Armsad kaaskristlased!

Tervitame teid Eesti Piibliseltsi nõukogu, juhatuse ja kaastööliste nimel Ühinenud Piibliseltside palvepäeva puhul!

Piibliseltsid on tegutsenud juba üle 200 aasta. Tänavu möödub 70 aastat päevast, mil 6 rahvusliku piibliseltsi poolt asutati ÜHINENUD PIIBLISELTSID, selleks et sõjajärgses maailmas ühiselt tegutseda. Ühinenud Piibliseltside tegevusse on haaratud ligi 150 rahvuslikku piibliseltsi, kes levitasid möödunud aastal üle 400 miljoni Piibli, Uue Testamendi, evangeeliumi ja muu piibliosa. Pühakirja tervikuna saab lugeda 563 keeles, Uut Testamenti 1334 ja Piibli osi veel 1038 keeles (kokku 2935). Kogu Piiblit saab lugeda ligi 5,1 miljardit, Uut Testamenti 658 miljonit inimest, käsil on enam kui 400 piiblitõlkeprojekti. Siiski pole ligi 500 miljonile inimesele, kes räägivad 3952 keelt, veel tõlgitud ühtegi Pühakirja osa. Kahe nädala pärast kogunetakse Maailma kongressile, selleks et vaadata tagasi 70 koostööaastale, tänada Jumalat ning leida vastuseid küsimusele, kuidas jagada Jumala Sõna tänapäeva maailmas.

Eesti Piibliselts on koostöös Ühinenud Piibliseltsidega tegelnud aktiivselt Jumala Sõna tõlkimise, trükkimise ja levitamisega. Koos kristlastega üle maailma oleme Jumalale tänulikud Tema Sõna eest ja palvetame, et Pühakiri võiks jõuda iga rahva, iga inimeseni.

Täna on maailma haaranud sõjad, usuline tagakius, ebaturvaline elu, põgenike olukord jms. Kristlastena usume, et Jumal saab aidata ja seda olukorda muuta. Selleks peame ühiselt pingutama ja panustama piiblitöösse veelgi rohkem.

Viimastel aastatel oleme tähistanud mitmeid olulisi tähtpäevi eestlaste ajaloos. Juba kaheksa sajandit on Eestimaa kandnud Maarjamaa nime. Eestlaste liitumine tolleaegse kristliku Euroopaga andis võimaluse saada osa selle pärandist – Jumala Sõnast. Lähenemas on reformatsiooni juubel ja Eesti Vabariigi 100. aastapäev. Kõik need tähtpäevad annavad võimaluse tänada Jumalat ja jagada kaasinimestele jätkuvalt lootuse sõna.

Viimastel aastatel on ilmunud leeripiibel, noortepiibel , piiblivalik „Sõna“, motopiibel jt. Koostöös Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutega on Eesti Piibliselts alustanud ettevalmistusi uue piiblitõlke väljaandmiseks.

Head piibliseltsi toetajad, loodame teie jätkuvale abile Piibli tõlkimisel ja levitamisel! Ka projekt Hõimurahvaste Aeg vajab jätkuvat toetust. Piiblitööd toetades on emakeelse Pühakirja lugejaid järgmisel aastal veelgi rohkem!

Kõigeväeline Jumal, igal aastal ühineme ühiseks tänuks ja palveks ning meenutame tänuga neid, kes on toetanud rahvuslikke piibliseltse, nende hulgas ka Eesti Piibliseltsi ja Ühinenud Piibliseltse.

Me mõistame, et oleme üks perekond erinevate keelte, kultuuride, harjumuste ja traditsioonidega, aga ühendanud on meid armastus Sinu Sõna vastu. Oleme Sinu Sõnast leidnud usu, lootuse ja armastuse ning jõu. Me palume, et paljud inimesed avastaksid tõe Sinu armastusest ja leiaksid lunastuse, mille tõi maailma Sinu Poeg ja meie Päästja Jeesus Kristus, kellest kirjutab Pühakiri.

Me täname Sind, et oled paljude südamesse pannud piiblitöö toetamise vajaduse. Me täname kõigi kaastöötajate eest kogu maailmas, kes on andnud oma panuse Sinu Sõna levitamiseks.

Me palume, et piibliseltsid oleksid enam avatud ja omaksid rohkem vahendeid inimeste vajaduste rahuldamiseks. Me palume iga Pühakirja eest, mis möödunud aastal välja jagati, ja usume, et see töö kannab palju vilja. Me täname Sind, et Sa meie ühist palvet kuuled ja oma Sõna levikut jätkuvalt õnnistad. Aamen

Palume alljärgnev läkitus pühapäeval, 1. mail 2016. a jumalateenistusel ette lugeda ning eestpalvesse võtta.

Piiskop Tiit Salumäe
EPSi esimees

Jaan Bärenson
EPSi peasekretär

Read more Kommentaarid välja lülitatud
Eile paigaldasid Saaremaa firma Esuteks mehed Hanila kirikusse tagasi restaureeritud pingid, mis sealt 1970. aastate alguses minema viidi.

Hanila kiriku sulgemisel viidi pingid Haapsalu Jaani kirikusse, kus need uue kasutuse leidsid. Kui pingid Haapsalust tagasi Hanilasse jõudsid, olid nad kiriku ülejäänud interjööriga mittesobivat rohelist värvi. Nüüd on nad saaremaa meistrite käe all saanud õige pruunika tooni.

Kirikupinkide värvikihte uurinud Svea Volmer firmast Vana Tallinn ütles, et tal õnnestus pinkidelt eristada vähemalt neli eri värvikihti. „Praegused toonid said valitud selle järgi, et nad siis ruumi sulanduksid,” selgitas Volmer.

Kunstiajaloolase Juhan Kilumetsa sõnul on Hanila kiriku pingistik ainulaadne, sest pingid erinevad üksteisest nii kõrguse, pikkuse, tahvelduse kui ka kaunistuste poolest. Mõnda kaunistust ei oska esmapilgul tähelegi panna. „Öelda, et pingid üksteisest natukene erinevad, on leebelt öeldud. Kahte sarnast pinki siin kergelt ei leia,” ütles ta.

Kirikupinkide valmistajaks peab Kilumets kohalikke talumehi. Tema sõnul võis kohalik kirikuõpetaja anda meestele teada, et kui kirkus istuda tahate, siis tehke oma pink ja tulge sellega. Kuigi üldine lahendus on sarnane, on iga meister pingi eri moodi lahendanud. „See võiks olla üks seletus sellele eklektilisele pildile,” lisas kunstiajaloolane.

Edasi loe Lääne Elust.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Hea inimene!

Kutsun Sind laupäeval 14. mail panustama mõned tunnid aega ja energiat selleks, et Eesti vähihaigetel oleks lootust, tervist ja ELU.

Vähiravifond “Kingitud elu” korraldab teist aastat järjest üleriigilised heategevustalgud, mille raames kogume ühe päeva jooksul annetusi 70-100 rahvarohkes punktis üle Eesti.

Ettevõtmise eesmärk on teha ära: koguda kokku nii palju annetusi, et ükski vähihaige, kelle jaoks ei jätku haigekassa vahendeid, ei peaks jääma viimase õlekõrreta: hädavajaliku ravita ning võimaluseta elada täisväärtuslikult oma pere ja lähedaste keskel.

Annetuste kogumine on tore seltskondlik töö, mis konti ei murra. Fondi teatakse ja inimesed annetavad lahkesti.

Kui oled nõus osalema, anna palun teada, millises Eesti piirkonnas eelistaksid annetusi koguda ja ma suunan Sind 3-5 tunniks mõnda selle piirkonna kaubanduskeskusesse vabatahtlikule tööle. Oma osalemissoovist kirjuta info@kingitudelu.ee.

Eelmisel aastal osales meie talgutel üle kümne riigikogulase ning mitu ministrit. Kogusime umbes 150 inimesega ühe päeva jooksul Eestimaalt kokku ligi 110 kilogrammi ehk üle 25 000 euro sularaha. Kui liita nädala jooksul laekunud elektroonsed annetused ja telefoniannetused, küündis talgutega kogutud summa üle 50 000 euro.

Vähiravifond “Kingitud elu” on ellu kutsutud toetamaks haigekassa abita jäänud nn mittekulutõhusaid vähihaigeid. Kahe aasta jooksul on fondi annetatud ligi miljon eurot, millega oleme saanud toetada 85 eestimaalast vanuses 20-83. Kõik on saanud abi, kes fondi poole on pöördunud ja kuuluvad fondi sihtgruppi.

Fondist missioonist ja tegevusest saad lähemalt lugeda siit.

Kas tuled talgutele appi elu kinkima? Kutsu ka sõbrad appi.

Lugupidamisega

Toivo Tänavsuu
Vähiravifond “Kingitud elu”
Juhataja
527 6004

Vt ka EELK uudistest.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Tublidel dirigentidel õnnestus panna üle kahesaja lapse ühes taktimõõdus laulma Pauluse kiriku altari ees kiituslaulu. Esireas punastes koolivormivestides Tartu luterliku Peetri kooli lauljad. Liina Raudvassar

Jüripäeval, 23. aprillil toimus Tartu Pauluse kirikus laste vaimulik laulupäev «Me võime rõõmsalt laulda», mille korraldas EELK Kirikumuusika Liit. Laulupäevast võttis osa 260 last ja täiskasvanut.

Publiku jaoks üle tunni kestvat kirikukontserti tähendanud laulupäev algas lastele ja nende juhendajatele juba ennelõunastel hommikutundidel. Kaugemalt, Saaremaalt ja Tallinnast tulijatele aga päris varahommikul või ka juba eelmisel päeval. Läbi laupäeva kuni õhtuse kontserdini kestsid proovid, kus Eesti eri paigust tulnud lapsed oma hääli dirigentide innustuse ja juhenduse toel kooskõlla harjutasid.

Kontsert kui rõõmusõnum
Lisaks mitmekümnest liikmest koosnevatele kooridele oli tulijate hulgas ka pisemaid gruppe, pühapäevakoolilapsi, kellel puudus kooris laulmise kogemus. See dikteeris vajaduse pingutada ühise rütmitaju ja helikeeleni jõudmiseks. Toredalt hakkasid silma kirikukoolilaste erinevates toonides koolivormid. Peale Tartu kristliku põhikooli, kes hoolimata laulupäevale registreerimisest kahjuks kohale ei jõudnud, olid kõik Eesti kristlikud erakoolid kohal.
«Meie koolis laulavad kooris kõik lapsed,» rääkis Püha Johannese kooli direktor Liivika Simmul, selgitades, et laulupäevale tuli ta kooli 41 õpilasest 34ga. Ta kiidab ettevõtmist, mis lubab ka erineva konfessiooni taustaga kristlastel kokku tulla, sest koos olla on tema hinnangul tore ja vajalik, kuna «omaette olla saab kodus niikuinii».
«Päevaga said lauludki selgeks,» viskas Tartu luterliku Peetri kooli õpetaja Ave Gill nalja tegusa päeva tulemust enne lõppkontserti kommenteerides. Peetri koolist oli osavõtjaid kõigist kolmest klassist. Juhendaja Mari Toominga kõrval olid laste saatjateks klassiõpetajad.
«Mul on teile rõõmusõnum,» kuulsin ühte toomkooli piigat kooliõdedele kõlaval häälel lubavat. Evangeeliumiks oli teade, et kell on veerand viis. Lõpuks ometi, kõlas mitmehäälne vastulause. Hoomasin öeldu mõtet: kohe algab kontsert, mis lõpetab mitmetele lõputuna tunduvad proovid.

Vapra võitleja päeval
Jumalasõnaga kontserti sisse juhatades tervitas piiskop Joel Luhamets lapsi ja tuletas meelde, et jüripäeva tähistatakse ühe vapra võitleja mälestuseks: «Teie kõik olete vaprad võitlejad, andes tunnistust oma usust kiituslauluga.»
Kontsert algas koguduselauluga «Näe, õitseaeg on ligi» ja lõppes ülipopulaarse lauluga «Väike karjane». Kava ühislaulmise vahel oli jagatud nelja plokki. Kõigepealt esinesid ühehäälsed koorid. Siis said lauljad mahti puhata ja üles astusid solistid, metsasarvel Uku Astover ning klaveril Mairiin Otsing ja Joosep Vall. Edasi kutsuti laulma kahehäälsed koorid ning viimaks asusid altari ette kõik lauljad, et enam kui kahesajaliikmelise ühendkoorina oma kiituslaulu taeva poole tõsta.
Vahetult pärast kontserti vaimuliku laulupäeva peakorraldajalt Tuuliki Jürjolt kommentaari paludes saab Eesti Kirik kuulda viimast «kiituslaulu». «Kõik läks loodetust paremini korda,» arvab peakorraldaja, kiites kõiki, kes selleks oma panuse andnud. Ta tunnistab, et sellisel kujul pole lastele mõeldud vaimulikku laulupäeva seni peetud. Tunnistab sedagi, et nii rohket osavõtjaskonda korraldajad ei julgenud loota.
Kui algul oli kahtlus, kas sada last kokku tuleb, oli rõõm suur, kui registreerus 305 ning reaalselt jõudis Tartusse üle paarisaja laulja: lapsi 239 ning koos täiskasvanutega kokku 260. Laulupäeva aitasid rahastada Eesti Kultuurkapital ja Saksa Evangeelne Kooriühing, samuti oli oluline Pauluse koguduse toetus, kes lubas oma kirikuruume kasutada.
Liina Raudvassar

Laulupäeval osalesid
Tartu Pauluse lastekoor, Võru praostkonna lasteansambel Läte, Räpina pühapäevakooli ansambel, Ambla Maarja koguduse pühapäevakooli ansambel, Tartu luterliku Peetri kooli mudilaskoor, Püha Johannese kooli mudilaskoor, Tallinna Kaarli koguduse noorteansambel, Tallinna Toomkooli mudilaskoor, Katoliku kooli mudilaskoor, Maarja laululapsed, Nõmme Rahu koguduse lastekoor, Kaarli kooli mudilaskoor, Elva koguduse pühapäevakooli ansambel, Jämaja pühapäevakooli ansambel, Kihelkonna koguduse pühapäevakooli lapsed

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Peapiiskop Urmas Viilma kuulutas 25. aprillil välja korjanduse pankrotistunud Narva Aleksandri koguduse toetuseks ja varade päästmiseks.
Paljud inimesed on avaldanud valmisolekut toetada omalt poolt jõukohase summaga Narva Aleksandri kiriku väljaostmist ning sakraal- ja kultuurihoonena avalikku kasutusse jätmist. Eestimaa kogudustele saadetud korjandusüleskutses tunnistab peapiiskop Urmas Viilma Narva koguduse juhtide tehtud vigu seoses Narva kiriku kiiremaks restaureerimiseks langetatud valede otsustega.
Peapiiskop Viilma kirjutab: «Suheldes viimastel nädalatel Narva küsimustes meie riigijuhtidega ning nähes ka nende muret ja pingutusi probleemi lahendamisel, usun endiselt, et ei ole kustunud lootus päästa osa Narva koguduse varadest neid pankrotivarade hulgast välja ostes. Eelkõige puudutab see Narva Aleksandri Suurkirikut, mille tähtsus nii luterlikule kogudusetööle kui kogu eestikeelsele kultuurielule Narva linnas ja Ida-Virumaal on hindamatu. Oleme tänulikud kõigile, kes on valmis omapoolsete annetustega aitama päästa Narva Aleksandri Suurkirikut pankrotivarana müümisest. Õnnistagu Jumal iga annetajat ja eestpalvetajat!»
Annetusi saab teha pangaülekandega, märkides saajaks «Eesti Evangeelne Luterlik Kirik», arvelduskontole EE297700771001801320, märksõna «Narva kirik». Vabalt valitud summas saab teha nimelise või nimetu annetuse. On avatud ka vastav annetuskeskkond «Korjanduskarp» EELK kodulehel: http://www.eelk.ee/et/korjanduskarp.

Read more Kommentaarid välja lülitatud

«Igavesti, Issand, jääb püsima sinu sõna taevas» (Ps 119:89).

Läkitus

Armsad kaaskristlased!

Tervitame teid Eesti Piibliseltsi nõukogu, juhatuse ja kaastööliste nimel Ühinenud Piibliseltside palvepäeva puhul!

Piibliseltsid on tegutsenud juba üle 200 aasta. Tänavu möödub 70 aastat päevast, mil kuus rahvuslikku piibliseltsi asutasid Ühinenud Piibliseltsid, et sõjajärgses maailmas ühiselt tegutseda. Ühinenud Piibliseltside tegevusse on haaratud ligi 150 rahvuslikku piibliseltsi, kes levitasid möödunud aastal üle 400 miljoni Piibli, Uue Testamendi, evangeeliumi ja muu piibliosa. Pühakirja tervikuna saab lugeda 563 keeles, Uut Testamenti 1334 keeles ja Piibli osi veel 1038 keeles (kokku 2935). Kogu Piiblit saab lugeda ligi 5,1 miljardit, Uut Testamenti 658 miljonit inimest, käsil on enam kui 400 piiblitõlkeprojekti. Siiski pole ligi 500 miljonile inimesele, kes räägivad 3952 keelt, veel tõlgitud ühtegi pühakirja osa.

Kahe nädala pärast kogunetakse maailmakongressile, et vaadata tagasi 70 koostööaastale, tänada Jumalat ning leida vastuseid küsimusele, kuidas jagada Jumala Sõna tänapäeva maailmas.

Eesti Piibliselts on koostöös Ühinenud Piibliseltsidega tegelnud aktiivselt Jumala Sõna tõlkimise, trükkimise ja levitamisega. Koos kristlastega üle maailma oleme Jumalale tänulikud tema Sõna eest ja palvetame, et pühakiri võiks jõuda iga rahva, iga inimeseni.

Maailma on haaranud sõjad, usuline tagakius, põgenikekriis jms. Elu ei ole turvaline. Kristlastena usume, et Jumal saab aidata ja seda olukorda muuta. Selleks peame ühiselt pingutama ja piiblitöösse veelgi rohkem panustama.

Hiljuti tähistasime mitmeid olulisi tähtpäevi eestlaste ajaloos. Juba kaheksa sajandit on Eestimaa kandnud Maarjamaa nime. Eestlaste liitumine tolleaegse kristliku Euroopaga andis võimaluse saada osa selle pärandist – Jumala Sõnast. Lähenemas on reformatsiooni juubel ja Eesti Vabariigi 100. aastapäev. Kõik need tähtpäevad annavad võimaluse tänada Jumalat ja jagada kaasinimestele jätkuvalt lootuse sõna.

Viimastel aastatel on ilmunud leeripiibel, noortepiibel, piiblivalik „Sõna“, motopiibel jt. Koostöös Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutega on Eesti Piibliselts alustanud ettevalmistusi uue piiblitõlke väljaandmiseks.

Head piibliseltsi toetajad, loodame teie jätkuvale abile Piibli tõlkimisel ja levitamisel! Toetust vajab jätkuvalt ka projekt „Hõimurahvaste aeg“. Piiblitööd toetades on emakeelse pühakirja lugejaid järgmisel aastal veelgi rohkem!

Kõigeväeline Jumal, igal aastal ühineme ühiseks tänuks ja palveks ning meenutame tänuga neid, kes on toetanud rahvuslikke piibliseltse, nende hulgas ka Eesti Piibliseltsi ja Ühinenud Piibliseltse.

Me mõistame, et oleme üks perekond erinevate keelte, kultuuride, harjumuste ja traditsioonidega, aga ühendanud on meid armastus Sinu Sõna vastu. Oleme Sinu Sõnast leidnud usu, lootuse ja armastuse ning jõu. Me palume, et paljud inimesed avastaksid tõe Sinu armastusest ja leiaksid lunastuse, mille tõi maailma Sinu Poeg ja meie Päästja Jeesus Kristus, kellest kirjutab pühakiri.

Me täname Sind, et oled paljude südamesse pannud piiblitöö toetamise vajaduse. Täname kõigi kaastöötajate eest kogu maailmas, kes on andnud oma panuse Sinu Sõna levitamiseks.

Palume, et piibliseltsid oleksid enam avatud ja omaksid rohkem vahendeid inimeste vajaduste rahuldamiseks. Me palume iga pühakirja eest, mis möödunud aastal välja jagati, ja usume, et see töö kannab palju vilja. Täname Sind, et Sa meie ühist palvet kuuled ja oma Sõna levikut jätkuvalt õnnistad. Aamen.

Palume eeltoodud läkitus pühapäeval, 1. mail 2016. a jumalateenistusel ette lugeda ning eestpalvesse võtta.

Piiskop Tiit Salumäe,  EPSi esimees
Jaan Bärenson, EPSi peasekretär

Tallinn, 24. aprill 2016

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Hiljuti rääkis Iirimaal elanud tuttav, kuidas pärast 2004. aastal toimunud Euroopa Liidu n-ö suurt laienemisringi saabus Iirimaale hulganisti inimesi Poolast, kes lisaks Iirimaal töötamisele ja elamisele ka sealsed katoliku kirikuga seotud skandaalide tõttu tühjaks jäänud pühakojad täitsid.
Emeriitõpetaja Peep Audova meenutab kogumikus «Usk vabadusse» (2011), kuidas 1970. aastate alguses said paljud etnilised sakslased võimaluse asuda teistest Nõukogude Liidu piirkondadest okupeeritud Eestisse. Nad olid siin hinnatud töötegijad, hoidsid omavahel kokku ning väga paljud nendest olid usklikud: oli baptiste, luterlasi, katoliiklasi ja isegi mennoniite.
Aastaid tagasi pidasin aeg-ajalt Helsingis Alppila kirikus jumalateenistusi sealsetele eestlastele. Olin mõnevõrra üllatunud, avastades, et kena hulgake kirikulistest oli ingeri taustaga – inimesed, kes olid vaimuliku kodu leidnud mitte Soome ja soomekeelsete, vaid eestikeelse koguduse juures.
Küllap on iga kirikuline märganud, et meie kogudused muutuvad üha paljurahvuselisemaks. Tean mitmeid võõrsil elavaid koguduseliikmeid, kelle puhkuse juurde Eestis kuulub alati ka kodukirikus jumalateenistustel osalemine. Nendega koos on ka enamasti välismaalastest abikaasad ning mitmekeelsed ja mitmekultuurilised lapsed. Sageli on ka ristitavad või laulatatavad eri rahvusest.
Ehkki luterlust seostatakse tänapäeva Eestis ennekõike eestlastega, on ka meie kirikutes märgata aina enam teiste rahvuste esindajaid. Meie sisemisjoni tegevus on üha mitmekeelsem ning üsna paljudes kohtades toimuvad jumalateenistused mitmes keeles. See on kõnekas näide globaalsest kristlusest, millel on kahtlemata meie kirikuelu rikastav mõju. On ju ristikirik oma olemuselt üleilmne, rahvus-, riigipiiri-, keelte- ja kultuuriruumiülene kogukond.
Rõõmustav on, et kirikulisi tuleb väljastpoolt juurde. Samas on meie koguduste nimekirjades väga suur hulk neid inimesi, kes on kunagi ristitud ja konfirmeeritud, kuid kellel kogudusega mingil põhjusel praegu tegemist ei ole. See on suur, ent kahjuks sageli kasutamata potentsiaal.
Kipume koguduses sageli vaatama enda ümber olevatele inimestele ja võime märgata, kuidas ühed ja samad inimesed osalevad aktiivselt mitmetes tegevusvaldkondades ning tihti ka väsivad, sest vabatahtlikke «kohustusi» on liiga palju. Samal ajal oleme võib-olla unustanud need, kes meil on samuti olemas, ent kogudusega passiivses suhtes, kui üldse mingisuguses suhtes.
Evangelist Matteuselt võrdpilti laenates on meil rohkesti kasutamata talente. Püha Laurentsius on läinud ajalukku mh sellega, et viis keisri ette oma suurima olemasoleva vara − inimesed. Ka meie päevil pole kiriku suurim vara ja ühtaegu ressurss mitte (kinnis)vara või ühiskondlik positsioon, vaid inimesed.
Tähistame tänavu taasiseseisvunud Eesti Vabariigi 25. aastapäeva. 1991. aasta oli ka luterliku kiriku jaoks mitmes mõttes murranguline. Ent juba mõned aastad enne taasiseseisvumist hakkas ootamatu kiirusega kasvama inimeste huvi oma rahvuse, juurte, kultuuri ja ka kiriku vastu.
Usulise elavnemise protsess algas märksa varem kui poliitiline sula ja laulev revolutsioon, olles mitte ainult nende tagajärg, vaid ka eeldus, on tõdenud ühes artiklis emeriitpeapiiskop Andres Põder. Usuvabadus kui üks demokraatliku ühiskonna põhivabadus muutus samaväärseks teiste õiguste ja vabadustega. Rahvusliku taasärkamise ning Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise kaudu aitas ka rahvas luterlikul kirikul pärast pikki aastaid ühiskonna äärealadelt liikuda taas ühiskondlike sündmuste keskmesse ja kirikud täitusid rahvaga.
Neid aastaid meenutavad isiklikes ja koguduste fotoalbumites hetkejäädvustused arvukatest ristimistest, suurtest leerirühmadest ning paljude lippude, mälestusmärkide ja -tahvlite ning hoonete pühitsemisest. Impulss murranguks tuli taas mitte niivõrd kiriku seest, kuivõrd väljastpoolt.
Hiljuti hakkasime Haapsalu koguduses tegema ettevalmistusi 1991. aastal leeriõnnistuse saanud leerirühmade kokkutulekuks. Konfirmeeritute nimekirju üle vaadates ja andmeid kaasajastades avastasime, kui palju on ainuüksi ühe aasta jooksul konfirmeeritute hulgas neid, keda me kahjuks väga sageli kirikus või kiriklikel üritustel ei kohta.
Nendega kontakti taasloomiseks ning suhete värskendamiseks kogudusest kaugele jäänud liikmetega pakub nii käesolev kui ka järgnevad (juubeli)aastad ja sündmused sobilikke võimalusi. See on hea võimalus oma talendid kokku koguda ja seeläbi koguduste ellu vajalikku seesmist uuenemist ja värskust tuua. Ecclesia semper reformanda est!

engman_kristel _2010

 

 

 

 

 
Kristel Engman,
Eesti Kiriku kolumnist

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Mu ema oli sügav palveinimene ja Piibli lugeja. Olin vast nelja- või viieaastane, kui ta hakkas ka mulle Piiblit ette lugema. Ega ma sellest suurt aru saanud, aga kuulata mulle meeldis. See oli kuidagi ilus. Piibli vahel oli üks kaardike, millel oli kirjakoht, mis mulle eriti muljet avaldas.
See lugu oli viimsest kohtupäevast (Ilm 20:11–15), kus raamatud avati. Teine raamat, mis avati, oli eluraamat ja mulle tegi muret, kas ka meie nimed on kirjutatud eluraamatusse. Ema vastas, et kui ma hea poiss olen, siis on minu nimi ka sinna kirja pandud. Ühekordsest kinnitusest mulle ei piisanud ja ema pidi seda lugu mulle sageli lugema, et uut kinnitust saada.
Teine lugu, mis mulle lapsepõlvest meenub, on sellest, kui mu vanaisa suri. Ema ja tädi arutasid, mis värvi puusärk tellida. Võtsin nõuks selle probleemi üle kaasa arutada ja soovitasin tellida punase. Nad muigasid selle jutu peale ega osanud aru saada, miks ma punase värvi välja pakkusin.
Tol ajal olid punased kirstud mõeldud ju parteitegelastele. Asi oli lihtsalt möödamõtlemises ja -rääkimises. See, miks sõnas «puusärk» oli «särgi» ees «puu», ei ütelnud mulle toona midagi. Sain aru, et vanaisale on särki vaja ja selleks tundus minu meelest sobivat just punane, sest piltidel kandis Jeesus ju ka punast särki.
Matusepäeval ei olnud ei punast särki ega ka punast puusärki. Eks vanemad ja targemad siis teadsid, kuidas asju korraldada. Tagantjärele mõtlen, kui siiras ja vahetu on väikese inimlapse mõtlemine.
Vanemaks saades muutub vahetu mõtlemine udusemaks ning siis hakkame kalkuleerima ja oma maailmapilti piiritlema. Kui paljud kirikurahvast mõtlevad sellele, kas ka tema nimi on eluraamatus kirjas või mil moel ta sarnaneb Jeesusega? Saan aru, et tänapäeva kiires ja inforikkas ühiskonnas on vähestel aega mõtiskleda vahetult ja siiralt igavikuliste asjade üle. Ega minagi teistest palju erine.
Lapsepõlvemured on jäänud kaugele seljataha, aga mõned mälestustest on siiski talletunud ja tänapäeva kaasa tulnud. On ikka tükk tegemist, et siiras olla, sest kõiki mõtteid ja tõekspidamisi ei saa maailmale kuulutada. Teinekord ikka öeldakse, et ah, see ajab täitsa lapsejuttu, kuid samas on seal mõttetera, millele pihta ei saada.
Mõni aeg tagasi tuli teemaks, mis on elu mõte. Küsimus esitati laiale ringile ja ka mulle. Ei osanud muud tarka vastata, kui et tahan lihtsalt õndsaks saada. Mis asi see niisugune on ja mida tähendab, ei saanud seltsilised aru.
Ei hakanud ma neile seletama midagi, polnud mõtet, sest see oleks olnud tühi töö ja vaimu närimine. Pilkudest nägin, et nad ei olnud mu mõtteid mõistnud ning pidasid seda üheks veidraks lapsejutuks. Mulle see reaktsioon meeldis, sest vaimse mõtlemisega inimesed on ju alati mingil moel mõistetamatud.
Milles siis näeb meie eesti inimene elu mõtet ja õnne? Järgnev jutt oli minule igav ja palju kuuldud ning tundus lapsikuna. Ikka korralik kodu ja pere ja hea töökoht ja auto ja suvila. Mõni soovis mootorpaati – oh püha lihtsameelsust! – ja mida kõike veel.
Jumalale ei leidunud seal kohta, sest see tundub paljudele vanaaja muinasjutt, mis tänapäeva inimesele ei ole enam kohane. Minule aga need piiblijutud sobivad, sest igatsen leida kord oma nime eluraamatust.

Jaani_Jaan_ek2013

 

 

 

 
 
Jaan Jaani,
politsei- ja piirivalveameti peakaplan

Read more Kommentaarid välja lülitatud

Lastele on alati meeldinud laulda, olgu kodus või koolis, kirikus või laulupeol. Meeldib ka praegu. Mitmel pool Eestis on väga tublisid pühapäevakoolide laulurühmi või lasteansambleid, aga enamiku koguduste juures neid pole. Miks? Kuidas mõnes väikses koguduses saab ja teises, palju suuremas, mitte?
Vaimuliku lastelaulu areng on pikka aega olnud tihedalt seotud pühapäevakoolide arenguga. Kui 1990ndate alguses olid suured pühapäevakoolide rühmad, siis tekkisid ka lastekollektiivid. Vahepealsetel aastatel on pühapäevakooli lapsi vähemaks jäänud ja selle tagajärjel kidus ka lastelaul kirikus.
Igasugune muusikatöö vajab entusiasti. Peale professionaalsete muusikaliste oskuste on töös lastega oluline ka võime nendega head kontakti luua. Seega peab kiriku lastekoori dirigendis kokku saama kolm omadust: kristlik eluhoiak, professionaalsed koorijuhi oskused ning sobivus lastetööks. Isegi teatav annus lapsemeelsust tuleks kasuks.
Selliseid kirikumuusikuid kahjuks kõikide koguduste juurde ei jätku. Kas aga oskame hoida neidki, kes olemas on? Kahjuks tean mitmeid näiteid, kus aastaid kogudust teeninud hea muusik peletatakse kirikutööst eemale või suletakse lastekoor või pühapäevakool hoopis.
Muusikatöö üldse, olgu laste või suurtega, saab aktiivselt areneda siis, kui kokku langeb kaks mõjutegurit: 1) on olemas professionaalne kirikumuusik ning 2) on koguduse õpetaja ja juhtkonna toetus. Nii moraalne kui finantsiline.
Pikaajaline Eesti kogemus näitab, et eriti soodus pinnas tekib sel juhul, kui koguduse töötegijad on omavahel sugulased, õed-vennad või abikaasad. Siiski on oluline, et muusika areng ei satuks sõltuvusse sugulussuhete olemasolust.
Viimastel aastatel on lisandunud üks oluline jõud: kristlikud koolid. Neis kõigis on traditsioonikohaselt koorilaul juba tunniplaanis sees, tänu sellele on olemas ka mitmed hea tasemega ja kaunilt kõlavad koorid. On suur vahe, kas lapsel on koorilaul juba tunniplaanis või tuleb teda pärast tunde või nädalavahetusel veel eraldi lauluproovi kutsuda.
Ideaalis oleks küll tore, kui lauluhuvi isikliku mugavuse üles kaaluks, aga tegelikkuses on ikka nii, et kassipoeg tuleb ninapidi piima sisse torgata. Kui esimese maitse suhu saab, siis edasi on juba palju lihtsam!
Eriti keeruline on nädalavahetustel lauluproove korraldada, siis tuleb arvestada mitmete muude segajatega: lastevanemad, sõprade sünnipäevad, sõidud maale vanavanemate juurde, spordivõistlused, muusikakoolide kontserdid ja konkursid jne.
Meie vaimuliku koorilaulu saatus sõltub tänastest mudilastest. Täiskasvanud, olge lastele toeks!

Jyrjo_Tuuliki

 

 

 

 

Tuuliki Jürjo,
kirikumuusik

Read more Kommentaarid välja lülitatud

On hea meel, et Eestis on viimased neli aastat aidatud märgata neid, kes oma tervist – nii vaimset kui ka füüsilist – on panustanud, et hoida ja kaitsta rahu kodumaal ja ka välismissioonidel.
Sinilillede õitsemisel ajal (sel aastal 1. maini) on Eesti veterane toetav sinilillekampaania leidnud tee inimeste südametesse. Vaimsete ja psüühiliste erivajadustega inimeste käsitööna valminud stiliseeritud toetussinililli on viimastel nädalatel näha olnud nii mõnegi inimese pluusil või mantlil.
Ka kirik pole kõrvale jäänud. Näiteks sai sinilille endale soetada eelmisel pühapäeval Tartu Jaani kirikus ja esmaspäeval toimunud Viljandi praostkonna sinodil Tarvastus ning ehk mujalgi.
Küllap pani eelmise Eesti Kiriku numbri lugeja ka tähele, et meie kiriku vaimulik on olnud koguni selle ettevõtmise algatamise juures. Nimelt kirjeldas juhtkirjas kaitseväe peakaplan Gustav Kutsar, kuidas ta ühes kaasvõitlejatega algatas 2013. aastal Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu, mis on saanud sinilillekampaania vedajaks.
Eesti sõjameeste mälestuskirikus Pärnumaal Toris toimus ka juba traditsiooniline pidulik jumalateenistus kaitseväe orkestri osalusel. Teenisid peapiiskop Urmas Viilma ja peakaplan major Gustav Kutsar. Tervitas kaitseminister Hannes Hanso.
Peapiiskop jagas Facebookis, et Toris süüdati veteranide ja vabadusvõitlejate mälestustuli, mis saadeti üle Eestimaa laiali. Lisaks tule õnnistamisele mälestati kirikus kõiki Eesti vabaduse eest langenuid ja kutsuti üles võtma veterane ja nende omakseid eestpalvesse pühapäevasel jumalateenistusel Eestimaa kirikutes. Eesti vabaduse eest võidelnud sõdurid ja vigastatud sõjamehed, langenud ja nende lähedased on auga ära teeninud kogu ühiskonna toetuse. Neid on märgatud. Anname au, palvetame ja mälestame!
Kätlin Liimets

Read more Kommentaarid välja lülitatud