Täna ei mõtle me suurele sündmusele mitte ainult Eesti riigi ajaloos, vaid päevale, mis avas Euroopas uue ajastu. Meenutan Eesti delegatsiooni juhi välisminister Jaan Poska sõnu Eesti ja Venemaa vahelise rahulepingu allakirjutamisel Tartus 2. veebruaril 1920: „Nüüd, kus Eesti on täna alla kirjutatud lepinguga saanud enda iseseisvusele de jure tunnustamise, on eesti rahvale avanenud tee ise määrata oma tulevikku.” Kahjuks ei saanud Eesti määrata üksi oma tulevikku, aga sellele vaatamata ei tähista me täna mitte ainult ühe ajaloolise dokumendi, vaid toimiva kahepoolselt ametlikult allkirjastatud ja kehtivas korras ratifitseeritud lepingu aastapäeva.

President Lennart Meri ütles 2. veebruaril 2001 Tartu rahu 81. aastapäeva aktusel: „Täna 81 aastat tagasi sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahu. See lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja, milles Eesti oli kaotanud 3588 meest ja ligi 14 000 mehe tervise, kuid võitnud oma iseseisvuse. — Eesti võttis enesele suure vastutuse maailma ees, tunnustades esimesena Nõukogude Venemaad. Ning vastupidi, Nõukogude Venemaa võttis endale kohustuse tunnustada igavesteks aegadeks Eesti Vabariiki kui iseseisvat rahvusvahelise õiguse subjekti.”

Edasi loe Lääne Elust.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Kristofoobid seda ehk ise ei taju, kuid viis, kuidas nad elavad välja oma hirme, võib olla nende kaaskodanikele sügavalt häiriv. Paraku tuleb kristofoobidel arvestada sellega, et neil tuleb jagada ühist eluruumi ka kristlastega ning seda ka siin Eestis, kirjutab teoloog ja religiooniloolane Jaan Lahe.

Kui olin algaja usuteaduse üliõpilane (aasta võis siis olla 1991), pidin kord pidama hommikupalvuse toomkirikus. Mäletan, et kui sisenesin talaaris kirikuruumi, astus sinna just sisse trobikond venelastest turiste. Mind nähes tõmbusid nad eemale ning nende nägudelt peegeldus siiras hirm.

On aasta 2017. Mustamäe Maarja Magdaleena kogudus plaanib ehitada Mustamäele kirikut. Maa on selleks kogudusele eraldatud, projekt valmis ja on loodud ka sihtasutus, mis hakkab kiriku ehitamisega tegelema. Olen lugenud vastukajasid kiriku ehitamise ideele ja meelde on jäänud üks kommentaar. Kommentaator väitis, et tema meelest on lubamatu, et kirik ehitatakse kohta, mille lähedal asub kool.

Need on vaid kaks näidet, kuid minu arvates iseloomustavad need hästi nähtust, mida võiks nimetada kristofoobiaks ehk maakeeli hirmuks kristluse ees. Nähtus ise on vana – juba Rooma keisririigis liikusid kuulujutud kristlastest kui hirmsast salaseltsist, kes sööb väikseid lapsi ja harrastab kõikvõimalikku kõlvatust. Nagu on näidanud ajaloolased Jaques Le Goff ja Carlo Ginzburg, on need süüdistused teatud mõttes universaalsed etteheited, mida eri religioossed grupid on läbi aegade üksteisele esitanud. Varaste kirikuisade gnostikutevastane poleemika, mida on värvikalt käsitlenud Kurt Rudolph, näitab, et ka kristlased on esitanud selliseid süüdistusi teiste kristlaste aadressil – nende aadressil, kelle usk on nende meelest õigest õpetusest ja traditsioonist hälbiv. Aga tuleme tänapäeva.

Milline on eestlaste suhtumine kristlusesse ja kirikusse? Seda näitavad uuemad uurimused, millest viimase, 2015. aastal läbi viidud «Elust, usust ja usuelust» tulemused avaldati hiljuti kogumikus «Kuhu lähed, Maarjamaa?» Uurimusest selgub, et «ateistiks ehk Jumala ja muu üleloomuliku eitajaks» (formuleering on minu kui teoloogi meelest küsitav) peab end küllaltki väike protsent Eesti elanikest. Teiselt poolt on väike ka kirikutesse ja muudesse usuühingutesse kuuluvate inimeste protsent.

Edasi loe Postimehest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Hea taevane Isa, me täname, et võime oma eluteel loota kõiges Sinule ja olla kindlad selles, et Sina juhid meid nii, nagu on meile kõige parem. Anna meile andeks meie eksimused ja meie poolt teistele põhjustatud kannatused. Anna meie südamesse oma Püha Vaimu, et võiksime teha õigeid valikuid ja käia Sinu juhtimisel õiget teed. Aamen.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Elame maailmas, kus pole lihtsaid mustvalgeid lahendusi ja sageli on keeruline öelda, mis on õige ja mis väär. Juba pattulangemisloos võib näha, kuidas hingevaenlane püüdis enda soovi rüütada õigesse ja ihaldatavasse vormi, öeldes, et „teie silmad lähevad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja“. Tegu oli ilusasse vormi pandud soovitusega, millega kaasnes aga suur kaotus, sest inimesed tegid Jumala tahte vastu. Nii on ka tänasel päeval raske otsustada elu valikute üle, sest oma seemet külvab siia maailma nii Jumal kui hingevaenlane.
Meil on raske tõmmata piire ja öelda, mis on õige ja mis väär, sest hingevaenlanegi võib oma sõnumi edastamisel tsiteerida Jumalat ja pühakirja. Õige otsustaja asjade üle on Jumal. Aegade lõpul eraldab Jumal terad sõkaldest ning hea halvast. Siis on näha, mis on kandnud head vilja ja mis halba vilja.
Meie ülesanne on siin maailmas kanda head vilja. Seda suudame siis, kui Jumal on juhtimas meie eluteed. Jumala sõna lugedes õpime mõistma, mis on õige ja mis väär. Nähes oma tegude vilja saame aru, kas need olid õiged või väärad. Oluline on see, et suudaksime aru saada oma vigadest ja teha elus korrektuure ning olla valmis kahetsema eksimusi. Samas tähendab oma vigadest arusaamine ka seda, et mõistaksime teist inimest ja annaksime andeks talle tema eksimused.
Kaido Soom

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Tähelepanu! Toimetuse kaudu on võimalik tellida endale või kogudusele Eesti Kiriku eelmise aasta köidetud aastakäik. Köite hind on 25 eurot. Soovist palun teada anda sirje.kasemaa@eelk.ee või telefonil 733 7795.
Toimetuses on veel saadaval ka üksikud köited aastatest 2010, 2013 ja 2015 (köite hind 20 eurot).

Read more Kommentaarid välja lülitatud

15. veebruaril on usuteaduse instituudis jutlustamist ette valmistav koolitus vaimulikele, jutlustajatele ja teoloogia üliõpilastele. Koolitus kestab kella 10–17. Koolituse viib läbi prof dr Randar Tasmuth.
Koolituse läbinud inimene tunneb suure reede ja Kristuse ülestõusmispüha jutluste alustekstide eksegeetilist tausta; oskab määratleda tekstide fookust; tunneb jutluse aluseks oleva teksti hermeneutilist fooni; on kujundanud oma koguduse konteksti sobivate jutluste struktuuri.
Koolitusele tulejad saavad registreerimise ja osalustasu maksmise järel oma postile lisamaterjale, täpsustavaid juhiseid ja ettevalmistavaid küsimusi.
Töömeetodid: eelnev individuaalne kodutöö (tekstidega tutvumine ja materjalide lugemine), koolituspäeval auditoorne töö, töö tulemuste ühine kokkuvõte.
Osalustasu 15 eurot maksta EELK Konsistooriumi kontole EE401010220203776228, selgitusse märkida „täienduskoolitus 15.02“ ja osaleja nimi.
Registreerimine instituudi kodulehel hiljemalt 10. veebruariks.
Novembris toimub koolituse II osa, kus käsitletakse jõulude ja advendiaja jutlusetekste.
Info: Kerstin Kask, kerstin.kask@eelk.ee,
telefon 611 7403.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Eesti Kirikute Nõukogu kuulutab välja konkursi noortetöö projektijuhi osaajaga ametikohale.
Kandidaadilt eeldame kuulumist Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikusse, eelnevat noorsootöö kogemust, meeskonnatöö ja juhtimise kogemust, oikumeenilist kokkupuudet, head kommunikatsioonioskust, valmisolekut töötada õhtuti ning nädalavahetustel, administratiivseid oskuseid (eelis), teoloogilist haridust (eelis).
Noortetöö projektijuhi tööülesanded on: Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajatest meeskonna juhtimine, koosolekute planeerimine ja juhtimine, ülesannete delegeerimine, projektide ja ürituste eestvedamine ning nõustamine, eelarve planeerimine ja koostamine meeskonnaga, koostöö teiste Eesti Kirikute Nõukogu töövaldkondadega, esindusülesannete täitmine.
Tööle asumine 1. aprill.
Avaldus, elulookirjeldus ja soovituskiri kohaliku koguduse vaimulikult esitada koos kuni ühe lehekülje pikkuse motivatsioonikirjaga „Mida on võimalik saavutada oikumeenilise noortetööga?“ hiljemalt 20. veebruariks aadressil Tehnika 115, Tallinn 10139 või e-posti teel ekn@ekn.ee.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Festivaliga kogutakse sel aastal abi Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidule. Sihtotstarbelise annetuse saab teha spetsiaalsele kontole EE181010220196259221, saajaks Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liit MTÜ.
3.2. kl 19 raekoda. Festivali avakontsert. Arete Teemets (sopran), Andrei Bogatš (tenor), Piia Paemurru (klaver).
4.2. kl 19 Hopneri Maja (Raekoja plats 18.) Virgo Veldi (saksofon), Ralf Taal (klaver).
5.2. kl 15 Rootsi-Mihkli kirik. Heategevuslik galakontsert. Kristina Kriit (viiul), Atlan Karp (bariton), Neeme Ots (trompet), Tiia Tenno (orel), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia keelpilliorkester. Juhendajad prof Mari Tampere-Bezrodny ja prof Peeter Paemurru, kontserti juhib Pille Lill. Vaba sissepääs.
7.2. kl 15 Rootsi-Mihkli kirik. Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), Andreas Lend (tšello), Irina Zahharenkova (klaver). Vaba sissepääs.
8.2. kl 19 raekoda. Madis Kari (klarnet), Andreas Lend (tšello, Marko Martin (klaver).
9.2. kl 19 raekoda. Kristina Fialová (vioola, Tšehhi), Irina Zahharenkova (klaver).
11.2. kl 19 Mustpeade Maja. Lovro Pogorelich (klaver, Horvaatia).

Read more Kommentaarid välja lülitatud

K, 1.2. kl 19 Tallinna Mustpeade Maja. Barrocade barokkorkester (Iisrael). Priit Aimla (trompet), Taavi Kuntu (trompet), kammerkoor Voces Musicales. Barrocade on väljapaistev Iisraeli muusikakollektiiv.
K, 1.2. kl 15 Tallinn, Estonia kontserdisaal. Ansambel Hortus Musicus, Ye’ela Avital (sopran).
K, 1.2. kl 19 Pärnu, Eliisabeti kirik. Bütsantsi hääled.
Byzantion – bütsantsi muusika akadeemiline koor (Rumeenia), dirigent Adrian Sîrbu.
R, 3.2. kl 19 Tallinn, KUMU auditoorium. Art Jazz Kvartett kannab omas võtmes ette suurima „džässhelilooja“ J. S. Bachi muusikat. Kaastegev keelpillikvartett Prezioso.
L, 4.2. kl 19 Tallinn, Estonia kontserdisaal. Venemaa Riiklik Kammerorkester (Moskva).
P, 5.2. kl 19 Jõhvi kontserdimaja. Venemaa Riiklik Kammerorkester (Moskva), Aleksei Utkin (oboe) ja Andres Mustonen (viiul).

Read more Kommentaarid välja lülitatud

SA Johanniitide Abi Eestis pakub võimalust taotleda toetust diakooniaprojekti läbiviimiseks.
Projekti eesmärgiks on toetada Ida-Virumaa organisatsioone, kes aitavad järjepidevalt vähekindlustatud lapsi.
Projektikirjelduse pikkus peab olema maksimaalselt kuni 2 A4 lehte ning lisatud peab olema eelarve ja läbiviimise ajakava.
Võimalik on taotleda kuni 5000 eurot ja taotlus tuleb esitada hiljemalt 15. veebruariks kas posti teel SA Johanniitide Abi Eestis, Rüütli 9, 10130 Tallinn või elektrooniliselt gustaf.antell@gmail.com. Konkursi tulemustest teavitatakse osalejaid e-posti teel pärast 25. aprilli.

Read more Kommentaarid välja lülitatud