Oleme nüüd saanud näha ja kuulda, et Eestimaal on olemas häid vaimulikke, keda praktiliselt kõik armastavad, austavad ja toetavad. Eelmisel nädalal saime teada sedagi, et nii kohutav kui see ka ei ole, on kahjuks olemas ka halvad vaimulikud, kelle kehastus on EELK-s peapiiskop Viilma. Neid vaimulikke ei armasta, ei austa ega toeta praktiliselt keegi.

Nii väidab meile meedia juba mitu päeva. Lemmikutel käiakse kaameratega külas ja paharettidest seatakse vaatamiseks külmajudinaid esile kutsuvaid ülesvõtteid.

Olukord oleks nagu sensatsiooniline ja seninägematu, ent tegelikult ei ole see kaugeltki nii. Meile vaid näib, et kõik, mis on viimastel aastatel tõusnud Eestis meedia ja parlamendi käsitlusse, oleks nagu millegi uue algus. Olgu siis tegemist vihakõnega, rassismiga või homofoobiaga. See kõik on viimastel aastakümnetel Lääne-Euroopas inimeste peal kenasti katsetatud ning leitud olevat hea ja kasulik ühtse Euroopa loomiseks.

Ka praegust leiutist – tõsieludraamat „Head ja pahad kirikuõpetajad“ ei ole vaja kindlasti pidada odavaks plagiaadiks. Sellega on lood nagu „miljonäri-“, „näo-“ või millise iganes muu vaatemängulise saatega – kui saade jõudis eetrisse, järelikult on formaadi autorid andnud selleks ka loa. Meie oleme tunnistajaks sellele, kuidas Euroopas juba läbiproovitu on tulnud ka meie õuele.

Edasi loe ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Roland Tõnisson: mugavususklikud ja paharetid

Õige pea jõuab lõpule Tallinna toomkiriku altari konserveerimine. Eesti Päevalehel oli võimalik ronida mööda tellinguid 11 meetri kõrgusele altari tippu ning altariseina kujude ja detailidega lähedalt tõtt vaadata.

„Kui me hakkasime selle altari küsimust siin kirikus arutama, polnud küsimus selles, kuidas me seda teeme, vaid mille jaoks me seda teeme. Nähtavat saab jutustada binaarsete optsioonide kaudu – üks tingib teise olemasolu. Nii nagu on argipäevad, on ka pühapäevad. Need, mis on tavalised, näitavad seda, et on olemas ka ebatavalist. Kirikusse sisenedes astud argisest rütmist pühasse rütmi. Kui on olemas midagi lõplikku, mõõdetavat ja kaalutlevat, et seletada, kuidas midagi on tehtud, siis peab olema ka selle vastand. Me suudame teaduslikke asju põhjendada, aga kirik ei küsi, milleks asjad on tehtud, vaid mille jaoks,” alustab toomkiriku koguduse õpetaja Arho Tuhkru sissejuhatust eelseisvale teekonnale.

Eesti barokiajastu andekaima puunikerdaja Christian Ackermanni 1696. aastal loodud 11 meetri kõrgune altarisein on ääristatud tellingutega. See ei ole tavaline metallist moodustis, vaid altari tippu viivad tellingud, mille on loonud Eesti kunstiakadeemia koostöös kunstimuuseumi ja toomkogudusega. Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja disaini tudengid veetsid mitu päeva arutledes, mis eesmärki tellingud kirikus täidavad ja milline oleks esteetiliselt parim lahendus. Tulemus sai kunstiliselt sedavõrd nauditav, et neile, kes esimest korda toomkirikusse satuvad, ei saa pahaks panna, kui nad ekslikult arvavad, et need kuuluvadki altari juurde.

„Altarit on 160 aastat tagasi ümber ehitatud ning rõhuasetused ja visuaalne arusaam on aja jooksul muutunud. Kui barokiajastul oli kõik lopsakalt värvikirev ning toonased ilumustrid ja esteetika teistsugune, siis kajastus see ka altariseinal. See oli väga värviline, kujud olid kirevad, kuid aja jooksul ilu ja soliidsuse kontseptsioon teisenes,” selgitab Tuhkru.

Altari röntgenipildid

1866. aastaks oli tekkinud arusaam, et luterlus ei pea kõike puust ja punaseks ette tegema ning inimesele piisab vihjest, kuidas elada meelepärast elu – mis on õige ja hea. Seetõttu värviti ka värvilised skulptuurid kahkja värviga üle, et see viitaks toonasel ajal õilsamaks peetud materjalile marmorile.

Edasi loe Eesti Päevalehest.

Read more Comments Off on Teekond toomkiriku altari tippu. Röntgeniga läbivalgustatud altarisein paljastas oma sisemise ilu ja peensused
Sõnavabadus on ka kirikus olnud lubatud, kuid me ei saa kirikus praktiseerida usuvabadust. Kirikukauged inimesed ei näe tekkinud konfliktis muidugi usuküsimust, vaid ainult sõnavabaduse ning kiriku kitsarinnalisuse küsimust, kirjutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma.

Mõned päevad on möödunud (kuri)kuulsast saatest «Suud puhtaks» ERRi otse-eetris, kus arutelu all oli kooseluseaduse teema. Üks minu ametivendadest tõdes õigesti, et seekord ei saanud kellegi suu puhtaks, pigem mustemaks ehk suu jäi täis. Olen sellega päri.

Annika Laatsi sõnad armastusest, mida on nädala kestel palju tsiteeritud ning telepildis ja raadioeetris korratud, ei olnud see osa saatest, mis pani mind oma Facebooki postitust tegema ja kiriku seisukohti kooseluseadusega seotud küsimustes üle kordama. Kahjuks on meediakajastus jätnud mulje, et just Annika Laatsi kõne armastusest oli kiriku kontekstis midagi ennekuulmatut ja pani peapiiskopi teda korrale kutsuma. Sellised järeldused on kerged tulema ühiskonnas, kus kristlik sõnum on unustatud ning inimeste isiklik kirikukogemus puudulik. Seetõttu on ka järgnenud, kirikut mittemõistev reaktsioon andestatav.

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Urmas Viilma: suud täis ehk Kas kirikus võib olla usuvabadus

Vaimulik peab oma ametis esitama piibli seisukohti, mitte isiklikke arvamusi, ütlesid vaimulikud Kristjan Luhamets ja Tauno Toompuu ERR-i uudisteportaali otsesaates.

“Kirik pole loodud selleks, et kegagi hukka mõista, vaid et päästa inimesi hukatusest,” ütles EELK Tartu Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets kolmapäevase “Suud puhtaks” jätkusaates.

Armastus on tema sõnul nii suur mõiste, et ka Jeesus tuleb, sirutab käe ja pakub abi nii samasooliste paaride jaoks kui kõigile teistele. “Kirik peab seda arvestama.”

Ta lisas, et Risti koguduse õpetaja Annika Laats, kes võttis kolmapäeval ETV saates “Suud puhtaks” sõna kooseluseaduse kaitseks, esines vaimulikuna ja esitas isiklikku arvamust.

Edasi ERR Uudistest.

Read more Comments Off on “Suud puhtaks” jätk: vaimulike sõnul tuleb neil jagada vaid piibli õpetust
Et kristlased võivad tõepoolest kooseluseadust või isegi samasooliste abielu toetada, võime näha eriti hästi meile lähedaste Skandinaavia või Saksamaa luterlike kirikute puhul, kirjutab teoloogiadoktor Johann-Christian Põder.
Annika Laatsi esinemine saates «Suud puhtaks» tegi laiemale publikule nähtavaks tõsiasja, et luterlik eetika ei ole monoliitne, vaid mitmekesine – ja seda õigusega.See on tegelikult luterliku, kristlase vabadust rõhutava eetika eripära. Luterliku vaate kohaselt ei ole pühakiri eetika retseptiraamat. See on piltlikult öeldes Jumala armastuse häll, milles võime julgelt ja rõõmsalt ärgata ja uinuda. See on ainulaadne koht, kus võime kogeda tõelist armastust ja tõelist vabadust.Kristliku vabaduse juurde kuulub, et kasutame Jumala antud mõistust ja fantaasiat, et leida eetilistele ja ühiskondlikele probleemidele parimad lahendused.Üksikasjalike juhiste puudumine ei vähenda meie vastutust, vaid muudab selle hoopis radikaalsemaks – elu armastuses ei ole valmis šabloon, vaid enese täielik panustamine, jätkuv arutelu, tihti ka risk ja ebakindlus. Armastus annab orientiiri ja ülesande, mitte detailse vastuse.

See, mida pühakiri räägib universumi tekkest ja loodusest, haigustest ja nende ravist või inimese seksuaalsusest, ei ole midagi, mis välistaks meie edasise püüdluse inimest ja maailma mõista. Vastupidi – see on meie kõigi, kristlaste ja mittekristlaste ühine ülesanne ja vastutus.

Edasi loe Postimehest.

Read more Comments Off on Teoloogiadoktor: ka kristlased võivad pooldada kooseluseadust

„Kas kirikuvalitsuse koosolek suudab kõneleda armastuse kategoorias, kuhu mahuvad mh sallivus, mõistmine, kaastunne, kui kõneleme põgenikest, tagakiusatutest, teistsugustest? Või ei suuda seda mitte?” küsib Toomas Sildam oma arvamusloos.

31. oktoobril 1517 naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor, augustiinlasest munk Martin Luther sellele uksele 95 teesi patukustutuse sedelite ehk lihtsustatult indulgentside müügi vastu.

Kui õpetaja Annika Laatsi tunnistas ETV saate „Suud puhtaks” saatejuhile Urmas Vainole, et samasoolistel paaridel peaks olema õigus ühisele riiklikule kooselu registreerimisele ja tema ei toeta kooseluseaduse tühistamist, polnud tema eesmärk tekitada EELK-s kirikulõhet. Aga ta teadis, et tema kirikus on nendele sõnadele rohkem mittemõistmist kui mõistmist.

500 aastat tagasi ei olnud ka Martin Lutheri soov uue usu rajamine, vaid vana reformimine. Ent 95 teesi naelutamisele järgnenud reformatsioon, mis toitus kiriku vaikimisest ja Lutheri tagakiusamisest, lõhestas katoliku kiriku ning sellest sündinud protestantlik usuvool luterlus on andnud sisu ja nime ka EELK-le.

Võib vaid oletada, millise ränga surve alla sattus Eesti luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma, kui paljud kirikuinimesed nõudsid õpetaja Annika Laatsilt, kes avalikult tunnistas enda seismist seksuaalvähemuste õiguste eest, koguduse äravõtmist ja tema karistamist. Sest tema EELK vaimulikuna ei kuuluta oma kiriku õpetusega kooskõlas olevat sõnumit.

Edasi loe ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Toomas Sildam: õpetaja Annika Laatsi kirikuuks

ERR.ee teeb reede keskpäeval erisaate, mis on jätk kolmapäevasele ETV saatele “Suud puhtaks”, kus kirgi küttis kooseluseaduse teema ja eriti Risti koguduse õpetaja Annika Laatsi emotsionaalne esinemine seaduse kaitseks.

Kell 12 algavat veebisaadet juhib Urmas Vaino. Ta usutleb kahte kirikutegelast, EELK Rakvere Kolmainu koguduse vaimulikku Tauno Toompuud ja EELK Tartu Pauluse koguduse õpetajat Kristjan Luhametsa, kes jätkavad telesaates alustatud ja meedias jätkunud kirglikku debatti kristlike väärtuste üle.

“Pärast kolmapäevast saadet oli tunne, et nii mõnigi küsimus jäi veel südamele kripeldama ja selleks, et küsimärgid ei jääks õhku otsustasime religioossetel teemadel pisut põhjalikumalt vestelda,” selgitas Vaino järel-saate vajadust.

Edasi loe ERR Uudistest.

Read more Comments Off on “Suud puhtaks” teeb ERR.ee-s erisaate kristlikest väärtustest

Eesti evengeelse luterliku kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma avaldas nördimust, et Risti koguduse õpetaja Annika Laats kolmapäeva õhtul ETV eetris olnud debatisaates “Suud puhtaks” kooseluseaduse kaitseks sõna võttis.

“Mul on väga kahju, et Annika Laatsi seisukohad panevad kiriku, selle vaimulikud, teised töötegijad ja liikmed, samuti kirikujuhid, sealhulgas minu olukorda, kus peame selgitama, mida siis EELK tegelikult asjadest arvab või kuidas on võimalik, et EELK vaimulikud ei kuuluta oma kiriku õpetusega kooskõlas olevat sõnumit,” postitas Viilma sotsiaalmeediasse.

Saates osales ka Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja Arne Hiob, kes Viilmaa sõnul sõnastas seisukoha, mida on Eesti luterlik kirik seni väljendanud, et kuni samasooliste kooselu seadustamisega käib kaasas abielu mõiste hägustamine ja ümberdefineerimine, ei saa kooseluseadusega nõus olla ning rakendussätteid vastu võtta.

Edasi ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Urmas Viilma taunis Annika Laatsi sõnavõttu ETV eetris

„Suud puhtaks“ saate debatt 4. oktoobril tõi välja selle, et ka kristlus maailmavaatena ei ole sisemiselt ühtne, vaid ka siin erinevus rikastab. Ja seda nii erinevate konfessioonide näol kui ka konfessiooni siseselt.

Nädalapäevad tagasi toimus Tallinnas konverents „Konfliktist osaduseni“, mille raames kõneldi 500 aastat tagasi toimund lõhe ületamisest katoliiklaste ja luterlaste poolt. Ajaloost teame, et Martin Luther oli tubli katoliiklane ja tahtis oma kirikut puhastada asjadest, mida ta ei pidanud kristlikule tõele vastavateks. Katoliku kirik aga tollel hetkel debatti ei laskunud ning ajalooline asjade käik viis kirikute eraldumiseni.

Konverents keskendus 500 aastat tagasi tõstetud teemadele ning nende ja ajaloosündmuste ümbermõtestamisele viisil, mis näitab meie kirikute tegelikku lähedust ja osadusvõimalust( praegusel hetkel veel mingi piirini). See oli südamlik ja sisuline konverents, mis omakorda meenutas aasta tagasi Lundis toimunud ühispalvust, mille eesmärk oli sama – lähendada kirikuid ning võimaldada võimalikult suurt osadust.

Edasi loe ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Triin Käpp: kristlus kui maailmavaade

Risti koguduse õpetaja Annika Laats, kes võttis kolmapäeval ETV saates “Suud puhtaks” sõna kooseluseaduse kaitseks, ütles, et tema sõnavõtt ei rabanud jalust EELK peapiiskoppi Urmas Viilmad, kes tema sõnade üle nördimust avaldas.

“Ma rääkisin seda, mida ma ikka igal jumalateenistusel kantslis räägin ja mida ma olen kutsutud oma ametis rääkima ja kuulutma. Ma ei öelnud enda arvates küll midagi nii üllatavat uut,” rääkis Laats “Ringvaates”.

Vastates saatejuhi kommentaarile, et Laats korraldas Eestis justkui väikese revolutsiooni, sõnas ta, et omas ajas oli Jeesus omamoodi revolutsionäär.

“Tõepoolest, ma arvan, et Jeesus oli omamoodi revolutsionäär omas ajas, ajades ka seal ühiskonna üsna tormiliselt marru ja võib-olla just need, kes ennast tollal õigeks ja tarkadeks ja õpetatud jumalatundjateks pidasid. Neid ta ju ärritas ka tollal,” rääkis ta.

Edasi ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Annika Laats: minu sõnavõtt ei rabanud peapiiskoppi jalust