Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea … Aga Juhan võib siis ka õppida! Seda enam, et elukestev õpe on üha aktuaalsem ja ega tänapäeva muutuvas maailmas teisiti saagi.

Leerikool on selles mõttes väga kaasaegne, sest leerilaste seas on olnud nii noori kui ka küpses eas õpilasi – kui leerikooli vanuse alampiir on 15 aastat, siis ülempiiri ei ole, st nii palju, kui Jumal eluaastaid on kinkinud, kunagi pole liiga hilja.

Kuid leerikool ei ole mitte tavapärane teadmiste kogumine, siin on rohkem arutelu igavikulistel teemadel – millest kirjutab Piibel, kuidas raamatute raamatu tarkus haakub tänapäeva eluga ja konkreetselt just sinu eluga, mis on üldse kirik, usk, kes on Jumal. Paljudele küsimustele ei olegi ühest vastust ja leerikursust võib lugeda õnnestunuks, kui leerilapsel on tekkinud rohkem küsimusi, on tekkinud huvi Piibli ja kõige sellega seonduva vastu.

Leerikursuse tulemuseks võib muidugi lugeda ka seda, et konfirmatsiooniga saadakse täieõiguslikuks koguduse liikmeks, on õigus abielu laulatada, oma lapsi ristida, saada ristivanemaks.

Edasi loe ajalehest Meie Maa.

Read more Comments Off on Kevadine leerikursus

Haapsalu toomkirik oli vabariigi 98. aastapäevale pühendatud kontsert-jumalateenistusel rahvast täis.

Kontsertjumalateenistust sisse juhatades tuletas piiskop Tiit Salumäe meelde, et 25. korda võime taas jumalakojas vabariigi aastapäeva tähistada.

Haapsalu linnapea Urmas Sukles tõi oma kõnes välja fakti, et Haapsalus elab viis inimest, kes on sündinud enne Eesti vabariigi väljakuulutamist. “Paralleeli inimese ja riigi vahele saab küll tõmmata, kuid kaugele.see ei vii. Kui inimese elu hääbub, siis riigiga see nii ei ole,” sõnas ta.

Sukles tuletas meelde, et kuigi meil on oma väikeses riigis hea olla, on maailmas on praegu ruhutud ajad – maailm muutub, keeb ja pulbitseb. “Minu suurim soov on, et maailmas saabuks rahu, sõjakolded kustuksid ja inimesed saaksid oma kodudesse tagasi pöörduda,” ütles linnapea.

Haapsalu põhikooli õpilane Johanna Liiv nimetas oma kõnes kolm märksõna, mida Eestis võiks rohkem olla – need on headus, märkamine ja positiivne suhtumine. “Meie riigi heaolu sõltub sellest kuidas tunnevad end siin inimesed,” ütles ta.

Edasi loe Lääne Elust.

Read more Comments Off on Kontsert-jumalateenistus tõi toomkiriku rahvast täis

Haapsalu toomkirik oli vabariigi 98. aastapäevale pühendatud kontsertjumalateenistusel rahvast täis. Kontsertjumalateenistust sisse juhatades tuletas piiskop Tiit Salumäe meelde, et 25. korda võime taas jumalakojas vabariigi aastapäeva tähistada. Arvo Tarmula fotod.

Vaata galeriid Lääne Elust.

Read more Comments Off on Galerii: vabariigi aastapäeva kontsert-jumalateenistus Haapsalu toomkirikus

Saabuval nädalavahetusel (26-28 veebruar) leiab aset Nelijärve Puhkekeskuses järjekorralt 9.

read more

Read more Comments Off on “Julged sammud” Nelijärvel

Emeriitvaimulik Toomas Paul ütles “Terevisioonile” antud intervjuus, et eilses president Toomas Hendrik Ilvese kõnes avaldatud mure Euroopa Liidus valitseva põgenike kriisi üle, mis võib viia euroliidu lagunemiseni, on igati põhjendatud.

“Sellised kriisid eeldavad, et sellel on lõpp. Kuid mõeldes inimestele, kes elavad piirkondades, kus pole enam vett, siis need kliimapõgenikud, kes tunduvad praegu utoopia olevat, on tegelikult päris lähitulevik,” rääkis emeriitvaimulik.

Edasi ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Toomas Paul: Ilvese hirmud EL-i lagunemise suhtes on põhjendatud

365 korda aastas arvutit kasutav Heljut Kapral naerab, et on muutunud üsna andekaks unustajaks. Rita Puidet

Heljut Kaprali elutee on olnud nagu mosaiik, milles on kuhjaga nii tumedaid kui heledaid värve.

Läinud suve lõpul sõitsin koos Heljut Kapraliga Laiusele tähistama vabadussõja ausamba aastapäeva. Vanahärra pidas vajalikuks üritusel osaleda, kuna tema emapoolsed vanavanemad olid kuulunud Laiuse kogudusse. Vabariigi sünnipäeva eel kohtusime, et rääkida tema elust, mis sai alguse viis aastat pärast Eesti vabariigi sündi.
Heljut Kaprali emaga on seotud lugu, mida mulle on rääkinud Heljuti tütrepoeg Kristjan Luhamets. Nimelt oli Heljuti toona kuueaastane ema aastal 1897 olnud vanaisa Toomaga mustikal. Äkki oli vanaisa last õnnistanud ja öelnud, et talle sünnib poeg, kui Eesti on iseseisev riik. Vaarisa prohveteering täitus ja 19. juunil 1923 sündis Heljut, kes sai oma vanematelt ja vanavanematelt kaasa armastuse Jumala, kodumaa ja meditsiinitarkuste järele.

Valed viisid
Heljut Kapralil on palju jutustada lapsepõlvest Pelgulinnas ja vanavanemate juures Väike-Maarja lähistel Kiltsis, kus ta õppis kolm aastat algkoolis. Siis koliti Tallinna tagasi ja koolitee jätkus Kaarli koguduse koolis, mis kuu aja pärast muudeti riiklikuks inglise kolledžiks.
See oli huvitav aeg, sest koolis töötas Inglismaalt kaks õpetajat. Lauluõpetaja Gustav Ernesaks aga meelitas poisi konservatooriumi õppima, sest kooli orkestrisse oli vaja flöödimängijat. Käis sõda, kui Heljut Kapral aastal 1942 kolledži lõpetas. Flöödimäng sai aga Heljuti elus saatuslikuks. Saksa okupatsiooni ajal mängis ta sõjaväeorkestris, aga ju siis olid valed viisid, muheleb ta kõneldes.
Sügisest 1944 sai ta pisut õppida Taaralinnas arstiteadust, kuni järgmise aasta juunis tuldi öösel talle järele. «Püssimehed saatsid kenasti, et midagi ei juhtuks. Tartus kongide muuseumis on minu jalajäljed. Olime trepialuses kongis kolmekesi kolm päeva, aga süüa ei antud. Vett anti paar korda päevas konservikarbiga. Hiljem viidi Patareisse,» meenutab Heljut. Vales orkestris mängimise tõttu mõistis kohus talle kümme pluss viis aastat.

Hästi varjatud
Rääkida oleks palju. Metsatöölaagrist, ehituslaagrist, eriti aga meditsiinipraktikast Norilskis laagrite keskhaiglas. See oli suur haigla, kus Heljut Kapral puutus kokku paljude suurte tegelastega, professoritega, kellele saadeti meditsiiniraamatuid. Ta töötas need läbi ja sai nende kõrval karmist elukoolist kaasa opereerimisoskuse. Kui ta vabanenult uuesti ülikooli läks, teadis ta rohkemgi kui professor kateedris.
Kristlikust perest pärit Heljutile oli suurpäev, kui ta leidis kodust saadetud pakist Piibli. See oli hästi peidetud ja jäänud avastamata. Siis sai pühapäeviti pühakirja lugeda, kuulama kogunes 10–15 inimest. Vabariigi sünnipäeval istuti väikestes gruppides, räägiti oma elust, valgest laevast ja unistati vabadusest. Vanahärra ütleb, et nii laagriaastatel kui järgnenud kümnenditel säilis temas usk, et võõra võimu aeg kord lõpeb. Seda oli kinnitanud Johannes Matvei ehk prohvet Kaarep, kellega ta jagas ühte kongi.
Eriliselt meeldejääv on olnud jõuluõhtu Arhangelskis, kui üks mees oli vattkuue all selja peal toonud metsast kuusekese. See seoti nari külge, juhtumisi oli kellelgi Patarei vangla ajast alles jäänud küünlake. Üks Peipsi äärest pärit kooliõpetaja ütles jutluse. Parasjagu lauldi «Püha ööd», kui korravalvur sisse astus. Laul ei lakanud ning esmalt ärritunud mees võttis mütsi peast, istus narinurgale ja kuulas. Kuulas ka lõpupalve ja läks vaikselt minema.

Unistused said tõeks
Pärast üheksat laagriaastat saabus õigus koju minna ja Heljut sai jätkata stuudiumi. Kuigi otsiti põhjust teda ülikoolist välja visata, öelnud arstiteaduskonna dekaan professor Artur Linkberg, et see on võimatu, sest tudengil on kõik viied. Ikkagi määrati komisjon, kes pidi tema saatuse üle otsustama. Aga just siis, kui aeg kätte jõudis, hakkasid polkovnikul hirmsad valud ja professor pidi teda opereerima. Kogu lugu unustati.
Heljut ütleb, et tema elus on olnud palju õnnistust. Metsatööl sattus tema paarimeheks elukutseline metsatööline. Ja üldse, tänu (!) sellele, et ta vangis oli, pidi ta pärast ülikooli lõpetamist valima elu- ja töökohaks Tapa. Seal oli aga tööl eriline kõrvaarst Vaike Tammeste, kellest sai Heljuti elu suur armastus ja laste ema. Uhkusega pilte näidates ütleb Heljut, et tal on kolm tütart, 12 lapselast ja 5 lapselapselast.
Elus palju kogenuna ütleb endine arst: «Soovin kõigile tarkust elada, et elu oleks rõõmus ja viljakas. Kurbus ja virisemine põhjustavad haigusi, aga hea meeleolu pikendab eluiga.» Ja veel: «Mul on põhjust olla rõõmus. Olen kõik andestanud. Mitte ühte asja oma elust ei raatsi ma välja jätta.»
Ajaks, kui Heljut 78 aasta vanuselt Tallinna tervishoiuvalitsuse peaspetsialisti kohalt pensionile jäi, oli tal tööaastaid ametlikult 72! Laagriaastad läksid ju kirja kolmekordselt. Endiselt loeb ta meditsiiniajakirju, mida käib raamatukogust laenutamas, ja Postimeest. «Loen surmakuulutusi. Vanu inimesi diskrimineeritakse, puha noored on kirja pandud,» naerab suvel 93. sünnipäeva tähistav vanavanaisa.
Rita Puidet

Read more Comments Off on Rikka mehe õnn

P6dersept2013_f.TiiuPikkurEesti Kirikute Nõukogu (EKN) valis järgnevaks kolmeks aastaks presidendina jätkama Andres Põderi (fotol); asepresidentideks valiti tagasi Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan ja EEKBKLi president Meego Remmel.

Peapiiskop emeeritus Andres Põder, kes esmakordselt valiti kirikute nõukogu juhiks 2013. aastal, selgitab Eesti Kirikule, et käesolevaid valimisi, kus nõukogu juhatus sai täiskoosseisuliselt mandaadi oma ametis jätkata, võib käsitleda usaldusavaldusena juhatusele. Avaldus oli jõuline, sest valimisteks ei olnud esitatud teisi kandidaate peale ametiaega lõpetavate isikute. «Juhatus mõistab seda julgustusena, et meie tööd on hinnatud ja võime jätkata nii nagu kolmel möödunud aastal,» arutleb Põder.
Möödunud kolmele tegevusaastale hinnangut andes nendib Põder, et tegemist oli keerulise ajaga: «Nii meie ühiskonnas kitsalt kui maailmas laiemalt oli konfliktiderohke aeg.» Pinged esitasid kirikutele väljakutse olla oma sõnumiga kohal ja mõistetav. Põder toonitab liikmeskirikute suurt üksmeelt ja oikumeenilist vaimsust, mis oluliselt hõlbustab nõukogu tööd.
Eelseisvate aastate prognoositavateks raskuspunktideks nimetab Põder alustatud teemadel jätkamist. «Mured-rõõmud tunduvad jäävat samaks,» möönab Põder, täpsustades, et oluliseks valdkonnaks on seadusloomeprotsess, milles tuleb kaasa rääkida. Teemadena, mis uude ametiaega edasi liiguvad, nimetas ta maksuseadustikku, erakoolide seadust, karistusseadustikku, kooseluseaduse rakendusi ja põgenikega seonduvat. Kiriku sõnumi järele on riiklik nõudlus.
Maarjamaa-aasta lõppedes keskendutakse uuele teema-aastale «Eluväärtused», mis hõlmab nelja osa: Looja ja loodu austamine, inimese igakülgselt terviklik areng, pereväärtused, väärtused ühiskonnas. Ettevalmistused käivad reformatsiooni 500. aastapäeva ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks, samuti kavandatakse uut piiblitõlget eestikeelse Piibli 300. aastapäeva äramärkimiseks.
Liina Raudvassar

Read more Comments Off on Valimised kirikute nõukogus

Helene Toivanen

Tartu Maarja kogudus mälestas Raadi kalmistul 14. veebruaril oma kunagist õpetajat ja kultuuritegelast Adalbert Hugo Willigerodet (14.02.1816–07.09.1893), kelle sünnist möödus 200 aastat. Willigerode oli lisaks kirikutööle ka ajalehe Tallorahwa Postimees väljaandja ja 1. üldlaulupeo (1869) peotoimkonna juht. 1892. aastal pälvis ta 50. ametijuubeli puhul Tartu ülikoolilt audoktori tiitli.

Read more Comments Off on A. H. Willigerode mälestamine

Eelmisel nädalal lõppes paariks päevaks hall ja sombune ilm. Mäletan, et kui möödunud nädala teisipäeval tööle ruttasin, siis üle hulga aja paistnud kuldne päike muutis meeleolu võrreldes eelnevate päevadega helgemaks ja optimistlikumaks. Siis tuli mõte, et rohkemat helgust ja valgust sooviksin kõikide ellu ka saabuvaks Eesti Vabariigi 98. aastapäevaks.
Mulle näib, et helgust on meie ellu vaja juba seepärast, et meieni jõudvad maailma ja Euroopaga seotud teemad on praegu pigem süngevõitu. Sõjale Süürias pole rahuldavat lahendust leitud, põgenike probleem on kõikjal terav, USA presidendivalimistel domineerivad kummalisevõitu kandidaadid jne.
Olen kõrvalt näinud, kuidas segaduses on ka kristlased. On neid, kes ei suuda enam kinni pidada kesksetest põhimõtetest nagu armasta oma ligimest nagu iseennast või käitu nii, nagu sa tahad, et teised sinuga käituksid.
Helgus seondub valguse ja helendamisega. Mõned head aastad tagasi tegi Vahur Kersna meeldiva intervjuusarja väljapaistvate inimestega, mille ta andis pealkirja «Helenduvad olendid». Pidasin seda pealkirja tabavaks, eelkõige tuletas see mulle meelde natuke salapäraseid salme Uuest Testamendist:
Kuue päeva pärast võttis Jee­sus kaasa Peetruse ja Jaakobuse ja tema venna Johannese ning viis nad kõrgele mäele üksindusse. Ja ta muudeti nende ees; ta pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui valgus. Ja ennäe, Eelija ja Mooses näitasid end neile ja kõnelesid temaga. (Mt 17:1–3)
Olen päris mitmel korral mõelnud vastuseta küsimusele, millest Jeesus mäel Moosese ja Eelijaga rääkida võis ja kas midagi muutus, kui ta helendus mõne aja pärast lakkas. Ega ma oma fantaasiatega kuhugi ei jõudnud, vast ainult tõdemuseni, et püüded kujutada ette olukorda, kuidas maine reaalsus jumaliku helenduse katab, kulgevad raskelt.
Näiteks on 2014. aasta filmis «Noa» (peaosas Russell Crowe) kujutatud valgusingleid, keda maale langedes katab koorikuna kivine kest, mis kammitseb nende sära ja katab nende loomuliku helenduse. Kunstilise tulemuse üle võib vaielda, kuid mulle näib, et ka tänases Eestis on päris palju niisuguse kooriku kandjaid, kelle loomulik helendus alles otsib väljapääsu.
Helenduse vastand on pimedus. Vana filosoofiline traditsioon kõneleb sellest, et pimedusel puudub iseseisev olemus, tegemist on lihtsalt valguse puudumisega. Selle arusaama omaksvõtmist võib üsna loomulikuna märgata meie keeles, toast väljudes me ju kustutame tule, mitte ei kutsu pimedust tuppa.
Küllap püüab vaistlikult enamik inimesi pimedusse valgust tuua. Mulle tundub siin üsna ajutise ja lihtsustava lahendusena, kui valguse puudumist tahetakse hajutada tõrvikutega rongkäikude või mõne vana Skandinaavia jumala pildi seljale kleepimisega.
Pigem tuleks helguse otsimist alustada igapäevaelust. Omaenda elu viimase aja sündmusi vaadeldes leidsin sealt mõndagi jagamisväärset. Näiteks peab gümnaasiumi lõpetamiseks iga õpilane tegema uurimistöö või praktilise töö.
Mul on õpilased teinud mitmeid vahvaid uurimusi usulistel teemadel, kuid tänaseks olen juhendanud ka esimest praktilist tööd. Minu õpilased Rasmus ja Joonatan tegid Obinitsa õigeusu kirikust filmi «Obinitsa kirik ajas ja vaimus» (vaadatav aadressil https://www.youtube.com/watch?v=ua6bgVTbGHY). Minu arvates sai kokku helge film, mis peaks valmistama rõõmu nii vaatajatele kui tegijatele.
Iseäraline helgus ilmneb inimese elu viimases faasis, mis väliselt väljendub ehk kõige enam tema naeratuses. Eks ma teadsin ju hiljuti lahkunud Urmas Petti haigusest ning olin hämmastunud kõikidel viimastel kohtumistel, sest Urmas naeratas palju. Nii oli see suvel Paides arvamusfestivalil ja viimasel Treffneri kooli jõulujumalateenistusel, kus mul oli rõõm Urmast aidata. Urmas naeratas ja mulle näis, et temas valitses kirgastumine ja rahu.
Eesti Vabariigil täituv 98 eluaastat on iga, mis on inimesele pikk, kuid riigile pigem lühike aeg. Samas väljendub selles noore ja vana sümbioos ning aastapäevas võiks sisalduda nii nooruslikku spontaansust ja loomingulisust kui ka elutarkust ja paljude asjade uuesti kogemise rõõmu. Selline ongi tee helguse poole, kuhu ma Eesti Vabariiki oma pisut vanema venna EELKga koos suundumas näeksin.

Jürgenstein,Toomas 2013

 

 

 

 
Toomas Jürgenstein,
Eesti Kiriku kolumnist

Read more Comments Off on Helgust ja valgust Eesti Vabariigi aastapäevaks

Nädal enne Eesti Vabariigi sünnipäeva peeti riigikogu rahvastiku toetusrühma algatusel Eesti demograafilist seisundit ja selle suundumusi käsitlev konverents. See on märgiline. Saab ju riik, «mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade», täita oma ülesannet vaid siis, kui sünnib piisavalt lapsi ja säilib rahvas. Kahjuks on siin põhjust muretsemiseks ning mõnigi tahaks tänaste kriiside ritta lisada ka rahvastikukriisi. On ju laste ja noorte koguarv ühiskonnas kahanenud taastatud iseseisvuse aastatel ligi poole võrra.
Oma ettekandes tõdes Allan Puur, et Eesti praegust sündimust tuleb hinnata ebapiisavaks (74% taastetasemest). Seda mõjutab nii laste sünni nihkumine aina hilisemasse ikka kui ka rahva haridustaseme kasv, mis seab esiplaanile karjäärivõimalused. Kui rahvastiku taastetase, mis peaks olema ca 2,1 last naise kohta, jääks praegusele tasemele, tähendaks see rahvaarvu vähenemist sajandi lõpuks poole miljoni võrra. Muidugi mõjutab rahva arvukust ka migratsioon ja inimeste tervis, kuid see, kas lapsi sünnib, on kogu kultuuri elujõu näitaja.
Konverentsil puudutati ka põhjusi, miks lääne «progress» on andnud sündivusele tagasikäigu. Vaid mõned märksõnad: industrialiseerimine, sekulariseerumine, alusväärtuste lagunemine, linnastumine, individualism, üleilmastumine, bürokraatia, turvatunde puudumine, mõnuained. Kokkuvõttes, nagu sõnastas Valter Parve, «eluviis, mis propageerib hedonismi». Lugedes valmivat heaolu arengukava, jäi mulje, et see keskendub eelkõige inimeste suunamisele tööturule, kuid ei väärtusta piisavalt kodu, pere, ema, isa ja lapse rolli ning tähendust heaolule.
Kas ei muuda seksuaalsuse ja armastuse stereotüüpne lahutamine abielust ja laste saamisest viimaseid pigem tülikaks lisandiks? Kas ei aita abordi käsitlemine pereplaneerimise vahendina ja selle rahastamine haigekassa poolt kaasa raseduse mõistmisele õnnistatud seisundi asemel pigem millegi ebaloomuliku või lausa haiguslikuna? Hiljuti väitis keegi noorpoliitik, et kui lähtuda vaba inimese vabast tahtest, ei saa kedagi sundida peret looma ja lapsi saama. Tõsi. Kuid vaevalt peaks vaba inimese ideaaliks olema lastevaba riik.
Ühiskonnal tuleb uuesti läbi mõelda alusväärtused, mitte loota üksnes poliitilistele või majanduslikele lahendustele. Tähendusrikas on, et esimese doktoritöö Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis kaitses 1924. a teoloog, hilisem piiskop H. B. Rahamägi teemal «Eesti rahva sündivuse vähenemise põhjused ja teed selle nähte kõrvaldamiseks: sotsiaal-eetiline käsitlus». Üle tuhande lehekülje pikkuses väitekirjas kutsub ta kujundama «uut avalikku arvamist» ning panustama kirikut, et «võimalikud oleks rohked, varajased, õnnelikud abielud».
Väärib märkimist, et kõnesoleva konverentsi lõpetas EELK Usuteaduse Instituudi dekaan Randar Tasmuth teemal «Rahvastiku probleemid teoloogi pilguga». Ta viitas mitmetele olulistele teguritele uue avaliku arvamuse kujundamisel. Keskpunktis olgu toimiv pere: mees, naine ja lapsed. Olulised on kristlikud ideaalid, mis annavad lootust, armastust ja usku. Kool pööraku tähelepanu meie kultuuri tüvitekstidele ning arvamusliidrid andku eeskuju pereelus. Tasmuth viitas ka EELK perekeskuse viljakale ja laienevale tööle perekondade nõustamisel.
Tunnustust väärib samuti Eesti Kirikute Nõukogu loodud sihtasutus Väärtustades Elu, mis haigekassa toel pakub raseduskriisi nõustamist – mullu koguni 2153 inimesele. Tänu sellele on meie keskel mitmed uued ilmakodanikud. Sihtasutuse korraldada olid ka laia tähelepanu pälvinud konverentsid «Appi, mu mees armastab mind!» ja «Mees, milleks sind vaja on?», mis keskendusid pereväärtustele ja hoolitsemisele laste eest. Kuigi riik on teinud laste heaks tänuväärselt palju, on kirikul ja igal kristlaselgi võimalus kaasa aidata, et laps oleks pere ja ühiskonna silmatera.
Jeesus seab lapse kristlaseks olemise eeskujuks ja ütleb: «Laske lapsukesed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!» Kuidas nad saaksid tulla, kui neid ei sünniks? Kuidas saaksid nad tulla, kui ühiskond ei võimaldaks neil tunda Jumalat? Eesti Vabariigi sünnipäev sunnib meid mõtlema lastele, kes selle riigi pärivad ja kelle päralt on taevariik. Kujundagem siis tulevikku, kus iga sünd on sünnipäevakink!

Andres Põder

 

 

 

 
Andres Põder,
peapiiskop emeeritus

Read more Comments Off on Teid saagu palju …