse kiriku kõrval asuvasse hoonesse aadressil Riia 25. Nüüd on Tartu Pauluse kirik lõplikult valmis saanud ja väärika tähtpäeva tähistamiseks on see kõige sobivam koht.

Jumalateenistusel teenivad EELK peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Einar Soone jt vaimulikud.

Vaata ülekannet ETVst.

Read more Comments Off on EELK juubelikongressi jumalateenistus Tartu Pauluse kirikus

3. sajandi algusest pärit Jõelähtme kirik on oodanud uut katust tornile kümme aastat, kuid ka viimasel kahel aastal pole olnud toetust piisavalt. Nüüd uut tornikiivrit ehitatakse, kuid osa raha on endiselt puudu.

Jõelähtme kirik on tähelepanuväärne kultuurikants Peterburi tee ääres. Hoone ehitati 1220. aastatel ja ehkki algsest väljanägemisest kellelgi aimu pole, arvatakse, et kirikul võis olla koguni kolm torni – tegu oli nimelt kindluse ja kaubakirikuga ning ühte torni kasutati, et laepealsele kauba- ja viljakotte vinnata, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Kirikus on olnud vaimulikuks Gustav Schüdlöffel, kes 19. sajandi alguses hakkas koguma Kalevipoja-lugusid.

“Meil on olnud siin Schüdlöffeli nimeline baltisaksa soost vaimulik ja tema on esimene, kes võttis kasutusele nn uue kirjakeele,” selgitas Jõelähtme koguduse õpetaja Margus Kirja.

Edasi vt ERR uudistest.

Read more Comments Off on Jõelähtme kirikule ehitatakse uut tornikiivrit

Suure-Jaani festival (17.- 23. juunil) on maalähedasemaid ja eestimeelsemaid meil korraldatavatest. Festival väikelinnas ning selle ümbruskonnas on kogu Eestis harukordne – see on ühe valla sisukas muusikapidu, mis hoiab tähelepanu all heliloojate Kappide loomingut, samuti kõlab siin alati helilooja-klassiku Mart Saare looming. Nad kõik on pärit Suure-Jaani mailt.

Muusikapeo ürituste peakorraldaja on kuuendat aastat kultuurimaja direktorina Anneli Kundla, temaga koos kultuurimaja kunstiline juht Aire Levand. Vallavanem Tõnu Aavasalu toetab muusikapäevi igal võimalusel, üritusse on kaasatud teabejuhi ja filmikroonikuna Suure-Jaani vallavalitsusest ka ajalehe „Leole“ peatoimetaja Leili Kuusk ning festivali iga-aastane fotograaf Jaanus Siim. Korraldamisel on abiks paljud kohalikud kultuurilembesed ja ettevõtlikud inimesed. Omanäoline muusikapidu pakub kodumaist igale maitsele ja eale ning on märgatavalt osanud endaga kaasa tuua ka nooremat huviliste ringi ja kuulajaskonda.

Festivali kunstiline juht ja selle üks asutajaid on muusikaakadeemia (EMTA) oreliprofessor Andres Uibo. Kogemustega muusikategelase ning interpreedina on ta Suure-Jaani festivali esinejate meeskonda kutsunud meie silmapaistvamad interpreedid, aatelised kaasamõtlejad meie rahvuskultuuri parima käekäigu nimel. Festival toimub otse Eestimaa südames, aga eestimeelseks ei tee seda ainult eesti muusika rohkus kavades, vaid mitmed palju sügavamal olevad asjad, milledest mõned on vaid aimatavad. Juba nüüd, neljapäeval 25. mai pärastlõunal kell 15 korraldab Suure-Jaani vallavalitsus heliloojate Kappide majamuuseumis oma festivali juubeli puhul ilmunud raamatu esitluse, raamat kannab pealkirja „Helisev vaikus. Suure-Jaani muusikafestival aastast 1998“.

Tänavu on muusikafestival taas enda hõlma alla võtnud ülemaalise vaimuliku laulupäeva, mis kannab nimetust „Üks kindel linn ja varjupaik“ ja leiab aset laupäeval 17. juunil.

Edasi loe ERR kultuurist.

Read more Comments Off on Suure-Jaani muusikafestival tuleb juba kahekümnendat korda