Peapiiskop Urmas Viilma andis täna Tallinna praostkonna praostile ja Tallinna Jaani koguduse õpetajale Jaan Tammsalule üle ajaloolise kuldristi, mille kandmise õigus on tal nüüd kuni elu lõpuni.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku teenete kuldrist anti Jaan Tammsalule seoses 30. ordinatsiooniaastapäevaga ning ustava teenimise eest Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus.

„Bruno Hasselblatt asus teenima seda kogudust sada aastat tagasi. Ühel hetkel otsustas kogudus kinkida talle kuldristi. Selle risti teisel küljel, mis rahvale ei ole nähtav, on aastaarv 1867 tähistamaks koguduse loomise aega,” rääkis peapiiskop Urmas Viilma risti üle andes.

Ristil on kirjakoht esimesest Peetruse kirjast, neljandast peatükist, salmid 10 ja 11: „Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad. Kui keegi räägib, siis ta rääkigu nagu Jumala sõnul, kui keegi teenib, siis teenigu nagu selle jõuga, mille Jumal annab, nõnda et Jumal saaks kõigiti austust Jeesuse Kristuse kaudu, kelle päralt on kirkus ja võimus igavesest ajast igavesti!“

“Need sõnad hakkavad saatma, Jaan, ka sind selle ristiga koos. Sa oled käinud Issanda teel 30 aastat ja tegelikult on see see põhjus, miks me täna siin oleme: teenimisülesanne, mille Issand on andnud, see kutse, millele sa oled vastanud,” rääkis Viilma.

Edasi loe Delfist.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Eestlasi iseloomustatakse kui usuleigeid inimesi, meie põhiseadus ütleb: “Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole.” Kas riigikirikut oleks aga tarvis?

Meedias ja sotsiaalmeedias käib arutelu eestlaste usklikkuse ja islami võimaliku Eestisse invasiooni üle. Viimase ühe põhjusena on nimetatud ka eestlaste usuleigust kristluse suhtes. Saarte Hääl küsis Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) ja Eesti apostlik-õigeusu kiriku (EAÕK) esindajailt, kas riigikirikut on tarvis või mitte.

Joel Luhamets, EELK piiskop, endine Kuressaare koguduse õpetaja:

Riigikirikut kindlasti vaja ei ole. Riik ei pea sekkuma kiriku asjadesse ega kirik riigi omadesse. Mõlemad peaksid oma ülesannetes vabad olema. Kirik saab oma ülesannet kõige paremini täita just vabana.

Kuna luterlikul kultuuril ja luterlikul kirikul on Eestis olnud kandev ja kujundav roll, siis oleks aga täiesti loomulik, et kirikut riiklikult rohkem tunnustataks ja riik tuleks appi nende asjade puhul, mis kiriku tegevust takistavad. Et me saaks rahus teha oma tööd.

Praegu on kirikule jäänud väga palju muinsuskaitse all olevat vara, mis koguduste elu kõvasti kurnab. Kuna see vara on kogu rahva rikkus, näeme, et riigi ja kiriku koostöö võiks olla tugevam. Siin ei tohiks aga kumbki kummalegi mingeid ettekirjutusi tegema hakata.

Edasi loe Saarte Häälest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Tänavu eraldatakse programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014–2018” kultuuriväärtuslike pühakodade remondiks 617 671 eurot, pühakodade sisustuse konserveerimiseks 12 574 eurot, ehituse projektdokumentatsiooni koostamiseks 11 803 eurot, piksekaitsete paigaldamiseks 6225 eurot ja pühakodade jätkusuutliku kasutamise valdkonna toetusteks 4500 eurot.

Taotluste arv ja kogusumma näitavad jätkuvalt kultuuriväärtuslike hoonete suurt investeerimisvajadust, teatas muinsuskaitseamet.

2017. aastaks esitati pühakodade programmile 143 taotlust kogusummas üle 3,4 miljoni euro, vahendeid investeeringute eelarves on sel aastal 660 486 eurot. Tänavu otsustati erinevas mahus restaureerimistoetusi eraldada 19 pühakojale, projektdokumentatsioonide koostamise toetusi antakse neljale pühakojale ja kaks pühakoda saavad toetused, et paigaldada piksekaitsed. Toetuste andmise üle otsustab programmi 15-liikmeline juhtnõukogu, kuhu kuuluvad erinevate konfessioonide, ministeeriumide, linna- ja maaomavalitsuste liitude esindajad ning sakraalarhitektuuri eksperdid.

Pühakodade restaureerimise eelarvest eraldatakse sel aastal toetusi nelja konfessiooni kirikutele (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik ja Eesti Metodisti Kirik). „Pühakodade programmi prioriteet on programmi raames alustatud tööde lõpetamine ja mul on äärmiselt hea meel, et tänavu saab lõpule viia mitu suurt restaureerimisprojekti – valmis saavad Haapsalu toomkiriku katus, ülimalt avariilises seisus olnud EELK Saarde kiriku tornikiiver, samuti EELK Järva-Jaani kiriku pikihoone katus ja EAÕK Saatse Püha Paraskeva kiriku katusemaastik,” ütles programmi juhtnõukogu esimees Siim Raie.

Edasi loe Delfist.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Tallinna Toompea Kaarli koguduse tegevust juhib järgmised neli aastat äsja valitud juhatus, kuhu vaimulikud kuuluvad oma ameti poolest. Abiõpetaja Kaisa Kirikal (vasakult), Kristel Kleinot (esimest korda juhatuses), Peep Väljaste, Vootele Hansen (esimees), Siim Mõistlik (esimest korda juhatuses) ja õpetaja Jaak Aus. Koguduse arhiiv

EELKs on valimiste aasta. Alustuseks valivad endale uued juhtorganid kõik 167 kogudust.

Viimase aasta jooksul liikmeannetuse teinud ja armulaual käinud täisealised koguduseliikmed võivad osaleda nõukogu valimistel, mis omakorda valib juhatuse. On ka 44 sellist kogudust, kus nõukogu ülesandeid täidab täiskogu. Seal valitakse ainult juhatus.
Nõukogu ja juhatuse peamisteks ülesanneteks on koguduse majandusasjade korraldamine ja vaimulike abistamine usuelu edendamisel. Nõukogu valib vajadusel kogudusele ka õpetaja.

Rahulikud valimised
Mitmest eri kogudusest kinnitati Eesti Kirikule üksmeelselt, et valimised on seal kulgenud üsna vaikselt ja rahulikult. Tõsist valimiskampaaniat või põhjalikku arutelu koguduse tuleviku üle näib harva ette tulevat. Erandiks oli Tartu Ülikooli-Jaani koguduses 21. jaanuaril valimiste-eelne seminar, kus arutleti järgmise nelja aasta prioriteetide üle.
Ka ei kasuta koguduste liikmed tavaliselt õigust omalt poolt kandidaate üles seada ning seetõttu saab valiku teha õpetaja ja juhatuse poolt esitatud inimeste seast. Peaaegu kõik neist osutuvad ka valituiks, vaid paar vähem hääli saanut jäävad nõukogu asendusliikmeteks. Valimisaktiivsus on olnud erinev, kuid mõnes koguduses on hääletamas käinud vaid kümnendik täiskogu liikmetest.
See ei viita küll tingimata liikmete ükskõiksusele oma koguduse tuleviku suhtes. Paljudes väikestes kogudustes kujuneb aktiivsete kaasalööjate ring nimelt töö käigus spontaanselt. Valimisi peetakse seetõttu formaalsuseks ega vaevuta hääletama tulema.
Kolga-Jaani õpetaja Peeter Parts leiab, et valimistest osavõtjate arvu suurendamiseks võiks aga lubada ka elektroonilist hääletamist. Paljud maakoguduste liikmed elavad tänapäeval kodukohast kaugemal ja kasutaksid seda võimalust meelsasti.
Ent küllap tõstab aktiivsust seegi, kui hääletada saab pikema aja jooksul. Rakvere koguduses kestsid valimised terve nädala ning nõnda saadi osalema peaaegu pool täiskogu liikmetest. Õpetaja Tauno Toompuu seletab suurt aktiivsust ka sellega, et valimised toimusid jõulude eel ja ajal, mil kirikus käis palju rahvast.

Vanad ja uued tegijad
Üldiselt pole koguduste töös suuremaid muudatusi ette näha, sest enamik endise nõukogu liikmetest valitakse tavaliselt tagasi. Siiski annavad valimised hea võimaluse tõmmata kogudusetöösse kaasa ka uusi inimesi.
Näiteks Järva-Jaani õpetaja Katrin-Helena Melder peab oluliseks, et nõukogu koosseis oleks tasakaalustatud. Seetõttu püütakse kandideerima leida ka äsja kogudusega liitunuid ja rohkem meesterahvaid. Toompuu kinnitusel pöörati Rakveres kandidaatide selekteerimisel tähelepanu aga sellelegi, et asjatundlikke inimesi jätkuks kõigisse töövaldkondadesse.
Üldiselt valitakse nõukogudesse neid, kes on varasemalt tegusate koguduseliikmetena silma paistnud. Sageli on nad aga ka muidu ühiskondlikult aktiivsed. Näiteks Kolga-Jaani koguduse nõukogu liikmetest on pooled tegevad vallaomavalitsustes, sealhulgas ka uus juhatuse esimees Kalevi Kaur. „Olen seda meelt, et ka väikesel maakogudusel on koht siin päikese all. Tahan kaasa aidata sellele, et Kolga-Jaani kogudus kasvaks ja areneks,“ põhjendas ta oma valmisolekut asuda koguduse etteotsa. Kaur rõhutas ka, et kogudusel on olnud eriline koht nii Eesti ajaloos kui kohalikus elus, mistõttu ei suuda ta piirkonda ilma tegutseva kirikuta ette kujutada.
Mõnel pool on aga valimised alles ees, näiteks eeloleval pühapäeval toimuvad need Juurus, Laiusel ja Vändras, lõppevad Tartu Maarja ning algavad Võnnu koguduses. 5. märtsiks peavad kõik kogudused olema oma juhtorganid ära valinud. Siis ootavad ees praostkondade nõukogude ja kirikukogude liikmete valimised.
Rain Soosaar

Valimiste aasta EELKs
6.11.2016–5.3.2017 valivad kogudused juhtorganeid
5.3–31.5.2017 valivad praostkonnad nõukogusid ja kirikukogu liikmeid
1.1.–31.5.2017 valib vaimulike konverents kirikukogu liikmeid
28.–29.11.2017 valib kirikukogu kirikuvalitsuse liikmeid
Allikas: www.eelk.ee

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Eesti Kiriku tegemisi tutvustas nõupidamisel kolleegiumi liige dr Priit Rohtmets. Tiiu Pikkur

Tänavu on suurte juubelite aasta, kogu maailmas tähistatakse 500 aasta möödumist reformatsiooni algusest, on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku 100. sünnipäev. Suured juubelid vajavad väärikat tähistamist.

Reformatsiooni juubeli avajumalateenistus 9. oktoobril Tallinna Oleviste kirikus oli võimas hetk, juubeliaasta sai väga ilusa alguse, tõdeti juubelitoimkonna nõupidamisel 18. jaanuaril. Eriti tõsteti esile avamisel peetud suurepäraseid kõnesid, mille pidasid roomakatoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan, justiitsminister Urmas Reinsalu ja Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas. Avajumalateenistuse heale kordaminekule pani oma õla alla ka Tallinna linn.
Teine õnnestunud üritus, mis nõupidamisel ühise heakskiidu pälvis, oli oktoobris rahvusraamatukogus kahel päeval suure auditooriumi ees peetud reformatsioonikongress „Reformatsioon 500 – vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid“. Korraldajaks oli usuteaduse instituut, kes sellega oma 70. aastapäeva tähistas. Kongressi materjalid on kõigile huvilistele instituudi kodulehel saadavad ja tasuvad kindlasti ülevaatamist.

Istutame õunapuu
Kestvaks tegevuseks on oktoobris alguse saanud õunapuude istutamine. Peapiiskop Urmas Viilma kutsub kõiki üles tähistama juubeliaastat Eesti linnades, valdades, külades ja alevites, kihelkondades ja kogudustes ning kodudes õunapuude istutamisega. Võiksime aasta jooksul istuda Eestimaale 500 õunapuud, on peapiiskop püstitanud eesmärgi.
Tallinna Jaani kiriku juurde, aga ka paljudesse teistesse kohadesse on õunapuud juba istutatud. Kevad läheneb, aeg plaani pidada, kuhu oma õunapuu istutada! Kui õunapuu(d) istutatud, tasub sellest konsistooriumisse teada anda, seal peetakse arvet ja läkitatakse igale istutajale ka vastav tunnistus.
Reformatsiooni aastapäevale oli suunatud peapiiskopi karjasekiri usupuhastuspühal 2016. EKNi president Andres Põder ja toonane siseminister Hanno Pevkur kutsuvad ühispöördumises (21.09.16) kõiki Eestimaa elanikke nendes ettevõtmistes osalema, et vaadata tagasi poole aastatuhande pikkusele perioodile meie maa ja rahva ajaloos, arutlema ühiselt nende väärtuste üle, millele tuginevalt suudame tagada eesti rahva, keele ja kultuuri kestmise järeltulevatele põlvedele.
Tulemas on huvipakkuvaid ettevõtmisi. EELK 100. sünnipäeva tähistamise kõrgpunkt on 26. ja 27. mail Tartus peetav kirikukongress, senisest suurejoonelisem tõotab tulla seekord oikumeeniline suure reede ristitee Tallinnas.
Oma osa juubeliüritustel on kindlasti muusikal. Prof Andres Uibo juhtimisel läks jaanuari alguses hästi korda 14 kontserdi ja 3000 külastajaga Bachi muusikafestival. Tuleb vaimulik laulupäev, minnakse Lutheri ja Bachi radadele Saksamaale, on erilisi näitusi jne. Juubeliürituste täpne kava on EELK kodulehel.
Tiiu Pikkur

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Merille Hommik

20. jaanuaril sai Ameerika Ühendriikide 45. presidendiks Donald Trump. Üksmeelt selles osas, mida Trumpi valimisvõidust ja valimiste võitmise viisist järeldada, on väga vähe. Paljud kommentaatorid nimetavad teda populistiks, kuna ta räägib kas (liht)rahva või siis valgenahalise lihtrahva nimel, kellest valitsev eliit (ingl k establishment) justkui ei hoolivat.
Kui näpuga järge ajada, siis aga selgub, et jõulist populismi leiti ka Bernie Sandersi (demokraatide üks presidendikandidaat) esinemistest ning üldpildis oli populism midagi, mida vähem või rohkem oli kombeks kasutada kõigil.
Teine Trumpi iseloomustav märksõna on „tõejärgsus“ (post-truth, mille Oxfordi kirjastuse veebileht Oxford Dictionaries kuulutas 2016. aasta sõnaks) või „tõepõhjatus“ (Indrek Ibrus, „Tõepõhjata ühiskond – mis see on?“, Eesti Ekspress, 23.11.2016). Kui Politifact uuris Trumpi kampaaniaaegsetes väidetes sisaldunud tõde, osalist valet, faktide moonutusi ja lausvalet, leiti tulemusena, et 76% Trumpi väidetest põhinesid vähemalt mingil osal valel (http://www.politifact.com/personalities/donald-trump/).
Ent jällegi, Oxfordi kirjastus ei nimetanud „tõejärgsust“ aasta sõnaks mitte Trumpi valimisvõidu tõttu, vaid sellepärast, et tõejärgsus on üldisem tahk sellest, milliseks poliitika ja ühiskonna avalik mõtestamine on muutunud.
Mõni päev tagasi arutati Tallinna Televisioonis Peeter Võsa juhtimisel selle üle, kas kahe aasta pärast Euroopa Liit on või ei ole. Tõega, ratsionaalsusega ei ole sellisel arutelul suurt midagi pistmist. Kui üks arvab, et kahe aasta pärast on, ja teine, et ei ole, võivad saate jälgijatel sassi minna faktid ja põhjendatavad seisukohad ning arvamused, mis on õhust võetud ehk millel puudub põhjendatav alus.
Lähema kahe aasta jooksul ei jõua lõpule tõenäoliselt isegi Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust. Ratsionaalselt saab arutada ka selle üle, mis muutub halvemaks või paremaks ja kelle jaoks juhul, kui prantslased rahvana soovivad (!) lahkuda. Kõik pole kunagi kõigile ühtmoodi halb.
Tõejärgsele ajastule on omased „arvamused“ stiilis „valitsus ei tee midagi“ (kuna valitsus teeb ja toimib 24/7, võib sellist väidet pidada lausvaleks) või et „kodanikust keegi ei hooli“ (minge supermarketi kassasse, vaadake sigaretipakkidel olevaid pilte ja mõelge järele selle üle, kas mitte mõnel juhul ei minda hoolimisega isegi liiga kaugele).
Trump ei muuda maailma, maailm on muutunud ning Trump on selle ilming. Kui ajakiri Economist analüüsis mõned kuud tagasi tõejärgsust poliitikas, leiti selle näiteid nii Clintonilt kui Trumpilt, nii Brexiti pooldajatelt kui vastastelt, mistõttu tõejärgsus ei ole omane vaid üksikutele. Tõejärgsus on osa suhtlusviisist.
Kolmandaks kasutatakse Trumpist rääkides aga negatiivsena kõlavate sõnade kõrval ka positiivseid. Ta siiski võitis valimised, tal oli ressursse ja kuulsustest toetajaid vähem kui Clintonil, ent ta oskas strateegilisemalt kasutada ära kaasaegset meediat. Trump jätab mulje, et väljendab ausalt seda, mida tunneb, ning sel moel saavad inimesed ammutada temast julgust teha sedasama. Pidi olema piisavalt positiivset ka selleks, et ajakiri Time sai valida Trumpi lõppenud aasta inimeseks.
Kõige enam peavalu tekitab Trumpi puhul see, et ta ei ole etteennustatav ja tema sõnumid pole lõpuni mõistetavad. Kui ta lubab „teha Ameerika taas suureks“ või väidab, et „Ameerika arvelt ei tohi mujal keegi rikkaks saada“, siis sellised sõnumid on ta otsesele publikule – Ameerika Ühendriikide kodanikele ja valijatele – üsna enesestmõistetavad, sest sarnaseid sõnumeid esitavad oma valijatele valitsused ka mujal.
Segadus tekib aga mitmetel ülejäänutel – nende hulgas ka meil Eestis. Praegu tunneme ka meie end olevat Trumpi publik ning püüame aru saada, mis sedalaadi sõnum võib tähendada meie jaoks.
Võib-olla just seetõttu, et iga sõnum võib jõuda kõikjale ja selle vastuvõtjast tulenevalt võib omandada erinevaid tähendusi, on sõnumitest olulisem tähele panna tegusid ehk reaalseid poliitikaid. Kui palju selles osas Trump üldse saab olla teistsugune, kui oli Obama varem või oleks olnud Clinton, on üks oluline küsimus.
Teine oluline küsimus on, et Trump pole suures poliitikas varem olulisi ameteid täitnud, mistõttu varasema põhjal ei ole võimalik teada, mida temalt oodata võiks. Ning viimselt, selle asemel et keskenduda vaid Trumpi isikule, on ehk olulisem ära tunda, kuidas üldiselt on muutunud kodanike ja valitsuse suhe ning poliitika mõtestamise viisid veebikogukondades. Trump on pigem ilming või näide muutustest, mis on toimunud kõikjal ning puudutavad enamat kui vaid suurriikide poliitikat.

Kilp,Alar2015

 

 

 

 

Alar Kilp,
kolumnist

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Igal aastal jaanuari lõpus on EELK vaimulikud kogunenud konverentsile. Käesolev aasta on erandlik. Kokkusaamine toimub sellel aastal maikuu 26. ja 27. päeval Tartus. Selleks on päris mitu põhjust. Esimene ja kõige tähtsam on kindlasti see, et tänavu möödub esimesest kirikukongressist 100 aastat. See kongress tõi kaasa suure muutuse meie kirikukorraldusse. Esimesel kirikukongressil Tartus 31. mail ja 1. juunil 1917 sõnastati Eesti vaba rahvakiriku projekt. Kongress kogunes Treffneri gümnaasiumi hoonesse. Kuid peagi selgus, et sealsed ruumid ei mahuta osavõtjate hulka ja kongress toodi üle tol korral veel ehitusjärgus oleva Tartu Pauluse kiriku kõrval asuvasse hoonesse Riia 25. Tartu Pauluse kirik on nüüd lõplikult valmis saanud ja on väärika tähtpäeva tähistamiseks kõige sobivam koht.
Teine põhus on see, et käesoleval aastal möödub 500 aastat meie kirikuelu veelgi enam mõjutanud reformatsioonisündmustest. Nende sündmuste kaalu ja tähendust tänapäeva jaoks koguneme hindama Tartu Pauluse kirikusse EELK juubelikonverentsile. Kuigi nende tähtpäevadega on läbi aasta seotud väga paljud ettevõtmised, kujuneb reformatsiooni 500. ja EELK 100. aastapäeva juubelikonverents Tartus meie kirikus selle aasta tippürituseks.
Kolmas põhjus selliseks kokkusaamiseks on seegi, et kord võiksid ühiseks konverentsiks koguneda erinevad koguduste töötegijad. Selleks on juba kaua soovi avaldatud, et kiriku töötegijad kasvõi harva kõik ühiselt kokku saada. Aastaid on küll peetud vaimulike konverentsi, koguduste juhatuseesimeeste konverentsi ja kirikumuusikute konverentsi. Nüüd on soov need kolm kõik ühiselt kokku kutsuda. Võib-olla jääb domineerivaks küll vaimulike konverentsi formaat ja juhatuseesimehed ning muusikud on kutsutud selles osalema. Siiski on nendes päevades varutud aega erinevatele kirikuelu töörühmadele isekeskis oma küsimuste arutamiseks. Eriprogramm vaimulikele toimub Tartu Ülikooli-Jaani kirikus, muusikud kohtuvad Tartu Maarja kirikus ja koguduste juhatuseesimehed jäävad oma asju arutama Tartu Pauluse kirikusse.
Esimene konverentsipäev algab Luterliku Maailmaliidu esindaja, Zimbabwe teoloogi Kenneth Mtatai ettekandega reformatsiooni globaalsest mõõtmest. Päeva teine pool jääks vaimulikele, juhatuseesimeestele ja muusikutele isekeskis sisustamiseks ja oma korrakohaste otsuste langetamiseks. Päeva lõpetab Tartu linnapea vastuvõtt koos tavapärase koosviibimisega koos lauakõnede ja uute töötegijate tutvustamisega. Seda osa aitab muusikaga sisustada EELK misjonikoor.
Teisele konverentsipäevale ootame  lisaks kiriku töötajatele kõiki koguduste liikmeid nii palju, kui kirikus ruumi on. Päev algab piduliku jumalateenistusega, millest on lubanud ülekande teha ka Eesti Televisioon. Sellele järgnevad konverentsi peaettekanne ja kaasettekanne teemal „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud“ (Gl 5:1).
Pärastlõuna on tervituste, kõnede ja arutlusringi aeg, millele järgneb kontsertpalvus koos EELK autasude üleandmisega.
Konverentsile registreerimine algab veebruari alguses. Registreerimisega seoses saab endale kindlustada majutuskoha ja toitlustamise teie poolt valitud toitlustuskordadel. Avatud üritustele pääseb ka ilma eelregistreerimiseta nii palju, kui kirikus on kohti, kuid need osavõtjad, kes pole eelnevalt registreeritud, ei saa konverentsi materjale ja nendele ei kindlustata toitlustamist.
Mitmed koguduste vaimulikud on ka avaldanud nördimust, et tavapärane vaimulike kokkusaamine sellel aastal ära jääb. See on igati mõistetav, sest me oleme kogenud ühise osaduse õnnistust. Ometi palvetame, et selle suursündmuse kaudu kogeksime veelgi selgemini meie kiriku ühtsust ning võiksime anda hea tunnistuse Jumala ühteliitvast armastusest ja hoolitsusest.
Teid kõiki Tartusse ootama jäädes ja Jumala õnnistust EELK juubelikonverentsile soovides

LuhametsJoel_juht

 

 

 

 

Joel Luhamets,
piiskop, korraldava komisjoni esimees

Read more Kommentaarid välja lülitatud

TrumpAmeerika Ühendriikide jaoks oli möödunud reede märgilise tähtsusega päev: ametisse vannutati 45. president Donald John Trump (fotol). Ta on senini vanim ametisse astunud Ameerika Ühendriikide president: ametisse astumise päeval oli ta 70aastane. Trump on kolmandat korda abielus ja tal on viis last. Ta kuulub presbüterlikku kirikusse.
USAs on tema isiksus kutsunud esile suure lõhenemise rahva hulgas. Samasugused erimeelsused valitsevad aga ka kiriklikes ringkondades, samuti Ameerika usklike hulgas. On väga palju neid (eriti just evangelikaalide leeris), kes usuvad, et Donald Trump on Jumala kingitus Ameerika Ühendriikidele ja ta on tuhandete eestpalvete vastuseks. Samas pole vähe ka neid usklikke, kes peavad 45. presidenti Jumala vitsaks ja isegi karistuseks selle suure ja mitmepalgelise riigi rahvale.
Isiklikust seisukohast lähtumata tahaksin avaldada veendumust, et kõige parema hinnangu Trumpi tegevusele annab hoopis aeg. Samas nõustun, et kahtlemata on Donald Trump üks värvikamate väljaütlemistega USA poliitik, kes on kaugel nn poliitkorrektsest kõnepruugist.
Süvenemata Donald Trumpi poliitilistesse seisukohavõttudesse, peatuksin põgusalt mõningatel huvitavatel faktidel tema inauguratsiooni päevast, mis minu arvates ütleb samuti nii mõndagi tema isiksuse kohta.
Ametisse astumise päeva hommik algas Trumpil ja tema perel palvusega kirikus, mis asub mõne kvartali kaugusel Kapitooliumist. Palvuse pidajaks oli kutsutud tuntud nelipühikiriku pastor Jentezen Franklin.
Inauguratsioonitseremooniast võtsid osa nii jumalasõna lugemiste kui palvetamise ja presidendi õnnistamisega mitmed tuntud vaimulikud nagu nelipühilasest populaar­ne teleevangelist Paula White; rahvusvaheliselt tunnustatud baptistist evangelist ja misjonär Franklin Graham, kes on maailmas suurt tuntust kogunud jutlustaja Billy Grahami poeg; tuntud evangelikaal, Jumala Assamblee liikumisse kuuluv puertoricolasest evangelist Samuel Rodriguez jt.
Ameerika presidentide ametisse õnnistamise ajaloos oli see väidetavalt rekordiline näitaja, mil tseremoonia jooksul peeti tervelt kuus palvet, kolm invokatsiooni ja kolm õnnistamist.
Presidendivande andmise ajal hoidis Donald Trump kätt kahel Piiblil. Esimene Piibel kuulus Ameerika Ühendriikide 16. presidendile Abraham Lincolnile ja teise Piibli oli Trumpile kinkinud tema ema 1955. aastal, mil Donald lõpetas pühapäevakooli.
Tseremoonia käigus esitas koor muuhulgas nelipühi kiriku alluvuses tegutseva, Lee University muusikaõppejõu dr Wykoffi komponeeritud koraali.
Pärast inauguratsiooni toimus kutsutud külalistele pidulik lõunasöök USA Senati ja Esindajatekoja hoones Kapitooliumis, mis algas söögipalvega ja lõppes pikema tänupalvega.
Andres Kapp,
EMK Tallinna koguduse liige

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Maitsvat toitu, sooja tuba, aga ka häid suhteid. Imago teraapias õpetatakse, et hea suhte aluseks on rahuldatud vajadused. Kohtumisel Dolores Hoffmanniga kuulsin kunstnikult loo, kuidas üks soomlanna tuli tema juurde vitraaži ostma.
Soomlanna kõneles, et tal on vitraaži vaja, sest tuba on tühi. Kui kunstnik asjast aru ei saanud, sest toas on ju mööbel ja muud asjad, sõnas soomlanna, et vitraaži ju ei ole. Ta ostnud mõne aasta eest kunstnikult vitraaži ja riputanud kööki. Ja nüüd tundunud tuba tühi. See on ilus näide, et pelgalt söök-jook ja peavari või ka tulus töökoht meie vajadusi ei rahulda.
Minu sõbranna lisas selle jutu peale veel ühe tõdemuse: „Isegi koer ja jõulupõrsas tahavad vahetevahel krõhvitsemist, head sõna või pai.“ Eks see nii on, et me kõik vajame tunnustust.
Jõulupühade eel saatis mulle tervituse Jaan Tammsalu, kes tsiteeris oma raamatut „Looja loomingu lummuses“: „Elad imest imesse, süda tulvil tänulikkust. Ütled head, teed head, kartmata, mida teised võivad sellest arvata. Sa ei oota teistelt mitte midagi, ei kalkuleeri. Lihtsalt annad, sest oled ise nii palju saanud. Sa ei mõista, kui keegi sind kiidab, sest sa ei tee midagi kiituse pärast. Sa ei oota tasu, sest tead, et see, et sa elad, kõik ilusad annid, iga hetk on sulle kingitud kingitus.“
Laupäeval möödub armastatud kirikuõpetaja ordinatsioonist 30 aastat ja konsistoorium on andnud talle tänutäheks kuldristi kandmise õiguse. Palju õnne!
Kindlasti vajame veel midagi. Kindlust ja mõistmist. Läinud nädalal käis president Kersti Kaljulaid Järva- ja Viljandimaal ning peatus ka Pilistveres, et meenutada koguduse rajatud kivikangru juures repressioonides hukkunuid.
Teadmine, et ajast aega austatakse inimesi, kes on oma riigi heaks andnud kallima vara, aitab julgemalt tulevikku vaadata.
Rita Puidet

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Täna on viimane päev, et registreeruda 31. jaanuaril Tallinnas ja 2. veebruaril Tartus tasuta toimuvatele tööinspektsiooni ja siseministeeriumi usuliste ühenduste esindajatele korraldatud töökeskkonna-alastele koolituspäevadele.
Koolituse viib läbi tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna konsultant Rein Reisberg. Käsitletavad teemad on töökeskkonna korraldus, töötervishoid ja töö­ohutus, võimalikud töökeskkonna ohutegurid kogudustes ja nende maandamine, töökohtade ja töövahendite ohutus, töötajate juhendamine, esmaabi korraldus jne.
Konsultant Reisberg pakub ka võimalust koolituseelseks konsultatsiooniks kogudustes kohapeal.

Miks see koolitus on kogudustele oluline?
Eve Kruus, konsistooriumi personalispetsialist:
Nagu ülejäänud Eesti asutustes, nii ka kogudustes kehtivad töötervishoiu ja -ohutuse nõuded. Enamik meie töötajatest töötab ju töölepingute alusel ja see tähendab, et peab garanteerima töötajatele korraliku ja ohutu töökeskkonna. Lisaks tuleb silmas pidada meie pühakodade külastajate ohutust. Kõigeks selleks annab koolitus vastavad teadmised ja küllap on hea värske pilguga aeg-ajalt oma ümbrus üle vaadata.
Tööinspektsioon pakkus ka, et kui kogudustel on huvi, siis arvestades kesiseid materiaalseid võimalusi, ollakse valmis koolitama tasuta. See on üsna harukordne võimalus, sarnased koolitused on päris kulukad. Oli ka lubadus, et kui koolitus läbitud, siis toimub teadmiste kontroll ja antakse välja tõend, mille olemasolu tööinspektorid kontrollimas käivad.
Praegu on konsistooriumi kaudu registreerunud 20 inimest, ent neid võiks rohkem olla. Koolitusele tulija ei pea tingimata koguduse õpetaja olema.

Read more Kommentaarid välja lülitatud