Kuuleme sageli kõneldavat väärtustest. Tundub, et kõik, kes väärtustest räägivad, teavad, millest nad räägivad, ning need, kellele nad väärtustest kõnelevad, tunduvad iseenesestmõistetavalt teadvat, milline on väärtuste üldine definitsioon. Kui toksida interneti otsingumootorisse sõna „väärtused“, pakutakse esimesena vastava märksõna kohta koostatud artiklit Vikipeediast. Sealt saame teada, et väärtused on ühiskonnas väljakujunenud arvamused hea ja halva kriteeriumitest, mille alusel juhinduvad inimesed igapäevaelus valikute tegemisel ning otsuste langetamisel. Pisut ohtlikuna tundub artiklis väljendatud tõdemus, et jätkusuutliku ideoloogia juurutamisel on ühiskondlike väärtuste muutmine vajalikus suunas määrava tähtsusega.
Lugedes, et väärtused on ajas muutuvad arvamused ning neid tulebki ideoloogilistel põhjustel vajalikus suunas muuta, tekib küsimus, mida peavad erinevate poliitiliste erakondade või ühiskondlik-poliitiliste ilmavaadete esindajad silmas, kui nad kõnelevad näiteks euroopalikest või demokraatlikest väärtustest. Ühed peavad meid vorminud ja tänasesse Euroopasse kandnud kõige olulisemateks väärtusteks liberaalseid, teised konservatiivseid väärtusi. Mulle tundub, et mõlemal poolel on omal kombel õigus. Pendel kiigub ikka ühest servast teise, sest muidu tekiks seisak. Kas aga kõik väärtused peavadki olema muutusteks avatud? Kas väärtuste kujundamine enamuse arvamuse alusel ja enamuse häältega on printsiibina õige?
Kristlaste hulgas on üsna laialt levinud veendumus, et euroopalikud väärtused tähendavad samaaegselt kristlikke väärtusi. Euroopa Liidu alusdokumentides seda kahjuks nõnda sätestatud ei ole. Mõned laused on kirjas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, kus on viide ühistele väärtustele rajatud tulevikule ning liidu vaimsele ja moraalsele pärandile, ilma konkreetse viiteta kristlusele. Dokumendi preambulis öeldakse: Liit teadvustab oma vaimset ja moraalset pärandit ning rajaneb inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse jagamatutel ja universaalsetel põhiväärtustel; liidu aluseks on demokraatia ning õigusriigi põhimõte.
Kindlasti ei ole siin vastuolu kristlusega. Kuid öelda, et see mõttearendus ongi spetsiifiliselt kristlik, ei ole kuigi veenev. Nõnda tuleb euroopalikest väärtustest kõnelejate sõnadesse suhtuda omajagu ettevaatlikult, sest kõneleja võib rääkida euroopalikest väärtustest kui millestki sellisest, mis saavad tema hinnangul olla euroopalikud ka ilma kahe millenniumi pikkuse kristliku ajaloo, kultuuri ja väärtusruumita. Õnneks on Euroopa nii territoriaalselt kui vaimselt oluliselt suurem kui Euroopa Liit. Alalhoidlik Suur-Euroopa rajaneb ilma vähimagi kahtluseta kristlikul vundamendil. Kuid kas just seda peavad silmas ametnikud ja poliitikud, kes tänapäeval kõnelevad Euroopast ja selle väärtustest? Pigem pelgan, et Antiik-Ateena valitsemiskultuurist võrsunud demokraatlikest väärtustest ning ristikiriku õpetusest pärinevatest ja pühakirjal põhinevatest voorustest moodustunud Euroopa geneetilist koodi püütakse jätkusuutliku ideoloogia juurutamisel ja arengu kujundamisel muuta otsustajate poolt vajalikuks.
Olla kombekas kombe pärast, hea hea olemise pärast, õiglane õiglane olemise pärast, solidaarne solidaarne olemise pärast ei ole midagi muud kui teatud inimkeskse idee teostamine selle idee enese pärast. Kas see on väärtus? Eetiline Euroopa või eetiline Eesti koos sellele vastava komberuumiga, mida väärtustest kõneldes ihaletakse, ilma neid väärtusi konkreetsemalt defineerimata, jääb ebamääraseks.
Me võime õppida kombekalt käituma, kuid lõpuks ei kujune sellest midagi enamat kui silmakirjalik viisakus, mille eest ennast ise kiidame. Kuidas aga õppida elama universaalselt moraalselt õigesti mitte ainult Eestis, vaid Euroopas ja maailmas? Globaalse, nagu ka Euroopa ja Eesti väärtusruumi kujundajaks sobib etalonina kõige paremini Piibel kui väärtuste väärtus. Just pühakirja poolt vormitud arusaamad elust ja maailmast ning kristlik õpetus moodustavad väärtuste skeleti, mille külge kinnituvad ilma igasuguse valehäbi ja poliitilise korrektsuseta ka euroopalikud väärtused.
Viilma,Urmas_peapiiskop

 

 

 

Urmas Viilma,
peapiiskop

Read more Comments Off on Väärtuste väärtus
Peapiiskopid_presidendiga

President ja piiskopid: hetk EELK 80. aastapäeva tähistamiselt 1997. aastal. Esiplaanil peapiiskop Jaan Kiivit (vasakult), Välis-Eesti kiriku peapiiskop Udo Petersoo, emeriitpeapiiskop Kuno Pajula, piiskop Einar Soone, president Lennart Meri.
Arhiiv

Taasiseseisvunud Eesti esimese presidendi Lennart Mere sünnist möödub 29. märtsil 90 aastat.

Lennart Mere (1929–2006) isa Georg Meri oli sõjaeelse Eesti Vabariigi diplomaat, kes hiljem on end Eesti kultuurilukku jäädvustanud Shakespeare’i teoste tõlkijana. Juunis 1941 küüditati perekond Siberisse, kust naasti 1945. aastal. 1953. aastal lõpetas Lennart Meri Tartu ülikooli ajaloo erialal. Nõukogude ajal sai ta tuntuks filmitegija ja kirjamehena, kes paistis silma Nõukogude Liidu väikerahvaste kultuuri tutvustajana.
Laulev revolutsioon tõi Lennart Mere poliitikasse. 1990–92 tegutses ta iseseisvuse taastamist taotleva Eesti Vabariigi välisministrina. Seejärel oli Meri lühikest aega Eesti suursaadik Soomes, kuni valiti 5. oktoobril 1992 riigikogu poolt taasiseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks. 1996. aastal valis valimiskogu ta tagasi teiseks ametiajaks.
Meri oli üks neist paljudest haritlastest, kes kommunistlike režiimide kokkuvarisemise ajal Ida-Euroopa riikide avalikus elus esile kerkisid ning vaba ühiskonna ülesehitamisse oma kaaluka ja isikupärase panuse andsid. Selle ning osalt ka rahvusvahelise haarde poolest võiks teda võrrelda samal ajal Tšehhi presidendiks olnud Václav Haveliga.
Eestlastele jäi Lennart Meri meelde niihästi oma värvika käitumise kui erudeerituse poolest. Nii oma varasemates kirjatöödes kui presidendina peetud kõnedes rõhutas ta muu hulgas minevikupärandi tähtsust ning Eesti seotust Euroopa kultuuriruumiga.
Mitmel korral tõstis Meri oma ülesastumistes esile ka luteri kiriku olulist rolli Eesti ühiskonnas. Nii kinnitas ta 1997. aastal EELK 80. aastapäeva puhul Kaarli kirikus peetud kõnes: „Eesti Vabariigi põhiseadus ei tunne riigikiriku mõistet. Kuid sootuks väär oleks sellest järeldada, et Eesti Vabariik kirikut ei vaja. Sootuks vastupidi: meie rahvas vajab täna kirikut enam kui eales varem, Eesti Vabariigi taastamisel riigiks, kus valitseks õigus ja õiglus, halastus ja eneseohverdus. Ma tahan tänasel päeval, lugupeetud kirikujuhid, julgustada teid, et kirik hoopis nõudlikumalt suhtuks meie riiki, meie riigi institutsioonidesse, nõudlikult ja järjepidevalt puhastaks meid hingelisest saastast, omakasust ja moraalitusest. Aidake säilitada meis sõltumatust, vaimset rikkust, moraali ja tagasihoidlikkust.“ (Ilmunud 4. juunil 1997 Eesti Kirikus nr 22.)
Lennart Meri suri 14. märtsil 2006 ja on maetud Tallinna Metsakalmistule. Tema matusetalitus toimus Kaarli kirikus. Aastal 2014 avati Viimsi Püha Jakobi kirikus Mere mälestusbareljeef. 29. märtsil kell 19 on Viimsi kirikus Lennart Mere mälestuskontsert (Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste).
Rain Soosaar

Read more Comments Off on President Lennart Meri – 90
EK karikatuur 2019-03-27

Kristjan Luhamets

Nad elavad õnnelikult tänase päevani! Kui aga Jeesus selgitas, et ta peab kannatama ning tapetama, sekkus Peetrus: „Ärgu seda sulle sündigu!“ Ole võidukas, väldi kannatusi! Ei, Jee­sus polnud vastu heaolule, vaid Peetruse soovimatusele otsida Jumala tahet. Kuigi Jeesus püüdis kannatusi vältida, ei loobunud ta Jumala tahtest. Võitlust pidas ta juba kõrbekiusatuse ajal – Jeesus valis Jumala tahte.
Kui Jeesus ei läinud kreeklastega kaasa, rääkis ta nisu­ivast, mis peab saama mullaks. Vaevalt oli tal seda kerge öelda. Veel Ketsemani aias otsis Jee­sus, kas leidub võimalus, et ta ei peaks kannatama, aga ütles siiski: sinu tahtmine sündigu!
Inimene väldib kannatusi, sest ei pea neid vajalikuks. Kuna kannatused, nagu ka haigused ja surm, on inimese patu ja rikutuse tagajärg, on mõistlik neid mitte otsida. Eriti rasked on need, mille kohta ütleme, et omad vitsad peksavad. Näiteks on kurb põdeda haigust, mis on justkui ise tehtud.
Märkimisväärne osa Eesti meditsiinivahenditestki kulub võitlusele alkoholi ja tubaka tekitatud tagajärgedega. Need haigused oleks võinud olemata olla, need inimsuhted lõhkumata, töövaev tuulde loopimata. Hoopis kergem on kannatada Kristuse pärast, kui meid tema pärast laimatakse või taga kiusatakse.
Mis saab siis, kui ei tea oma kannatuse põhjust? Ja enamasti ei tea. Mille alusel võin arvata, et minu kannatusel on osa Jumala plaanis? Küllap seda võivadki teada ainult usklikud inimesed – need, kelle õnnelik lõpp on elu. Uskmatu rehkendab üksnes surmaga. Kui pankrot on paratamatu – olgu siis vähemalt valutu, võimalikult vähe vaeva ja kannatusi kaasa toov. Sellepärast inimene, kes usub oma eksistentsi lõppevat surmaga, ei saagi näha kannatuse väärtust, sest ta ei näe üle surma piiri. Sinna saab vaadata üksnes usus. Kui aga kannatusel pole väärtust, kui vanadusel ja surmavõitlusel pole mõtet, olgu see kõik siis juba olemata!
Nii tegid Karl Marxi kaks tütart enesetapu. 66aastane Laura vaatas lõpetuseks koos abikaasaga ära ühe ooperietenduse ning läks siis surma koos mehega, et vältida lähenevat vanaduse vaeva. Teine, 43aastane Eleanor võttis endalt elu närvihaiguse ajel. Õnneks ei ole meie ülesanne olla kohtumõistjaks.
Sadakond aastat tagasi vapustas Tartut õudne kuritegu – vaimuhaige poeg tappis haigushoos oma ema. Sarnast haigust põdes toona ka 42aastane professor Adalbert Stromberg. Jumal oli teda hoidnud – Krediidikassa keldrist oli ta eluga pääsenud. Kuid haigus süvenes. Lisandus hirm selle ees, millist kurja võiks ta haiguse süvenedes teha inimesele, kes oli talle lähedane ja kellest ta väga lugu pidas. Nädal või paar enne surma istus ta Tartu Pauluse kirikus ja silmitses viimistlemisjärgus altarikuju. Keegi ei tea, mida ta sel hetkel mõtles.
Kui meil oleks valida hea ja kurja, õige ja vale vahel, küllap valiksime siis kõik hea ja teeksime alati seda, mis õige. Aga kui valida on üksnes valede vahel? See just ongi inimese patt, et meil pole seda valikut, millega võiksime olla õiged Jumala ees. Kristus on meie ainus lootus, kuid prof Stromberg ei leidnud lootust ning võttis endalt elu. Ehk vältis ta midagi hullemat? Isegi kui see oli nii, ei maksa rutata pattu õigeks mõistma. Patt jääb patuks ka siis, kui meil paremat võimalust ei olnud. Surm ei saa kunagi olla õnnelik lõpp. Õnnelik lõpp on elu! Seda teavad ainult usklikud. Nad teavad ka, et seda elu ei too meile meie õiged valikud ega head teod, vaid Jee­sus Kristus, kes on meie patu pärast kannatanud ja ristil surnud. Ilma ristita poleks olnud ka ülestõusmist. See polnud kerge, aga selles oli lunastus. Jeesus võitis surma ja ütles: mina elan ja teie peate ka elama!
Kui me arvestame viimselt mitte surma, vaid eluga, saavad teistsuguseks ka meie tänased valikud ja teod. Isegi tagakius, haigused ja kannatus saavad siis sisu, mõtte ja väärtuse. Minu vanaisa oli üheksa aastat vangilaagris, aga täna, 95aastasena ta rõhutab, et ei jätaks oma elust välja neid aastaid. Olgugi kibedad, on Jumal pannud uskliku inimese igasse hetke sisu ja väärtuse.
Oleme Kristuse kannatamise ajas ja mõtleme nii südamevalu kui tänumeelega Õnnistegijale, kes otsis igas olukorras, nii heal päeval kui kannatuses, Jumala tahet, leidis selle ja järgis seda. Ta tegi seda meie pärast, sest meil ei olnud valikut, aga temal oli. Ja nüüd on ka meil – Jeesus Kristus – temas on meie elu ja lõplik õnn.
kristjan luhamets copy

 

 

 

 
Kristjan Luhamets,
kolumnist

Read more Comments Off on Õnnelik lõpp

Võib-olla te pole kuulnud, aga riigikogu valimistel hääletas Jumal sotsiaaldemokraat Triin Toomesaare poolt. Kui järele mõelda, tundub niisugune otsus igati loogiline. See silmapaistev noor naine on ju pühendanud märkimisväärse osa oma elust lastele, alguses õpetajana ja hiljem sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuhina töötades.
„Laske lapsed olla ja ärge keelake neid minu juurde tulemast, sest selliste päralt on taevariik!“ (Mt 19:14), ütles Jumal oma otsust põhjendades. „Kaks tuhat aastat tagasi seadsin lapsed kõigi usklike ideaaliks ja leian, et nad on siiamaani meie prioriteet. Ja alkoholiaktsiis võiks ka alles jääda. „Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte prassimises ega purjuta­mises“ (Rm 13:13).“
Kas see kõlab absurdselt? Mõistan teie hämmingut. Jumal ei käi hääletamas! Ja kui käikski, siis miks just Eestis Tallinna Kesklinna-Lasnamäe-Pirita valimisringkonnas? On see võimalik, et meie Issand sotse toetab? Tõepoolest, säärane Jumalale sõnade suhu panemine võiks lausa blasfeemiana kvalifitseeruda, kui ma seda tõsiselt mõtleks. Kui hea kandidaat Triin Toomesaar ka poleks, ei tohi Jumalale Mikaeli mõtteid omistada.
Loodetavasti ei nõudnud aga iroonia avastamine lugejalt kuigi põhjalikku süvenemist. Paraku meenub järele mõeldes rohkelt juhtumeid, kus olen tõsimeeli inimideoloogiate väiteid taevaliku tahte ilmutusena käsitlenud. Olenevalt eluperioodist oli universumi Looja vaheldumisi konservatiiv, rahvuslane, vasakpoolne progressiiv, globalist või turuliberaal.
Võin uhkusega öelda, et olen elu jooksul piisavalt Piiblit lugenud, oskamaks mistahes ideed mõne kontekstist välja rebitud salmiga õigustada (ka seda, et säärane uhkuseliik pole patt – vt Kg 3:22). Ehk ongi hea, et käesolev arvamuslugu ilmub pärast valimisi – vastasel juhul oleks kiusatus Sõna väänamise oskusi demonstreerida liiga suur.
Newtonit parafraseerides on igal salmil olemas sama tugev vastusalm või eksegees, mis seda ümber lükkab. Kui üks toob mõne sotsiaalhoolekandeprogrammi kaitseks välja leviitide kohuse võõraid (= immigrante) toita (5Ms 5:29), siis teine võib vastata, et „võõras“ oli juudi usku pöördunud ja assimileeruda katsuv muulane, kes ei paigutu kuidagi nüüdisaegse rände konteksti. Kui turusuhete kaitseks jutustatakse ümber Jeesuse tähendamissõna talentidest (Mt 25), siis vastukaaluks võib tuua Jaakobuse revolutsioonilised üleskutsed.
Kogu selle küünilise jutu peale võib mu agnostikutest sõprade kombel küsida, mis mõte siis üldse on Piiblit lugeda, kui sealt annab kõike tuletada. Peab nentima, et apostlitel ei paista ideoloogilistes küsimustes tõesti mingit selget ühisosa olevat ja paljusid küsimusi Piibel ei käsitlegi.
Kui suured peavad olemas sisserändekvoodid? Kas 500-eurose tulumaksuvaba miinimumi peavad saama kõik või ainult need, kes teenivad alla 1200 euro kuus? Tuleb tükk aega ajugümnastikaga tegelda, enne kui mingit salmi rakendama hakata …
Ent ärme lange meeleheitesse! Kõige tähtsamas asjas on Piibli autorid ühel meelel. Nad kinnitavad vankumatult, et Jee­sus suri ja tõusis üles meie pattude lunastamiseks. Kõik muu on teisejärguline. Jah, ma võin oma kandidaadis kindel olla ja loota, et tegin parima võimaliku valiku. Samas püüan meeles pidada, et iga partei on inimlik moodustis, peaaegu kõik neist toetavad mingit osa kristlikest väärtustest ja vastanduvad teisele osale.
Keegi pole minust halvem kristlane (mis pole loomulikult ka mingi standard) selle pärast, et teise partei valis, ja mina ise olen kahetsusväärselt ekslik. Kuidas saakski usaldada lõpliku tõe nende kätte, kelle seas „ei ole õiget, ei ühtainsatki“ (Rm 3:10)?
Raihhelgauz

 

 

 

 
Mikael Raihhelgauz,
Tartu ülikooli matemaatikaüliõpilane

Read more Comments Off on Kelle poolt hääletas Jumal?

Pea pool paastuajast on möödas. Jätkuvad valimisjärgsed koalitsiooni moodustamise konsultatsioonid Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa vahel. Punastest joontest on saanud tühjad südamed ning ühiskonnas seninägematult palju usaldamatust ja pingeid. Kõike seda justkui märkamata edeneb kevad – Emajõgi embab jõuliselt ülikoolilinna, sinililled otsivad päikest ja luigepaarid on tagasi. Varjusurmas olnud loodus ärkab ja liigub tärgates ühes meiega ülestõusmishommiku suunas.
„Tõest ja õigusest“ on kirjutatud palju ja põhjusega, ent tahaksin tähelepanu juhtida ka ühele teisele kultuurisündmusele – juba terve aasta on teatris Vanemuine etendatud Karl Laumetsa lavastatud „Kalevipoega“. Kui keskkooli ajal lugesin eepost, siis mäletan seda isevoolavat, justkui kevadvete voogude lummust, mis mind haaras ja ühe hooga teose läbi lugema pani, ehkki kohustuslikud olid meile vaid mõned peatükid.
Hoiatada tuleb, et etendus „Kalevipoeg“, mis oma lavakeeles kannab moodsa teatri elemente ja on tekstilt 100% regivärsiline, kuulub nende lavateoste hulka, mida jumaldatakse või vihatakse. Sellest andsid tunnistust vaheaegadel lahkuvad nördinud teatrilised ja jääjate rahulolevad ilmed. Paastuaja kaemuseks oma rahva olemusest sai lavastusest aga palju ainest.
Kätlin Liimets

Read more Comments Off on Paastuaeg koos Kalevipojaga

Anna_prügi_1Pühapäeval, 24. märtsil andis Järva praostkonnas tegutsev Anna kogudus Facebooki lehel teada, et on juhtunud kahetsusväärne lugu. Nimelt on Anna kiriku juures oleva surnuaia biojäätmete prügikonteinerisse toodud suures mahus ehitusjäätmeid. Kalmistu kuulub kogudusele, ent prügivedu finantseerib Paide linn.
Anna koguduse juhatuse esimees Peep Heinaste ütles Eesti Kirikule, et tegemist polnud esimese sarnase juhtumiga, ent siiani pole kogus nii suur olnud. „Sellist kogust ehitusprügi ei too käru või sõiduautoga, selleks pidi kasutatama ilmselt väiksemat kastiga autot,“ ütles ta nördinult.
Esmaspäeval käis koguduse hooldajaõpetaja Lea Heinaste koos Paide linna keskkonnaspetsialistiga olukorda kohapeal üle vaatamas. Ta ütles, et probleemi avastades jäi ta täiesti tummaks: „See on väga kurb lugu. Ei mäleta, et isegi nõukogude ajal oleks keegi surnuaia prügikasti selliselt ära kasutanud. Varem on toodud televiisoreid, riideid, nuge-kahvleid … Surnuaeda võiks ju siiski pühaks pidada!“ Ta lisas, et inimesed ilmselt ei tea, et Anna külas on võimalik tasuta ehitusjäätmeid ära anda. OÜ Scanwastes võetakse vastu erinevaid ehitus-, lammutus-, tootmisjäätmeid (puit, metall, kile, plast, papp ja paber), autorehve, kivimeid. Praegu on nimetatud firma lubanud tasuta jäätmed surnuaia prügikastist ära viia.
Lõpetuseks ütles õpetaja Heinaste: „Mis tehtud, see tehtud, ent tahaksin, et sellist asja enam ei juhtuks!“
Kätlin Liimets

Read more Comments Off on Kahetsusväärne juhtum Annas
Maarja kirik

Laulupeolised võivad rõõmustada, et suurpeo ajal saab Tartu Maarja kirikus laulda.
2 x Rita Puidet

Tartu Maarja kiriku juures käivad ehitustööd hooga ja tõenäoliselt saab kirikusaali põrand valatud juba enne mai algust.

Üsna ootamatu on kiriku ukseavast sisse astudes sattuda tulevase kirikusaali alla ehk nullkorrusele.
See, mis ehitustandril käimas ja veel tulemas on, annab tunnistust millestki täiesti uuest. Sihtasutuse juht Silvia Leiaru juhib külalist läbi bokside ja näitab, et siia tulevad lasteruumid, siia tualetid, siia väike saal, kus näiteks saab seminare korraldada. Ühes nurgas, kus praegu paljastuvad vanad maakivimüürid, hakkab seisma diivan. Tegemist on tulevase puhkenurgaga.
Ei saa küsimata jätta, kas vanu müüre kuidagi ka eksponeeritakse, aga vastuseks saan, et seinad krohvitakse üle. Tegemist on igati moodsa lahendusega, nii et kõik tuleb uus nagu koolilapsel septembrikuus.
Nullkorruse vaheseinad on laotud lõplikule kõrgusele ja ees seisab raketiste tegemine, et hakata valama kirikusaali põrandat. Või nullkorruse lage – sõltub, kust poolt vaadata.
Osa vahelage on juba valatud: Tiigi tänava pool rendipindade osas ja Pepleri tänava pool peasissepääsu juures.
Ettevalmistused käivad 70-kohalise saali ja kirikusaali vahelise lae valuks. Kõige viimasena valatakse trepid. Algsele plaanile lisaks tuleb trepp ka altari taha, et vajadusel oleks võimalik kirikusaalist lahkuda selle mõlemast otsast.
Töid tegeva ehitusfirma soojast toakesest leidsime objektijuhi Jüri Karja, kes ütleb, et on elu jooksul saanud ehitada laululava ja kultuurimaju. Ta on abis olnud ka Tallinnas Theatrumi teatrimaja ehitusel. Teadupärast asus tolles hoones dominiiklaste kloostri kirik. Tartu Maarja kiriku ehitus on olnud mingis mõttes igav, sest ühtegi konti ega münti nad pole leidnud. Siiski ei jäta see objekt teda puudutamata, sest õpingute ajal ülikoolis olid tema koduks mõlemad Pälsoni tänava ühiselamud ja siis sai kirikuhoones, toona spordisaalis, nii korvpalli vaadatud kui ise mängitud.
Aga veel enam puudutab kirikuhoone teda kui kirglikku lauluhuvilist. Jüri naerab, et laulmine on tema teine põhitöö. Ta laulab Haaslava meeskooris ja Tartu akadeemilises meeskooris ning topeltkvartetis Väike Punt.
Hiljuti käis ta laulmas Udmurtias, jaanipäeva paiku aga läheb Inglismaale. Siis kui Maar­ja kirikus laulupeo ajal laulnud on.
„Igal objektil tuleb head tööd teha, aga Maarja kirik on nagu särav nael seinas. Ta on üle-eestilise tähtsusega, peab püüdma,“ sõnab Jüri Karja.
Rita Puidet

Pildigalerii:

Jüri Karja

Objektijuht Jüri Karja.

header-logo

Read more Comments Off on Põrand saab laulupeo ajaks valatud

EKNK uus piiskop Alur Õunpuu (ees), vasakul EKNK piiskop Ago Lilleorg ja paremal piiskop Märt Vähi. EKNK koduleht

23. märtsil pühitseti Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku uueks piiskopiks EKNK pastor ja kirikujuht Alur Õunpuu.

Tallinnas kiriku Toompea keskuses peetud kevadkonverents algas Alur Õunpuu piiskopiks pühitsemise teenistusega. Kohal olid pühitsetava pere, sõbrad-tuttavad, EKNK koguduste liikmed ning EKNi liikmeskirikute juhid.
Pärastlõunal jätkus päev aastakonverentsiga, mille raames kuulati ja kinnitati aruandeid, nimetati aasta tegijad, oli rohkelt ülistust ning jumalasõna kuulutust. Jumalateenistusel jutlustas piiskop Alur Õunpuu. Toimuv tõlgiti inglise, vene ja viipekeelde.
Alur Õunpuu on nelipühi kirikut juhtinud 2016. aastast. Ta ordineeriti pastoriks 2011. On ka 2009. aastast EKNK Kuressaare koguduse pastor. 2009. aastal lõpetas Alur Õunpuu EKNK diakonikooli, 2011 EKNK pastorikooli ning 2018 Eesti Metodisti Kiriku teoloogilise seminari, omandades teoloogilise kõrghariduse. Alur Õunpuu peres kasvab neli last.

Read more Comments Off on Kristliku nelipühi kirikul uus piiskop

A_P6der-kaas-215x320Kirjastuselt Gallus ilmus uus raamat
Sarja „Meie vaimulikud“ viienda raamatu persoon on emeriitpeapiiskop Andres Põder.
Milline on vaimuliku teekond tippu? Kas on võimalik sel rajal alustada maakoguduse „hipipastorina“ ja lõpetada kirikujuhina? Andres Põder läbib raamatus aste-astmelt oma vaimulikud arengustaadiumid ja paigad ning mõtiskleb nendest saadud elukogemuse põhjal ühiskonna ja kiriku toimimisest ning arengusuundadest.

Saku kiriku ehitus algab
Saku Toomase kirikuhoonet hakkab ehitama OÜ Vormsi Ehitusmeistrid ning töödega alustatakse 15. aprillil, vahendab Harju Elu.
SA Saku Kiriku Ehitus juhatuse liige Juhan Talpsepp ütles, et ehitusleping on sõlmitud ning esimene etapp lõpeb oktoobris. Selleks ajaks valmivad keldriosa, seinad ja katus. Samuti pannakse kinni kõik seinte avad ning rajatakse kommunikatsioonid kirikuni. Praeguseks on Saku aleviku serva kerkiva kirikuhoone jaoks kogutud 460 000 eurot.

Otepää ja Vihti uuendasid sõprust
30 aastat tagasi sõlmiti sõprus Soomes asuva Vihti valla ning toonase Palupera ja Otepää valla vahel. Selle sündmuse tähistamisest Otepääl võtsid osa Soome suursaadik Eestis Timo Kantola koos abikaasaga ja Vihti valla delegatsioon. Otepää ja Vihti valla juhid uuendasid sõpruslepingut.
Suursaadik Timo Kantola, kes sõitis ka Käärikul Kekkose suusarajal, märkis, et Eesti ja Soome vahel on alati olnud erilised suhted. „Hea meel on näha, et need suhted on nii pikka aega kestnud ning on inimesi, kes sõprussidemeid hoiavad ja edasi viivad.“
Mõlemale poolele on 30 aasta pikkune suhe olnud viljakas: kultuurikollektiivid on vastastikku külas käinud, samuti on sõlmitud tihedad suhted luteri koguduste vahel. Vihti kogudus annetas Otepää kogudusele raha kirikukella taastamiseks. Samuti on soomlased saatnud humanitaarabi, mida jagatakse siiamaani, toetatud on talvekiriku ülesehitust ning palju muid objekte.

Read more Comments Off on Lühiuudised

Päivi Pitko on istet võtnud TV7 hubases Tallinna stuudios. Tiiu Pikkur

Päivi Pitko juhib kümme aastat ehk asutamisest peale kristlikku telekanalit Taevas TV7. Jumal on juhatanud tema teed erinevatel eluetappidel ja Jumala kutse oli ka Eestisse tulek ning siin uue telekanali käivitamine.

Päivi on Helsingis sündinud soomlanna, kes oma abikaasa ja kahe lapsega kolis Eestisse 2003. aastal. Nüüd, 16 aastat hiljem elab kogu pere endiselt Eestis: abikaasa on restauraator, poeg õpib Tartu ülikoolis, tütar töötab TV7-s.

Tee usule
Oma usule tulekust räägib Päivi: „Jumal kutsus mind erinevatel eluetappidel. Mu vanavanemad olid kristlased, nemad viisid mind ka pühapäevakooli. Teismelisena tuli leeriaeg. Jumal kutsus mind siis tugevalt. Ent tookord oli sõprade mõju nii suur, et ma ei julgenud jah öelda. Leeris käivad Soomes kõik noored, ehkki enamik neist ei jää hiljem kirikus käima. Minu puhul oli leeri minnes aga südames igatsus ja lootus. Igatsesin Jumalat, kuid ei julgenud seda avalikult näidata. Ka tollased leerigrupi juhid ei osanud mind Jumala juurde juhtida.“
Möödus kümme aastat, Päivi oli juba abielus ja läks abikaasaga kristlaste korraldatud abielulaagrisse. „Ja seal olles sai Jumal meid kätte. See armastus, mis seal oli, see inimeste käitumine, hoolimine oli eriline. Mina olin skeptiline. Kui sain aru, et see ongi päriselt suhe Jeesusega, siis hakkas minu süda hüüdma Jumala poole. Ma ei ole seda kunagi kahetsenud.“

Kodu Pärnus
„Soomlased käivad ju tihedalt Eestis, kuid meil abikaasaga ei olnud ausalt öeldes ka huvi Eesti vastu,“ avab Päivi Eestisse sattumise tagamaid. „Aga juhtus nii, et 2002. aastal otsustasime 10. pulma-aastapäeva puhul reisima minna. Juhuslikult nägin kuskil ajakirjas pilte Pärnu rannast. Me tulime Eestisse maikuus neljaks päevaks teadmisega, et kui ei meeldi, siis võime ka varem tagasi minna. Kuid Pärnu rannas jalutades tekkis tunne, et jõudsime koju. See oli nii hämmastav ja üleloomulik, sest me polnud ju Eesti fännid, see oli märk, et kuulume siia.“
Natuke hiljem tuldi juba koos lastega, siis käidi misjonireisil piiblikooliga, tekkisid Eestis sõbrad, leiti kogudus, võeti eestlasest lapsehoidja. „Jumal rääkis meile oma soovist meid Eestisse tuua. Aasta pärast kolisime Pärnusse, esialgu arvates, et jääme siia aastaks, kuid tagasi me pole läinud.“
Pitkod elavad siiani Pärnus, vaatamata Päivi töökohale Tallinnas, lapsed on seal koolis käinud. Kerge alguses ei olnud. Tütar alustas ju viiendast klassist, poeg lasteaiast.
„Meie abikaasaga hakkasime teenima Pärnu kristlikus vabakoguduses, tegime laste- ja noortetööd, käisime palju külades, korraldasime alfa-kursusi jne. Ühe aasta olime ennast täiendamas USAs piiblikoolis.“

Kümme aastat teletööd
Päivi oli 2003. aastal Helsingis tööd alustanud kristliku telejaama Taivas TV7 saateid näinud, kuid isiklikult ta TV7 asutajaid Martti ja Mirja Ojarest ei tundnud. 2009. aasta alguses tekkis tal soov nendega kokku saada. Oma sõbranna kaudu sai Päivi teada, et TV7 on laienemas Eestisse. „Kuna Jumal oli mulle rääkinud, et mu ellu on tulemas suur muutus, siis helistasin Martti Ojaresile sooviga Eesti TV7 tööle asuda.“
Päivi plaanile oli alguses positiivne tagasiside, kuid siis tekkis vaikus, lubati tagasi helistada. Läks aega. Päivi võttis südame rindu ja helistas uuesti, ta kutsuti vestlusele, mille järel teatati, et koht on tema. „Ehkki oli kaalutud mitmeid teisigi kandidaate, oli see mõlemapoolne Jumala tahe ja ma alustasin novembris 2009, kanali avasime 15. detsembril 2009.“
Alguses kanti lihtsalt üle Taivas TV7 saateid. Kuid kohe hakati ka tõlkimisega tegelema, ehkki enamik saateid jäid veel soome-, inglis- jm keelseteks. Alustati praeguse Telia digikanalina, hiljem lisandus STV ja neti-tv, nüüd on ka telefonirakendus. „Kahe aasta pärast oli meie programm täielikult eestikeelne,“ meenutab Päivi. „Omasaadetega alustasime ka kohe, alguses tegime neid Helsingi stuudios. Üks esimesi oli 2010. a alguses käivitunud naiste vestlussaade „Jumala jooksutüdrukud“, tegime ka palvesaateid. Kuid raske oli leida inimesi, kes saaksid pikaks päevaks Helsingisse tulla, või leida stuudioaega. Nüüd, kui meil on Tallinnas oma stuudio, on asjad palju paremaks läinud.“

Rohkem originaalsaateid
Televisiooni tegemine on kallis, kuidas te sellega hakkama saate? „Martti Ojares on öelnud, et seni, kuni te kuulutate, et Jeesus Kristus on Issand, ei tee kompromisse Jumala tahtega, niikaua mina varustan teid. Jumal tahab, et see on annetustepõhine. See, et Soomes oli TV7 juba olemas, aitas meid väga palju: saime tehnikat, tarkvara ja teadmisi. Soome toetab meid siiani, kuid igavesti see nii jääda ei saa. On aeg, et Eesti kanal saab iseseisvaks. Seni on olnud nii, et 70% toetusest tuleb Soomest ja 30% Eestist. Lähitulevikus peaks Eesti osa kindlasti suurenema.“
TV7 programmist veerand on originaalsaated ja kolmveerand on subtiitritega nii soome- ja ingliskeelsed kui ka mitmes teises keeles saated. Lähiajal soovitakse lisada ka rootsikeelsed.
Huvipakkuvad on argipäeviti eetris olevad Iisraeli uudised (TV7 Israel News), mida on tehtud juba 10 aastat. Uudistes ei kajastata ainult kristlikke teemasid, vaid pakutakse igakülgselt Iisraelis ja Lähis-Idas toimuvat, kusjuures tegijate eesmärk on olla kajastuses neutraalsed. Lisaks on veel päevateemaline saade „Jeruusalemma stuudio“.

Saateid igaühele
Millal hakkate edastama Eesti kristlikke uudiseid? „See on meie unistus, idee meil on, arusaamine uudiste vajalikkusest on, kuid kõik seisab praegu ressursside taga,“ selgitab Päivi. Ta on õnnelik, et viimasel ajal on saanud hoo sisse lastesaated ja muusikasaated. Päivi Pitko on ka pikaaegse saatesarja „Jumala jooksutüdrukud“ juht. Naiste vestlussaate külalised on huvitava saatusega naised.
Päivi kinnitab, et TV7 saated on mõeldud igas vanuses inimestele, nii usklikele kui uskmatutele. Nii mõnigi on leidnud oma tee usule just selle kanali kaudu. „Kristliku sisuga kanalit vaadates saab inimene ennast harida, saab algteadmisi piibliõpetusest ja religioonist laiemalt.“
Päivi Pitko kutsub vaatajaid üles andma tagasisidet: „Meil on suur rõõm teada, kuidas meie saateid on vastu võetud. Kallid vaatajad, andke meile teada. Lihtsaim on seda teha meie kodulehe kaudu.“
Tiiu Pikkur

Taevas TV7
Kristlik telekanal, alustas tööd 15. detsembril 2009
Stuudio ja toimetus asub Tallinnas Ristiku 10
Tegutseb veel soome-, rootsi- ja venekeelne TV7
Täpsem info: www.tv7.ee

Read more Comments Off on Päivi Pitko: Jumala kutsel teletööd tegemas