Tallinna abilinnapea Eha Võrk ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma allkirjastasid täna Mustamäe Kiriku Sihtasutuse asutamise lepingu.

«Mustamäe Kiriku Sihtasutuse tegevuse peamiseks eesmärgiks on ehitada linnaossa kirikuhoone. Ühtlasi hakkab sihtasutus tegelema kirikuhoone ehituse rahastamise ning hilisema haldamise ja kasutamise korraldamisega. Tallinna linn otsustas osaleda asutajana Mustamäe Kiriku Sihtasutuses linnavolikogu 25. augusti 2016 otsusega,» ütles abilinnapea Eha Võrk

Edasi loe Postimehest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Eesti Kirikute Nõukogu on nimetanud käesoleva, 2016. aasta eluväärtuste aastaks. Aasta jooksul korraldab Kirikute Nõukogu neli teemanädalat, mis keskenduvad tervele inimesele, tervele perekonnale, tervele ühiskonnale ning tervele loodusmaailmale. Kirikute Nõukogu kutsub inimesi üles tähistama 02.–09. oktoobril Loodu(s)hoiu nädalat.

Loodu(s)hoiu nädala tähistamise eesmärgiks on pöörata kõrgendatud tähelepanu keskkonna hoiule ja kliimamuutustega kaasnevatele globaalsetele probleemidele, nende sotsiaal-majanduslikele põhjustele ning kristlaste vastutusele panustada keskkonda mõjutavate õiglaste suhete loomisesse ja arendamisse.

Loodu(s)hoiu nädalal kutsutakse kõiki inimesi üles tarbima vähem ja istutama õunapuid. Tarbimise vähendamisel soovitatakse selle nädala jooksul kasutada vaid korduvkasutatavaid poekotte ja ühiskondlikku transporti, süüa vaid taimetoitu ning ettevaatavalt mõelda sellele, et jõuludeks kinkida lähedastele mitte asju, vaid aega ja elamusi.

Loodu(s)hoiu nädal kulmineerub lõikustänupüha tähistamisega pühapäeval, 9. oktoobril 2016. aastal.

Eesti Kirikute Nõukogu eluväärtuste ja eetika töörühm on ette valmistanud abimaterjalid Loodu(s)hoiu nädala läbiviimiseks kogudustes. Materjalid pakuvad ideid pühapäevakoolitunni, piiblitunni või jutluse ning praktiliste tegevuste jaoks. Materjalid on lisatud pressiteatele ja saadaval aadressil www.ekn.ee .

Loodu(s)hoiu nädala tähistamise idee pärineb Euroopa Kristlikult Loodushoiu Võrgustikult (European Christian Environmental Network, ECEN), mis koordineerib oikumeenilist koostööd loodushoiu edendamiseks. ECEN on Euroopa Kirikute Konverentsi (EKK) tööriist. Loodu(s)hoiu nädala tähistamisega on liitunud mitmed EKK liikmeskirikud üle Euroopa.

Vt ka Eesti Kirikute Nõukogu

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Keila kiriku torni tõsteti uus, Fraknfurdi lähistel Sinnis valatud kell, mis on pühendatud kõikidele tagakiusatud kristlastele läbi kiriku ajaloo.

Kirikutornis ootasid uut kella kaks auväärses vanuses kella, mis valatud 1744. ja 1852. aastal. Uus, 300kg kaaluv kell on oma kahest
​ kaaslasest suurem.

Keila koguduse õpetaja Marek Rootsi sõnul sai uue kella valamise ajendiks see, et senise helistamissüsteemi juures jäi kellahelin nõrgaks.

“Just selle olukorra muutmiseks sai ühendust võetud Toomas Mäeväljaga. Tema omakorda leidis, et kui juba suuremad tööd ette võtta, siis võiks valada ka kolmanda kella, kuna ruumi kellatoas selle jaoks jätkub — ja kellahelin muutuks veelgi võimsamaks. Kogu projekt leidis toetust Keila linnavalitsuses, samuti tulid hästi kaasa ka teised annetajad. Nõnda sündiski kolmas kell, mille otsustasime pühendada kõikidele Kristuse pärast tagakiusatud inimestele. Minu​ ​teada on see ainuke taolist pühendust kandev kirikukell Eestis,” sõnas õpetaja Roots.

Edasi loe Maalehest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Konsistooriumi septembrikuu istungil
EELK kirikuseadustiku § 10 lg 2 alusel anti Jõgeva kogudusele luba Jõgevale kiriku ehitamiseks.
EELK aukiri anti Sidney Jaani koguduse nõukogu ja juhatuse liikmele Alexander Ulkile kauaaegse ja ustava teenimise eest. EELK aukirja saab ustava teenimise eest kirikus ja kauaaegse pühendunud töö eest Jõhvi Mihkli koguduses 80. sünnipäeval Anda Ermine Ein.
EELK koostöömedal anti Vesa Tuominenile, Avinurme koguduse kaastöölisele Soomest.
Õpetaja Kaido Soom on määratud teenima Peterburi Jaani kogudust alates 1. oktoobrist.
Alo Martinson kinnitati Tallinna Peeteli koguduse õpetajaks alates 4. septembrist.
EELK kirikuseadustiku § 93 ja Jüri Pallo avalduse alusel on Jüri Pallo EELK vaimulike nimekirjast kustutatud.
Vakantseks kuulutati Tartu Pauluse koguduse õpetaja ametikoht ja avaldusi sai esitada 15. oktoobrini.

* * *
Peapiiskopi otsusega on EELK tunnustusmärk antud pikaaegsele Vändra koguduse juhatuse esimehele Jüri Kallasmaale ning pikaajalise ja ustava teenimise eest EELK konsistooriumi raamatupidajale-kassapidajale Marika Akkermanile, kantsleri assistendile Anne-Mari Mölderkivile ning arvuti tarkvaraspetsialistile Riina Sildveele.

Juubeliaasta avamine 9. oktoobril
EELK konsistoorium ja Tallinna linnavalitsus kutsuvad Oleviste kirikusse reformatsiooni 500. aasta avamise kontsert-jumalateenistusele lõikustänupühal, 9. oktoobril kell 17. Oikumeenilisel jumalateenistusel, millest teeb ülekande Tallinna TV, teenivad peapiiskop Urmas Viilma ning EKNi liikmeskirikute juhid. Muusikaga teenivad koorid, orkester ning Robert Jürjendal, Madis Metsamart, Birgit Sarrap, Maria Listra ja Bonzo. Osavõtust teatada istekoha broneerimiseks 3. oktoobriks tel 627 7351 või reformatsioon500@eelk.ee.
Samal päeval kell 12 istutatakse Tallinna Jaani kiriku peasissepääsu kõrvale õunapuu.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Põlisel Setu alal Petseris. Ülemsootska Aarne Leima ja Margus Timmo ütlevad tervitussõnad ja annavad õp Andres Mäeverele kingituseks üle veel sooja koduleiva ning raamatu «Setomaa tsässonad». Liina Raudvassar

Laupäeval, 17. septembril tähistati Petseri Peetri koguduses kolme tähtpäeva: 119 aasta möödumist evangeelse luterliku sõnakuulutuse algusest, koguduse 95. ja kirikuhoone 90. aastapäeva.

Pidupäeva hommik algas delegatsiooni külaskäiguga Petseri kloostrisse, kus eestlasi võttis vastu kloostriülem arhimandriit Tihhon. Ringkäiku kloostri kõige pühamatesse paikadesse juhtis munkpreester Gavril.
Asulana kujunes Petseri Setumaa ajaloolise keskusena 1473 rajatud õigeusukloostri ümber. Pärimuse järgi algab kloostri ajalugu Püha mäe koopaga, millega on seotud imelisi nähtusi: siin on kuuldud inglite laulu ja tuntud viiruki lõhna. Setud usuvad, et koobastes puhkab igavest und nende kuningas Peko. Esimene erak Mark elanud põlislaante varju jäävas eraklas juba 14. saj lõpus.
Tartu rahuga 1920. aastal Eesti Vabariigi koosseisu arvatud Petseri õitseajaks saab pidada möödunud sajandi 20–30ndaid, mil madalast slaavipärasest külast ehitati üles euroopalik linn, kuhu avara pargiala ning nägusate kiviehitiste keskele kerkiski 1926. aastal eestlaste luteri kirik. Peetri koguduse oli kirikuvalitsus kinnitanud juba viis aastat varem. Eestlased moodustasid toona elanikkonnast üle poole ning Peetri kogudusel oli umbes 2500 hinge.
Kui Eesti iseseisvus 1991 taastati ilma Petserita –, jäi ka Peetri kogudus liikmete arvult väikeseks. Ometi on kiriku tähtsus ja tähendus sama: olla õigeusklikul alal luterlikuks vahipostiks.

Külalisi piiri tagantki
Rohkem kui kaheksa tundi kestnud autosõidu võttis Moskvast ette Eesti suursaadik Venemaal Arti Hilpus koos diplomaatilise korpusega. Suursaadik meenutas Eesti Kirikule, et viimati külastas ta Petserit ja siinset kloostrit 1991. aastal ajalooüliõpilasena. Ta pidas loomulikuks, et püüdis sättida oma töövisiidi piiriäärsesse Petserisse siinse luteri koguduse aastapäevaks. Peterburi Jaani kogudusest tõid tervitusi misjonärid Liliann ja Hannu Keskinen.
Külaliste hulgas oli mitmeid Petseriga seotud inimesi, sh koguduse liige Heino Kostabi Eestist.
«Olen Petseris lapsena elanud umbes kolm aastat,» rääkis ooperilaulja Jaan Willem Sibul, kelle vanemad 50ndatel Siberist naastes Eesti NSVsse ei saanud elamisluba. «Isa siis ütles, et läheme põlisesse Eesti linna,» räägib Sibul, meenutades, et nende korter oli kiriku lähistel ajaloolises Kaitseliidu hoones.
Kohal oli arvukas setude esindus eesotsas ülemsootska Aarne Leima ja Margus Timmoga ning õigeusu vaimulike isa Viktori ja isa Peetriga.

Lutheri hümniga
Mis inimesele võimatu, on Jumalale võimalik. Seda tuletas piiskop Joel Luhamets kantslist meelde, kui nentis, et peame seda pidupäeva täna poliitiliselt keerulises olukorras. «Palvetame täna Petseri Peetri koguduse tuleviku Jumala kätte,» innustas piiskop Luhamets aastapäevakogudust. Loeti ette peapiiskop Urmas Viilma tervitus. Teenistuse käigus said leeriõnnistuse kaks Ingeri kiriku liiget.
Vaimulikena teenisid veel Ingeri kiriku piiskop Aarre Kuukauppi ja teoloogilise instituudi rektor Ivan Laptev, Petseri koguduse hooldajaõpetaja Andres Mäevere, praostid Üllar Salumets ja Leevi Reinaru, emeriitõpetaja Villu Jürjo ja õpetaja Toivo Hollo.
Organist Tuuliki Jürjo, kes musitseeris teenistusel koos lauljate Tatjana Drobõševa ja Izida Galimovaga, kinnitas, et vendade Kriisade poolt kogudusele 1928. aastal kingitud orel on tänu hiljuti läbitud remondile kontsertkorras. Selles võis iga kirikuline veenduda, kui pill luterliku hümni «Üks kindel linn ja varjupaik» laulmiseks registrid avas.

Luterlik kants
«Me seisame postil nii kaua, kui on kirik ja inimesi, keda teenida,» kinnitas õpetaja Andres Mäevere, lisades, et selleks kohustab meid Jeesus oma käsuga minna ja kuulutada.
Mäevere, kes käib Petseris kord kuus jumalateenistusi pidamas, räägib, et praegu on koguduses 13 liiget, kirikusse jõuab neist tavaliselt paar inimest, sh ustav Mart Kallas. Koguduse hiilgeaegadega võrreldes on need arvud mõistagi nukrad ning panevad küsima koguduse jätkusuutlikkuse järele.
Andres Mäevere, kes aastapäevaüritust pikalt ette valmistas, tuletab meelde, et koguduse elus on ka varem lisaks tõusudele mõõnaperioode olnud. Petseri koguduse teenimise tuleviku üle käivad läbirääkimised Ingeri kirikuga.
Päev täis kiriklikku osadust ning inimlikku soojust sisendas üle piiri Petserisse jõudnutesse lootust Jumala abile ja sõna kuulutamise jätkumisse.
Liina Raudvassar

Luteriusk Petseris
1897 alustatakse palvetundidega
1908 saab Petseri kogudusest Vastseliina abikogudus
1910 pühitsetakse Petseri surnuaed
1921 Petseri Peetrist saab iseseisev kogudus
1923–1926 ehitatakse kirikut
1926 pühitseb piiskop Jakob Kukk kiriku

Read more Kommentaarid välja lülitatud

24. septembril kogunevad 101 riigikogu liiget ja 234 kohalike omavalitsuste esindajat Estonia teatrisse, et valida järgmiseks viieks aastaks Eestile uus president.

Riigikogu poolt said õiguse valimiskogus kandideerida Siim Kallas ja Mailis Reps. Lisaks on oodata, et kohapeal esitatakse valijameeste poolt Mart Helme, Alar Jõksi ja Marina Kaljuranna kandidatuur. Valituks osutumiseks peab kandidaat saama hääletusest osavõtnute enamuse toetuse. Kui see esimeses voorus ühelgi kandidaadil ei õnnestu, konkureerivad kaks enim hääli saanut teises voorus. Kui kumbki neist ka siis enamuse toetust ei saa, läheb presidendi valimise õigus taas riigikogule.

Kristlastest valijameeste ootused
Valijameeste nimekirjast võib leida ka mitmeid kirikuga seotud inimesi. Küsisime mõnelt neist, millest nad otsuse tegemisel lähtuvad.
Hageri koguduse õpetaja Jüri Vallsalu sõnul hääletab tema kui IRLi nimekirjas volikokku valitud saadik esimeses voorus selle erakonna kandidaadi poolt, teises voorus aga on mänguruum lahtine. President kui esindus­isik peaks Vallsalu hinnangul hoidma ühiskonnas esil oluliste väärtuste teemat, eriti mis puudutab perekonda. «Inimesed, kes arvavad, et väärtustel ei ole mingisugust tähendust, et kõik peavad olema võrdsed ja keegi ei tohi oma väärtusi esile tõsta, need minu käest häält ei saa,» kinnitab vaimulik.
Kadrina koguduse juhatuse esimees Jaanus Reisner kuulub samuti IRLi. Olles aga volikogusse valitud valimisliidu kaudu, lähtub ta oma otsuse tegemisel eelkõige kohaliku kogukonna eelistustest. Reisneri sõnul peaks president tähelepanu pöörama Eesti elu kitsaskohtadele. Üks neist on meie demograafiline olukord ja asustustiheduse probleem – kuidas toetada väikseid kogukondi, et elu ei koonduks ainult suurtesse linnadesse.
Teise prioriteedina tõstab valijamees esile mitte-eesti vähemusega seonduva. President peaks tema sõnul suutma leida lahendusi, kuidas kogukondi liita ja vastandumist vähendada. See on keeruline, ent meile kõigile äärmiselt tähtis ülesanne. Samuti oleks mõistagi oluline, et president esindaks Eestit väärikalt rahvusvahelisel tasandil, oleks korrektne igas oma väljenduses ning kannaks meie vaimset järjepidevust.
Võnnu koguduse õpetaja Urmas Paju aga kinnitab: «Saan lähtuda põhimõttest, et presidenti ei valita valimiskogule, vallale, erakonnale, ammugi siis minule endale. President valitakse Eesti riigile ja rahvale.» Ta rõhutab, et kuigi presidendil pole palju tegelikku võimu, ei saa alahinnata ka tema poolt täidetavate tseremoniaalsete ülesannete tähtsust.
Oluline on ka edasilükkava veto õigus seaduste vastuvõtmisel: «See küllap eeldab suutlikkust oma ideoloogilisest mullist välja vaadata ning teha, mis on õige ja hea.» Niisiis peaks president olema kogenud, veenev ja esinduslik isik ning kindlasti ka heade juriidiliste teadmistega.
Rain Soosaar

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Merille Hommik

Aasta 2016 on Eestis mälu aasta. Selle kuu lõpus saab valmis Eesti Rahva Muuseumi uus kodu Raadil ja peagi avab uue kodu uksed ka Eesti Rahvusarhiiv Maarjamõisas. Mõlemad uued, esinduslikud ja maamärgilise tähendusega hooned hoiavad Eestimaa mälu ja asuvad Tartus.
ERMi uue hoone ehitamine vaimupealinna ei läinud libedalt. Oli hulgaliselt poliitikuid ja teisi tähtsaid asjamehi, kes nii aastaid tagasi kui ka veel praegu on veendunud, et ainuõige koht eesti rahva mälu ja vaimu kodule oleks Tallinn.
Miks? Sest muuseum tuleb ehitada sinna, kus on inimesed. Sest Tallinnas käib rohkem turiste kui Tartus, sest Tallinna sadamas peatuvad ristluslaevad ja Tallinna lendab rohkem lennukeid kui Tartusse. Kõlas ka arvamusi, et Eesti Rahva Muuseumi pole üldse vaja. Puhas raha raiskamine.
Kellele me selle võimsa kultuuritempli siis ehitasime? Briti poissmeestele pidude korraldamiseks? Või ennekõike ikka Eesti rahvale (muuseumi sünnilinna)? Me ei peaks vastandama sise- ja välisturisti, väliskülalisi ning eestimaalasi, Tallinna ja Tartut. Kõik on uude ERMi oodatud ja teha tuleb kõik võimalik, et teekond sinna oleks turvaline ja mugav. Tuldagu kas jalgsi, auto, bussi või lennukiga.
Muuseum on valmis, ilmselt üks moodsamaid ja suursugusemaid muuseume maailmas. Tema tegelikke tõmbe- ja kultuurijooni hakkame alles kogema. Kindlasti elavdab ta Eesti kultuurielu, rääkimata Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurielust.
ERMi uue kodu kerkimine (oleme seda oodanud üle 100 aasta!) Raadile on sümboolne. Esiteks on ERM alguse saanud Raadi mõisast ja uus maja asub väga lähedal Jakob Hurda kalmule Raadi kalmistul.
Teiseks aga sümboliseerib ERMi uus kodu endisel militaarmaastikul Raadi linnaosa (kuhu aastakümneid ei olnud ühelgi tartlasel asja) kultuurilinnaku avanemist nii Tartule kui kogu Eestile. Kui te tulete Raadile, siis näete, milliste avanemiste pöörises see linnaosa Tartus on.
Oli kosutav kogemus, kuidas Eesti reageeris peapiiskop Urmas Viilma üleskutsele päästa Narva Aleksandri kirik rahvale ning üheskoos saime Aleks­andri kiriku tagasi. Liigutav oli siseminister Hanno Pevkuri mõistmine, kui tähtis oli selle pühakoja hoidmine rahva jaoks ning mitte selle minnalaskmine. Valitsus, kelle ülesanne on maksumaksja rahaga õigete ja vajalike asjade tegemine, aitas pühakoja tagasi osta. Olen näinud Hollandis kirikut, millest on tehtud ööklubi, ja Itaalias kirikuhoonet, mis kohendatud veinipoeks. Ei hakka pikemalt lahkama, mida see väljendab.
Narvast on ka teistsugune näide võtta. Tartu ülikool (kel täita raske ülesanne: olla ühtaegu nii rahvusülikool kui rahvusvaheline ülikool) soovis ehitada oma Narva kolledžile kesklinna uue maja. Ja pidi sellepärast võitlema Narva linnavõimuga, kes ei tahtnud oma linna ja – taga hullemaks! – veel südalinna sellist maja. Kolledži uus kodu on maamärk ja räägib Eesti ning Tartu ja meie ülikooli lugu. Ju siis käis see kellelegi närvidele.
Eesti Vabariik valmistub vastutusrikka ülesande täitmiseks – Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine on väljakutse ja ühtaegu suur võimalus. Väljakutse vastutusrikka ülesandega toime tulla ja võimalus Euroopa Liidu arengut mõjutada.
Valitud eesmärk kasutada seda võimalust Eesti tutvustamiseks peaks tähendama, et arvukad erinevatel tasemetel kohtumised ei peaks piirduma vaid Tallinnaga. Eesistujaks on Eesti Vabariik ja Eesti ei tähenda ju vaid Tallinna. Nii parlament kui valitsus peaksid tooma eesistumisega seotud kohtumisi, koosolekuid jms töövorme üle Eesti. Selliselt saaksime rohkem tutvustada oma maad ja avada tema potentsiaali. Tähtis on ka sümboolne külg: parlament ja valitsus näevad riiki kui tervikut.
Eesistumist peaksime rohkem ära kasutama ka selleks, et tuua Euroopa Liitu Eesti rahvale lähemale. Suurbritannia EList lahkumise taustal on kõlanud, et Euroopa Liit ei tohi paista eliidi projektina. Euroopa Liit on silmitsi raskete väljakutsetega. Kui rahva side Euroopa Liiduga kujuneb pealispindseks, jäävad ka meie ühised mured vaid valitsuste muredeks ning populistide mängukannideks.
Kaasates eesistumisse rohkem Eesti inimeste tarkust ja erinevate linnade ning piirkondade potentsiaali, on meil võimalik anda kaalukam panus eesistumise õnnestumisse. Väikeses Eestis ei peaks olema vaheseinu. Edukad oleme üheskoos.

Klaas,Urmas

 

 

 

 

Urmas Klaas,
kolumnist

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Kirikus on suviti töine aeg, eriti maapiirkonnas. Inimesi käib rohkem jumalateenistustel, toimuvad laagrid ja laulupeod, kontserdid ja matkad. Nii on see olnud minulgi aktiivne aeg. Sügiskuu alguses aga leidsin end Porvoo linnast, kus toimus üks vaimulike kokkusaamine. Sel aastal möödus 20 aastat Porvoo deklaratsiooni vastuvõtmisest, milles anglikaani, Põhjamaade ja Balti luterlikud kirikud tunnistasid täielikult üksteise ameteid ja sakramente. Väike sammuke suurema nähtava ühtsuse suunas. Vähemasti nii tookord kirikute juhid lootsid. Juba kümnendat korda on kokku tulnud ka väike mitteformaalne seltskond erinevatest kirikutest, et mõne päeva jooksul arutada Porvoo osadust puudutavate küsimuste üle. Konverentsid toimuvad üle aasta eri maadel. Seekord siis tähtpäeva puhul Soomes Porvoos.
Konverents kestis viis päeva ja kandis pealkirja «Avarduv külalislahkus ja meie mugavustsoon». Tunnistan, et pealkiri tekitas mitmesuguseid tundeid. Ei olnud raske taibata, et juttu võib tulla pagulastest, samasooliste pereeksperimentidest jms. Minu rõõmuks ei kujunenud konverentsist sotsiaalsete hädadega võitlemise foorumit. Ettekanded olid heal vaimulikul tasemel, seltskond suutis üksteist kuulata ega kippunud hinnanguid andma.
Ettekanded pidasid pastor Hans Krause («Külalislahkus Piiblis»), kes on Helsingi piirkonna ingliskeelsete luterlike koguduste töö koordineerija. Psühholoog Anne Brigitta Pessi Helsingi ülikoolist keskendus loengus probleemidele, mis on seotud võõrakartuse ja hirmuga muutuste ees nii inimese isiklikus elus kui ühiskondlikes suhetes. Inspireeriva ettekande pidas pastor Marjaana Toiviainen («Kristuse ihu 2016»), kes on töötanud ka pagulastega. Tema meelest on tähtis riskida. Kõike ei saa planeerida ega ette näha. On tarvis usaldada, siis võib evangeelium saada elavaks sõnaks, mis kõnetab inimesi nii, et nad julgevad väljuda oma mugavustsoonist.
Eri maade vaimulikud üritavad üksteist julgustada ja toetada selles liigestest lahti maailmas, kus nii mõnigi kord tundub, et rong kristlaste jaoks on läinud ja aktiivsemad üritavad trügida veel viimasesse vagunisse. Omavahelistes jutuajamistes tõdeti sedagi, et Porvoo protsess on veidi takerdunud. Kirikutel on nii palju tegemist oma siseprobleemidega, et suuremat pilti ei suudeta vahel silme ees hoida. Läti ametivend Ainars ütles, et üle hulga aja ei rünnanud siin keegi tema kirikut selge konservatiivse joone pärast, mida Läti luterlik kirik on endiselt hoidmas.
Meid võõrustas oma residentsis ka piiskop Björn Vikström, kes rääkis avameelselt ja huumorivõtmes Porvoo piiskopkonna elust.
Majutati meid kohalike pastorite kodudesse. Mina olin koos inglise kiriku preestri Simon Wardiga külas Ruotsinpyhtää koguduse pastoril Antti Yli-Opasel tema kodus. Pühapäeval teenisime kaasa väikeses külakirikus, kus ümber mõned elamised ning väike kool-lastead kohe naabruses. Kirikus oli 15 inimest. Üsna eestipärane pilt, kuigi piirkonnas kuulub kirikusse umbes 70% elanikkonnast. Tuli meelde üks Hando Runneli luuletus, millele omal ajal ka viisi tegin: Igaüks elab oma elu, / igal elul on oma usk. / Igas usus on oma kõhklus, / igast kõhklusest kasvab tusk. / Keegi kedagi ei päästa, / ükstakõik kuidas prooviks. / Olla siin, seista juures, / jääb su ainsamaks sooviks.
Nii see on, et kristlased ei saa enam kokku ühisel jumalateenistusel. See on nõnda meil, aga ka Euroopas üldiselt. Kirikult oodatakse üksnes toetavat kätt muidu pea kõigega hakkama saavale inimlapsele, kuid miski ei asenda usku ja veendumust, et «meile on antud üks nimi, kelles on pääsemine». Võib-olla juba sellepärast peavad eri maade ja kirikute kristlased aeg-ajalt kokku saama, et nn sotsiaalevangeelium ei teeks tühjaks meie usu tähendust ja sisu.
Konverentsil ei kõlanud nõue kõiki vaeseid ja hüljatuid tingimata aidata, vaid tõdeti sedagi, et ilma Kristuseta me lahendusi ei leia. Mitte üksnes dialoog inimeste ja institutsioonide vahel, vaid kõigepealt dialoog inimese ja Jumala vahel on see, mis toob uut selgust ja vajalikku tarkust. Jumalalt saame energia ja ressursid, millega elada ja tegutseda maailmas. Kui konverentsi viimasel õhtul Porvoo katedraalis koos jumalateenistust pidasime, siis toimus kõik minu tundmist mööda küll selles vaimus.

Nagel,Urmas

 

 

 

 

Urmas Nagel,
EELK vaimulike konverentsi juhatuse esimees

Read more Kommentaarid välja lülitatud

22. september on märgitud meie kalendritesse vastupanuvõitluse päevana. Selle läte on Läänemaal Põgari palvemajas. Just seal pidas 1944. aasta 22. septembril oma viimase istungi legendaarne Otto Tiefi valitsus, mille oli ametisse nimetanud Eesti riigipea kohusetäitja professor Jüri Uluots.
Oli üleminekuaeg – üks vaenlane oli lahkumas, teine naasmas. Naasmas oli surmavaenlane. Just samal päeval heisati Pika Hermanni torni uuesti kuldse sirbi ja vasaraga punalipp. Enamik Tiefi valitsuse liikmeid vahistati, osa lasti maha, mõni üksik pääses vabasse läände.
Algas pool sajandit kestnud vastupanu võõrale võimule, et jääda ellu, et jääda rahvana iseendaks. Kes läks metsa, kes rakendus välisvõitlusse USAs, Kanadas, Rootsis. Kes kuulas salaja Ameerika Häält või Vabaduse Raadiot, kes pühitses vargsi, kardinate taga, jõulusid.
Siis see viimaks tuli – vabadus, millesse paljud vanemad eestlased enam ei uskunud. See tuli koguni vereta, laulva revolutsioonina. Kirikud olid jälle puupüsti rahvast täis, ja mitte üksnes jõululaupäeval. Muinsuskaitseliikumine hõlmas pühakodasid. Kirikuelu ja ilmalik maailm ulatasid teineteisele käe.
Kuid siis hakkasid kirikud uuesti tühjenema. Rahatähed muutusid pühakirjast etemaks. Kodumaa tolm paljudel saabastel osutus kergeks – see pühiti maha ühe liigutusega. Hüüdlauseks sai taas muistsest Roomast tuntud «Leiba ja tsirkust!».
Oleme oma vabal kodumaal jõudnud vaimse ja kõlbelise segaduse aega. Me ei tea, mis on meie kaugemad sihid, mis on meie edasise arengu mõte ja sisu. Meie elu on muutumas aina pealiskaudsemaks. Üsna sageli on see lastetu – teadliku valikuna. Aga kes toetab kord lastetut vanurit, kes teenib pensionäri?
Eestis räägitakse palju riigireformist. Aga riik algab siiski tema kodanikest. Kui kodanik ei suuda iseend reformida, pole riigil mingit lootust. Iga üksiku kodaniku tugevus on tema mälu, tema tahe ja tema usk. Meie vanaisade põlvkond koosnes tugevatest inimestest. Needsamad ohvrimeelsed Tiefi valitsuse liikmed on selle tõdemuse kõige ilmekam kinnitus.
Muinsuskaitseliikumisest välja kasvanud MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum on korraldanud alates 2006. aastast väga tihedas koostöös EELKga vastupanupäeva pühitsemist – meie märtritest riigivanemate mälestamist. 22. septembril kell 15 meenutatakse Rakvere Kolmainu kirikus Eesti riigi juhte. Riigipeade auks süütavad 16 küünalt peapiiskop Urmas Viilma ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkami.
Koos peapiiskopiga teenib koguduse õpetaja, Viru praost assessor Tauno Toompuu. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimehena siinkirjutaja. Muusikaga teenivad organist Liivia Hübner ja meesansambel Sõbrad.
Tegemist on kümnenda riigivanemate mälestusteenistusega. Kaheksal aastal on samal kuupäeval süüdanud 16 küünalt peapiiskop Andres Põder: Tallinnas toomkirikus ja Püha Vaimu kirikus, Tartus Jaani kirikus, Narvas Aleksandri, Pärnus Eliisabeti, Viljandis Jaani, Kuressaares Laurentiuse ja Haapsalus toomkirikus. Mullu Paide Püha Risti kirikus süütas küünlad juba peapiiskop Urmas Viilma.

Velliste,Trivimi

 

 

 

 

Trivimi Velliste,
Konstantin Pätsi Muuseumi esimees

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Kui küsida, mida ma õhtuti teen, siis viimasel paaril nädalal kõlab vastuseks, et käin jalutamas. On ju olnud suurepärased ilmad ja oleks lausa patt kogu päeva toas istuda. Pika päeva tööl ja õhtul kodus. Mitu korda on olnud käimisel kindel siht – Raadi park ja seal üheksa päeva pärast pidulikult avatav Eesti Rahva Muuseum. Mingi vägi on sellel paigal küljes, et ühest korrast ei saanud küllalt. Nii oleme perega jalutades lähenenud talle eri külgedest. Ühtpidi on selles jalutamise mõnu, teistpidi uudishimu ja soov mõista. Mõista kõike seda, mida loojad – kunstnikud, arhitektid jt – meile igal sammul on öelda tahtnud. Nii palju on peidetud juba teekonda, mis muuseumini viib. Eesti Rahva Muuseumini, mis võtab kokku eestlaste sajanditepikkuse elu talutarest tänapäeva, teoorjusest vaba riigini. Läinud neljapäeval viidi muuseumi 132 aasta vanune Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, meie püha trikoloor.
Kui väljas hämarduma hakkab, põlevad majas veel tuled ja autod seisavad selle ülimalt lihtsa hoone ees, mis väidetavalt olevat praegu maailma moodsaim muuseum. Kodulinlased on tee avamisootel muuseumi juurde juba omaks võtnud, sest iga kord, kui muuseumi juures olen käinud, on olnud teisigi uudistajaid. Linn on igal juhul saanud rikkamaks ka ühe huvitava roheala võrra ja muuseum pärast 107 aasta pikkust ootamist lõpuks oma maja.
Vaimustust ja ehk ka uue hingamise algust kogesin seoses Võru praostkonnas toimunud misjonipäevadega – eelmisel nädalal kogunes neid korraldanud toimkond viimast korda, et teha kokkuvõtteid aastasest tööst ja nädala jagu kestnud päevadest. Halvimal juhul, kui mitte keegi neil päevil kutset Jumala juurde ei kogenud, seemneivakestki külviks põllule ei langenud, kogesid kogudused koostegemise rõõmu ja said innustust oma tööks. Töötegijate vaimustust ja ühtehoidvat meelt näinuna võin ikkagi tõdeda, et misjonipäevad läksid korda. Misjonipäevade küünal on edasi antud Keila kogudusele.
Rita Puidet       

Read more Kommentaarid välja lülitatud