„Lapse ja noorega töötades ma pean võtma ta omaks, teda aktsepteerima, temast selgelt hoolima, ma ei tohi talle valetada ja pean paluma tal mulle samaga vastata. Samas ei saa seda nõuda ega tohi ka temalt liialt oodata, sest see võtab aega,“ räägib allakäiguredelile sattunud laste ja noortega kolmkümmend aastat kokku puutunud Avo Üprus, kes on Harkujärve kogukonnakiriku õpetaja, Süüteoennetuse Nõukogu liige ja tugiisikuid koolitava MTÜ asutaja.

Harkujärve kogukonnakiriku õuel on Tootsi peenar, kus kasvavad külg külje kõrval koos eri liiki taimed. Peale selle, et see pakub silmailu ja sümboliseerib kogukonnakiriku olemust, on sel ka oma lugu, mis peegeldab isikliku juhtumi kaudu vaateid ja tõekspidamisi, mida vaimulik Avo Üprus ja tema pere on abivajavate laste ja noortega töötades tähtsaks pidanud.

„Minu naine Fea sõitis rattaga Paldiski maantee poolt kiriku juurde ja tee peal rammis teda tsikliga nooruk. Tulin parasjagu taksoga linnast ja nägin, et meie teeotsas on kiirabiauto, politseiauto ja seal on maas Fea jalgratas. See oli mulle paras šokk. Naine viidi haiglasse, aga kõik läks õnneks hästi,“ kirjeldab Üprus mõni aeg tagasi juhtunut.

Read more Comments Off on VAIMULIK AVO ÜPRUS: alati ei ole vaja sõltuvuses noort võõrutuseks teisi aineid täis pumbata

Paavst Franciscuse Eesti-visiidil septembri lõpus pääseb kohtadesse, kus on lootust kirikupead näha, üksnes eelneva registreerumisega internetis. See nõue tuleneb turvareeglitest. Eestis käinud Püha Tooli delegatsioon on seniste visiidi ettevalmistustega rahule jäänud.

Enne Eestisse jõudmist on Rooma paavst kaks päeva Leedus ja päeva Riias, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Nüüd jäänud vähem kui kaks kuud ja nüüd on tunda, et pinge kasvab. Heas mõttes,” nentis Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan.

25. septembril on Vabaduse väljakul püha missa ja Vabaduse väljakule mahub umbes 10 000 inimest.

“Kui selgub, et jääb kitsaks, siis ma arvan, et see on selline probleem, mille me suudame küll lahendada,” arvas piiskop Jourdan.

Vabaduse väljak võib kitsaks jääda seetõttu, et Eestisse on saabumas palju katoliiklasi ja lihtsalt huvilisi Soomest ja Venemaalt. Samuti ka Poolast ning mujalt. Siia ongi oodatud kõik, kellel huvi.

Edasi loe ERR Uudistest.

Read more Comments Off on Paavsti visiidiga seotud üritustele tuleb end registreerida

Eesti Kunstiakadeemia tudengid avastasid Läänemaal 13. sajandil ehitatud Ridala kirikus välitöid tehes, et keskaegsed maalingud on kiriku seintel seni arvatust suuremal pinnal. Sellised figuraalmaalingud on Eestis haruldased.

Seni oli teada, et keskaegsed figuraalmaalingud on Ridala kirikus ainult kooriruumis. Nüüd uurisid Eesti Kunstiakadeemia tudengid professor Hilkka Hiiopi juhendamisel, kas maalinguid jätkuvad hilisema värvikihi all ka kiriku pikihoones, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Ja suureks üllatuseks need tõepoolest jätkuvad seal. Oleme siis just pikihoone põhjaseinalt leidnud siis ilusa figuuri, mida me praegu küll avame sondaažina, aga me teame, et nad jätkuvad,” selgitas kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor Hiiop.

Hiiop lisas, et ka kiriku lääneservas on olemas fragmendid, mille järgi võib öelda, et kirik on omal ajal olnud maalingutega kaetud.

Edasi vaata ERR Uudistest.

Read more Comments Off on EKA tudengid avastasid Ridala kirikus keskaegseid maalinguid

Püha Tooli riigisekretär kardinal Pietro Parolin kohtus 2016. aasta mais toimunud visiidil Eestisse ka Tartu linnapea Urmas Klaasiga. Fotol paremal Püha Tooli nuntsius Eestis peapiiskop Pedro Lopez Quintana. Tartu linnavalitsus

Pidin hiljuti aitama korraldada notariaalse toimingu tegemist, mis oli seotud ühe Kadriorus oleva kinnistuga. Sellel kinnistul asuvas hoones alustab sügisel tegevust katoliku kiriku institutsioon, Piiskopkondlik Misjoniseminar „Redemptoris Mater“. Notaribüroo jaoks tavatu oli aga kinnistusraamatus olev informatsioon selle kinnistu ja hoone omaniku kohta – Püha Tool. Ja ei midagi rohkemat.
Kõnekeeles pannakse Püha Tooli ja Vatikani vahele tihti võrdusmärk, kuigi õiguslikult on see omajagu keerulisem. Mõisteid Püha Tool või ka Püha Aujärg kasutatakse paavsti ja temaga koos katoliku kirikut juhtivate Rooma kuuria asutuste kohta. Seesama eespool nimetatud Kadri­oru maja on tuntud kui endine Püha Tooli nuntsiatuuri hoone ehk tavamõistes saatkond.
Nuntsius on paavsti diplomaatiline esindaja, kelle staatus on võrdsustatud suursaadikuga. Alates Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse taastamisest on Püha Tool nimetanud nendesse riikidesse ühise nuntsiu­se, nüüdseks juba viienda, kelleks on peapiiskop Pedro Lopez Quintana. Sõjajärgsed nuntsiused täitsid kuni 2005. aastani, mil piiskopiks pühitseti Philippe Jourdan, ühtlasi ka apostelliku administraatori ülesandeid Eestis.
Siinjuures on asjakohane meenutada sedagi, et Püha Tool ei tunnustanud mitte kunagi, nagu paljud lääneriigidki, 1940. aastal Eestis alanud Nõukogude okupatsiooni. 1999. aastast pärineb aga Eesti Vabariigi ja Püha Tooli vaheline kokkulepe katoliku kiriku õigusliku staatuse kohta Eesti Vabariigis. Sellega seonduvalt sisalduvad teatud erisätted katoliku kiriku kohta ka kirikute ja koguduste seaduses.
Ilmselt väga vähesed, kes on külastanud Roomat, on jätnud käimata Vatikanis. Kui lähtuda Vatikanist veidi laiemas tähenduses, siis võib-olla iseenese teadmatagi. On ju Vatikani eksterritoriaalseteks osadeks ka kolm olulist basiilikat Rooma eri piirkondades: Lateraani basiilika, Püha Pauluse basiilika ja Santa Maria Maggiore basiilika. Viimatinimetatu on paavst Franciscuse jaoks eriliselt tähtis, millest saab lugeda ka näiteks kevadel ilmunud raamatust „Franciscus – paavst Uuest Maailmast“.

Vatikan kitsamas tähenduses on aga mõistagi see maailma väikseim (nii territooriumilt kui elanike arvult) linnriik keset Roomat, eeskätt Püha Peetruse basiilika koos selle esise väljakuga ning suur hoonetekompleks, kuhu kuuluvad Rooma kuuria tööruumid, Vatikani muuseumid, raamatukogu ja arhiiv, aga ka pargid ja haljasalad. Olgugi hoonetena kasutuses juba sajandeid, on Vatikan ametliku riigina tegelikult üpris uus – see moodustati paavsti ja Itaalia vahel sõlmitud Lateraani lepingu alusel 1929. aastal.
Niisiis põimuvad Vatikanis nii kiriklikud kui riiklikud struktuurid ja tunnused. Huvitav asjaolu on seegi, et meie mõistes valitsusjuht on eraldi nii Pühal Toolil kui ka Vatikani linnriigil. Püha Tooli valitsusjuht, riigisekretär kardinal Pietro Parolin, kelle staatus on võrdsustatav peaministri omaga, külastas Eestit 2016. aasta mais, kohtudes siin nii Eesti Vabariigi tollase presidendi Toomas Hendrik Ilvesega kui peaminister Taavi Rõivasega. Just kardinal Pietro Parolin oli esimene, kes ütles siin välja paavst Franciscuse Eesti-visiidi võimalikkuse ning selle tõenäolise toimumise ajana 2018. aasta.

Rooma-Katoliku Kiriku toimimisest saab iga huviline üpriski hea ülevaate 2011. aastal ilmunud Illar Hallaste „Kanoonilise õiguse käsiraamatust“. Eeskätt puudutab see raamat 1983. aastal jõustunud uut kanoonilise õiguse koodeksit, kuid seal kommenteeritakse teatud osades ka kanoonilist õigust laiemalt.
Nii nagu EELKs, on ka Rooma-Katoliku Kirikus kirikukogu (ning saab tõdeda sedagi, et mõlema puhul tulevad esindajad kokku üle maailma). Erisus on aga selle kooskäimise tiheduses ja koosolemise kestuses. Nii toimus seni viimane, Vatikani II kirikukogu aastatel 1962–1965, sellele eelnev Vatikani I kirikukogu aastatel 1869–1870, omakorda sellele eelnev kirikukogu aga Trentos 1545–1563. Vatikani II kirikukogu poolt vastu võetud dokumendid on oluliseks aluseks sellele, kuidas katoliku kirik nüüdisajal toimib.
Sedavõrd harva koos käiv kirikukogu ei ole aga siiski takistuseks kiriku jaoks oluliste küsimuste arutamisele ja otsustamisele. Saame rõõmustada, et juba selle aasta 3.–28. oktoobril koguneb Roomas piiskoppide sinod, mis seekord keskendub noortega seotud teemadele. Seda enam tuleb pidada oluliseks, et just paavst Franciscuse visiidi raames 25. septembril Tallinna Kaarli kirikus toimuvalt kohtumiselt, kus osalevad nii Eesti, Soome kui Venemaa noored eri konfessioonidest, saab paavst kaasa võtta värsked muljed ja tunnistused ka sellele sinodile. Kolme aasta eest toimunud piiskoppide sinodil räägiti aga perekonna kutsumusest ja misjonist kirikus ning tänases maailmas.

Paavsti valimiseks koguneb eraldi organina konklaav – kardinalide kolleegium. Konklaavil saavad osaleda kõik kardinalid, kes olid paavsti surmale või ametist tagasiastumisele eelnenud päeval alla 80-aastased. Viimati kogunes konklaav teatavasti 2013. aasta märtsikuus, mil valiti ametisse praegune paavst Franciscus.
Rooma kuuria tähendab tervet suurt hulka kongregatsioone, nõukogusid, komisjone, komiteesid ja asutusi, mille kaudu toimub katoliku kiriku juhtimine. Kahtlemata on keskseimal kohal riigisekretariaat, kuid sisuliselt väga suure kaaluga on kongregatsioonid. Üks mõjukamaid kongregatsioonide hulgas on kindlasti usudoktriini kongregatsioon, mille prefektiks enne paavstiks (Benedictus XVI) valimist oli kardinal Joseph Rat­zinger. Eesti katoliiklaste seisukohalt muutub lähiajal loodetavasti olulisemaks ka pühakuks kuulutamise kongregatsioon, kuivõrd just sinna jõuavad pärast piiskopkondliku faasi lõppu kõik materjalid, mis on seotud meie sõjaeelse apostelliku administraatori, peapiiskop Eduard Profittli­chi, kes suri 1942. aastal Kirovis märtrisurma, õndsakskuulutamisega.
Paavstlikest nõukogudest on eestlaste jaoks ehk enim tuntud paavstlik kultuurinõukogu, mille liikmeks on alates 2011. aastast helilooja Arvo Pärt.
Erik Salumäe

Read more Comments Off on Paavsti visiidi ootuses: veidi Vatikanist ja Rooma-Katoliku Kiriku juhtimisest

Õhtuses vestlusringis koos õpetaja Patrik Göranssoniga. Regina Hansen

EELK laagrikeskuses Sakus olid möödunud nädalal laagris erivajadustega lapsed ja noored.

Johanniitide Abi Eestis korraldatud laagri eesmärk oli sisustada noorte jaoks aeg vaheldusrikaste tegevustega ning samal ajal anda peredele ja hooldajatele pisut puhkust. Laager toimus juba kaheksandat korda.

Erivajadustega noorte vajadusi arvestav
Iga laagrikülalise päralt oli ööpäev läbi üks vabatahtlik abiline, kes aitas noort tema igapäevatoimingutes, lisaks viibisid pidevalt kohal meditsiinitöötajad ja laagrijuhid. Nii võisid pered end turvaliselt tunda, sest muidu kõrvalist abi vajav pereliige oli hoolega hoitud.
Laager ise on külaliste jaoks iga-aastane suursündmus. Harva on erivajadustega noorte peredel ja hooldekodudel võimalik pakkuda sedavõrd mitmekesist ja arendavat programmi, kus on nii liikumist, omaette nokitsemist, suhtlemist kui ka arutlemist.
Päevi sisustasid huvitavad tegevused: noortel oli võimalik ratsutada, joogatunnis osaleda, palli mängida, tantsida, käsitööd teha, ujuda. Teoks sai ka oodatud väljasõit Vembu-Tembumaale.
Sakus asuv laagrikeskus Talu on tänu selle juhile Sten Luigele heas korras. Vabatahtlikke abilisi oli tulnud Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Hollandist ja Eestist. Paljud neist on organisatsiooni Johanniitide ordu enda peredest pärit noored.
„Eestlaste seast on vabatahtlikke raske leida,“ tõdes johanniitide Saksamaa esindaja ja laagrijuht Julius Bardt. „Võib-olla kardetakse suurt vastutust, kuid tegelikkuses pole midagi väga rasket, avatud meel on kõige tähtsam, kõik aitavad üksteist,“ lisas ta uutele tulijatele julgustavalt. Erivajadustega inimese abistaja kogemus on vajalik näiteks tulevastele meditsiini- ja sotsiaaltöötajatele. Tööd laagris ei tasustata, kuid kindlasti on tasuks võimalus midagi head korda saata, leida uusi sõpru teistest riikidest.

Laagris oldud aeg teeb rõõmu
„Abistajad läbivad enne laagrit esmaabikoolituse. Meditsiinipersonal on ööpäev läbi kohal,“ kinnitas meditsiinitiimi liige Pekka Rekola. Mõnikord juhtub, et pere alguses ei julge siiski erivajadustega inimest võõraste hooleks jätta, kuid umbusust on alati üle saadud.
Üks hoolealune oli koos oma emaga esimeses laagris terve nädala, kuid järgmisel aastal otsustas ema juba mõne päeva möödudes ära minna ja ka ise puhata. Kui pereliige laagrist tuleb, räägivad tema rõõmsad silmad ja soov järgmisel aastal tagasi minna juba ise enda eest. Laagrilised tuleksid tagasi igal aastal, kuid kohtade arv on piiratud ja eesõiguse saavad esimest korda tulijad.
„Siin osalemine on olnud väga hea kogemus,“ kinnitas Hollandi vabatahtlik abistaja Luis van Heestra. „Erivajadustega inimestega suhtlemise käigus olen palju õppinud just enda kohta. Näiteks saanud teada, et olen üsna kärsitu.“ Laagri külaline, tema hoolealune, hoidis end vestluse käigus abistaja lähedusse ja kibeles talle üha uuesti oma väärtuslikku fotoalbumit näitama.

Naudi hetke ja väärtusta pisiasju
„Kui peres on erivajadustega laps, pole see loomulikult lihtne,“ ütles Eesti vabatahtlik Raili Hollo, kes ka ise kasvatab erivajadusega tütart. „Plaanide tegemisel peab alati arvestama, mis kell laps ravimeid võtab ja sedagi, milline ta tuju on. Nii mõnigi plaanitud käik tuleb lihtsalt ära jätta,“ tõdes ta. Seetõttu on talle hästi teada, kui suur asi võib olla perele nädal puhkust.
Tema tütar Jarlin Hollo, samuti laagri vabatahtlik ja üks eestvedajaid, lisas aga, et laager on väga tähendusrikas ka selles osalevatele noortele endile. „Nad leiavad siit sõpru ja toredaid ühiseid tegevusi, mida hiljem meenutada. Mõnikord tehakse erivajadusega noorest alles laagris olles esimest korda fotosid ja see toob neile väga palju elevust.“
Enne öörahu toimus vestlus, kus Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson võttis jutuks palve ja selle täitumise. Peagi andis üks laagrilistest vaimulikule teada oma igatsusest: palun jäätist! Kuumal suveõhtul ühinesid selle sooviga loomulikult kõik vestluse osalised ja päev võis hea tuju ja õhtulauluga lõppeda.
„Vaimupuudega inimesi kiputakse mõnikord liigselt haletsema. Tegelikult on neilt paljugi õppida, nende mõistmine tuleb kasuks,“ tõdes Raili Hollo. Ta põhjendas: „Iseennast tajuvad nad meist erinevalt ning neil on väärtuslik oskus hetke nautida ja pisiasju väärtustada.“
Regina Hansen

Johanniitide abi Eestis
Johanniitide ordu on ainus luterliku kiriku sees tänaseni tegutsev ristirüütlite ordu. Liikmetel on kristlik usutunnistus ja peaaegu kõik ordu rüütlid on aadliseisuses. Katoliku kirikus tegutseb Malta ordu.
Johanniitide ordu juurde loodud abiorganisatsiooni SA Johanniitide Abi Eestis nõukogusse kuuluvad lisaks Saksamaa, Soome ja Rootsi esindajatele ka EELK-d esin­davad Patrik Göransson ja Mati Sinisaar.
Sihtasutus käivitas Tallinnas abitelefonide süsteemi, on toetanud Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse tööd, vähekindlustatud laste päevakeskuste tegevust Sillamäel ja Narvas ning korraldanud igasuviseid laagreid erivajadustega noortele.

Read more Comments Off on Laagrikeskuses Talu oli elevust täis nädal

Tekst ja foto: ANDRES LEHESTIK

Kas alandan ennast, kui maast korjan prahi, mis metsas või tänaval vedeleb? Kas ülendan ennast, kui maast korjan prahi – „No vaadake kõik, mida mina teen!“?

Ei mõtle ma alandust, ülendust mitte, tehtud piskust raasuke hea mu meel. Ka mina ju tarbin ja seeläbi saastan, sammhaaval saan käia meeleparandus­teed.

Read more Comments Off on Palve

1Jh 1:8–2:2

Julgen elu võrrelda mõnel puhul viktoriiniga. Ma arvan, et meie kõigi elus on päevi, mil seisame küsimuse ees, mida teha ja kuidas toimida. Meie ees on näiteks kolm vastusevarianti. Sa pead valima sealt ühe. Kuni oma valikut kaalud, tiksub stopperi aeg täis. Õige pea selgub, kas valisid õige või vale vastusevariandi, kas toimisid ja tegid oma teod õigesti või vääralt.
Tunnistagem, et me oleme kõik seda eluviktoriini kogenud ja mänginud ning pole alati õiget vastust valinud. Seda lausa oma tegudes, aga veel enam oma mõtetes. Kristlik patutunnistus juhib tähelepanu ka meie sõnadele ja mõtetele. Ja oma mõtetes on meil nii palju asja teise inimese elu, käitumise, tegude ja mõtetega. Me ei märkagi, kui mõtted lähevad valele teele ja me arvame kaaskodanikust valesti ning halvasti. Oleme valinud nii palju valesid vastusevariante, et me ei kõlbaks viktoriinimängu alustamagi.
Aeg-ajalt on eluviktoriin karmim ja keerulisemgi, sest ükski vastus pole täiesti õige, pole täiesti hea, aga ükski variant ei pruugi olla ka täiesti väär ega halb. Elame inimmaailmas, kus me kõik viibime parajasti oma situatsioonis, mis on seotud meie eelneva viktoriinimänguga ja ka tulevaste vastusevalikutega. Ning siin on väga keeruline või lausa võimatu nõuda täiesti puhast mängu. Me kõik oleme jõudnud koguda oma seljakottidesse vigu, eksimusi ja puudusi, mis meie võidukust määrivad.
Johannes õpetab meid oma kirjas valima küsimuses, kas meis on pattu või kas me teeme pattu, jaatavat vastust. Ta puudutab patuteema kahte osa. Inimest saadab paraku patune olemus, mis tunnistab meid alati õigeks ja võidukaks ning loob meis alati kasvõi väikest eneseimetlust. Ning lisaks valib inimene valesid vastusevariante elus tegutsemiseks, kus meie käed saadavad korda rohkem või vähem patte.
Meie viktoriini kohtunik näeb seda kõike ja peab otsustama õiglaselt ehk peab tunnistama meid kaotajaiks ja karmilt karistama.
Kuid viktoriinijuht annab ka vihjeid. Meie kõrge viktoriinijuht vihjab ustavalt ja järjepidevalt iga küsimuse puhul ühele kirkalt tõesele vastusele, meie võidu päästjale Kristusele.
Selle tõese vastuse on meie elujuht juba loomises seadnud ning ta ei saa seda tõevastust meie eest peita ega kõrvaldada. Tal on kohustus oma ustavat tõotust täita. Ja kui tema tõevastus on naeltega löödud Kolgata ristile, siis on meie elujuhil kohustus õiglaselt meile sealt õiged vastused anda, õige võit ja õige auhind kätte ulatada.
Kirgas tõevastus Kolgatal näitab, kui palju valesid vastuseid me oskame elus valida. Selle tõevastuse seab Kolgatale meie kõrge elujuht ise. Just sel viisil tunnistab tema meile selgesti meie pattu, meie väärust, meie võlga. Ning oma juhi ja valitseja tunnistusele ei saa vastu vaielda. Me ei saa oma valevastuseid vaidlustada. Peame oma eksimõtteid, -sõnu ja -tegusid ausalt tunnistama. Selleks, et ühes küsimuses jääda õige vastuse juurde: ainult Jumalal on alati täiesti õiged vastused tema kavatsustes ja mõtetes, tema sõnas ja tegudes.
Meie valevastuste eest on Kolgatal makstud mõõtmatult kallis ja valus hind. Iga meie valevastus kinnitab seda valu ja kallidust veelgi. Seda valu tunneb nii Jumal kui ka ligimene. Seepärast kutsub Johannes meid pingutama õigete vastuste otsimisel. Aga kui Kolgatal on juba ära makstud valus ja kallis hind, siis see ei pea olema asjatu. See on makstud selleks, et sa ei heituks oma saamatute, nõtrade, kogemata antud valevastuste tõttu. Vaid et sa julgesti ja aktiivselt võtaksid vastu uusi küsimusi, uskudes uute õigete vastuste võimalust.
See valus ja kallis hind Kolgatal on makstud sinu ligimesegi eest. Meie eluviktoriin pole võistlus, kus tuleb kaasmängijaid valevastuste rägastikku maha jätta ning ise peaauhinda taotleda. Kolgata tõevastusest jätkub pääste- ja võiduosadust meile kõigile. Seda küll vaid neile, kes ise tõevastusest kinni haaravad. Kristuse risti lunastus ei saa toimida lihtsalt passiivselt Kolgatal seistes ega püüda neid, kes temast lahti lasevad. Kuid tema lepituse suurus ulatub üle perede, üle põlvkondade ja üle rahvaste. Nõnda hämmastav ja laiahaardeline on tema võit, selle üheainsa, meie kõikide ainsa tõevastuse võit. Meie saame seda tõevastuse võitu lahkesti ja rõõmuga jagada ligimesega armastuses, andeksandmises, julgustamises, ergutamises.
Aamen.

Lasting,Arvo

 

 

 

 

 
Arvo Lasting,
Helme koguduse õpetaja

Read more Comments Off on Jumala tõevastus päästab meid patust

Issand Jeesus Kristus, Sinu armastus on meile alandlikkuse eeskuju. Kasvata meis alandlikkust, et me oma isekusega ei saaks hukatuseks endale ega kaasinimestele. Aamen.

Read more Comments Off on Eestpalve

Jeesus ütleb: „Suurim teie seast olgu teie teenija! Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.“ (Mt 23:11–12)
Statistiliselt pidavat Eestis levinuim elukutse olema klienditeenindaja. Seega oluline osa meie rahvast on koolitatud inimestega meeldivalt ja abivalmilt suhtlema. Miks aga põrkame alatasa kokku hoolimatusega? Ühte ja ammendavat vastust sellele küsimusele pole. Veel võimatum on leida universaalset lahendust, mis muudab korraga inimesed vastutustundlikuks ja hoolivaks.
Tõsi see on, et terve ühiskond vajab ikka ja jälle meeleparandust. On ju lahti harutamist vajavaid umbsõlmi alates rahvusvahelistest pingetest kuni üldise toimetuleku ja turvatunde tagamiseni. Kõik see puudutab ju meid igaüht.
Millest alustada? Paljud probleemid tunduvad olevat nii üldised ja koguni globaalsed. Tõepoolest! Näiteks kliima soojenemist me üksinda oluliselt peatada ei suuda. Mõne kilekoti kasutamata jätmine on ju vaid tilk ookeanis, kuid siiski tilk puhast vett.
Siiski on ka väga paljusid valusalt tabavaid muresid, mille parandamine oleneb otseselt üksikisiku käitumisest. Näiteks mida teha, et liikluses hukkuks vähem inimesi? Elude säästmiseks peame vältima teedel liikudes ohtlike olukordade tekkimist. Peame ennast parandama, end läbi katsuma – endast ohutu liikleja kasvatama.
Peetrus manitses: „Te kõik rüütage end alandlikkusega üksteise vastu, sest Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu“ (1Pt 5:5b).
Mart Salumäe

Read more Comments Off on Enese läbikatsumine

Eesti Kirik_USUT_68x136_2018

Read more Comments Off on Ususteaduse Instituut kutsub õppima