Tekst ja foto: Tiiu Hermat

Kõik kasvab, elab – tuhandetes eri vormides.
Kust see elurikkus küll tulnud on?
Ise tekkinud?
Kuidas saab midagi nii keerulist lihtsalt tekkida? Kuidas teab elusolend, et ta just selliseks peab kasvama?
Isa, Sina oled määranud kõik. Sina oled andnud elu taimedele ja loomadele, kõigele, mis siin maa peal on. Õpeta meid siis, et oskaksime seda elu kasutada parimal võimalikul viisil.

Read more Comments Off on Palve

Fl 1:20–26
Olles 40aastane, õnnelikus abielus, nelja lapse isa, täie tervise ja enda arvates ka täie mõistuse juures, lisaks töö, kodu, harrastused – istusin ühes söögilauas koos Avinurme puhkpilliorkestri meestega ning jutt läks surmale. Ütlesin, et minul ei ole suremise vastu midagi, olen elu piisavalt näinud ja kui Jumal selle nõnda seab, siis olen valmis lahkuma. Eakaaslased vaatasid mind suurte silmadega ja üks vanem pillimees kostis: „Vaevalt, et sa seda tõsiselt mõtled. Praalid niisama. Kui surm ikka tõesti peaks silme ees olema, räägiksid teist juttu.“ See viie aasta tagune vestlus on mulle ikka ja jälle meenunud ning pannud küsima, kas ma tõesti praalisin niisama.
Vikerraadios võis 28. augustil kuulata saatesarja „Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha?“. Üks saatejuht esitas teisele testküsimuse: „Kui 85aastane naine ütleb, et tema tahab ära surra, kas see tundub sulle imelik?“ Teine saatejuht vastas: „Ei, ei tundu kusjuures. Arvestades seda eluiga, milleni ta on elanud, arvestades kõike seda pinget ja koormust, mis ta on talunud, siis ei tundu küll.“ Esimene jätkas: „No ütleme, et see naine saab veel täiesti hakkama, ta ei ole voodis ja suremas, vaid ta on elujõus inimene. Selles ongi asi, et meile tundub see normaalne, aga tegelikult see ei ole normaalne. See on depressiooni sümptom, kui inimene füüsiliselt ei ole suremas, aga vaimselt tahab surra. Järelikult puuduvad tal eesmärgid elus, puudub see rõõmu allikas.“
Tõsi – Paulus oli vangis. Ta oli vangistatud Kristuse pärast (1:13). Elu vangikongis tollal oli kaugel elust tänapäeva mugavustega eurovanglates. Nagu toona tavaks, hoiti Paulustki ahelais (1:7). Hoolitsus vangide eest oli minimaalne, tingimused rasked, toit kesine, nõnda et vang võis ilma väljast tuleva abita surra. Pealegi oli kohtuprotsess Pauluse üle veel pooleli ja polnud teada, kas ta mõistetakse surma või lastakse vabaks.
Pauluse olukorra kirjelduse peale võibki mõni (psühhiaater) teha ennatliku järelduse, et Paulus võis olla masenduses, depressioonis. Kestvad vintsutused vanglas, teadmatus ja hirm võimaliku surma ees olid ta seespidiselt murdnud, olid teinud temast elus pettunud ja kibestunud inimese, kellel polnud enam rõõmu allikat. Sellepärast ta pidaski suremist endale kasuks ja himustas lahkuda.
Tegelikult aga oli Paulus kaugel masendusest. Kogu Filipi kirja läbib punase joonena rõõm ja Paulus osutab kirjas rõõmule või rõõmustamisele 15 korda. Ühe ilmeka näite leiame 2:17–18: „Ja kuigi minu veri peaks joogiohvrina valatama teie usu ohvri ja teenistuse peale, ma rõõmustan ja olen rõõmus koos teie kõikidega. Niisamuti siis rõõmustage ka teie ja olge rõõmsad koos minuga!“
Paulus nägi selgelt, et kui ta peaks vangistusest vabanema, on tal küllaga, kelle või mille nimel edasi elada. Ta kirjutab filiplastele, et ihusse jäämine toob ta tööle vilja, „on vajalikum teie pärast … teie usu edenemiseks ja rõõmuks, et teie kiitlemine Kristuses Jeesuses rohkeneks minu kaudu“.
Harva, kui kellelgi ei ole, kelle või mille nimel elada. Minagi leian, et mind on vaja ennekõike oma naisele ja lastele toeks, mind võib olla vaja kogudusele ja väljaspool kogudustki näiteks leinajate lohutajana või abivajaja toetajana. Kes ei tahaks näha oma lapsi sirgumas, lapselapsi oma põlvel, lapselapselapsi; kes ei tahaks tulevikuski tegelda meeldivate hobidega, olla koos toredate sõpradega, viibida kauni looduse keskel! Kindlasti on paljugi, mille või kelle nimel elada. Seda oli Pauluselgi, ometi himustas ta lahkuda ja olla Kristusega, sest see on tema sõnul väga palju parem.
Ilmselt just selles küsimuses peitubki Pauluse ja paljude teiste kristlaste mõistmise võti, kui räägitakse surma himustamisest või valmisolekust siit ilmast lahkuda. Nende asjade kaalukausile panek ei pruugi aga olla kerge – kas on parem elu siin ilmas või surm ja olemine seal ilmas. Ilmselt sellise valiku puhul enamik inimesi valiksid nii ühe kui teise. Kõigepealt võtta siit ilmast maksimum, elada kõrge vanuseni, kõigest küllastumiseni ja alles siis sobib pealekauba ka Jumala riik kõige heaga, mida seal pakutakse.
Jeesuse õpetusest selgub aga, et kui me asetame oma südames rõhu maisele, siis võime taevariigist hoopis ilma jääda. Need, kes murravad pead selle üle, miks kristlased suhtuvad n-ö pessimistlikult selle ilma elusse, leiavad väärt mõtteainet Uku Masingu raamatust „Pessimismi põhjendus“. Masing kirjeldab, mida tema mõtleb pessimismi all: „Mitte elust pettumust või tüdimust mõne juhusliku nähte tõttu … Vaid pessimist on see, kes ei suuda leppida dualistliku tragöödiaga … Richteri sõnadega: „Pessimism sünnib igatsusest, tundest, et ollakse lõpmata kaugel ideaalist, tundest, et on pandud piirid ja lõpp, patust ja süüst. Ta on lunastuse igatsus, patuteadvus ja tunnistus.““
Alberi_juuni2010

 

 

 

 

Rene Alberi,
Avinurme koguduse õpetaja

Read more Comments Off on Lahkumise himustamine

Issand Jeesus Kristus. Üksnes Sinul on meelevald elu ja surma üle. Kingi meile alandlikku usaldust, et oleksime valmis vastu võtma elu, mille Sina kingid, ja märkama abi, mille Sinu armastus meile saadab. Aamen.

Read more Comments Off on Eestpalve

Jumala rahvas on kangekaelne olnud aegade algusest peale. Juba pattulangemise loos püüab Aadam oma patu naise kaudu Looja kaela ajada: „Naine, kelle sina mulle kaasaks andsid …“ (1Ms 3:12). Ju sealt taoline vastalisus pärinebki. Ka suurte jumalameeste lugudest leiame küllaga näiteid heitlemisest Jumala tahtmise vastu. Neil tuli läbida usuküpsuse katse, sest südamest, kus pole kahtlust olnud, pole mõtet usku otsidagi.
Pühapäeva evangeelium Jh 5:19–21 on tegelikult sellele lõigule eelneva loo jätk. Sama peatüki alguses kirjeldab Johannes, kuidas Jee­sus tervendas hingamispäeval halvatu ja sellest puhkes tõsine õpetuslik pahameel. Miks tervenenu rikub käsku hingamispäeval kanderaami kandes?! Kuidas hingamispäeval üldse tohtis tervendada?! Neile tõsiusklikele, kes käsuõpetust võtsid sõna-sõnalt ja selle täitmist nõudsid täht-tähelt, kelle hinges polnud usku varjutava kahtluse varjugi, Jeesus ütles: „Nõnda nagu Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab“ (Jh 5:21).
Suures eksituses oleme tegelikult just siis, kui arvame end sõna-sõnalt teadvat, kuidas Jumala riigis asjad peavad olema. Ja häda meile, kui seeläbi seame kellegi olukorda, kus ta Jumalale justkui kõlbab, aga ennast tõsiselt usklikeks pidavatele inimestele üldsegi mitte. Jah! Vahel on õndsam kahelda, et Jumal pääseks meid kõnetama, et jumalik ime puudutaks meidki.
Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse (2Tm 1:10).
Mart Salumäe

Read more Comments Off on Jeesus annab elu 

Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik kutsuvad osalema konverentsil „Ristivanema väärtus“ 3. oktoobril kell 12 Harkujärve kogukonnakirikus (Harkujärve küla, Harku vald). Konverentsi moderaator on Egle Viilma.
11:30 Registreerimine ja tervituskohv.
12:00 Keskpäevapalvus ristivanemate eest (õpetaja Avo Üprus).
12:30 Peapiiskop Urmas Viilma sõnavõtt.
12:50 Justiitsminister Urmas Reinsalu tervitus.
13:00 Ettekanne „Johannes Kuldsuu katehheesid ristimiseks“ (piiskop Eelija).
13:30 Esitlus „Ristivanemad ja hooldusõigus“ (Andra Salk ja Indrek Niklus).
14:20 Rühmatööd: „Ristivanemad ja pereseadus“, „Ristivanemate päeva tähistamine“, „Ristilaste toetamine“.
15:20 Koolituse „Ristivanemluse ehituskivid“ tutvustus (Kätlin Liimets).
15:40 Ristivanemate läkituse arutamine ja vastuvõtmine.
Konverentsi lõpp kell 16:30.

Registreeruda 25. septembriks aadressil ristivanemad@gmail.com või saada sõnum Facebooki lehel „Ristivanemad“.

Read more Comments Off on Kutse konverentsile

Kandideerimisavaldus koos elulookirjeldusega esitada peapiiskopile 1. oktoobriks (aadress Kiriku plats 3, 10130 Tallinn, e-posti aadress peapiiskop@eelk.ee).
Info: praost Mart Jaanson, tel 5661 1443, e-post mart.jaanson@eelk.ee.

Read more Comments Off on Konsistoorium kuulutab vakantseks Rannu koguduse õpetaja ametikoha.

Stardipäev toimub pühapäeval, 7. oktoobril Tallinnas Püha Vaimu koguduse ruumides. Päev algab teenistusega kirikus kl 11.
Kl 13.30 seminar kogudusemaja saalis (Pühavaimu 4). Kuidas toetada keskendumisraskustega laste osalemist pühapäevakoolis? Kuidas suunata lapsi ja planeerida tegevusi nõnda, et nii rahulikel kui rüblikutel oleks tunnis hea olla? Teadmisi jagab eripedagoog ja õppejõud Lii Lilleoja.
Kl 16 ajurünnak ja arutelu. Kogume mõtteid uue pühapäevakoolimaterjali jaoks.
Kl 17 lõpupalve.
Liituda võib ka alles seminari alguses. Oma tulekust peaks teatama tel 5342 4277 hiljemalt 2. oktoobril, et oskaks arvestada toiduga. Samuti palun teatada, kui toitumise osas on erisoove.
Osavõtumaks on 5 eurot, selle võib maksta kohapeal või ülekandega EELK Laste- ja Noorsootöö Ühenduse kontole EE831010220035624014. Kaasa võtta Piibel ja vahendid märkmete tegemiseks.
Õnnistatud uue hooaja algust soovides
Titta Hämäläinen

Read more Comments Off on Lastetöötegijate sügisene stardipäev

Misjonikeskus kutsub muusika ja piibliõpetuse õhtutele „Tähendus sõnade taga“, kus Soome evangelist Ilkka Puhakka avab teemat „Jeesus õpetajana“. Õhtu lõpus on võimalus eestpalveteks ning kaetud on kohvilaud. Õhtud toimuvad Nõmme Lunastaja kirikus (Tallinn, Õie 10) 18. septembril, 2. oktoobril, 27. novembril ja 11. detsembril kl 18.30.

Info www.misjonikeskus.ee või mk@eelk.ee või Facebookist.

Read more Comments Off on Muusika ja piibliõpetuse õhtu „Tähendus sõnade taga“

30. septembril kell 16 kontsert, millega tähistatakse maestro Roman Toi pikka ja väärikat elu.
Kontserdil esinevad koorid, kes on olnud Roman Toiga rohkemal või vähemal määral seotud: Eesti Rahvusmeeskoor Mikk Üleoja juhatusel, Rahvusooper Estonia poistekoor Hirvo Surva juhatusel, Estonia Seltsi segakoor Heli Jürgensoni juhatusel, Eesti Rahvusringhäälingu segakoor Hirvo Surva juhatusel, ühendkooris laulab kaasa ka Tallinna Kaarli kiriku kontsertkoor Piret Aidulo juhatusel.
Kaasa teevad ka solistid Arete Kerge ja Priit Volmer ning organistid Ene Salumäe ja Piret Aidulo.
Tervitussõnu ütlevad peapiiskop Urmas Viilma, maestroga tema viimasel tööperioodil Toronto Peetri koguduses koos teeninud õpetaja Arho Tuhkru, Roman Toi poeg Ants Toi, muusikarahva nimel koorijuht Hirvo Surva jt.
Kõik on väga oodatud. Kirik on suur ja sinna mahub palju häid inimesi!

Read more Comments Off on Tallinna Kaarli kirikus

Karl-Kristjan Nigesen

15. september kl 14 konverents „Vennastekogudus – kellele ja miks?“. Ettekanded peavad Tartu Ülikooli õppejõud Andres Andresen, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, vaimulik Eenok Haamer, vennastekoguduse piiskop Friedrich Waas, lavastaja ja näitleja Anne Türnpu.
Konverentsile järgneb paneeldiskussioon, kus lisaks ettekandjatele osalevad piiskop Joel Luhamets, Jüri koguduse õpetaja Tanel Ots ja teised.
16. september kl 10 piiblitund, piiskop Joel Luhamets. Kl 12 jumalateenistus kirikus. Kl 14.40 pasunamuusika palvemaja hoovis. Kl 15 pidulik aastapäeva koosolek, esinevad Hageri koguduse kollektiivid.

Read more Comments Off on Konverents „Vennastekogudus – kellele ja miks?“