Samaaegselt uue peapiiskopi valimisega tuli Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul (EELK) tegeleda ka ühe piinliku probleemiga – nimelt võib Narva Aleksandri kogudus minna üle jõu käiva laenu tõttu pankrotti ja Narva Aleksandri Suurkirik haamri alla, seda kõike saadavad kantimissüüdistused. Peapiiskop emeriitus Andres Põder tõdes, et paljudel kirikutel on rahamured ning kiriku peakontor ei suuda kõiki aidata.

Ligi 4500 hetkarit maad, umbes 200 kirikuhoonet ja kabelit ning 500 muud hoonet – selline on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) kinnisvara, vahendas “Aktuaalne kaamera. Nädal”.

Kirik on ka aktiivne kinnisvaraarendaja. Tallinna südalinna Kentmanni tänavale ehitati koostöös Merkoga 14 korruseline elu- ja ärihoone, Olümpia hotelli juurde on kavandatud pilvelõhkujat ning mõni aasta tagasi õnnistati Tatari tänaval sisse büroo- ja eluhoone, kus tegutseb ka kiriku kinnisvara arendav ettevõte.

Kirik on Eesti mõistes väga suur kinnisvaraomanik. Kentmanni 6 on üks nende arendusprojektidest. Kirik ise aga toonitab, et selline uhke arendus on pigem erand ning ei iseloomusta nende kinnisvaraportfelli üldist olukorda.

Edasi ERR Uudistest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Eesti Kirikute Nõukogu poolt läbi viidav esimese advendi jumalateenistus algas täna kell 13.20 õhuväe Ämari lennubaasis. ETV ja ERR-i uudisteportaal tegid jumalateenistusest otseülekande.

Jumalateenistusel teenisid kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere, õhuväe kaplan kapten Jana Laaneser, logistikapataljoni kaplan nooremleitnant Mihkel Madalvee ja Saksa õhuväe kaplan Uwe Stegen.

Laulsid Keila segakoor La ja Do Ilona Laido juhatusel, mängis Kaitseväe orkester.

Edasi ERR Uudistest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Augustikuus kogunesid taaskord ühises laagris meedia tiimid Eestist, Venemaalt ja Soomest, et toota uued vahvad lühifilmid. Loodud on need ideest kuni valmis lõikamiseni täielikult noorte endi poolt, kes on innustunud meediahuvilised. Filmid tehtid valmis vaid 2 päevaga, Taeblas ja Haapsalus.

Siiski ei ole need noorte loodud filmid lihtsalt ühed tavalised youtubes levivad klipid tuhandete teiste hulgas - need on filmid, milles on Sõnum Piiblist ja igavesest elust.

Lühifilm "The Lost Son" (Kadunud poeg) põhineb tuntud piibli-kirjakohal, Luuka 15:11-32, kus noormees ei taha elada oma turvalises isakodus, vaid soovib avastada ahvatlevat laia maailma. 

read more

Read more Kommentaarid välja lülitatud
Uuel peapiiskopil on oma ametis vähemalt kolm väljakutset, kirjutab Hugo Treffneri gümnaasiumi usundiõpetuse õpetaja Toomas Jürgenstein.

Eesti on väike ja enamik religiooniga süvitsi tegelevaid inimesi on ühel või teisel viisil kokku puutunud. Mäletan, see oli tõenäoliselt pisut rohkem kui 15 aastat tagasi, istusin tollel ajal EELK Pärnu-Jakobi koguduse diakoni Urmas Viilma ning veel ühe kaaslasega Helsingi lennujaamas. Olime naasnud Rumeeniast religiooniõpetuse konverentsilt, aeg oli vaene ning lennujaamas söömiseks polnud raha mõistlik kulutada.  Nälg tuligi kallale. Mingil hetkel istus meie juurde soomlane, rääkisime maast-ilmast, muuhulgas soomlase puudega pojast. Lennukile lahkuma asudes pakkus mees meile oma võileivakotti. Sel hetkel toimis tundmatu soomlane meie jaoks Jumala saadikuna. Ei mäletagi täpselt, kes meist repliigi poetas, kuid sisuks oli, et pärast nii vahetut  Jumala abi tunnetamist pole võimalik Temasse mitte uskuda.

17. novembrist on Urmas Viilma valitud (ehkki veel mitte pühitsetud, mistõttu nimetan Urmas Viilmad artiklis tulevaseks peapiiskopiks) EELK peapiiskopiks. Otsustasin juhtida tähelepanu mõnele minu arvates olulisemale väljakutsele, mis tulevast peapiiskoppi ees ootavad.

Edasi loe Postimehest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud
Kui me Temast ei tunnista ja Teda kogu oma eluga ei austa ega kiida, siis oleksid isegi tummad kivid meiega...
Read more Kommentaarid välja lülitatud

Eile valitud peapiiskop Urmas Viilma toob Eesti kiriku- ja usuellu kindlasti värsket õhku. Küsimus ei ole niivõrd peapiiskopi väärikas ja mitmekesises isikus, vaid selles, et kiriku roll ühiskonnas on oluliselt tähtsustumas. Meie enesekindlus on kahanenud, usk, et me ise oleme oma õnne sepad, on vähenenud. NATO peale saab loota vähem kui jumala peale, leiavad ka paljud neist, kellel kiriku või usueluga on side nõrk või pole seda üldse.

Minu põlvkonnas (40 eluaasta ümber) on inimesed saavutanud isiklikus elus ja karjääris stabiilsuse. Kirik huvitab paljusid rohkem, kui välisel vaatlusel oskaks arvata. Võib-olla tuleb see sellest, et igavese elu tunne, mis noorele inimesele nii omane on, hakkab kaduma.

Me mõistame, et elu on erakordselt ajutine asi ning me vajame tunnet, et ta siiski ei ole nii lõplik nagu see kirstu juures paistab. Me näeme küll surma jälle ja jälle ning ka meieealised juba lahkuvad, kuid tahaks vähemalt uskuda (kui mitte teada), et nad on siiski kuidagi alles.

Mäletan hästi, kui 1999. aastal istusime Barcelonas Antoni Gaudi pargis toonase kolleegi ja tänase hea sõbraga ning vaidlesime selle üle, kas jumal on olemas või ei ole. Mina, 80ndate kirikuga seotuna, olin selgel seisukohal: jumal on. Toona ütles ta kindlalt: tema jumalat ei usu. Nüüd on usin kirikuskäija. Ta on üks paljudest.

Edasi loe Õhtulehest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud
Kirjas heebrealastele kirjeldatakse Moosese järglast Joosuat Jeesuse eel­kujuna. Nii nagu Joosua juhatas oma rahvast, nõnda juhatab Jeesus kristlased...
Read more Kommentaarid välja lülitatud
Soome luterliku kiriku peapiiskop Kari Mäkinen on kogu südamest rõõmus, et parlament kiitis täna heaks abielu­seaduse muutmise, kuigi...
Read more Kommentaarid välja lülitatud

Remedy Drive on populaarne bändina ja kristliku muusika tegijana, kuid siiski on neil lisaks muusika tegemisele veel üks eesmärk: inimkaubanduse ja orjuse vastu võitlemine.

Kuula videointervjuust, miks nad alustasid sellise teemaga ja kuidas nad selle vastu võidelda püüavad.

Ajakirjanik Mariia Dimitrieva
Video Sander Saard

 

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Äsja peapiiskopiks valitud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kantsler Urmas Viilma möönab, et ta ei ole sisemiselt veendunud, et naisvaimulike ordineerimine on piibellikult põhjendatud, kuid kinnitab, et naisvaimulikud ei pea tundma end tema ülemkarjase perioodil kuidagi kiusatuina. Ühel päeval võib Eestil olla ka naissoost peapiiskop, märkis Viilma ETv saates “Kahekõne”.

Miks vabamüürlus Eesti avalikkuses nii suuri kirgesid tekitab?

Ma arvan, et kõik võõras tekitab kirgi ja kuigi vabamüürlus on Eestis olnud juba üle paarikümne aasta, on ta siiski avalikkuse jaoks uus asi ja iga uus asi on ka hirmutav asi. Ja selge on see, et kiriku kontekstis on tegemist veel uuema asjaga, sest vabamüürlastest koguduste liikmed või ka vaimulikud ei ole 20 aasta tagune traditsioon, vaid mõne aasta küsimus.

Ma mõistan selgelt neid küsimusi, mis inimestel tekivad ja väga raske on nendele vastata.

Aga mida siis öelda selle peale, kui öeldakse, et kirik on läinud vabamüürlaste juhtimise alla?

No see on selgelt vale. Seda ta ei ole.

Kui me vaatame vaimulikke, kes on olnud ka poliitiliselt aktiivsed – ka mina teatud perioodi oma elust, ka vaimulikuteest – siis võiks ju öelda, et kirik on ühe või teise erakonna võimu all. Või meil on ka korporatsioonides liikmeid, EÜS-iski… siis võiks ju ka öelda, et kirik on EÜS-i võimu all.

Need on meelevaldsed hinnangud.

Kuidas siis on teie suhtega vabamüürlastega?

Minu olen kuulunud tõepoolest sellesse vennaskonda ja lahkusin sealt aastal 2011, enne kui see teema avalikkuses nii teravaks muutus. Lahkusin sealt selge äratundmisega, et see valgus, mida kõik mehed seal otsivad, võib kattuda sellega, mis kristluses valguseks nimetatakse, aga ei pruugi. Mina jaoks oli see segane ja mulle tundus, et see valgus, mida ma kirikus näen ja kogen ja püüan ja ise jutlustan, on selge ja puhas.

Aga ma võib-olla nägin ette ka seda, et läbi sellise organisatsiooni võidakse ka minu isiku kaudu rünnata kirikut, kõiki neid inimesi, kes ei ole sellega üldse seotud. Ja see oleks olnud väga egoistlik hakata oma tõde kaitsma, seda enam, et see on vabatahtlik organisatsioon, kust on võimalik ka välja astuda ja mina ei ole esimene ega viimane, kes on sealt lahkunud.

Eestis on piirkondi, kus naine ei saa kunagi teenida kirikus.

Ma ei tea, et meil oleks Eestis sellist piirkonda. Võib-olla on see natuke legend, aga meil töötab täna minu andmetel kõigis 12 praostkonnas naisvaimulikke.

Aga on ju räägitud sellest, et on väga konservatiivseid piirkondi, kus naiste teenimist peetakse väga ebasobivaks.

Eks see sõltub nendest vaimulikest, kes sealses piirkonnas teenivad ja nende teoloogilistest arusaamadest ja nende piiblimõistmisest või -tõlgendamisest. Seda võiks nimetada ka rikkuseks, aga loomulikult on see ka teatud pingeid tekitamas ka kiriku sees. Aga ma ei tea küll, et meil oleks naisi, keda otseselt diskrimineeritakse.

Aga millega üldse põhjendada seda, et naine ei sobi jumalateenistust pidama?

Tegelikult põhjendatakse seda ju ikka Piibliga ja sellega, kus on öeldud, et naine ärgu õpetagu. Pigem on võib-olla küsimus, millega põhjendada, et võiks… aga see on selline teoloogiline vaidlus ja minu enesegi jaoks. Ma täna ei ole ju valmis kirikujuht, ma ei olnud kunagi arvestanud sellega, et minust saaks nii noorelt peapiiskop.

Ka minu enese jaoks on selle küsimuse läbimõtlemine olnud võib-olla üks suuremaid probleeme hetkel ja ma ei ole eneses siiamaani saanud seda kindlust, et see on piibellikult põhjendatud. Samas – meie kirik on ordineerinud naisvaimulikke 1967. aastast ja seda on põhjendatud alati peamiselt sellega, et meil on töötegijaid vähe. Ja meil on ka täna töötegijaid vähe…

Edasi loe ja vaata ERR Uudistest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud