Me elame religioosse katkestuse järgsel ajal, mil usust ei mõelda enam nii nagu 100, 50 või 25 aasta eest. Milliseid tendentse võib Eesti usuelus märgata, kirjutavad Tartu Ülikooli usuteaduskonna vanemteadurid Atko Remmel ja Priit Rohtmets.

  • Tänapäeval mõjutab Eesti religioosset maastikku kõige enam nõukogude perioodi religioosne katkestus.
  • 1920.–1930. aastatel käsitleti kirikut ühiskonna moraalse selgroona ja haridust väärtustavat protestantlust eestlaste kui kultuurrahva alusepanijana.

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Kirikuloolased: eestlaste suhtumine kristlusesse on paranenud

Eesti suuremates kogudustes peeti esimesel jõulupühal perejumalateenistusi ning korraldati heategevuslikke kontserte.

Luterikirikutes tervitati esimest ülestõusmispüha hommikul. Jeesusesündimise kuupäev teada ei ole ning sümboolselt hakkasid kristlased 4. sajandil tähistama Jeesuse sündimist 25. detsembril.

Katoliiklased kogunesid ülestõusmispüha tähistama esmaspäeva õhtul. Eesti katoliiklaste jaoks oli lõppeva aasta kõige olulisemaks sündmuseks paavst Franciscuse visiit Eestisse.

Piiskop Philippe Jourdan ütles, et mätsis sõidavad Eesti katoliiklaste esindajad Rooma paavstiga kohtuma. Jõulusoovina nimetas piiskop rahu.

“Nagu Jeesus Kristus on öelnud, et oleksime rahu tegijad. Rahu tegija see tähendab, et rahu on see, mida igaüks peab ise ehitama see ei ole midagi, mis tuleb taevast alla ja siis on rahu, vaid see on midagi, mida igaüks omal tasandil, oma peres, oma kolleegide seas ja omas riigis peab külvama ja ehitama,” rääkis Rooma Katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan.

Edasi vt ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Eesti kirikutes peeti esimese jõulupüha jumalateenistust

Jõuluõhtu tõi Eestimaa kirikud inimesi täis. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma kõneles Rakvere kirikus ühtehoidmise vajadusest nii pereringis, kui ka laiemalt ühiskonnas.

Jõulud on ikka olnud perepüha, kui kogu perekond püüab vähemalt ühe õhtu aastas veeta ühiselt. Peapiiskop ütles oma jõulujutluses, et jõulud ongi perepüha selle sõna kõige kaunimas tähenduses ning tänane õhtu võikski olla kõigi jaoks turvaline, täis armastust ja hoolimist, koos oma lähedastega, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Samas pole sugugi harvad need juhud, kui just tänasel õhtul tuntakse kodudes hirmu perevägivalla tõttu. Hirmu on ühsikonnas üldse liiga palju, ütles peapiiskop.

“Minu jõulusoov on ikka seotud väga selgelt seotud sõnumiga, mida me kuulsime või kuuleme jõuluevangeeliumist, kus inglid ütlevad, et ärge kartke. See hirmu tase on praegu ühiskonnas mitmel tasandil päris kõrge. On see siis inimsuhted, on see selline poliitiline õhustik, atmosfäär, on see üleüldine julgeolekuküsimus siin, meie geopoliitilises piirkonnas või maailmas tervikuna. Ärge kartke, ütlevad inglid karjastele. Ehk siis otsida seda, mis on see kõige olulisem ja mis on püsiv. Ja kui selle oleme leidnud ja enese jaoks sõnastanud, siis ma arvan, et ei ole ka seda hirmu,” märkis ta.

Edasi vt ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Viilma rõhutas jõulujutluses ühtehoidmise vajadust

Ilmavaateliselt kirevas Eestis mõistetakse jõule erinevalt. Meist enamik on aga küllap ühel meelel, et jõuluaeg on rahuaeg ja jõulusõnum on rahusõnum. Jõulurahu kuulutatakse välja eri paigus ja päevadel ja seda teevad nii linnapead, vallavanemad, vaimulikud, koolijuhid kui ka Eesti jahimeeste selts.

Tõepoolest, igatsus rahu järele saadab nii inimese elu kui tervet inimkonna ajalugu. Me soovime hingerahu, rahu oma lähedastega, rahu ühiskonnas, rahu rahvaste ja riikide vahel ja rahu meid ümbritseva loodusega.

Poliitilises plaanis elame aga järjest rahutumas ja keerulisemas maailmas. Pärast külma sõja lõppu lootsid paljud, et liberaalse demokraatia ja inimõiguste võidukäik aitab meil jõuda ka suurema rahuni. Rahvusvaheline koostöö tugevnes, sõlmiti uusi kokkuleppeid ja asutati isegi rahvusvaheline kriminaalkohus. Tänaseks on olukord pea tundmatuseni muutunud: meie aega iseloomustavad märksõnad on sõjalised kallaletungid ja konfliktid, autoritarismi, populistliku rahvusluse ja religioosse äärmusluse tõus ning rahvusvahelise koostöö nõrgenemine.

Edasi loe ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Johann-Christian Põder | Igavese rahu poole

Jutlustab EELK peapiiskop Urmas Viilma, pealiturg Viru praost ja Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu, kaasa teenib diakon Valdek Hang. Liturgilise koorina teenib Rakvere Kolmainu koguduse kirikukoor, organist Mart Siimer. Lisaks teenivad muusikalises osas kammerkoor “Solare” Elo Üleoja juhatamisel, laste- ja noortekoor “So-La-Re” Keio Soomelti juhatamisel ja keelpilliansambel. Otseülekande režissöör Andres Suurevälja, produtsent Ene Kõster.

Vaata jumalateenistust siit.

Read more Comments Off on Jõuluõhtu jumalateenistus EELK Rakvere Kolmainu kirikus

24. detsembril tähistatakse 200 aasta möödumist öeldavasti maailma tuntuima jõululaulu „Püha öö“ esiettekandest Austrias Salzburgi lähedal Oberndorfis sealses Püha Nikolause kirikus. Vaimulik ja muusikaloolane Mart Jaanson avab meile armsa laulu saladusi.

Püha öö“ (saksakeelse originaali algussõnadega „Stille Nacht! Heilige Nacht!“) sõnade autor on austria roomakatoliku kiriku preester Joseph Mohr (1792–1848), viisi on laulule loonud austria helilooja ja organist Franz Xaver Gruber (1787–1863).

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Püha öö, õnnistud öö! Jõulude hümn

Anna oma panus ja tee annetus Kõpu kiriku akende restaureerimiseks. Tänutahvlile kantakse Sinu, Su perekonna, suguvõsa, esivanemate, talu või ettevõtte nimi. Annetuse saad teha EELK Kõpu Peetri koguduse kontole SEB EE161010302004842004 või SWEDBANK EE662200221046240412. Selgitusse kirjuta tänutahvlile kantav nimi. Annetusi saab teha ka kirikus. Kõpu Peetri kirikus on 9 suurt ajaloolist akent, mis taastatakse võimalikult algupäraselt. Purunenud originaalklaase ei asendata, vaid need parandatakse tinalindiga. See meetod on Eestis harukordne. Akende ennistustööd teeb Ajataju OÜ ja nende restaureerimine maksab kogudusele 13 500 eurot. Restaureerimistöid saab toetada kas ühe aknaruudu kaupa, mil ruudu hinnaks on 50 eurot või tasudes 1/5 akna eest 300 eurot. Kindlasti on võimalik enda nimele soetada aken tervikuna ja siis on selle hinnaks 1500 eurot. Kõikide vähemalt 1 aknaruudu eest annetanute nimed kantakse tänutahvlitele. Soovi korral saab märkida perekonna, suguvõsa, esivanemate, talu või ettevõtte nime. Nõnda on kirikus jäädvustatud endiste põlvkondade mälestus ning esindatud praeguste põlvkondade tulevikku kanduv pärand. Suur tänu toetuse eest! Info: Kõpu Peetri kogudus, 5348 5573, kopu@eelk.ee.

Read more Comments Off on Jäädvusta end ajalukku!

Corelli Music rõõmustab taas publikut juba aastal 2010 alanud jõulumuusika festivaliga „Kirikupühad Maarjamaal“, mis pakub imelisi muusikaelamusi läbi jõuluootuse ja aastalõpu kuni kolmekuningapäevani jaanuaris. Jõulufestival on muusikute kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ning tähistab ka Euroopa kultuuripärandi aastat 2018.
Kontsert „Jõuluingel“ on 28. detsembril kell 19 Tartu Jaani kirikus ja 29. detsembril kell 19 Tallinna Jaani kirikus.
Esinevad Tartu Noortekoor ja Olav Ehala (klaver). Harfil Tatjana Lepnurm. Dirigendid Riho, Markus ja Kadri Leppoja. Kavas kaunilt särav jõulumuusika, Britteni „Ceremony of Carols“, Ehala jõululaulud jm.

Read more Comments Off on Kirikupühad Maarjamaal

Georg Friedrich Händeli (1685–1759) „Messias“, enim esitatud ja eriti jõuluajal maailma eri linnades sagedasti kuuldav oratoorium, on saanud omamoodi müüdiks, ajastu kultuuri monumendiks. See on Jeesuse lugu kõige laiemas ja sügavamas tähenduses – justkui Uue Testamendi sisukontsentraat, mis suudab tabada midagi kogu kristluse olemusest.
Oratooriumi toob kuulajateni kammerkoor Voces Musicales laupäeval, 29. detsembril kell 18 Tartu Pauluse kirikus ja pühapäeval, 30. detsembril kell 18 Tallinna Jaani kirikus.
Osades Anna Dennis (sopran, Inglismaa), Martin Karu (kontratenor), Simon Wall (tenor, Inglismaa), Alvar Tiisler (bass). Dirigent Risto Joost.
Kammerkoor Voces Musicales pälvis 2015. aastal Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia oma kõrgetasemeliste kontsertide eest. Alates aastast 2005 on kammerkoor korraldanud suurejoonelisi aastalõpukontserte, pakkudes alati rohkearvulisele publikule klassikalise muusika suurimaid tähtteoseid.

Read more Comments Off on Voces Musicalese aastalõpukontsert

Oru mõisakoolis (Tuhala Kaarli koguduse peatselt asutatav sihtasutus, evangeelne rahvaõpistu) toimub kasvu- ja kasvatusteemaline koolitus.Kursus on suunatud õpetajatele ja lapsevanematele, väikesele ja suurele. Kursusel osalemise eest palutakse teha annetus, et toetada Oru mõisakooli väljaehitamist.
Registreerida 6. jaanuarini e-posti aadressil tauno.kibur@eelk.ee.

Read more Comments Off on Kasvu- ja kasvatusteemaline koolitus „Inimese kasu“